lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3041/24

Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-3041/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
25.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1772
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

25.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3041

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus paigutada X kinnipidamiskeskusesse

Menetlusosalised

Taotleja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Julia Novodevitšenski von Jung Puudutatud isik X , esindaja riigi õigusabi korras v.adv Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.11.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

anda

luba

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.11.2024 määruse peale.

2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.11.2024 määrus muutmata.

Tõlkida käesolev määrus inglise keelde, v.a osa „Asjaolud ja menetluse käik“.

Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 05.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse anda luba pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse (KPK) välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 2 lg 1 alusel kuni kaheks kuuks, kuivõrd isiku suhtes esineb VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Isiku põgenemise ohtu kinnitavad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 68 p-s 6 nimetatud asjaolud. Taotluse kohaselt väljastati Maroko kodanikule X (sünd XX.XX.XXXX) Eesti pikaajaline viisa (kehtivusega 06.07.2023–04.07.2024) osalemiseks MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus noorte projektis, samuti lühiajaline töötamise registreering. Isik viibis Eestis 10.07.2023 kuni umbes 17.06.2024. Oma sõnutsi olid tal töötatud aja eest saada puhkuse

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-24-3041 päevad ja ta läks reisima. Ta sõitis Portugali, lootes seal tööd leida, kuid ei õnnestunud. Seejärel suundus Austriasse, kus elas umbes nädal aega hotellis ning siis esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik saadeti 04.11.2024 Dublini III määruse alusel Eestisse ning PPA pidas ta VSS § 15 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. Küsitlemise käigus avaldas isik soovi esitada rahvusvahelise kaitse taotlus. PPA võttis taotluse vastu, muutis kinnipidamise alust ning kinnipidamine jätkus VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Esineb isiku põgenemise oht (VSS § 68 p 6). Isik oli teadlik, et tema viisa kehtib kuni 04.07.2024 ja ta on kohustatud lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki, kuid selle asemel jätkas ebaseaduslikku viibimist Schengeni alal. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb isiku põgenemise oht. Lisaks puudub PPA-l isiku suhtes usaldus. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul sotsiaalsed sidemed Eestiga ning tal puudub Eestis elukoht. Vabaduses viibides võib isik hakata menetlusest kõrvale hoiduma. Võimalikku ebaseadusliku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega. Veel ei ole alustatud VRKS § 15 lg-s 1 toodud toimingutega. PPA peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning teeb selleks vajalikke menetlustoiminguid (Riigikohtu lahend nr 3-19-1068). Esineb ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud alus. PPA võttis isiku Dublini III määruse raames tagasi. Isik peeti 04.11.2024 kell 18.20 VSS § 15 lg 1 alusel kinni välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse korraldamiseks. Isikul puudub alates 04.07.2024 alus viibida Schengeni alal. Haldusmenetlus välismaalase Eestist lahkuma kohustamiseks algab tema teavitamisega menetlusest või tema suhtes esimese menetlustoimingu tegemisega. PPA oli alustanud isiku kinnipidamise ajal lahkumisettekirjutuse tegemise menetlust suulise vestlusega. Selle käigus esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Enne kui isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, oli PPA teda teavitanud väljasaatmise kohustusest. Seega on alust arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks.

2.Tallinna Halduskohus andis 06.11.2024 määrusega loa pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 06.01.2025 (k.a). Taotlus tuleb rahuldada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel. PPA kinnitusel ei ole veel VRKS § 15 lgs 1 toodud toiminguid teostatud. PPA peab VRKS § 18 lg 2 kohaselt kontrollima esitatud andmete õigsust, taotleja väidete usutavust ja muid asjaolusid ning tegema selleks vajalikke menetlustoiminguid. Esineb isiku põgenemise oht (VRKS § 361 lg 21 koosmõjus VSS § 68 p-ga 6). Vaidlust ei ole selles, et isik ei ole Schengeni alalt lahkunud pärast Eesti väljastatud viisa kehtivuse lõppu, vaid selle asemel reisinud Euroopas ringi ning lõpuks taotlenud rahvusvahelist kaitset Austrias. Seejuures on isik kinnitanud küsitluse käigus, et Austrias rahvusvahelise kaitse taotlemine oli tema ainus viis Euroopasse jääda. Samuti on isik kinnitanud, et ta oli teadlik, et pärast viisa kehtivuse lõppemist puudub tal seaduslik alus viibida Schengeni alal. Ühtlasi on isik küsitluse käigus selgitanud, et varjupaiga taotlemine ei olnud tema peamine soov, vaid ta tahtis Euroopas töötada; ta ei saa Marokosse tagasi minna. Isiku käitumisest ja hoiakutest järelduvalt esineb oht, et vabaduses viibides asub ta ennast PPA eest varjama. Asjaoludest nähtuvalt on isik teadlikult jätkanud ebaseaduslikku viibimist Schengeni alal ning selle asemel et naasta koduriiki, on isik püüdnud oma viibimist seadustada rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega Austrias. Sellist käitumist ei saa lugeda hoolsale ja õiguskorda järgivale isikule omaseks, mistõttu on põhjust järeldada, et isik ei pruugi vabaduses olla PPA-le enam

2(4)

3-24-3041 kättesaadav. Seda enam, et isik on küsitluse käigus märkinud, et toimis sõbra soovitusel, kuna Austrias on rahvusvaheline kogukond ning nad panustavad migratsiooni rohkem. PPA on õigesti märkinud, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-124-17, p 13). Isikut ei huvita õiguskorra järgmine. Seetõttu puudub ka usaldus, et isik oleks vabaduses viibides PPA-le kättesaadav, et menetleda isiku rahvusvahelise kaitse taotlust. Isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine kuni kaheks kuuks ei ole ebaproportsionaalne meede, arvestades eesmärki tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses. Tõhusamate alternatiivide puudumisel on taotletav meede mõõdukas. Olukorras, kus VRKS § 361 lg 2 p 4 eeldused on täidetud, puudub vajadus analüüsida kinnipidamise lubatavust VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel.

3.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tallinna Halduskohtu 06.11.2024 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Puudutatud isik on ausalt rääkinud temaga seotud asjaoludest ning kinnitab, et teeb PPA-ga koostööd ega põgene. Ta oleks kättesaadav ka pagulaskeskuses või kindlaksmääratud elukohas elades. Ohuhinnangus ei ole arvestanud kaebaja ütlustega ega temaga seotud asjaoludega. Põgenemise ohu esinemise kriteeriumid on küll kirjeldatud VSS §-s 68, kuid ohtu tuleb hinnata konkreetsest isikust ja olukorrast lähtudes. Riigikohus on asjas nr 3-202119 (p 18) märkinud, et põgenemisohu esinemist ei ole kohane põhjendada sellega, et põgenemisohtu pole alust välistada. Sealhulgas võib põgenemisohu hindamisel tähtsust omada see, kui isik pöördub kohe pärast Eestisse sisenemist ise lähimasse piirivalvepunkti ja esitab samal päeval rahvusvahelise kaitse taotluse – see võib kinnitada tegelikku ja juba Eestisse saabumise hetkel eksisteerinud tahet seadustada oma Eestis viibimine. Jääb arusaamatuks, miks arvab kohus, et on tõenäoline, et vabaduses viibides ei pruugi puudutatud isik olla menetlustoiminguteks kättesaadav. PPA ja kohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole kaalutud nt kindlaksmääratud elukohas elamist ja PPA-s registreerimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 6 ja 9). Asi on võimalik lahendada ilma PPA-lt määruskaebuse kohta seisukohta küsimata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks arutada määruskaebust kohtuistungil (HKMS § 265 lg 5 teine lause).
5.Halduskohtu 17.09.2024 määrus on seaduslik ja põhjendatud ja määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrust. Ringkonnakohus nõustub määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
6.VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Normi peamine eesmärk on tagada taotleja kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (intervjuudeks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiku isiklikku osalust ja kättesaadavust (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p 18.2). Samas aitab selle normi kohaldamine kaasa ka taotleja edasiliikumise ennetamisele. Puudutatud isik on 3(4)

3-24-3041 esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ja menetlus on alles algamas. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse vajaduse hindamiseks puudutatud isikuga põhjalikult vestelda ja kõrvutada tema ütlusi muude kogutud tõenditega, aga ka päritoluriigi teabega. Neid toiminguid ei saa teha puudutatud isiku osaluseta.

7.Kuna ainuüksi vajadus teha eespool nimetatud menetlustoiminguid ei tingi taotleja KPKsse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et kinnipidamiseta võiks isik Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). VRKS § 36 1 lg 21 järgi käsitatakse VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). KPK-sse ei saa paigutada rahvusvahelise kaitse taotlejat, kelle põgenemise tõenäosus on väike. Loa andmine on kinnipidamise võimaliku kestuse ja isikust lähtuvate ohtude osas prognoosotsus, st ohu jaatamiseks ei pea see olema realiseerunud. Kuna esmakordsel paigutamise taotlemisel ja loa andmisel tuleb tegutseda piiratud informatsiooni tingimustes, piisab esmakordse loa andmiseks sellest, et KPK-sse paigutamine on vajalik ja ei ole ilmselgelt mittemõõdukas (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p-d 12 ja 14).
8.PPA väitis õigesti, et puudutatud isiku puhul saab jaatada põgenemisohtu VSS § 6 8 p 6 kohaselt – välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isiku senised selgitused tekitavad põhjendatud kahtluse, et ta ei soovi jääda rahvusvahelist kaitset taotlema Eestis, vaid reisida edasi mujale Euroopasse. Isik on sõna ja teoga juba näidanud, et ta ei hooli Schengeni alal rändamisel reeglitest (oli teadlik viisa kehtivusaja lõppemisest ja Schengeni alalt lahkumise kohustusest), vaid liigub tööd ja paremaid majanduslikke tingimusi otsides sinna, kuhu ise õigeks peab. Ta ei tulnud PPA-sse taotlema rahvusvahelist kaitset esimesel võimalusel. Eestisse saabus ta tagasi Dublini menetluse raames sunniviisiliselt. Isik ei avaldanud esmasel küsitlemisel PPA-le oma telefonis talletatud andmeid, mis viitab soovile varjata tema tegelikke eesmärke ja senist tegevust ning mitte teha PPA-ga heas usus koostööd. Eeltoodud asjaolude tõttu kogumis tuleb puudutatud isiku puhul möönda piisavalt suurt põgenemisohtu, mis õigustab tema kinnipidamist kaheks kuuks, tagamaks isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.
9.Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et kohus ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist sisuliselt põhjendanud. Isiku varasemat rändamist arvestades pole alust arvata, et isik järgiks nõudeid jääda Eestisse ning olla PPA-le kättesaadav.
10.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja