3-23-1542 D.C kaebus Maksu- ja Tolliameti 21.04.2023 otsuse nr 9-6/011680-1 tühistamiseks ning ekslikult OÜ X ettemaksukontole kantud 529 euro suuruse makse tagastamiseks kohustamiseks Kaebaja – D.C Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet
Haldusasi
Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.12.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
D.C apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada D.C apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 12.12.2024 otsuse peale läbivaatamatult selle esitajale. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 187 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.D.C esitas 29.03.2023 Maksu- ja Tolliametile (MTA) taotluse tagastada oma pangakontolt OÜ X ettemaksukontole tehtud makse 529 eurot tema isiklikule pangakontole. MTA jättis 21.04.2023 kirjas nr 9-6/011680-1 taotluse rahuldamata. MTA selgitas, et olemasoleva teabe põhjal on panga maksekorraldusel D.C märgitud selgitus ja ettemaksukonto viitenumber, millest nähtub, et ta oli selle summa teadlikult kandnud äriühingu OÜ X ettemaksukontole. Tagastusnõude täitmise taotluse esitamiseks õigustatud isikuks on äriühing, kelle ettemaksukontole tehti makse.
D.C esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada MTA-d tagastama kaebajale raha, mille ta on ekslikult kandnud Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Kaebaja hinnangul kandis ta raha MTA kontole, mitte äriühingu ettemaksukontole. Kaebaja selgitab, et ta ei soovinud makset teha ega olnud selle tagajärgedest teadlik. Kaebaja selgitas, et tegi ülekande, kuna püüdis aidata lähedast inimest, kes aastaid tagasi jäi osanikuna seotuks selle äriühinguga. Lähedase inimese osa äriühingus on ligi 30%. Teine äriühingu osanik, kellele kuulus umbes 70% äriühingu osast, tegeles äriühinguga ja tekitas äriühingule võla ning müüs oma osa maha
3-23-1542 teise osaniku teadmata. Kaebaja tahtis seda olukorda parandada ja proovis tankistide osa endale osta. Kuna see ei õnnestunud, siis proovis kaebaja teist võimalust ja maksis äriühingu maksuvõlast 71% MTA-le. Kaebaja eesmärgiks oli saada raha asemel osalus äriühingus.
3.Maksu- ja Tolliamet palus lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Vaidlustatud MTA otsus on tehtud 21.04.2023. Kaebaja esitas kaebuse 09.07.2023. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 33 lg 1 kohaselt on maksumaksjal õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse. Ettemaksukonto, kuhu vaidlusalune raha kanti ja mille tagastamist kaebaja nõuab, kuulub OÜ-le X. Tagastusnõudega tagasi saadava raha kandmist kolmanda isiku kontole peab taotlema ettemaksukonto omanik. MTA-le teadaolevalt ei ole osaühingu esindaja seda teinud. MKS § 33 lg 1 ei anna maksuhaldurile õigust teha tagasimakset teise maksumaksja ettemaksukontolt ega ei anna maksumaksjale õigust taotleda enda kontole teisele maksumaksjale kuuluval ettemaksukontol olevat raha. Kui kaebaja eksis või tegi soorituse OÜ-le X ilma õigusliku aluseta, tuleks kaebajal leida tagasinõude esitamiseks sobiv nõude alus alusetu rikastumise sätete hulgast. Kaebaja on rikkunud kaebetähtaega.
Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2024 otsusega kaebuse rahuldamata.
Vaidlustatud otsuses pole viidet edasikaebamise kohta, mistõttu luges halduskohus kaebuse tähtaegseks. MTA 21.04.2023 otsus nr 9-6/011680-1 on õiguspärane. Vastustaja on õigesti viidanud MKS § 33 lg-le 1, mille järgi on maksumaksjal õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel (MKS § 105 lg 1) tekkinud enammakse, kuid siinsel juhul kuulus ettemaksukonto, kuhu vaidlusega seonduv kanti ning mille tagastamist kaebaja nõuab, mitte kaebajale, vaid OÜ-le X. MKS § 33 lg 1 ei anna maksuhaldurile õigust teha tagasimakset teise maksumaksja ettemaksukontolt ega ei anna maksumaksjale õigust taotleda teisele maksumaksjale kuuluval ettemaksukontol oleva raha üleandmist või tagastamist. Kaebaja väidab, et tasus äriühingu maksuvõla ekslikult. Samas on kaebaja oma 04.09.2023 menetlusdokumendis selgitanud, et maksis äriühingu maksuvõla teadlikult, sest püüdis aidata lähedast inimest. Kaebaja soovis saada selles äriühingus osalust. Nähtuvalt MTA 05.08.2022 vastusest selgitati kaebajale, et äriühingu ostmise sooviga tuleb pöörduda otse äriühingu omanike poole ning kui soovitakse äriühingu maksuvõlga tasuda, siis sellega seonduvalt teavitati kaebajat äriühingu maksuvõla suurusest ning toodi välja kontod, kuhu on võimalik maksuvõlg tasuda. Samuti oli vastuskirjas viitenumber. Maksekorraldusest nähtuvalt tasus kaebaja 24.03.2023 MTA kontole viitenumbriga XXXXXXXX AS-s Luminor Bank 71% osaühingu X maksuvõlast. Seega on põhjendatud maksuhalduri selgitus, et äriühingu ettemaksukontole (ekslikult) kantud raha tagasisaamiseks on vaja pöörduda äriühingu enda poole. Keeldumise korral on seda võimalik nõuda äriühingult tsiviilkorras.
5.D.C esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, paludes Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldada. Kaebaja väitel maksis ta võlga, mida ei pidanud maksma ja teda eksitas maksuhaldur. Kaebaja soovib tehingu tühistada. X, kes on ettevõtte tegelik omanik, jääb seadusest eemale, kuid kaebaja, kes on kõrvaline isik, maksab tema võlgu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et D.C apellatsioonkaebus tuleb HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel läbivaatamatult tagastada. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt 2(4)
3-23-1542 rahuldada. Nimetatud apellatsioonkaebuse tagastamise alus hõlmab olukorrad, kus isikul on küll kaebeõigus, kuid tema apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaldamisel tuleb lähtuda apellandi faktiväidetest.
7.Kaebaja on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et ta ei ole soovinud tasuda võõrast võlga ning ta soovib oma raha tagasi saada. Ka juhul kui eeldada kaebaja faktiväidete õigsust, ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada, sest õiguslikku alust selleks kehtivast õigusest ei tulene. Kaebaja on halduskohtule esitatud menetlusdokumendis selgitanud järgmist: „[...]minu lähedase inimese nimi on seal OÜ-s kõige kuulsamate tankistidega koos, ja see on vastuvõetamatu. Ma tahtsin seda olukorda parandada, proovisin tankistide osa endale neilt osta või ära võtta, arusaadaval eesmärgil. X, kui sai teada sellest C poolt (küsisin osta nende osa tema käest), peitis mu eest ja ei tahtnud minuga ühendust võtta sel teemal. Ma proovisin teistmoodi tegutseda (eelmisel aastal), ametlikult MTA kaudu, aga ei õnnestunud midagi saavutada ka, MKS seaduse puuduste tõttu. Siis ma mõtlesin, et saaks proovida ainult üks võimalus veel, ja ma maksin OÜ 71% maksuvõla summa MTA-le, ja panin Harju Maakohtule hagiavaldus Xi vastu, tegutsedes teise OÜ osaniku huvides. Ma tahtsin endale tankistide osa OÜ-s raha asemel, pakkusin hea kokkuleppe, minu arvamusel see oleks küll võimalik. Mul ei õnnestunud kahjuks, notari volikirja saada (teise osaniku esindajaks), minust sõltumatutel põhjustel, aga see ka ei ole väga tähtis selles asjas, sest: Harju Maakohus ei tunnistanud Xi kostjaks, ja ei võtnud menetlusse minu hagi. See on pea põhjus. X seda hagi ei saanud ja minu asjaliku ettepanekuga ei ole tutvunud. Siis ma mõistsin, et kaotasin minu raha tulemusteta, ma eksisin, sest mul oli ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. MTA sai minu raha, ma ei saanud mitte midagi [...].“ (dtl 32). MTA andis kaebajale 27.07.2022 pöördumisele vastuseks 05.08.2022 selgituse, millest nähtuvalt selgitati kaebajale, et äriühingu osa ostuks tuleb pöörduda äriühingu poole ning kui kaebaja soovib tasuda äriühingul tekkinud maksuvõlga, siis selleks teha vastuskirjas toodud kontode numbritel, märkides ära ka viitenumbri XXXXXXXX (dtl 11). Kaebaja tasuski 71% OÜ X maksuvõlast 24.03.2023 (dtl 69).
8.Isiku rahalisi toiminguid hallatakse ettemaksukontol. Isikul on MKS § 105 lg-s 6 nimetatud kohustuste täitmiseks üks ettemaksukonto, millel on unikaalne viitenumber (vt rahandusministri 19.12.2008 määrus nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“, § 6 lg 1). Kui isiku nimel teeb makse kolmas isik, loeb maksuhaldur kolmanda isiku tegutsevaks esindatava isiku teadmisel ja nõusolekul ning maksuhalduril ei teki kohustusi kolmanda isiku suhtes (samas, § 10 lg 1). Siinsel juhul tegi kaebaja makse OÜ X ettemaksukontole. Kaebaja oli selles õigussuhtes kolmas isik ja kuna kaebaja tegi kande, märkides ära OÜ X unikaalse viitenumbri, ei teki MTA-l kohustusi kolmanda isiku suhtes. Sarnaselt pangakontol oleva rahaga, mis on käsitatav arvelduskonto omaniku varalise nõudena panga vastu, asuvad ettemaksukontol maksukohustuslase erinevad rahalised nõuded riigi vastu (vt Riigikohtu 26.10.2022 otsus asjas nr 2-1918842, p 15.1). Seega, isegi olukorras, kus kaebaja mõistis pärast makse tegemist, et see ei olnud kooskõlas tema tegelike eesmärkidega või ei viinud soovitud tulemuseni, tuleb kaebajal alusetult makstu tagasisaamiseks pöörduda mitte MTA, vaid OÜ X poole. Vajadusel saab ta esitada hagi maakohtule.
9.Eespool märgitust tuleneb, et ka apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Seetõttu keeldub ringkonnakohus HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tuleb pärast
3(4)
3-23-1542 ringkonnakohtu määruse jõustumist lugeda, et D.C 12.12.2024 otsuse peale apellatsioonkaebust esitanud.
ei ole Tallinna Halduskohtu
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.