Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 02.01.2025 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik X , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Menetluse alus ringkonnakohtus
X
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X peale.
2.Jätta X muutmata.
määruskaebus Tallinna Halduskohtu 02.01.2025 määruse
määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.01.2025 määrus
3.Tõlkida käesolev määrus inglise keelde, v.a osa „Asjaolud ja menetluse käik“.
4.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.11.2024 Tallinnas, Tartu mnt 101 asuvas Tallinna Lennujaamas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni Maroko Kuningriigi kodaniku X (puudutatud isik; sünd. XX.XX.XXXX).
3-24-3041 Isik viibis Eestis ajavahemikul 10.07.2023 kuni umbes 17.06.2024 ning tema sõnade kohaselt töötas Pärnu Noorte Vabaajakeskuses. Töötatud aja eest olid isikul saada puhkusepäevad ja isik läks reisima. Isik sõitis Portugali, lootes seal tööd leida, kuid see ei õnnestunud ja isik suundus edasi Austriasse. Austriasse jõudes elas umbes nädal aega hotellis ja seejärel pöördus Austria ametivõimude poole rahvusvahelise kaitse taotlusega. EURODAC-i andmete alusel esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse Austrias 10.07.2024 põhjendusel, et tal ei ole turvaline Marokosse naasta. Isiku peamiseks eesmärgiks oli töötamine, varjupaiga taotlemine ei olnud isiku peamine eesmärk, ta ei mõelnud esitada rahvusvahelise kaitse taotlust nii kaua, kui tal oli viibimisalus olemas. Isik peeti 04.11.2024 kinni seoses tema tagasisaatmisega Dublin III määruse alusel Austria Vabariigist Eesti Vabariiki, kuna Eesti on väljastanud isikule pikaajalise D-viisa kehtivusega 06.07.2023 kuni 04.07.2024 osalemiseks noorte projektis MTÜ-s EESTI AVATUD NOORTEKESKUSTE ÜHENDUS, kuhu isikule oli väljastatud ka lühiajalise töötamise registreering. Isik ei ole varem Eestis ega Schengeni alal käinud ja Eesti viisa alusel 10.07.2023 tuli esimest korda Schengeni alale lennuga Türgist Lätti, kust sõitis edasi bussiga Eestisse. Isik toimetati kinnipidamiskeskusesse (KPK), kuna isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Isik esitas 05.11.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse ning peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni.
2.PPA esitas 05.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba puudutatud isik kinni pidada ja paigutada ta VRKS § 362 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks KPK-sse, kuivõrd isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 36 1 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Isiku põgenemise ohtu kinnitavad VSS § 68 p-s 6 nimetatud asjaolud.
3.Tallinna Halduskohus andis 06.11.2024 määrusega loa puudutatud isik kinni pidada ja paigutada ta KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2025 (k.a). Halduskohus rahuldas taotluse VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. PPA peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Esineb isiku põgenemise oht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 6). Isik ei ole Schengeni alalt lahkunud pärast Eesti väljastatud viisa kehtivuse lõppu, vaid selle asemel reisinud Euroopas ringi ning lõpuks taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias. Seejuures on isik kinnitanud küsitluse käigus, et Austrias rahvusvahelise kaitse taotlemine oli tema ainus viis Euroopasse jääda. Samuti on isik kinnitanud, et ta oli teadlik, et pärast viisa kehtivuse lõppemist puudub tal seaduslik alus Schengeni alal viibida. Ühtlasi on isik küsitluse käigus selgitanud, et varjupaiga taotlemine ei olnud tema peamine soov, vaid ta tahtis Euroopas töötada. Isiku käitumisest ja hoiakutest järelduvalt esineb oht, et vabaduses viibides asub ta ennast PPA eest varjama. Isik ei pruugi vabaduses olla PPA-le enam kättesaadav. Seda enam, et isik on küsitluse käigus märkinud, et toimis sõbra soovitusel, kuna Austrias on rahvusvaheline kogukond ning nad panustavad migratsiooni rohkem. Isikut ei huvita õiguskorra järgimine. Seetõttu puudub ka usaldus, et isik oleks vabaduses viibides PPA-le kättesaadav, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks ei ole ebaproportsionaalne meede. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. Olukorras, kus VRKS § 361 lg 2 p 4 eeldused on täidetud, puudub vajadus analüüsida kinnipidamise lubatavust VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. 2(7)
3-24-3041
4.Puudutatud isik esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 25.11.2024 määrusega rahuldamata.
5.PPA esitas 30.12.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alus koosmõjus VSS § 68 p-ga 6.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 02.01.2025 määrusega PPA taotluse ning pikendas puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni 02.05.2025. PPA on 29.11.2024 teinud puudutatud isikuga intervjuu. Seega ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus veel lõppenud. PPA on taotluses piisavalt põhjendanud seda, et praegusel hetkel on vaja tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks ning jätkuvalt esineb isiku põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Puudutatud isik on andnud intervjuu käigus segaseid selgitusi ning kohtule nähtuvalt ei ole puudutatud isiku ütlused taotluse esitamise aluseks olevate asjaolude kohta järjekindlad, mistõttu ei ole olemasolev teave rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks piisav. Kohtul puudub alus kahelda PPA väidetes, et menetleja hinnangul esineb vajadus isikuga uue vestluse korraldamiseks. Määruse koostamise hetkeks ei ole taotluse osas lõplikku otsust koostatud. Rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks seaduses sätestatud 6-kuuline tähtaeg ei ole veel möödunud (vt VRKS § 181 lg 1). Sellest tulenevalt on isiku kinnipidamise pikendamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel põhjendatud. Praegusel juhul on jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist. Sellele viitab asjaolu, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast VSS-i alusel kinnipidamist siis, kui isik mõistis, et on alustatud tema kodakondsusriiki tagasisaatmise protsessiga. Seega on põhjendatud isiku kinnipidamise pikendamine ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemise oht VSS § 6 8 p 6 mõttes (vt VRKS § 36 1 lg 21). Isik ei ole pärast Eestis väljastatud viisa kehtivuse lõppu Schengeni alalt lahkunud, vaid selle asemel reisinud Euroopas ringi ning lõpuks taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias. Isik on küsitluse käigus kinnitanud, et Austrias rahvusvahelise kaitse taotlemine oli tema ainus viis Euroopasse jääda ning varjupaiga taotlemine ei olnud tema peamine soov. Isik ei hooli Schengeni alal liikumise reeglitest, kuna oli teadlik viisa kehtivusaja lõppemisest ja Schengeni alalt lahkumise kohustusest. Samuti on isik 29.11.2024 toimunud vestlusel kinnitanud, et reisis paremaid majanduslikke tingimusi otsides erinevates riikides. Puudutatud isik ei tulnud PPA-sse rahvusvahelist kaitset taotlema esimesel võimalusel, vaid Eestisse tagasi saabus ta Dublini menetluse raames sunniviisiliselt. Esimeses turvalises riigis varjupaiga taotlemata jätmine üksnes kinnitab, et isikul ei ole vajadust varjupaiga järele. Ühtlasi ei avaldanud isik PPA-le oma telefonis talletatud andmeid, mis viitab soovile varjata oma tegelikke eesmärke ja senist tegevust, ning näitab, et puudutatud isik teeb PPA-ga koostööd valikuliselt. Puudutatud isikul on tüdruksõber Eestis, kuid ta ei ole temaga koos elanud ega seda küsimust ka temaga arutanud. Seega ei ole alust arvata, et isikul on Eestis elukoht, kus ta oleks alati PPA-le kättesaadav. Puudutatud isik on teatanud ning tema hoiakutest on järeldatav, et ta ei soovi tagasi Marokosse minna. Põgenemisohule viitavad ka isiku antud vastuolulised selgitused 3(7)
3-24-3041 piiriületuse eesmärkide ja vajaduse kohta. Jätkuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et isiku tegelik eesmärk ei ole jääda Eestisse, vaid KPK-st vabastamise korral võib ta reisida edasi mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Sealjuures ei ole õigusliku aluse puudumine isikut varem takistanud liikumast Schengeni alal, kus puudub riikidevaheline piirikontroll. Kohus peab põhjendatuks PPA seisukohta, et isiku vabastamisel KPK-st on tõenäoline, et isik hakkaks end ametivõimude eest varjama ning seeläbi rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist takistama. Kohtule esitatud andmete põhjal ei saa isiku kinnipidamise pikendamist veel nelja kuu võrra pidada ebaproportsionaalseks või vastuolus olevaks isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega (VRKS § 363 lg 3). PPA selgituse kohaselt manustab puudutatud isik küll antidepressante, kuid kohtu hinnangul pole puudutatud isik veenvalt näidanud, et tema vaimne tervis on halvenenud. Isik pole vaimse tervise murega kordagi valveametnike, arsti või psühholoogi poole pöördunud. Isikul ei esine tervisest tulenevaid asjaolusid, mis välistaksid tema KPK-s viibimise. Kuigi KPK-sse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest isiku jätkuv kinnipidamine on tema kättesaadavuse tagamiseks vajalik. Käeoleval juhul ei ole võimalik VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) puudutatud isikust tuleneva põgenemisohu tõttu tõhusalt kohaldada. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus haldusasjas nr 3-20-274, p 9). Isikul puudub majanduslik või sotsiaalne seos Eestiga. Side tüdruksõbraga ei ole kohtu hinnangul nii tugev, et välistada põgenemise ohtu.
7.Puudutatud isik palub määruskaebuses halduskohtu määruse tühistada ja uue määrusega jätta PPA taotlus puudutatud isiku KPK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. Puudutatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel pole põhjendatud. PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud põgenemisohu olemasolu. Isiku ütlustega pole arvestatud. VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinnipidamiseks pole alust. Isiku ütlustega pole arvestatud ning temaga seotud asjaolusid on ebaõigesti hinnatud. Argument, et olukord pole muutunud, ei ole isiku kinnipidamise pikendamiseks piisav. Kohus pole arvestanud, et isik on nõus tegema koostööd ega kavatse põgeneda. Kohus ei ole määruses piisavalt põhjendanud, miks ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud muid järelevalvemeetmeid.
PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.
Määruskaebuse esitaja suhtes esineb VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus. Halduskohus on põgenemisohu hindamisel arvestanud isiku enda antud selgitusi, samuti kohtus antud ütlusi, arvestanud nendega ning määruses põhjendanud, miks on PPA kahtlus põgenemise osas põhjendatud. Määruskaebuses on tsiteeritud Riigikohtu seisukohti, kuid neid ei ole seostatud praeguse juhtumiga. Isik on tunnistanud 05.11.2024 küsitluses, et oli teadlik võimalusest viisat pikendada või uuesti taotleda, aga ei teinud seda, kuna tal puudusid 4(7)
3-24-3041 rahalised vahendid. Samas küsitluses tõi isik välja, et rahvusvahelise kaitse taotlemine oli tema ainus viis Euroopasse jääda. Isik on rahvusvahelise kaitse menetluses andnud ajas muutuvaid ütlusi ning ei andnud luba enda telefoni läbivaatamiseks. Need asjaolud raskendavad efektiivse ja kiire menetluse läbiviimist. Isiku selline käitumine ja tema hoiakud viitavad selgelt sellele, et ta ei austa Schengeni liikmesriikides, sh Eestis, kehtivat õiguskorda. VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused on samuti täidetud. Isik anti Austria poolt üle illegaalina, mitte rahvusvahelise kaitse taotlejana. Isik küsis rahvusvahelist kaitset alles kinnipidamisele järgneval päeval, so 05.11.2024, kui temaga viidi läbi nn illegaalimenetlust ja isik mõistis, et on alustatud tema tagasisaatmise protsessi Marokosse. Juhul, kui isikul oleks vajadus rahvusvahelise kaitse järele, oli isikul mitmeid võimalusi seda taotleda, kuid ta tegi seda alles siis, kui ilmnes, et PPA hakkab teda Marokosse tagasi saatma. Halduskohus on määruses piisava põhjalikkusega põhjendanud, et isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg 1 ning lg 2 p-de 4 ja p 5 kohased kinnipidamise alused ja põgenemisoht, mistõttu pole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isikut võib jätkuvalt kinni pidada VRKS 361 lg 2 p 4 alusel. Eelnimetatud sätte järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Selles sättes on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (Euroopa Kohtu 14.09.2017 otsus nr C-18/16, p 39).
11.Puudutatud isik on 05.11.2024 esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid menetlus on pooleli. PPA on viinud puudutatud isikuga 29.11.2024 läbi intervjuu. Puudutatud isik on määruskaebuses nõustunud, et tema rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolusid tuleb kontrollida. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kuna puudutatud isik on andnud ebaselgeid ja -järjekindlaid selgitusi, siis on PPA-l puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud menetluse raames vaja kontrollida intervjuus toodud asjaolusid, viia läbi uus intervjuu, s.t. teostada erinevaid menetlustoiminguid ning see eeldab, et isik peab olema PPA-le kättesaadav. PPA ei ole veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid, milleks on VRKS § 181 lg 1 kohaselt ette nähtud kuni 6 kuud.
12.Ainuüksi menetlustoimingute tegemise vajadus ei tingiks puudutatud isiku kinnipidamise pikendamist. Kinnipidamiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus haldusasjas nr 35(7)
3-24-3041 24-2209, p 13 Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2289, p 15 ja 24.01.2023 määrus haldusasjas nr 3-22-1649, p 11). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 6 8 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 320-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 68 p-st 6 tulenev põgenemisoht, st välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
13.Ringkonnakohtu hinnangul tekitavad isiku varem antud selgitused põhjendatud kahtluse, et ta ei soovi jääda Eestis rahvusvahelist kaitset taotlema, vaid reisida edasi mujale Euroopasse. Isiku varasem käitumine on näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamise reeglitest ning liikus ringi üksnes tööd ja paremaid majanduslikke tingimusi otsides. Ta ei tulnud esimesel võimalusel PPA-sse rahvusvahelist kaitset taotlema. Eestisse saabus ta tagasi Dublini menetluse raames sunniviisiliselt. Isik ei avaldanud esmasel küsitlemisel PPA-le oma telefoni talletatud andmeid, mis viitab soovile varjata oma tegelikke eesmärke ja senist tegevust ning mitte teha PPA-ga heas usus koostööd. Eeltoodud asjaolude tõttu kogumis tuleb puudutatud isiku puhul möönda piisavalt suurt põgenemisohtu, mis õigustab tema kinnipidamist neljaks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Põgenemise ohtu ei välista praegusel juhtumil puudutatud isiku kinnitus, et ta ei kavatse põgeneda.
14.Ringkonnakohus jagab PPA ja halduskohtu hinnangut, et puudutatud isikut võib jätkuvalt kinni pidada ka VRKS 361 lg 2 p 5 alusel. VRKS § 36 1 lg 2 p 5 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Olukorras, kus ebaseaduslikult riigis viibimise kahtluse tõttu kinni peetud isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse pärast hetke, mil kahtlus tema ebaseaduslikust viibimisest leiab kinnitust, eesmärgiga nurjata enda tagasisaatmine, on selgelt tegemist VRKS § 361 lg 2 p-s 5 ja direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-s d kirjeldatud olukorraga. See kehtib sõltumata asjaolust, kas isiku kinnipidamine jõutakse enne taotluse esitamist mingil moel ümber vormistada. Tagasisaatmise nurjamise eesmärgile võib mh viidata see, et isikul oli enne kinnipidamist küllaldaselt võimalusi taotleda rahvusvahelist kaitset (vt Riigikohtu 12.04.2024 määrus haldusasjas nr 3-23-2232, p 23).
15.Puudutatud isik on selgitanud, et Euroopas reisimise eesmärgiks oli leida tööd. Portugalis puudutatud isik rahvusvahelist kaitset ei taotlenud. Puudutatud isik peeti Eestis kinni 04.11.2024 ning rahvusvahelise kaitse taotluse esitas alles VSS-i alusel kinnipidamisele järgnenud päeval (05.11.2024), kui mõistis, et on alustatud tema kodakondsusriiki tagasisaatmise protsessiga. Seetõttu on usutav, et isik, saades aru, et ta saadetakse Eestist välja ja tal ei lubata edasi liikuda, otsustas seda takistada rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega. Halduskohus on seega põhjendatult leidnud, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
16.Halduskohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik. Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks tulenevalt selle kestusest, arvestades, et VRKS §-s 36 1 6(7)
3-24-3041 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10-11). KPK-s on puudutatud isikule tagatud tervisekontroll ja vajalikud tervishoiuteenused, sh psühholoogiline abi (vt VRKS § 363 lg 1 ja VSS § 269).
17.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.