Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Puudutatud isik – X.Y (sündinud aa.aa.aaaa), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 02.01.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politseija Piirivalveametile luba X.Y kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 02.05.2025 (k.a).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused inglise keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult X.Y-le tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamisel asendada X.Y nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.11.2024 Tallinnas, Tartu mnt 101 asuvas Tallinna Lennujaamas Maroko Kuningriigi kodaniku X.Y (puudutatud isik; sünd. aa.aa.aaaa) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 48-tunniks kinni. Isik peeti kinni seoses tema tagasisaatmisega Dublin III määruse alusel Eesti Vabariiki Austria Vabariigist, kuna Eesti on väljastanud isikule pikaajalise D-viisa kehtivusega 06.07.2023 kuni 04.07.2024 osalemiseks noorte projektis MTÜ-s EESTI AVATUD NOORTEKESKUSTE ÜHENDUS, kuhu isikule oli väljastatud ka lühiajalise töötamise registreering. Isik ei ole varem Eestis ega Schengenis käinud ja Eesti viisa alusel 10.07.2023 tuli esimest korda Schengenisse lennukiga Türgist Lätti, kust sõitis edasi bussiga Eestisse. Isik toimetati kinnipidamiskeskusesse, kuna isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Isik esitas
3-24-3041 05.11.2024 rahvusvahelise kaitse taotluse ning isik peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel 48 tunniks kinni.
2.PPA esitas 05.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 36 2 lg 1, § 361 lg 1, lg 2 p 4 ja 5 alusel. Tallinna Halduskohus rahuldas 06.11.2024 määrusega nr 3-24-3041 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2024.
3.PPA esitas 30.12.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alus koosmõjus VSS § 6 8 p-ga 6. Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
3.1.Isiku jätkuv kinnipidamine on vältimatult vajalik, tema suhtes esinevad VRKS § 36 1 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused – välja tuleb selgitada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavad asjaolud ja esineb põgenemisoht. Samuti on põhjust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
3.2.VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on varjupaigataotlejat võimalik kinni pidada üksnes juhul, kui tema varasem kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluses. PPA võttis isiku Dublin III määruse raames tagasi, kuna Eesti on isiku Schengenisse lubanud. Isik peeti 04.11.2024 VSS § 15 lg 1 alusel kinni isiku suhtes illegaalimenetluse läbiviimiseks ja kodakondsusjärgsesse riiki tagasisaatmiseks. Isikul puudub alates 04.07.2024 viibimisalus Schengenis viibimiseks ja ta on väljasaatmiseks kohustatud. PPA rõhutab, et isik anti Austria poolt üle illegaalina, mitte taotlejana. Isik küsis kaitset alles kinnipidamisele järgneval päeval, s.o 05.11.2024, kui temaga viidi läbi illegaalimenetlust ja isik mõistis, et on alustatud tema tagasisaatmise protsessi Marokosse. Enne seda, kui isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, oli PPA teda väljasaatmise kohustusest teavitanud. Seega isiku rahvusvahelise kaitse taotluse puhul on alust arvata, et see oli esitatud lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.
3.3.Isiku puhul esineb põgenemisoht (VSS § 68 p 6). Isik oli teadlik, et tema viisa kehtib kuni 04.07.2024 ja ta on kohustatud lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid selle asemel jätkas ebaseaduslikku viibimist Schengenis. Vabaduses viibides võib puudutatud isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda kodakondsusjärgsesse riiki tagasisaatmise vältimiseks. Isik kinnitas temaga läbi viidud vestluse käigus, et ei plaaninud Eestis rahvusvahelise kaitse taotlust esitada, vaid soovis seeläbi seadustada oma viibimist Schengenis.
3.4.Rahvusvahelise kaitse menetluse käigus on isikuga 29.11.2024 läbi viidud vestlus, et selgitada välja rahvusvahelise kaitse vajadus. PPA peab kontrollima saadud informatsiooni ning võrdlema seda päritoluriigi infoga. Peale mida on vaja viia isikuga läbi täiendav intervjuu. Esmases intervjuus 29.11.2024 on isik andnud erinevaid, segaseid ja põhjendamatuid seletusi ega pole esitanud tagakiusamist tõendavaid dokumente või konkreetseid fakte. Samuti ei andnud isik luba enda telefoni analüüsimiseks, et PPA saaks sealt tõendeid koguda.
3.5.VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemisoht, arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine väljasaatmise vältimiseks, Asylum Shopping, valikuline koostöö PPAga). Lisaks puudub PPA-l isiku suhtes usaldus. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal puudub Eestis 2(6)
3-24-3041 elukoht. Vabaduses viibides võib isik hakata menetlusest kõrvale hoiduma. Võimalikku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
3.6.Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega. Isiku kinnipidamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist, et ta oleks kättesaadav tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning menetlusotsuse tegemiseks.
4.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et kohe, kui saabus Eestisse Austriast, siis ta teavitas sellest politseid ja helistas numbril 112. Isikul on Eestis tüdruksõber, kellega suhtleb üle aasta. Koos elanud ei ole ja ei ole ka arutanud seda, kas ta võiks tema juures elada seni, kuni PPA menetleb tema rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik selgitas, et võtab regulaarselt antidepressante ja tema vaimne seisund on halvenenud
5.PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde. Vastuseks kohtu küsimustele selgitas PPA, et Austriast naastes olid isikul vastas PPA esindajad ning isik ei saabunud nn tavareisijana. Seda, kas isik 112 numbrile helistas PPA kinnitada ei oska. Isikul on tüdruksõber, kes on teda KPK-s ka külastanud. Isik saab antidepressante. Isik ei ole kordagi pöördunud vaimse tervise murega valveametnike, arsti või psühholoogi poole, Võtab aktiivselt osa iganädalastest sporditegevustest. Igapäevasest käitumisest ei nähtu, et vaimne seisund oleks halvenenud. PPA suunab isiku ise psühholoogi vastuvõtule tulenevalt tänasel istungil avaldatust.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 2 lg-le 5 pikendab halduskohus VRKS §362 lg-s 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad § 36 1 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja kinni pidada kauem kui 48 tundi, on PPA-l õigus taotleda halduskohtult luba, et pikendada rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamiseks (VRKS § 362 lg 2).
7.PPA tugineb puudutatud isiku kinnipidamise pikendamise taotluses kinnipidamise alustena VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning põgenemisohu osas VSS § 6 8 p-dele 6 ja
8.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sätte peamine eesmärk on tagada, et isik oleks PPA-le kättesaadav vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh isiku ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Seejuures aitab viidatud sätte kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-18/16, p 39).
9.Vaidlus puudub, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA on teinud esmased menetlustoimingud, sh 29.11.2024 puudutatud isikuga intervjuu. Seega ei ole veel rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus lõppenud. Kohtu hinnangul 3(6)
3-24-3041 on PPA taotluses piisavalt põhjendanud seda, et praegusel hetkel on vaja tagada puudutatud isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotlusega seonduvate asjaolude väljaselgitamiseks ning isiku osas esineb jätkuvalt põgenemise oht, arvestades konkreetset isikut ja tema juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Kohus nõustub PPAga, et puudutatud isik on andnud intervjuu käigus segaseid selgitusi ning kohtule nähtuvalt ei ole puudutatud isiku ütlused taotluse esitamise aluseks olevate asjaolude kohta järjekindlad, mistõttu ei ole olemasolev teave rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik täiendava teabe kogumine.
10.PPA on selgitanud, et menetleja peab kontrollima intervjuul antud ütlusi, analüüsima isiku telefoni sisu ning võrdlema neid päritolumaa infoga. Ühtlasi on peale seda vajalik isikuga läbi viia uus vestlus, et tuua välja võimalik ebakõla ning anda isikule võimalus tõendite esitamiseks ja enda olukorra selgitamiseks. Lisaks peab PPA koostama otsuse. Kohtu hinnangul on PPA esitanud piisavalt konkreetsed põhjendused, millised isiku osalust nõudvad toimingud on vajalik veel läbi viia. Kohtul puudub alus kahelda PPA väidetes, et menetleja hinnangul esineb vajadus uue vestluse korraldamiseks isikuga.
11.PPA on isikuga läbi viidud vestlustel selgitanud, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse osas tehakse tagasilükkav otsus. Käesoleva määruse koostamise hetkeks ei ole taotluse osas lõplikku otsust koostatud, mis tähendab, et haldusmenetlus ei ole veel lõppenud. Vaidlust ei ole ka selles, et rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks seaduses sätestatud 6-kuuline tähtaeg ei ole veel möödunud (vt VRKS § 18 1 lg 1). Sellest tulenevalt peab kohus isiku kinnipidamise pikendamist VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel põhjendatuks.
12.VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Sealjuures ei pea isikule olema tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutust, vaid VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks. Praegusel juhul on kohtul jätkuvalt põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist. Sellele viitab asjaolu, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse pärast VSS-i alusel kinnipidamist siis, kui isik mõistis, et on alustatud tema kodakondsusriiki tagasisaatmise protsessiga. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud isiku kinnipidamise pikendamine ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.
13.Kohus nõustub PPA-ga, et isiku suhtes esineb jätkuvalt põgenemise oht VSS § 68 punkti 6 tähenduses (vt VRKS § 361 lg 21). Viidatud normi kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vaidlust ei ole selles, et isik ei ole Schengenist lahkunud peale Eestis väljastatud viisa kehtivuse lõppu, vaid selle asemel reisinud Euroopas ringi ning lõpuks taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias Isik on küsitluse käigus oma ütlustega kinnitanud, et Austrias rahvusvahelise kaitse taotlemine oli tema ainus viis Euroopasse jääda, ning et ta varjupaiga taotlemine ei olnud tema peamine soov. Isik on varasema käitumisega näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamisel reeglitest, kuna oli teadlik viisa kehtivusaja lõppemisest ja Schengeni alalt lahkumise kohustusest. Samuti on isik 29.11.2024 toimunud vestlusel kinnitanud, et reisis 4(6)
3-24-3041 paremaid majanduslikke tingimusi otsides erinevates riikides. Puudutatud ei tulnud PPA-sse taotlema rahvusvahelist kaitset esimesel võimalusel, vaid Eestisse saabus ta tagasi Dublini menetluse raames sunniviisiliselt. Kohus on seisukohal, et esimeses turvalises riigis varjupaiga taotlemata jätmine üksnes kinnitab, et isikul ei ole vajadust varjupaiga järele. Ühtlasi ei avaldanud isik PPA-le oma telefonis talletatud andmeid, mis viitab soovile varjata tema tegelikke eesmärke ja senist tegevust, ning näitab, et puudutatud isik teeb PPA-ga koostööd valikuliselt. Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et tal on juba üle aasta Eestis tüdruksõber. PPA kinnitas, et isikul tüdruksõber tõesti on ning ta on puudutatud isikut KPK-s ka külastanud. Vastuseks kohtu küsimusele, kas isik on tüdruksõbraga koos elanud ning kas nad on arutanud võimalust, et puudutatud isik saaks menetluse ajal tüdruksõbra juures elada, vastas isik, et ta on tüdruksõpra korduvalt külastanud, koos nad elanud ei ole ning nimetatud küsimust arutanud ei ole. Seega ei ole kohtul alust arvata, et isikul on Eestis elukoht, kus ta oleks alati PPA-le kättesaadav.
14.Puudutatud isik on teatanud ning tema hoiakutest on järeldatav, et ta ei soovi tagasi Marokosse minna. Põgenemisohule viitavad ka isiku antud vastuolulised selgitused piiriületuse eesmärkide ja vajaduse kohta. Kohtu hinnangul esineb jätkuvalt põhjendatud kahtlus, et isiku tegelik eesmärk ei ole jääda Eestisse, vaid isiku selgitustest tekib kahtlus, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral võib ta reisida edasi mujale mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Sealjuures ei ole isikut varem takistanud Schengeni alal, kus puudub riikidevaheline piirikontroll, liikumine ilma seadusliku aluseta. Kohus peab põhjendatuks PPA seisukohta, et isiku vabastamisel kinnipidamiskeskusest on tõenäoline, et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest ning takistama seeläbi rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimist.
15.Kohtule esitatud andmete põhjal ei saa isiku kinnipidamise pikendamist veel nelja kuu võrra pidada ebaproportsionaalseks või vastuolus isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega (VRKS § 363 lg 3). Isiku poolt kohtuistungil avaldatu, mille kohaselt on tema vaimne tervis halvenenud, ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga kinnitust leidnud. PPA täpsustas kohtule 02.01.2025 kirjas, et isik tõepoolest võtab regulaarselt antidepressante, kuid ei ole vaimse tervise murega kordagi valveametnike, arsti või psühholoogi poole pöördunud. Isik võtab aktiivselt osa iganädalastest sporditegevustest. Isiku igapäevasest käitumisest ei ole KPK töötajatele nähtunud, et tema vaimne seisund oleks halvenenud. PPA kinnitas, et suunab isiku psühholoogi vastuvõtule tulenevalt istungil avaldatust. Seega on kohus seisukohal, et isikul ei esine tervisest tulenevaid asjaolusid, mis välistaksid tema KPK-s viibimise. Kuigi inimese kinnipidamine kokku kuni kuueks kuuks kujutab endast tema põhiõiguste olulist piiramist, on VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral lubatud varjupaigataotlejat pidada kinni kuni 18 kuud. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab intensiivselt liikumisvabadust, ei ole valitud abinõu ülemäärane, sest isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema kättesaadavuse tagamiseks. 16.Kohus nõustub PPA-ga, et käeoleval juhul ei ole võimalik VRKS §-s 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (nt elamine kindlaksmääratud kohas, PPA-s registreerimas käimine, reisidokumendi PPA-le hoiule andmine) tõhusalt kohaldada puudutatud isikust tuleneva põgenemisohu tõttu. Kohtupraktikas on leitud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks ei piisa ainuüksi sellest, et nende kohaldamine oleks objektiivselt võimalik, vaid järelevalvemeetmete kohaldamine peab olema ka tõhus ehk tagama tulemuslikult lahkumiskohustuse täitmise (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.03.2020 määrus nr 3-20-274, p 9). Olukorras, kus puudutatud isik on teadlikult jätkanud Schengenis ebaseaduslikku viibimist, kuigi teadis oma viisa kehtivuse lõppemisest ning sellest, et tal puudub pärast seda seaduslik 5(6)
3-24-3041 alus Schengenis viibimiseks, näitab, et isikule ei lähe korda õiguskorra järgmine. Isikul puudub majanduslik või sotsiaalne seos Eestiga. Side tüdruksõbraga ei ole kohtu hinnangul nii tugev, et välistada põgenemise ohtu. Isikuga seotud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et PPA- puudub põhjendatult isiku suhtes usaldus, et isik oleks vabaduses viibides PPA-le isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks kättesaadav.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse ja annab loa X.Y kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui kinnipidamiskeskuses kui 02.05.2025 (k.a). Kinnipidamise aluse äralangemise korral tuleb isik viivitamatult
kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 36 lg 1).
18.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada.
19.Kohus asendab määruse avaldamisel puudutatud isiku isikuandmed (nimi, sünniaeg) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 5, VRKS § 13). Määrus ei sisalda muid andmeid, mis võimaldaksid puudutatud isikut identifitseerida. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.