6.Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
7.Asendada kohtuotsuse avaldamisel füüsiliste isikute nimed tähemärgiga.
EDASIKAEBAMIS EKORD JA MUUD SELGITUSED
Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.04.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse 1
3-23-2040
seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Haridus-ja Teadusministeeriumi (HTM) üldhariduspoliitika osakonnajuhataja määras 18.08.2023 otsusega nr 4.1.-9.1/23/3626 Tallinna Majanduskooli kogukonnajuhi X Tallinna Majanduskooli direktori ülesannetesse kuni uue Tallinna Majanduskooli direktori tööle asumiseni. Otsusega määrati X le igakuine lisatasu 800 eurot direktori ülesannete täitmise eest. Otsuse õiguslikuks aluseks on märgitud põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 71 lg 1 ja HTM ministri 7.04.22 käskkiri nr 110. Töölepingut X ei ole sõlmitud.
2.X (kaebaja) esitas 18.09.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse HTM 18.08.2023 otsuse nr 4.1.-9.1/23/3626 peale. Kaebaja taotles nimetatud otsuse õigusvastasuse kindlakstegemist ja tühistamist, aga samuti tehingute tühisuse kindlakstegemist, mida sooritati vaidlusaluse otsuse alusel. Osa kaebusest oli esitatud avalikest huvidest lähtudes.
3.Tartu Halduskohus kohustas 10.10.2023 kohtunõudega HTM-i esitama kohtule seisukoht kaebuse menetluse võtmise küsimuse osas.
4.HTM-i seisukoht laekus kohtusse 13.11.2023.
5.Tartu Halduskohus jättis 15.01.2024 määrusega kaebaja vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ja kohustas kaebajat kohtu poolt määratud ajaks täpsustama kaebuse nõuet ja põhistama kaebust.
6.Kaebaja esitas 22.01.2024 kohtule kaebuse täienduse. Kaebaja teatas, et nõustub kohtu tõlgendusega selle kohta, et antud juhul piisab HTM-i 18.08.2023 otsuse nr 4.1.-9.1/23/3626 peale tühistamisnõude esitamisest. Ühtlasi taotles kaebaja esmakordselt halduskohtumenetluses vastustajale kohutava ettekirjutuse tegemist korraldada avalik konkurss Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale. Kaebaja põhjendas täiendavalt kaebust ja esitas tõendid.
7.Tartu Halduskohus tagastas 8.03.2024 määrusega kaebuse osas, mis on esitatud avalikest huvidest lähtudes. Kohus kohustas kaebaja esindajat esitama kohtule õiguse õppesuunal omandatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsioonile muu diplomi koopiat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohus võttis kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks HTM-i ning kohustas vastustajat vastama kaebusele 40 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
9.Kaebaja esitas 15.05.2024 kohtule täiendava seisukoha.
2
3-23-2040
10.Tartu Halduskohus otsustas 21.06.2024 määrusega haldusasi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse täiendavate seisukohtade ja tõendite, aga samuti esitatud täiendavate seisukohtade peale vastuväidete esitamiseks. Ühtlasi andis kohus menetlusosalistele teada kohtuotsuse avalikustamise kuupäevast.
11.Vastustaja esitas 23.01.2025 enda seisukoha kaebaja 15.05.2024 seisukohale.
13.Kaebaja esitas kohtule 3.03.2025 menetluskulude nimekirja koos kulude kandmist kinnitavate dokumentidega.
14.Tartu Halduskohus edastas 11.03.2025 vastustajale kohtunõude, millele vastustaja vastas 17.03.2025.
15.Tartu Halduskohus pöördus 18.03.2025 vastustaja poole täiendava kohtunõudega, millele vastustaja vastas 24.03.2025.
16.Tartu Halduskohus jättis 18.03.2025 määrusega rahuldamata kaebaja poolt 22.01.2024 esitatud taotluse vastustaja tutvumisõiguse piiramiseks dokumentide osas, mis sisaldavad kaebaja isikuandmeid.
17.Tartu Halduskohus selgitas kaebaja esindajale 20.03.2025 kohtunõudes, et tõlgendab HKMS § 2 lg 4 alusel HTM 18.08.2023 otsuse 4.1-9.1/23/3626 õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet (HKMS § 37 lg 2 p 6) hõlmatuks tühistamisnõudega (HKMS § 37 lg 2 p 1), kuna tühistamisnõude läbivaatamise korral hindab kohus 18.08.2023 otsuse 4.19.1/23/3626 õiguspärasust niikuinii. Samas esineb nimetatud tuvastamisnõude osas kaebeõiguse piirang (HKMS § 45 lg 2) põhjusel, et kaebaja kasutusel on tõhus õiguskaitsevahend – tühistamisnõue. Ühtlasi palus kohus kaebajal täpsustada, kas kaebaja taotleb kaebuse muutmist HKMS § 49 lg 1 alusel ja selle täiendamist kohustamisnõudega või mitte.
18.Vastuses kohtunõudele selgitas kaebaja 21.03.2025 isikulikult kohtule, et soovib kaebuse muutmist (täiendamist kohustamisnõudega, mis on esitatud kohtule 15.05.2024 täiendavas seisukohas). Kokkuvõtlikult palus kaebaja tuvastada vaidlusaluse õigusakti õigusvastasus, see tühistada ning tuvastada ka K. Leppsooga sõlmitud ja tema poolt sooritatud tehingute tühisus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
19.Kaebaja peab vastustaja 18.08.2023 otsust nr 4.1.-9.1/23/3626 õigusvastaseks kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel: Vaidlusaluse otsusega riivatakse kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja on osutamas Tallinna Majanduskoolile õppeteenust (osutab käsunduslepingu alusel teenust õppetegevuse läbiviimiseks). Kaebaja leiab, et õigusvastaselt ametisse määratud lepingupartneri esindusõigusliku isikuga tehingute tegemisel võivad osutada kaebaja ja Tallinna Majanduskooli vahel sõlmitud lepingud, kokkulepped jms tühiseks. Seeläbi kannataks kaebaja võimalikku varalist kahju. Samas leiab kaebaja, et vastustaja poolt direktori ülesannetesse määratud isik ei taga ega peagi suutma tagada nõuetekohast protsessijuhtumist, samuti kaebajapoolse teenuse osutamine koordineerimist lepingupartnerina, tulenevalt kvalifikatsiooninõuetele mittevastavusest. Sellest tulenevalt võib vastustaja otsus kaasa tuua 3
3-23-2040
olukorra, kus teenuse osutamise lepingut ei ole võimalik vastustaja otsuse tagajärjel täita. Kaebaja arvates esinevad otsuses tühise haldusakti tunnused (haldusmenetluse seaduse § 63 lg-d 3 ja 5). Vaidlusalune otsus rikub kaebaja põhjendatud ootust kandideerida vabale ametikohale. Muu hulgas kahjustab vaidlusalune otsus konkurentsi tööjõuturul ning ei taga isikutele võrdseid võimalusi direktori ametikohale kandideerida. Vaidlusaluse otsuse puuduseid kogumis vaadates on sedavõrd ulatuslikud, et nende hinnates tuleb vaidlusalune haldusakt tühistada. Eksliku õigusliku aluse märkimine on üks puudusest, mis ei võimalda haldusvälisel isikul otsuse kontrollimisel veenduda, kas haldusakt on andnud pädev isik või mitte. Üksnes asjaolu nentimine, et tegemist on eksliku viitega, ei paranda viga avaldatud haldusaktis, mille puhul peab kõigile Tallinna Majanduskooli kui organisatsiooniga kokkupuutuvatele isikutele olema võimalik kontrollida haldusakti õiguspärasust. Samuti viidatud volitus (ministri käskkiri) oli ebapiisav ning ei taganud selgust volituse olemasolu kohta. Vaidlusalune otsus ei vasta hea halduse tava põhimõttetele, mida vastustaja ei hakanud kõrvaldama halduskohtumenetluses. Kaeabaja arvates on vastustaja seisukoht, et on võimalik jätta konkurss välja kuulumata ning nimetada kutseõppeasutuse direktori kohale asetäitja ning seeläbi vältida konkursi korraldamise kohustust, pakkudes ametikohta kellele iganes, kahetsusväärne, taunitav ja ebaõige. Õiguskantsler on leidnud, et reeglina tuleb konkurss välja kuulutada kohe, kui koha vabanemisest teada saadakse. Konkursi välja kuulumata jätmise õiguspärasus oleneb sellest, mis kaalutlusel jäetakse konkurss välja kuulutamata. Kui ühegi kaalukat põhjust ei olnud oleks tulnud konkurssi mõistliku aja jooksul välja kuulutada. Kaebaja leiab, et vastustaja on vaidlusaluse otsusega muutnud kutseõppeasustuse seaduse (KutÕS) § 16 lg 1 sisutühjaks, kuna pole mõistliku aja jooksul kuulutanud välja avaliku konkurssi Tallinna Majanduskooli vaba direktori ametikoha täitmiseks. Vastustaja poolt toodud analoogia KutÕS § 39 lg 9 kohaldamisel on asjakohatu, kuna direktori puhul erandi tegemiseks seadusandja volitusi ei andnud.
20.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 järgi ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, te haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelmainitud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja vaidlusaluse otsuse õiguspärasusust ei saanud mõjutada asjaolu, et otsuses oli märgitud vale õiguslik alus. Oluline on vaid see, kas õiguslik alus seadustes või määrustes tegelikult eksisteerib ja kehtib. Haldusaktis õigusliku aluse äramärkimise kohustus on osa haldusakti põhjendamise kohustusest, mis on seaduse reservatsiooni põhimõtetest sõltumatu vorminõue haldusaktile. Seetõttu ei takista haldusakti motivatsioonis sisaldav eksitav viide seadusele ka kohtul kontrollida haldusakti tegelikku õiguslikku alust. Kuna KutÕS-s oli tegelik õiguslik alus otsuse tegemise ajal olemas, ei saa tugineda kehtetuks tunnistamisel viitega valele õiguslikule alusele. Vastustaja hinnangul ei esine vaidlusaluses otsuses tühise haldusakti tunnuseid. Ministri 4.04.2022 käskkirja nr 110 sisuks on volituste andmine üldhariduspoliitika osakonna juhatajale ja sama osakonna riigikoole pidamise valdkonna juhile riigikoolide ja nende juhtidega seonduvate toimingute ja otsuste tegemiseks. Käskkirja punktidega 1.1. ja 1.2. on üldhariduspoliitika osakonna juhatajale antud volitus riigikoolide (nii üldhariduskoolide kui ka kutseõppeasutuste) juhtidega töölepingu sõlmimiseks ja juhtude äraoleku ajaks asendaja määramiseks. Seega ei ole õige väide, et see viide ei võimalda kontrollida haldusorgani pädevust. Nii KutÕS § 16 lg 4 kui ka PGS § 71 lg 7 annavad ministrile õiguse riigikoolide juhtidega töölepingute sõlmimiseks ja selle õiguse edasivolitamiseks. Vastustaja nõustus, et KutÕS-i §-st 16 tulenevalt esineb vastustajal kohustus täita direktori koht avaliku konkursi korras. KutÕS ja haridus- ja teadusministri 4.11.2013 määrus nr 34 „Riigi kutseõppeasutuse ja riigi üldhariduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi läbiviimise kord“ ei näe ette, mis aja jooksul direktori koha 4
3-23-2040
vabanemisest tuleb avalik konkurss riigikooli juhi leidmiseks välja kuulutada. Seda ei reguleeri ka Vabariigi Valitsuse seadus. Seega on avaliku konkursi väljakuulutamise aeg ministeeriumi kui kooli pidaja kaalutlusotsus. Avaliku konkursi väljakuulutamise otsuse tegemist võivad mõjutada erinevad asjaolud. Tallinna Majanduskooli puhul ei ole vastustaja konkurssi välja kuulutanud kaalutlusel, et tulemas on kooliasutuste võrgu ümberkorraldamine, mille tulemusel võidakse kutseõppeasutusi ühendada. Seega kui vastustaja kuulutaks välja konkursi juhi leidmiseks Tallinna Majanduskoolile käimasoleval õppeaastal, oleks see olnud teadmises, et juhti otsitakse tõenäoliselt kuni aastaks. Üheks aastaks juhi konkursi korras värbamine ei ole aega otstarbeks ega sihipärane. KutÕS-is on sätestatud nõuded direktori kvalifikatsiooninõuetele ja konkursi eesmärgiks on leida koolile kvalifikatsiooninõuetele vastav pikaajaline direktor. Seadusandja mõte on olnud kehtestada nõuded kooli direktorile, mitte aga kooli direktori kohusetäitjale, kes tegutseb ametikohal ajutiselt. Kuna konkurss direktori ametikohale kestab kaks kuud, on selge, et kool ei saa jääda ilma juhita perioodil, mis jääb ühe direktori lahkumise ja uue tööle asumise vahele. Seega, selleks, et ei sattuks ohtu kooli tegevuse järjepidevus ja ka õppetöö läbiviimine, on koolil vaja juhti. Kuna KutÕS ei reguleeri direktori kohusetäitjale esitavaid nõudeid, on koolipidajal õigus arvestades kooli huve ja eesmärke määrata direktori kohusetäitjaks sellele kohale sobiv isik, kes tagab ajutisel perioodil kooli toimimise. Seega on seadusandja võimaldanud mõnel juhul sõlmida tähtajalise töölepingu asendajaga, kes ei vasta seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Tavapärane on, et vahepealseks perioodiks määratakse juhi kohale asendaja, kuna kool ei saa jääda ilma juhita. Juhi leidmiseks kuulutakse välja avalik konkurss esimesel võimalusel. Konkurssi ei kuulutata koheselt välja, kui kavandatakse muudatusi kooli tegevuses. Praegusel juhul ei olnud mõistlik otsida avaliku konkursiga juhti olukorras, kus tõenäoliselt tuleb juhti hakata mõne aja pärast koondama seoses kooli tegevuse lõpetamisega või olulise ümberkorraldamisega. Vastustaja arvates ei pea neid kavandatud muudatusi kajastama direktori asetäitja tööle määramise käskkirjas, kuna see on koormav ja annab avalikkusele vastakaid signaale.
KOHTU SEISUKOHT PÕHJENDUSED
21.Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi kaebaja menetlusliku taotluse kaebuse muutmiseks, mis jäi seni lahendamata (I), seejärel vaatab läbi kaebaja nõude vaidlusaluse otsuse tühistamiseks (II), järgmisena vaatab kohus läbi kaebaja nõude tehingute tühisuse tuvastamiseks (III) ja viimasena jagab poolt menetluskulud (IV). I
22.HKMS § 162 lg 2 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Seega lahendab kohus otsusega menetlusosaliste lahendamata jäänud taotlused. Kaebaja täpsustas 21.03.2025 esitatud menetlusdokumendis, et jääb 22.01.2024 kohtule esitatud kohustamisnõude juurde ja taotles kohtult kaebuse muutmist (täiendamist kohustamisnõudega).
23.HKMS § 49 lg 1 sätestab, et kaebaja võib kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kaebaja taotles kohtult vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist kuulutada avalik konkurss Tallinna 5
3-23-2040
Majanduskooli direktori ametikohale 22.01.2024 kohtule esitatud täiendavas seisukohas. Kohus leiab, et kaebaja taotlus on esitatud kohtule tähtaegselt, kuna kaebaja tegi seda enne 27.01.2025 (kohus määras määrusega menetlusosalisetele aja täiendavate taotluste ja seisukohtade esitamiseks kuni 27.01.2025).
24.Kohus ei pea kaebuse muutmise taotlust põhjendatuks, kuna kaebuse muutmine pole otstarbekas kaebuse eesmärgi (antud juhul konkreetse kohustamisnõude eesmärgi) saavutamiseks. Nimelt on kohutamisnõude eesmärgiks vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemine kuulutada avalik konkurss Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale. Kohus tegi kindlaks, et vastustaja 21.03.2025 käskkirjaga nr 1.1-2/25/64 kuulutati välja avalik konkurss Tallinna Majanduskooli direktori vaba ametikoha täitmiseks ja moodustati komisjon konkursi läbiviimiseks. Eelevast tuleneb, et kohustamisnõude eesmärk on täidetud vastustaja 21.03.2025 käskkirjaga nr 1.1-2/25/64. Sellises olukorras ei näe kohus, et kaebuse täiendamine kohustamisnõudega oleks otstarbekas, kuna kaebaja soovitud tegevus on vastustaja poolt juba sooritatud. Samas ei oleks kaebuse esitamine muudetud kujul lubatud, kuna menetlus selles osas kuuluks lõpetamisele vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 4. Sellest tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks (täiendamiseks kohustamisnõudega) rahuldamata. II
25.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus tühistamisnõude osas ei ole põhjendatud vaid osaliselt, kuid vaidlusalune vastustaja 18.08.2023 otsus nr 4.1.9.1/23/3626 on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. Kohus põhjendab enda seisukohta alljärgnevalt.
26.Vaidluse all on vastustaja 18.08.2023 otsuse nr 4.1.-9.1/23/3626 formaalne ja materiaalne õiguspärasus. Otsuse resolutsiooni p-ga 1 määras vastustaja juhindudes PGS § 71 lg-st 7 ja HTM ministri 4.04.2022 käskkirjast nr 4 alates 29.08.2023 Tallinna Majanduskooli direktori kohusetäitjaks K. Leppsoo kuni uue Tallinna Majanduskooli direktori tööle asumiseni. Vastustaja ei ole korraldanud Tallinna Majanduskooli direktori avalikku konkurssi vastavalt KutÕS § 16 lg-le 1 ega maininud vaidlusaluses otsuses avaliku konkursi kuulutamata jätmise põhjendusi. Vastustaja pidas sellisel kujul väljastatud vaidlusalust otsust materiaalselt õiguspäraseks. Eksliku õigusliku aluse esitamise ja avaliku konkursi kuulutamata jätmise osas põhjenduste puudumist pidas vastustaja selliseks menetlusveaks, mis ei saanud mõjutada vaidlusaluse otsuse sisu.
27.Kohus märgib, et pooled ei vaidle selle üle, et Tallinna Majanduskooli direktori ametikoha täitmine oleks pidanud toimuma avaliku konkursi läbiviimise raames ja 18.08.2023 Tallinna Majanduskooli direktori kohusetäitja oli määratud vaidlusaluse otsusega ilma avaliku konkursita. Pooltevaheline vaidlus seisneb aga selles, kas konkreetsel juhul oli avaliku konkursi läbi viimata jätmine põhjendatud ja õiguspärane, kas vastustajal oli volitus ja esines õiguslik alus määrata Tallinna Majanduskooli direktori kohale kohusetäitja ja kas vastustaja on rikkunud vaidlusaluse otsusega kaebaja põhjendatud ootust kandideerida vabale ametikohale.
6
3-23-2040
Ühtlasi vaidlevad pooled selle üle, kas vaidlusaluses haldusaktis tehtud viide valele õiguslikule alusele ja faktiliste põhjenduste puudumine võiks tuua endaga kaasa haldusakti materiaalse õigusvastasuse ja selle tühisuse.
28.Kaebaja väitis, et vaidlusaluses otsuses on viide valele õiguslikule alusele, mis ei võimalda tal teostada kontrolli otsuse õiguspärasuse üle. Vastustaja arvas, et valele õiguslikule alusele viitamine 18.08.2023 otsuses ei ole selle tühistamise alus. Kohus selgitab esmalt, et vastustaja poolt 16.06.2016 vastu võetud määruse nr 24 „Tallinna Majanduskooli põhimäärus“ (põhimäärus) § 1 järgi on Tallinna Majanduskool kutseõppeasutus, kes korraldab kutseõpet KutÕS § 2 lg-s 1 ja § 3 lg-s 1 sätestatud tähenduses, keda haldab vastustaja (põhimääruse § 2, KutÕS § 4 lg 1). Seega tegemist on riigikooliga, mitte munitsipaalkooliga, mistõttu konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vastustaja (KutÕS § 16 lg 1).
29.Kohus on seisukohal, et vaidluse all olev vastustaja 18.08.2023 otsus nr 4.1.-9.1/23/3626 on haldusakt (HMS § 51 lg 1). See on kaebaja suhtes regulatiivne. Otsuse regulatiivsus seisneb eelõige selles, et otsusega määratakse Tallinna Majanduskooli direktori ülesanne täitmiseks isik ilma avaliku konkursita ja sisuliselt määramata ajaks, millega piiratakse kaebaja võimalust kandideerida ametikohale avaliku konkursi raames (HMS § 54, KutÕS § 16 lg 1). Vaidlus puudub ka selle üle, et kaebaja oleks saanud kandideerida Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avaliku konkursi raames. Seega vaidlusalune otsus, millega ühtlasi otsustati jätta avalik konkurss korraldamata ja määrata Tallinna Majanduskooli direktori kohusetäitjaks muu isik, riivab kaebaja PS §-s 29 sätestatud õigust.
30.Kaebaja väitis, et vastustajal puudus õiguslik alus määrata vaidlusaluse otsusega Tallinna Majanduskooli direktori kohusetäitja. Vaidlusaluse otsuse õigusliku alusena on märgitud PGS § 71 lg 1 ja ministri 7.04.22 otsus nr 110. Vastuses kaebusele nõustus vastustaja kaebajaga selles, et viide PGS § 71 lg-le 1 ei ole antud juhul asjakohane, kuid märkis, et haldusakti motivatsioonis sisaldav eksitav viide seadusele ei takista kohtul haldusakti tegeliku õigusliku aluse kontrollimist. Seega, kuna KutÕS-s oli tegelik õiguslik alus 18.08.2023 otsuse tegemise ajal olemas, ei saa tugineda otsuse kehtetuks tunnistamisel viitele valele õiguslikule alusele. Seega ei mõjuta selline eksimus käskkirja materiaalset õiguspärasust (HMS § 58).
31.Kohus märgib, et isiku määramist kooli direktori kohusetäitjana ei reguleeri otseselt õigusliku alusena ei KutÕS, PGS, ega VVS. KutÕS ja PGS ei delegeeri seda küsimust üldhariduspoliitika osakonnajuhatajale, seega oleks ka viide vaidlusaluses otsuses õigusliku alusena KutÕS § 16 lg-le 1 või PGS § 71 lg-le 4 vale. Sarnaselt PGS § 71 lg-ga 4 näeb KutÕS § 16 lg 1 küll ette õigusliku alusena vastustajale kohustuse kutsekooli direktori ametikoha täitmiseks avaliku konkursi läbiviimiseks, kuid mitte direktori kohusetäitja määramiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul õigusliku alusena 18.08.2023 otsuse nr 4.1.-9.1/23/3626 väljastamiseks saab pidada siiski KutÕS § 4 lg 1 ja HTM ministri 4.02.2022 käskkirja nr 1.12/22/110 p-i 1.2. Nimelt on vastustajal õigus ja kohustus kutsekooli pidajana anda üksikaktina käskkirju, mis lähtuvad kutsekooli pidamise vajadusest ja on sellele suunatud, kui sellist tegevust ei ole eraldi reguleeritud ei KutÕS-s ega konkreetse kutsekooli põhimääruses. Selleks tegevuseks ongi kutsekooli direktori kohusetäitja määramine, kas avaliku konkursi läbiviimise ajaks või muudest kaalutlustest lähtudes, kui avalik konkurss jääb ajaliselt välja kuulumata. Järelikult esines vastustajal 18.08.2023 otsuse nr 4.1.-9.1/23/3626 väljastamiseks õiguslik alus.
7
3-23-2040
32.Kaebaja väitis, et vastustaja oleks pidanud korraldama 18.08.2023 seisuga avaliku konkursi, kuna tal puudus plaan, mille elluviimine eeldaks lähiajal uue avaliku konkursi korraldamist. Muu hulgas rõhutas kaebaja, et vastustaja võiks täita Tallinna Majanduskooli direktori ametikohta tähtajaliselt.
32.1.HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kaalutlusotsus peab sisaldama haldusorgani kaalutlusi, millest lähtudes on see langetatud (HMS § 4 lg 2, § 56 lg-d 2-3).
32.2.HKMS § 56 lg-te 1-3 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vastustaja ise pidas vaidlusalust otsust kaalutlusotsuseks. HMS § 4 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus toob esile, et vastustaja 18.08.2023 otsus nr 4.1.-9.1/23/3626 ei sisalda ei faktilisi ega õiguslikke põhjendusi ning ka kaalutlusi selle kohta, miks ta otsustas määrata vaidlusaluse otsusega Tallinna Majanduskooli direktori kohusetäitja, kuid mitte korraldada nimetatud õppeasutuse direktori ametikoha täitmiseks avalikku konkurssi vastavalt KutÕS § 16 lg-le 1. Kohus ei nõustu vastustajaga eelpoolkirjeldatud põhjusel, et väidetavalt puudus tal selliste põhjenduste ja kaalutluste esitamise kohustus vaidlusaluses kohtuotsuses. Järelikult ei vasta vaidlusalune otsus HMS § 56 lg-tes 1-3 sätestatud nõuetele ehk on formaalselt õigusvastane.
32.3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1 sätestab, et haldusakti võib jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Riigikohtu Halduskolleegium on möönnud selle põhimõtte kohaldamise võimalikkust haldusakti põhjendamisvigade korral, jättes haldusakti põhjendamisveale vaatamata jõusse. Seda aga juhul, kui haldusorgan esitab piisavad põhjendused tagantjärele kohtumenetluses ning kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus samadest kaalutlustest ka tegelikult otsuse tegemisel. Tõendamiskoormus küsimuses, kas põhjendus haldusakti andmisel eksisteeris ja kas sellega arvestati, lasub haldusorganil. Haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal. 1
32.4.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole vastustaja suutnud veenda kohut halduskohtumenetluses, et 18.08.2023 seisuga oli tal kindel plaan ühendada Tallinna kutseõppeasutused kokku, millest lähtuti 18.08.2023 otsuse langetamisel ja avaliku konkursi korraldamata jätmisel, mistõttu oleks Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avaliku konkursi korraldamata jätmine põhjendatud ja otstarbeks. Kohus põhjendab enda seisukohta järgmiselt. 1
RKHKo 3-19-292, p 14. 8
3-23-2040
32.5.Kaebaja on kohtu hinnangul õigustatult viidanud õiguskantsleri 27.04.2023 seisukohale nr 6-4/230637/2302292, milles õiguskantsler leidis sarnast õiguslikku olukorda käsitledes, et: „konkursi välja kuulutamata jätmise õiguspärasus oleneb sellest, mis kaalutlustel jättis linnavalitsus konkursi pärast direktori ametist lahkumist 31.03.2022 korraldamata ning otsustas selle asemel nimetada direktori ülesandeid täitma tähtajaliselt linna teise töötaja. Kui ühtegi kaalukat põhjust ei olnud, oleks tulnud konkurss mõistliku aja jooksul välja kuulutada, arvestades muu hulgas, et lahkuv direktor teatas oma lahkumisest ette“. 2Vastustaja selgitas läbivalt kohtumenetluses, et ta otsustas 18.08.2023 otsusega määrata isiku Tallinna Majanduskooli direktori ülesannete ajutiseks täitmiseks kuni uue Tallinna Majanduskooli direktori tööle asumiseni, põhjendades seda halduskohtumenetluse käigus sellega, et 18.08.2023 seisuga ei olnud avaliku konkursi läbiviimine kavandavate Tallinna kutsekoolide osas õppimise- ja juhtimismuudatustega ei põhjendatud ega otstarbekas.
32.6.Kuigi tulenevalt HKMS § 158 lg-st 3 ei hinda kohus halduskohtumenetluses haldusorgani tegevuse otstarbekust kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrollimise käigus, ei saa kohus samal ajal piirduda pelgalt haldusorgani väitega, et seaduse järgimine polnud otstarbekas ilma, et kohus kontrolliks selle väite aluseid. Vastasel juhul muutuks vastustaja tegevus kohtu jaoks kontrollimatuks ja isikute õigused jääksid kaitsetuks, mis on omakorda vastuolus HKMS § 2 lg-ga 1.
32.7.Iseenesest võib nõustuda vastustajaga selles, et olukorras, kus kutseõppeasutuse kooli direktor lahkub ametist võib esineda vajadus ajutiselt määrata direktori kohusetäitja avaliku konkursi läbiviimise ajal või kui on selge, et lähiajal kavandatava õppeasutuse töö ümberkorraldamise tagajärjel esineks vajadus korraldada direktori ametikohale uus avalik konkurss. Kohus leiab, et sellisel juhul ei oleks kutseõppeasutuse direktori ametikohale konkursi läbiviimata jätmine vastuolus KutÕS § 16 lg 1 eesmärgiga. Kohus rõhutab, et tegemist on siiski äärmise meetmega, mille rakendamine on lubatud erandjuhtudel ja vastava dokumentatsiooni olemasolu korral (vastustaja poolt kutseõppeasutuse juhtimise ümberkorraldamise kavatsuse kohta tehtud otsus, KutÕS § 49 lg 3). Olukorras, kus direktori ametikohustusi pannakse täitma kohusetäitja ilma, et samal ajal oleks korraldatud avalik konkurss või poleks ametlikult otsustatud ja kinnitatud lähiajal kutseõppeasutuse juhtumise ümberkorraldamise kavatsust, mis ühtlasi rõhutaks avaliku konkursi läbiviimise ebaotstarbekust, on selline tegevus vastuolus KutÕS § 16 lg 1 eesmärgiga ja seetõttu õigusvastane. Siinkohal nõustub kohus kaebajaga, et vastasel juhul muutub KutÕS § 16 lg-s 1 sätestatud avaliku konkursi läbiviimise nõue sisutühjaks, kui ilma konkursita direktori kohusetäitjaks määratud isik viibib ametis sisuliselt täites direktori ülesandeid kuude või lausa aastate kaupa ning samal ajal ei tule ei avalikke konkusse ega väidetavalt kavandatud muudatusi kutseõppeasutuste töös, mida peeti silmas konkursi kuulutamata jätmisel.
32.7.Vastustustaja on küll väitnud halduskohtumenetluses, et avaliku konkursi kuulutamata jätmise põhjuseks on selle läbiviimise mitteotstarbekus, et mitte lõpetada lähiajal töösuhe uue direktoriga Tallinna Majanduskooli juhtimise plaanitava ümberkorralduse tõttu. Vastuses kohtunõudele on vastustaja edastanud kohtule tõendiks enne 18.08.2023 koostatud ühe isiku mõttepaberi, millest on näha, et selle isiku arvamusel parem oleks Tallinna kutseõppeasutuste võrgu reorganiseerimise/korrastamine, mille tulemusena tööd alustav Tallinna Rakenduslik 2
Kolledž ehk Tallinna VoCo on kõikide Tallinnas täna toimivate riigi omandis olevate kutseõppeasutuste “summa”.
32.8.Kohtu hinnangul ei ole selline dokument, nagu vastustaja poolt tõendina esitatud mõttepaber piisav, et pidada vastustaja plaani Tallinna kutseõppeasutuste seas reformide läbiviimiseks otsustatuks ja tõendatuks 18.08.2023 seisuga. Kohus toonitab, et tulenevalt KutÕS § 49 lg-test 1-3 toimub kutsekooli tegevuse ümberkorraldamine vastustaja otsuse alusel, millest teavitatakse kooli juhtkonda ja kooliõpilasi hiljemalt kuus kuud enne uue õppeaasta algust. Vastustaja ei ole sellist otsust kohtule halduskohtumenetluses esitanud, kuigi kohus on korduvalt juhtinud vastustaja sellele tähelepanu. Seega puudub kohtul veendumus, et vaidlusaluse otsuse valjastamise ajal juhinduti just sellest, et vastustaja otsustas lähiajal Tallinna kutseõppeasutuste töö ümberkorraldamise üle sellisel viisil, et Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avaliku konkursi läbiviimine polnud otstarbekas. Pelgalt kirja pandud mõne ametniku mõtted ei saa kohtu hinnangul olla mõjuvaks ja kaalukaks põhjuseks KutÕS § 16 lg-s 1 sätestatud kohustusest kõrvalekaldumiseks. Vastustaja poolt esitatud dokument ei kohusta teda mingil moel mõne üksikametniku mõtteid ellu viima ega tõenda Tallinna kutseõppeasutuste töö ümberkorraldamist sellisel viisil, kus 18.08.2023 seisuga Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avaliku konkursi kuulutamine ei oleks põhjendatud ega otstarbekas. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et ka käesoleva aja seisuga ei ole vastustaja KutÕS § 49 lg-s 3 nimetatud otsust kohtule esitanud. Kohus märgib, et ametnikud vahetuvad tihti ning seadusest tulenevate kohustuste täitmata jätmise põhjendamine mõne ametniku mõttega ei ole kooskõlas PS §-ga 14. Seega ei saa selline dokument olla tõendiks, mis vähemalt kinnitaks, et 18.08.2023 seisuga oli Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avaliku konkursi korraldamata jätmine mitteotstarbekas lähiajal plaanitava õppeasutuste ümberkorraldamise tõttu. Muu hulgas on vastustaja esitanud kohtule HTM ministri 21.03.2025 käskkirja nr 1.1-2/25/64, millega kuulutati avalik konkurss Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale, kelle ülesandeks on ka kutseõppeasutuste ühendamise läbiviimine ja ümberkorraldatud kutseõppasutuse juhtimine. Nimetatud käskkirjast tulenevalt jääb Tallinna Majanduskooli direktori ametikoht alles, ehk kavandatud ümberkorraldus ei puuduta ei Tallinna Majanduskooli tegevust iseseisva koolina ega selle direktori ametikohta. Järelikult esitas vastustaja halduskohtumenetluses tõendi, mis pigem kinnitab kaebaja väidet, et 18.08.2023 seisuga Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avaliku konkursi kuulutamata jätmine oli põhjendamata.
32.9.Lisaks ei pea kohus mõistlikuks ajaks Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avaliku konkursi korraldamata jätmist alates augustist 2023 kuni märtsini 2025 viitega Tallinna kutseõppeasutuste juhtimise struktuuris kavandatud muutmisele. Vastustaja selgitas, et tänaseks on jõutud otsustuseni, et 2026/2027. õppeaastast moodustatakse Tallinnas praegu tegutsevate kutseõppeasutuste baasil kaks riigi hallatavat kutseõppeasutust. Üks on tehnika ja IT suunaga ning teine teenindus- ja ärisuunaga. Tallinna teenidus- ja ärisuunaline kutseõppeasutus kavandatakse luua, korraldades ümber Tallinna Majanduskooli ja Tallinna Teeninduskooli, lisades kooli portfelli ka teiste Tallinna kutseõppeasutuste dubleerivad erialad ja kaubanduse, koduteeninduse ning õmblemise erialad. Vastustaja kinnitusel hakatakse otsima Tallinna Majanduskoolile uut juhti alates 02.2025. Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avalik konkurss kuulutati välja 21.03.2025 ja tema ülesandeks on kutseõppeasutuste ühendamise läbiviimine ja ümberkorraldatud kutseõppasutuse juhtimine.
32.10.Kohus märgib, et üheselt ei ole selge, miks samasuguseid ülesandeid ei saanud vastustaja panna avaliku konkursi tingimustena 18.08.2023 otsuse tegemise aja seisuga kirja 10
3-23-2040
ja kuidas eelpoolkirjeldatud muudatused võiksid puudutada Tallinna Majanduskooli juhtimist alates 18.08.2023, kui 21.03.2025 seisuga selles probleemi vastustaja enam ei näinud.
32.11.Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui vastustajal oli 18.08.2023 kindel plaan Tallinna linna kutseõppeasutuste töö ja nende juhtimise muutmiseks, mille järgi viiakse muudatused ellu alles 2026/2027. õppeaastast, ei ole see aktsepteritav põhjendus KutÕS § 16 lg 1 sätestatud nõuete täitmata jätmiseks enam kui kahe aasta jooksul. Pidades silmas, et VVS § 43 lg 11 kohaselt sõlmitakse valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juhiga tähtajaline tööleping viieks aastaks, on kohtu arvates kaheaastane periood suhtelist pikk ajavahemik, et õigustada avaliku konkursi korraldamata jätmist selle mitteotstarbekusega ja vastustajal esineva koormusega konkursi läbiviimiseks. Kohtule jääb sellisel juhul arusaamatuks, miks oleks otstarbekam määrata ilma konkursita ametisse Tallinna Majanduskooli direktori asendaja, kuid eirates seadust mitte korraldada avalikku konkurssi direktori ametikohale, kellega töösuhe väidetavate plaanide järgi oleks pidanud veel kestma vähemalt 2 aastat. Kohtu hinnangul ei saa sellise konkursi läbiviimine olla vastustajale liiga koormav ülesanne. Juhul, kui vastustajal oleks tõepoolest kutseõppeasutuste töö ja nende juhtimise muutmise osas kindel plaan 2026/2027. õppeaastaks, oleks enam kui kaheaastane periood ebaproportsionaalselt pikk ajavahemik, millega oleks põhjendatud 18.08.2023 seaduses sätestatud kohustuse täitmata jätmine. Kohus rõhutab, et haldusasja materjalidest tulenevalt ei nähtu kohtule veenvaid põhjusi, miks 21.03.2025 avaldatud konkursiteade Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale ei olnud põhjendatud ega otstarbekas korraldada 18.08.2023 seisuga. Nähtuvalt käskkirjast ei ole Tallinna kutsekoolide ümberkorraldamine siiamaani toimunud ning sellega tuleb tegeleda avaliku konkursi korras valitud Tallinna Majanduskooli direktoril.
32.12.Kohus nõustub kaebajaga selles, et KutÕS ei keela vastustajal korraldada avalikku konkurssi, et täidetav koht oleks tähtajaline. Ka VVS § 43 lg 1 1 võimaldab sõlmida direktoriga töölepingu kuni viieks aastaks, ehk tegemist on niikuinii tähtajalise töölepinguga.
32.13.Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et vastustaja põhjendamatult eiras KutÕS § 16 lg 1 sätestatud nõuet, mistõttu on 18.08.2023 otsus nr 4.1-9.1./23/3626 ka materiaalselt õigusvastane.
33.Kaebaja väitis, et vaidlusalusel otsusel on tühise haldusakti tunnused vastavalt HMS § 63 lg 2 p-dele 3 ja 5. Vastustaja otsuse puhul ei ole jälgitav volituse olemasolu, samuti on selles sõnastatud õiguslik otsustus ebatäpne ning seetõttu ei ole võimalik seda otsust täita. HMS § 63 lg 2 p-d 3 ja 5 sätestavad, et haldusakt on tühine, kui seda ei ole andnud pädev haldusorgan või sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kohus ei nõustu kaebajaga. Haldusasja materjalide kohaselt HTM ministri 4.02.2022 käskkirjaga nr 1.1-2/22/110 anti volitus üldhariduspoliitika osakonna juhatajale ja üldhariduspoliitika osakonna riigikoolide pidamise valdkonna juhile toimingute ja otsuste tegemiseks. Nimelt oli HTM üldhariduspoliitika osakonna juhataja volitatud sõlmima ja lõpetama töölepingud ministeeriumi hallatavate riigi üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhtidega ning kinnitama nende ametijuhendid (p 1.1.), aga samuti määrama ministeeriumi hallatavate riigi üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste juhtide asendajad teenistuja eemalviibimise või haiguslehel viibimise ajaks, kui üldhariduskooli või kutseasutuse põhimäärus ei sätesta teisiti (p 1.2.). Kohus on seisukohal, et sellest volitusest on piisav, et lugeda HTM osakonnajuhatajat 11
3-23-2040
volitatuks isikuks 18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 väljastamiseks ehk Tallinna Majanduskooli direktori asendaja määramiseks. Nagu kohus on eelnevalt maininud sellise volituse andmise õiguslikuks aluseks on VVS § 43 lg 11 ja KutÕS § 4 lg-st 1. Seega ei vasta vaidlusalune otsus HMS § 63 lg 2 p-des 3 ja 5 sätestatud tühise haldusakti nõuetele. Kohus märgib, et viimane ei ole antud juhul oluline, kuna kohus juba tuvastas 18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 formaalse ja materiaalse õigusvastasuse.
34.Kaebaja väitis, et Tallinna Majanduskooli direktori asetäitjaks määratud isik ei vastanud KutÕS §-s 39 sätestatud nõuetele. Kohus on seisukohal, et tegelikult puudub vaidlus selle üle, et Tallinna Majanduskooli direktori asetäitjaks valitud X ei vastanud KutÕS §-s 39 kindlaksmääratud nõuetele. Võttes arvesse, et antud juhul ei ole vastustaja 18.08.2023 korraldanud avalikku konkurssi Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale, nõustub kohus vastustajaga selles, et direktori asetäitja kvalifikatsioon ei pruugi vastata direktori kvalifikatsiooninõuetele, kuna tegemist on ajutise kohaga. Kohus rõhutab, et juhul, kui määratud direktori kohusetäitja ei täidaks varasemalt kaebajaga sõlmitud lepingulisi kohustusi on kaebajal tulenevalt võlaõigusseaduse § 101 olemas tõhusad õiguskaitsevahendid äriühinguna enda õiguste kaitsmiseks.
35.Eelnev ei mõjuta eelpool võetud kohtu seisukohta, et 18.08.2023 otsus nr 4.1-9.1./23/3626 on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.
36.Kaebaja taotles kohtult 18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 tühistamist. RVastS § 3 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et isik võib nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes selles ulatuses, milles rikutakse tema õigusi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti ei tunnistata kehtetuks, kui isiku õigused on taastatud haldusakti muutmisega. Vastustaja edastas kohtule vastuses kohtunõudele HTM ministri poolt 21.03.2025 väljastatud käskkirja nr 1.1-2/25/64, millega otsustati kuulutada avalik konkurss Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale. Seega on võimalik asuda seisukohale, et vastustaja 18.08.2023 otsus nr 4.1-9.1./23/3626 ei riku alates 21.03.2025 enam kaebaja õigusi, kuna kaebaja saab/võib kandideerida kuulutatud avaliku konkursi raames Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale. Ühtlasi on saavutatud ka kaebuse eesmärk – avaliku konkursi kuulutamine. Järelikult kaebaja rikutud õigused on taastatud hilisema haldusaktiga, mistõttu esineb RVastS § 3 lg-s 2 nimetatud olukord ehk puudub alus vastustaja 18.08.2023 otsuse nr 4.19.1./23/3626 tühistamiseks.3 Küll ei tähenda eelmine seda, et vastustaja vaidlusalune otsus ei oleks materiaalselt õigusvastane. Kohus peab vajalikuks kindlaks teha 18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 õigusvastasuse kohtuotsuse reolutsioonis. Sellega ei välju kohus kaebuse piiridest (HKMS § 41 lg 1), kuna kaebaja on seda ise taotlenud ja kohus luges halduskohtumenetluse käigus tuvastamisnõude hõlmatuks tühistamisnõudega. Kohtupraktikas on samuti leitud, et põhjendusteta haldusakti jõusse jätmine HMS § 58 alusel kohtumenetluses esitatud põhjendustest lähtudes riivab PS § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigust. See muudab kohtumenetluse tulemuse prognoosimise keerukamaks. Muuhulgas kaasneb sellega menetluskulude kandmise risk. Kaebaja jaoks vähem koormav abinõu on sellises olukorras rahuldada kaebus osaliselt ning tuvastada haldusakti põhjendavas osas kaalutluste märkimata jätmise õigusvastasus resolutsioonis.4
3 4
RKHKo 3-3-1-63-10, p-d 16-22; 3-3-1-33-05, p 15. RKHKo 3-3-1-29-12, p 25. 12
3-23-2040
37.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus teeb kindlaks vastustaja 18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 õigusvastasuse ja kajastab seda kohtuotsuse resolutsioonis. Tühistamisnõude osas jätab kohus eelpoolkirjeldatud põhjustel kaebuse rahuldamata. III
38.HKMS § 5 lg 2 sätestab, kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus koos haldusakti tühistamisega teha otsuse resolutsioonis kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahteavaldus oli suunatud.
38.1.Kaebaja taotles muu hulgas kohtult haldusakti alusel sõlmitud töölepingu kui tehingu tühisuse tuvastamist. Kohus selgitab, et tegemist ei ole iseseisva nõudega, mis on võimalik esitada kaebuses (HKMS § 37 lg 2). Tehingu kehtetuks tunnistamise nõue on tühistamiskaebuse kõrvalnõue (HKMS § 5 lg 2). Vastustaja selgitas kohtule, et tema ei ole sõlminud vaidlusaluse otsuse alusel K. Leppsooga töölepingut. Seega puudub ka tehing, mille tühisuse saaks kohus tuvastada käesoleva kohtuotsusega. Sellest tulenevalt jääb kaebaja nõue K. Leppsooga sõlmitud töölepingu tühisuse tuvastamiseks tulemusteta.
38.2.Ühtlasi taotles kaebaja kohtult tühistamisnõude kõrvalnõudena tuvastada ka X poolt sõlmitud tehingute tühisus. Kohus märgib, et vastustaja 18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 tahteavaldus ei olnud suunatud X poolt hilisemate tehingute sooritamisele Tallinna Majanduskooli direktori asetäitjana. Sel põhjusel jätab kohus kaebaja nõude tuvastada direktori kohusetäitjana X poolt tehtud tehingute tühisus tulemusteta. IV
39.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HKMS § 108 lg-s 11 tulenevalt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
39.1.Käesolevaga otsusega rahuldas kohus kaebuse osaliselt ning tegi kindlaks vastustaja 18.08.2023 otsuse nr 4.1-9.1./23/3626 formaalse ja materiaalse õigusvastasuse. Kohus on seisukohal, et antud juhul oleks põhjendatud mõista vastustajalt välja kõik kaebaja põhjendatud menetluskulud, kuna kaebus jäi tühistamisnõude osas rahuldamata vaid põhjusel, et vastustaja kuulutas 21.03.2025 Tallinna Majanduskooli direktori ametikohale avaliku konkursi. Kohus ei välista, et vastustaja poolt avaliku konkurssi välja kuulutamine oli tingitud halduskohtumenetlusest. Vastustaja on tekitanud formaalselt ja materiaalselt õigusvastase 18.08.2023 otsusega nr 4.1-9.1./23/3626 kaebajale menetluskulud, mille väljamõistmine vastustajalt on kohtu hinnangul põhjendatud.
39.2.HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumendid, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine, samuti selliste kulude nimekiri, esitatakse kohtule hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast istungi lõppu.
13
3-23-2040
Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
39.3.Kaebaja esitas kohtu poolt määratud tähtajaks kohtule menetluskulude nimekirja. Kaebaja taotles kohtult mõista menetluskuludena vastustajalt välja kokku 3920 eurot (ilma käibemaksuta, sh kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 20 eurot). Menetluskulude väljamõistmise eelduseks on, et kohtule on esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid ning kulud on kantud (vt 3-3-1-55-10). Kaebaja pole kohtule esitanud kuludokumente ja tõendeid, et kulud on kantud (arved jne). Seega menetluskulud summas 3900 eurot on kaebajal jäänud tõendamata.
39.4.Lähtudes eeltoodust mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna kantud riigilõivu summas 20 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.
40.Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses avaldatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Tartu Halduskohtu 27.03.2025kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohutu 27.11.2025 otsusega (Tartu Halduskohtu 27.03.2025. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi)
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.