Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27.04.2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

3-25-402 ja MJ tegevuse üle seoses kaebaja eriliigiliste andmete lekkimise ja ebaseadusliku töötlemisega, andmete eemaldamist Postimees Grupp AS-i artiklitest, Tallinna Halduskohtu ja kohtunik P. Sarve kohustamist edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning dialoogi algatamist halduskohtuga kahju hüvitamiseks.

3-25-402 oma õigusi halduskohtus. Kaebuse eesmärk on üheselt mõistetav ja kohtule arusaadav. Esitatud kaebuse ja sellele lisatud dokumentide alusel on selge vaidluse põhiprobleem. Kaebaja on kirjeldanud, miks ta leiab, et AKI on menetluse lõpetanud valesti. Vaidlus ei ole õiguslikult keeruline. Vaidluse lahendamisel omavad tähendust eelkõige faktilised asjaolud, mida kaebaja on kaebuses ja riigi õigusabi taotluses kirjeldanud. Seejuures on kaebajal kohtule teadaolevalt suur kogemus (haldus)kohtus oma erinevate õiguste kaitsmisel. Seadusega pandud selgitamis- ja uurimispõhimõtetest tulenevalt on halduskohtul kohustus tagada poolte menetluslik võrdsus ning oluliste asjaolude väljaselgitamine. Kohus abistab oma selgitustega kaebajat ning annab juhiseid, mille abil ei jää kaebajal olulised taotlused või avaldused esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning riigi õigusabi taotlus jääb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kaebaja taotlus tuleb jätta rahuldamata ka lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. AKI leidis õigesti, et IKS-i ja IKÜM-i kohaselt on AKI järelevalvepädevusest väljas kohtute õigusemõistmise funktsiooni raames toimuv isikuandmete töötlus. Samuti ei ole AKIl õigust kahjuhüvitiste väljamõistmiseks. Seega oli menetluse lõpetamine hetkel teadaolevate andmete põhjal õiguspärane. Postimees Grupp AS-i avaldatud artiklite osas on AKI alustanud järelevalvemenetlust ning samas asjas ei saa paralleelset teist menetlust läbi viia. Eeltoodust tulenevalt on kaebus perspektiivitu. Seega ei ole riigi õigusabi andmine ka sel põhjusel lubatav. Taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta sõltumata kaebaja maksevõimest, kuna kaebuse eduväljavaated on äärmiselt kasinad. HKMS § 110 lg-st 1 ja § 111 lg-st 1 tulenevalt on riigilõivu tasumisest vabastamise üheks tingimuseks see, et on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Praegusel juhul ei ole see nii. Vaidlustatud otsuses on piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks AKI menetluse lõpetas. Kaebaja subjektiivne arusaam, et AKI on järelevalvemenetluse lõpetanud õigusvastaselt, ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kui kaebaja siiski soovib kaebuse sisulist läbi vaatamist, tuleb tal leida riigilõivu tasumiseks vajalikud vahendid ja tasuda riigilõiv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3(5)

3-25-402

3-25-402 Taandamise avaldus esitatakse vastavalt TsMS § 24 lg-le 2 kohtule, mille koosseisu taandatav kohtunik kuulub ning TsMS § 24 lg 3 kohaselt tuleb taandamise alust avalduses põhistada. Seega juhul, kui kaebaja arvates ei ole kohtunik D. Liiv praeguse haldusasja menetluses erapooletu, tuleb tal esitada kohtuniku taandamise avaldus Tallinna Halduskohtule.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.