Võtta menetlusse V.J-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.02.2025 määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale.
Jätta V.J-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.02.2025 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi ja kohtuasjade numbrid X-XXXXX ja Y-YY-YYYY tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V.J esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) kaebuse Tallinna Halduskohtu, kohtunik Pihel Sarve ja pressiesindaja MJ tegevuse kohta, kuna ajajakirjandusele avalikustati kaebaja kohtuasja nr X-XX-XXX kohta isikuandmeid. Selle tulemusel avaldas Postimees Grupp AS kahel korral kaebajat kahjustavad artiklid. Kohtunik, andes nõusoleku kaebaja andmete töötlemiseks ja edastamiseks, rikkus isikuandmete kaitse üldmäärust 1 (IKÜM) ja Eesti seadusi. Kaebaja nõudis AKI-lt uurimise algatamist Tallinna Halduskohtu, kohtunik P. Sarve 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27.04.2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta
3-25-402 ja MJ tegevuse üle seoses kaebaja eriliigiliste andmete lekkimise ja ebaseadusliku töötlemisega, andmete eemaldamist Postimees Grupp AS-i artiklitest, Tallinna Halduskohtu ja kohtunik P. Sarve kohustamist edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning dialoogi algatamist halduskohtuga kahju hüvitamiseks.
2.AKI lõpetas 13.02.2025 teatega menetluse asjas nr 2.1-1/25/88-226-2. Kohus on kaebuse esitajale juba selgitanud, et väljastas ajakirjandusele informatsiooni HKMS § 89 lg-le 2 tuginedes. Otsus, millist kohtutoimikus sisalduvat teavet võib menetluses oleva kohtuasja asjaolusid arvesse võttes menetlusvälisele isikule (sh ajakirjandusele) välja anda, on selgelt seotud kohtu õigust mõistva funktsiooni täitmisega. Järelevalve selle üle kohtuvälise asutuse poolt võib kahjustada kohtusüsteemi sõltumatust. Seetõttu ei kuulu IKÜM art 55 lg 3 alusel järelevalveasutuse pädevusse isikuandmete töötlemine, mida kohtud teevad oma kommunikatsioonipoliitika raames. Kohtute andmetöötlustoimingute järelevalve on kohtusüsteemi konkreetsete asutuste ülesanne, kes peavad eelkõige tagama isikuandmete töötlemise eeskirjade järgimise, teavitama kohtunikke nende isikuandmete kaitse kohastest kohustustest ning käsitlema selliste andmetöötlusega seotud toimingute suhtes esitatud kaebusi. Lisaks teostab õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle järelevalvet kohtu esimees. Seega isikuandmete kaitse seaduse (IKS) ja IKÜM-i regulatsiooni kohaselt on AKI järelevalvepädevusest väljas kohtute õigusemõistmise funktsiooni raames toimuv isikuandmete töötlus. Samuti ei ole AKI-l õigust kahjuhüvitiste väljamõistmiseks.
3.V.J esitas Tallinna Halduskohtule 17.12.2024 kaebuse AKI 13.02.2025 teate tühistamiseks ja AKI kohustamiseks vaadata kaebaja sekkumistaotlus uuesti läbi. Lisaks palub kaebaja tuvastada, et AKI tegevusetus ja menetluse lõpetamine olid õigusvastased. AKI 13.02.2025 teade on õigusvastane. AKI keeldus ekslikult menetlemast Tallinna Halduskohtu, kohtunik P. Sarve ja pressiesindaja MJ tekitatud isikuandmete leket. AKI tõlgendas valesti IKÜM-i ja IKS-i, jättes tähelepanuta, et kohtud on andmetöötlejad ja kuuluvad IKÜM-i kohaldamisalasse. Kaebaja palub määrata talle riigi õigusabi korras esindaja ning vabastada riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu.
4.Tallinna Halduskohus jättis 20.02.2025 määrusega rahuldamata V.J-i riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 1) ja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks tähtaja 5 päeva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest arvates (resolutsiooni p 3). Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1). Võttes aluseks kaebaja majandusliku seisundi teatise ja kohtule esitatud pangakonto väljavõtte andmed ajavahemikul 01.07.2024–16.02.2025, puuduvad HKMS § 112 lg-s 1 sätestatud piirangud kaebajale menetlusabi andmiseks. Kaebaja sissetulekud ei võimalda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Seega on majandusliku seisundi aspektist kaebajale menetlusabi andmine lubatav. Kaebaja taotlust ei saa siiski rahuldada. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kuigi kaebajal ei ole juriidilisi eriteadmisi, ei tähenda see, et ta ei ole võimeline kaitsma iseseisvalt 2(5)
3-25-402 oma õigusi halduskohtus. Kaebuse eesmärk on üheselt mõistetav ja kohtule arusaadav. Esitatud kaebuse ja sellele lisatud dokumentide alusel on selge vaidluse põhiprobleem. Kaebaja on kirjeldanud, miks ta leiab, et AKI on menetluse lõpetanud valesti. Vaidlus ei ole õiguslikult keeruline. Vaidluse lahendamisel omavad tähendust eelkõige faktilised asjaolud, mida kaebaja on kaebuses ja riigi õigusabi taotluses kirjeldanud. Seejuures on kaebajal kohtule teadaolevalt suur kogemus (haldus)kohtus oma erinevate õiguste kaitsmisel. Seadusega pandud selgitamis- ja uurimispõhimõtetest tulenevalt on halduskohtul kohustus tagada poolte menetluslik võrdsus ning oluliste asjaolude väljaselgitamine. Kohus abistab oma selgitustega kaebajat ning annab juhiseid, mille abil ei jää kaebajal olulised taotlused või avaldused esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata ka lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. AKI leidis õigesti, et IKS-i ja IKÜM-i kohaselt on AKI järelevalvepädevusest väljas kohtute õigusemõistmise funktsiooni raames toimuv isikuandmete töötlus. Samuti ei ole AKIl õigust kahjuhüvitiste väljamõistmiseks. Seega oli menetluse lõpetamine hetkel teadaolevate andmete põhjal õiguspärane. Postimees Grupp AS-i avaldatud artiklite osas on AKI alustanud järelevalvemenetlust ning samas asjas ei saa paralleelset teist menetlust läbi viia. Eeltoodust tulenevalt on kaebus perspektiivitu. Seega ei ole riigi õigusabi andmine ka sel põhjusel lubatav. Taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta sõltumata kaebaja maksevõimest, kuna kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad. HKMS § 110 lg-st 1 ja § 111 lg-st 1 tulenevalt on riigilõivu tasumisest vabastamise üheks tingimuseks see, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Praegusel juhul ei ole see nii. Vaidlustatud otsuses on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks AKI menetluse lõpetas. Kaebaja subjektiivne arusaam, et AKI on järelevalvemenetluse lõpetanud õigusvastaselt, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kui kaebaja siiski soovib kaebuse sisulist läbi vaatamist, tuleb tal leida riigilõivu tasumiseks vajalikud vahendid ja tasuda riigilõiv.
5.V.J esitas Tallinna Ringkonnakohtule 24.02.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 20.02.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning kohustada halduskohut uuesti läbi vaatama kaebaja riigi õigusabi ja riigilõivust vabastamise taotlused. Kaebaja majanduslik olukord ei võimalda menetluskulude kandmist ega õigusteenuse eest tasumist. Kohtuasjas nr Y-YY-YYYY on kaebajale antud menetlusabi. Seega on vastuoluline ja põhjendamatu, et praeguses menetluses seda ei võimaldata. Kohus on jätnud arvestamata kaebaja reaalse majandusliku ja terviseseisundi. Halduskohus tugines vääralt RÕS § 7 lg 1 pdele 1 ja 5. Andmekaitsealaste rikkumiste menetlemine nõuab spetsiifilisi teadmisi, mis kaebajal puuduvad. Halduskohus on takistanud kaebaja juurdepääsu õiguskaitsele. Väär on halduskohtu järeldus, et kaebus on perspektiivitu. AKI tegevusetus ja andmete lekitamise menetlemata jätmine on tõsine rikkumine. Kohtunik D. Liiv keeldus varasemas haldusasjas kohtunik P. Sarve tegevuse kohta otsust tegemast. Kuna praegune kaebus puudutab samuti P. Sarve tegevust, tekib põhjendatud kahtlus kohtuniku erapooletuses. Kuna kohtunik ja pressiesindaja avalikustasid isikuandmeid, tuli nende tegevust hinnata IKÜM-i ja IKS-i alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3(5)
3-25-402
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Halduskohtu 20.02.2025 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Halduskohus leidis õigesti, et sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist on põhjendatud jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel. Ringkonnakohus ei kahtle, et V.J on võimeline end ise siinses haldusasjas esindama. Seetõttu puudub alus arvata, et tema õigused jääksid professionaalse esindajata kaitseta. Kui V.J vajab oma tervisliku seisundi tõttu nt pikemaid vastamistähtaegu, siis tuleb esitada kohtule põhjendatud taotlus menetlustähtaja pikendamiseks (HKMS § 69). Samuti on õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Määruskaebuses ei ole esitatud väiteid, mille alusel tuleks asuda teistsugusele seisukohale.
8.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebuse eduväljavaated on kasinad. Kaebaja on vaidlustanud haldusakti, millega AKI lõpetas menetluse Tallinna Halduskohtu ning kohtunik P. Sarve ja pressiesindaja MJ tegevuse peale. IKÜM-i põhjenduste p-s 20 on selgitatud, et kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks kohtumenetlusega seotud ülesannete täitmisel, sh otsuse tegemisel, ei peaks järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete töötlemist juhul, kui kohtud täidavad õigusemõistmise funktsiooni. IKÜM art 55 lg 3 kohaselt ei ole järelevalveasutused pädevad korraldama järelevalvet isikuandmete töötlemise toimingute üle, mida kohtud teevad oma õigusemõistmise funktsiooni täites. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja AKI seisukohaga, et IKÜM-i kohaselt ei ole AKI järelevalvepädevuses kohtute õigusemõistmise funktsiooni raames toimuv isikuandmete töötlus. Seejuures viitas AKI asjakohaselt Euroopa Kohtu otsusele C-245/20, milles kohus otsustas, et IKÜM art 55 lg-t 3 tuleb tõlgendada nii, et kohus, kes teeb ajakirjanikele ajutiselt kättesaadavaks isikuandmeid sisaldavad kohtumenetluse dokumendid, et võimaldada ajakirjanikel paremini mõista kohtumenetluse käiku, täidab oma „õigust mõistvat funktsiooni“ selle sätte tähenduses. Eelnevat arvestades on V.J-i kaebus perspektiivitu ning menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole põhjendatud.
9.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Kaebaja leiab, et kuna tsiviilasjas nr Y-YY-YYYY on talle antud menetlusabi, siis on põhjendamatu, et praeguses menetluses seda ei võimaldata. Asjaolu, et kaebajale on tsiviilasjas menetlusabi antud, ei anna alust rahuldada menetlusabi taotlust praeguses haldusasjas. Menetlusabi andmise üle otsustamisel hindab kohus menetlusabi taotleja majanduslikku olukorda ning tema kaebuse eduväljavaateid igal konkreetsel juhul eraldi. Menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema alati põhjendatud, mistõttu näevadki HKMS § 111 lg-d 1–3 ette, et menetlusabi mh riigilõivu tasumiseks (HKMS § 110 lg 1 p 1) ei anta, kui kaebusel puuduvad arvestatavad eduväljavaated. Riigilõivu tasumise kohustuse eesmärk on ka vähendada põhjendamatute kaebuste esitamist. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on vajalik õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks (vt Riigikohtu 06.09.2007 määrus nr 3-3-1-40-07, p 11). Halduskohus ja ringkonnakohus on hinnanud praeguses asjas kaebuse eduväljavaateid ning jõudnud järeldusele, et menetlusabi andmata jätmisega ei jää kaebaja olulised õigused kaitseta.
11.Kaebajal on tekkinud kahtlus kohtunik D. Liivi erapooletuses. HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23–30. 4(5)
3-25-402 Taandamise avaldus esitatakse vastavalt TsMS § 24 lg-le 2 kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub ning TsMS § 24 lg 3 kohaselt tuleb taandamise alust avalduses põhistada. Seega juhul, kui kaebaja arvates ei ole kohtunik D. Liiv praeguse haldusasja menetluses erapooletu, tuleb tal esitada kohtuniku taandamise avaldus Tallinna Halduskohtule.
12.Kaebaja eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada tähemärgiga kaebaja nimi ja temaga seotud kohtuasjade numbrid (HKMS § 175 lg 3).
13.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.02.2025 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.