Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi kaebus Maksu- ja Tolliameti 31.01.2025 maksuotsuse nr 12.2-3/057272-21 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts, esindajad vandeadvokaat Egon Talur ja advokaat Taaniel Sivonen Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 06.03.2025 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.03.2025 määruse resolutsiooni punkti 1 peale menetlusse.
2.Rahuldada Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi määruskaebus.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 06.03.2025 määruse resolutsiooni punkt 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Maksu- ja Tolliameti 31.01.2025 maksuotsuse nr 12.2-3/057272-21 täitmine selliselt, et maksuhalduril ei ole lubatud teha maksukorralduse seaduse § 130 lg 1 punktis 3 nimetatud täitetoiminguid.
4.Jätta Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi taotlus määruskaebuse tagamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) vähendas 31.01.2025 maksuotsusega nr 12.2-3/057272-21 Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaseltsi (kaebaja) perioodide jaanuar 2020 – juuni
3-25-533 2020, august 2020 – juuni 2021 ja august 2021 – oktoober 2021 ühendusesisest soetust kokku 550 000 euro võrra ning kohustas kaebajat tasuma maksusumma 6 229 207,48 eurot.
2.Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts esitas Tallinna Halduskohtule 04.03.2025 kaebuse 31.01.2025 maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur on ebaõigesti määranud kaebaja ja Hollandis registreeritud äriühingu Interchemie werken 'De Adelaar' B.V. (INNL) vaheliste tehingute turuväärtuse, lähtudes väärast eeldusest, et kaebaja on iseseisev täisriskiga tootja. Tegelikult on kaebaja INNL-i lepinguline tootja, kelle tasu vastas turuväärtusele. Seega puudub alus kaebaja ja INNL-i vaheliste tehingute maksustamiseks. Samuti on maksuhaldur vääralt leidnud, et kaebaja ja Lovapharm Consulting B.V. vahelised tehingud (toodete otsemüügi toetamiseks teenuse osutamine) ei ole tegelikult toimunud. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (täiendatud 06.03.2025) 31.01.2025 maksuotsuse täitmise peatamiseks ja maksuhalduri keelamiseks pöörata sissenõuet kaebaja rahalistele õigustele, sh arestida kaebaja pangakontot kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Maksuotsuse täitmine sissnõude pööramisega kaebaja rahalistele õigustele muudaks kaebaja äritegevuse keeruliseks. Maksuotsusega määratud maksusumma ületab kaebaja kontrolliperioodil teenitud kasumit. Maksukohustuse viivitamatu täitma asumine kaebaja rahaliste õiguste arvelt ohustaks tõsiselt tema tegevuse jätkusuutlikust. Alates 2021. a-st on kaebaja olnud aktsionäride vahelise vaidluse keskmes, mis on kahjustanud kaebaja finantsseisundit ja tema tegevuse stabiilsust. Vaidluse tõttu on kaebaja finantspaindlikkus ja likviidsus oluliselt häiritud. Kaebaja rahavood on piiratud. Maksukohustuse kohene täitmine ammendaks hädavajaliku käibekapitali, mida kaebaja vajab senisel kujul äritegevusega jätkamiseks ning enam kui 150 töötaja palgakulu ja tööjõumaksude katmiseks. See sunniks kaebajat tegevust oluliselt ümber korraldama ning tegema olulisi kärpeid: koondama töötajaid, vähendama tootmisvõimsust ning lükkama edasi või tühistama hädavajalikke investeeringuid. Maksukohustuse kohene täitmine sunniks kaebajat müüma oma vara, sh tootmisseadmeid ja laovarusid. See kahjustaks oluliselt kaebaja tuluteenimise võimekust, ohustaks äritegevuse jätkumist ning vähendaks mh võimalusi teenida maksukohustuse katmiseks vajalikku kasumit. Kaebaja on pikas perspektiivis võimeline maksukohustusi täitma ja maksejõuetuse ohtu ei ole, kui maksusummat ei asuta koheselt täitma. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Maksuhaldur ei ole hinnanud tõendeid objektiivselt ega arvestanud maksukohustuse määramist välistavate tõenditega. Maksuotsusega määratud maksusumma kohese sissenõudmise vastu puudub ülekaalukas avalik huvi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel lükkub edasi maksuotsuse täitmine kaebaja rahaliste õiguste arvelt ning kaebaja saab äritegevusega jätkata. Maksuhalduril on võimalik rakendada muid täitetoiminguid maksu laekumise tagamiseks. Vastavalt maksuhalduri avaandmetele oli kaebaja käive 2024. a neljandas kvartalis 6 099 839,1 eurot. Kaebaja tasus sel perioodil 155 946,45 eurot riiklikke makse ja 567 684,66 eurot tööjõumakse. Need andmed kinnitavad kaebaja majanduslikku jätkusuutlikkust ja korrapärast maksukäitumist.
3.MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Avalik huvi maksulaekumiste tagamiseks kaalub üles kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ühest küljest väidab kaebaja saabuvaid pöördumatuid tagajärgi ning teisalt väidab, et omab vara maksukohustuse täitmise tagamiseks. Järelikult on kaebajal võimalik pakkuda maksuvõla tagamiseks tagatist, mida ta ei ole teinud. Juhul, kui kaebajal on vara, millega maksukohustust tagada või mille arvelt see 2(6)
3-25-533 täita, ei ole tegemist pöördumatute tagajärgede saabumise ohuga. Maksuotsusega määratud maksusumma tasumine võib olla kaebaja jaoks ebamugav, kuid pöördumatute tagajärgede saabumise oht ei ole äratuntav. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei saa põhjendada asjaoluga, et vastasel korral ei ole võimalik jätkata äritegevust tõusutrajektooris. Äritegevuse edukus ei saa olla prioriteet maksukohustuse täitmise ees. Kaebaja registervara ei kata määratud maksusummat. Puudub kindlus, et kaebaja suudab maksukohustused tulevikus täita. Kaebajal on võimalik taotleda maksuvõla ajatamist, et tasuda maksusumma ositi.
4.Tallinna Halduskohus jättis 06.03.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kaebuse läbivaatamine eeldab maksuhalduri kogutud tõendite põhjalikku hindamist ja enne tõenditega tutvumist ei ole alust pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmise peatamata jätmiseks puudub reeglina avalik huvi, ent avalikuks huviks, mida kohus peab samuti kaitsma, on maksude laekumise tagamine. Kui kaebajal on vara, mida ta saaks maksuvõla tasumiseks suuremate raskusteta tavapärast majandustegevust jätkates müüa või täiendava kapitali kaasamiseks koormata, siis ei saa kaebajal olla esialgse õiguskaitse vajadust. Maksukohustuste täitmiseks tehtavad kulutused oleksid hiljem hõlpsasti kõrvaldatavad (vt maksukorralduse seaduse (MKS) §-d 33 ja 116). Taotluse kohaselt kaasneb kaebajale pöördumatu kahju, kui ta on sunnitud maksusumma tasumiseks võõrandama äritegevuseks vajaliku vara. Kaebaja vajab vara (tootmisseadmeid, laovarusid, käibekapitali) ettevõtluse tarbeks ja tulu teenimiseks. Vaidlust ei ole, et kaebajal on esitamata 2023. a majandusaasta aruanne. Kaebaja ei vaidlusta vastustaja seisukohta, et kaebajale kuuluv registervara ei kata määratud maksusummat. Kaebaja esitas 31.01.2025 seisuga andmed vara kohta, mille arvelt võib vajadusel maksukohustuse tagada (dtl 1691). Nimetatud tõendi alusel ei ole võimalik üheselt järeldada, et kaebaja on võimeline vajadusel täitma maksukohustuse pärast kohtumenetluse lõppu. MKS § 111 lg 1 alusel on maksuhalduril õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine. Arvestades, et kaebaja hinnangul on tal piisavalt vara hilisema maksukohustuse täitmiseks, nõustub kohus vastustajaga, et kaebajal on võimalik pakkuda tagatist maksuvõla tagamiseks. Eelnev aitab kaebajal vältida pöördumatute tagajärgede tekkimist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Interchemie Werken De Adelaar Eesti aktsiaselts palub 08.03.2025 määruskaebuses kohaldada määruskaebuse menetlemise ajaks esialgset õiguskaitset ja peatada 31.01.2025 maksuotsuse täitmine MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud toimingutega ja keelata maksuhalduril pöörata sissenõuet kaebaja rahalistele õigustele, sh arestida kaebaja pangakontot (HKMS § 208 lg 2) ning tühistada Tallinna Halduskohtu 06.03.2025 määruse resolutsiooni p 1 ning peatada esialgse õiguskaitse korras maksuotsuse täitmine MKS § 130 lg 1 p-s 3 sätestatud toimingutega ja keelata maksuhalduril pöörata sissenõuet kaebaja rahalistele õigustele maksuotsuse täitmiseks, sh arestida kaebaja pangakontot, kuni haldusasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Kaebajal on vajadus esialgseks õiguskaitseks. Kaebaja on enam kui 170 töötajaga tootmisettevõtja, kelle finantsseisundit on kahjustanud pikaaegne aktsionäride vaheline vaidlus. Kaebaja tegutseb jätkusuutlikult ning majandusprognoos aastateks 2024–2028 osutab märkimisväärsele tulude kasvule. Kaebaja rahaliste vahendite arestimine kuni 6 229 207,48 euro ulatuses jätaks kaebaja ilma hädavajalikust käibekapitalist. Kaebaja oleks sunnitud koondama töötajaid, müüma äritegevuseks vajalikku vara ja potentsiaalselt tegevuse lõpetama. Maksusumma ajatamise taotlemine ei välista kahjulike tagajärgede saabumist. Kaebaja ei saa realistlikult pakkuda maksusumma tasumist lähima paari aasta jooksul, ilma oma tegevust oluliselt ümber korraldamata. Maksuhaldur ei pea maksuvõla ajatamise taotlust 3(6)
3-25-533 rahuldama ning võib maksuotsust alates 07.03.2025 sundtäita kaebaja pangakonto arestimisega. Kaebaja võimalus taotleda maksusumma ajatamist ei välista pöördumatult kahjulike tagajärgede saabumist. Pangakonto arestimisel peaks kaebaja tegevuse lõpetama või vähemalt müüma olulise osa äritegevuseks vajalikust varast. Maksuhaldurile tagatise pakkumine ei ole vajalik. Maksuhaldur saab alates 07.03.2025 rakendada muid täitetoiminguid, sealhulgas taotleda käsutuskeelde, hüpoteeke ja arestida kaebaja varalisi õigusi (MKS § 130 lg 1 p-d 1, 2 ja 4). Kaebaja tasub igakuiselt ligikaudu 200 000 eurot tööjõumakse. Väljaspool vaidlusalust (õigusvastast) maksuotsust puuduvad kaebajal maksuvõlgnevused. Maksuotsuse sundtäitmine kaebaja rahaliste õiguste arvelt ohustaks kaebaja eksistentsi. Maksuotsuse kohene sundtäitmine põhjustaks topeltmaksustamise, kuna kaebaja tulumaksukohustus on täidetud Hollandis. Kaebaja on piiriüleselt tegutsev äriühing. Õigusvastase maksuotsuse kohene sundtäitmine moonutab konkurentsi Euroopa Liidu tasandil ja riivab kaebaja ettevõtlusvabadust. Kaebajal on tõendatud pikaajaline võime täita maksukohustusi. Maksuotsuse sundtäitmise vastu võib olla avalik huvi eelkõige siis, kui on oht, et maksusumma jääb täitmise edasilükkamise tõttu laekumata (või laekub väiksemas summas). Halduskohus ei ole seda tuvastanud ning sellist ohtu ei eksisteeri. Kaebaja on välisinvesteeringutele rajatud ja aastakümneid Eesti majandusse panustanud tootmisettevõtja, kelle tegevuse võib lõpetada õigusvastase maksuotsuse täitmine enne selle kohtulikku kontrolli. Kaebaja täidab regulaarselt ja õigeaegselt märkimisväärseid maksukohustusi. Maksude laekumise tagamise asemel vähendaks maksuotsuse kohene sundtäitmine riigi tulubaasi, pikaajalist maksulaekumist ja majanduse stabiilsust. Miski ei viita kaebaja kavatsusele vältida maksukohustuste täitmist. Maksuotsuse sundtäitmine kahjustab oluliselt majandust ja kaebaja 179 töötaja huve.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). MTA esitas oma seisukoha halduskohtule. Arvestades asja kiireloomulisust, ei pea ringkonnakohus seetõttu vajalikuks küsida MTA-lt vastust määruskaebusele ning arvestab tema varasemate seisukohtadega.
7.Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning avalik huvi ja puudutatud isiku õigused ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu ülemääraselt kahjustada. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb lahendada kiireloomulisena piiratud informatsiooni tingimustes (HKMS § 252 lg 1).
9.Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus, st peab esinema olukord, kus kaebajate õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamiseks peab taotletav abinõu aitama kaebajal põhivaidluse tulemuse selgumiseni kas oma õigusi kindlustada või kahjulikke 4(6)
3-25-533 mõjutusi tõrjuda (Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 3-23-885, p 12). Kaebaja on põhistanud, et vaidlustatud maksuotsuse kohene sundtäitmine MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoimingute teel (ja eeskätt kaebaja kui tegutseva ettevõtte pangakontode arestimine) mõjutaks olulisel määral tema majandustegevust, ammendades käibekapitali, mida ta vajab senisel kujul äritegevusega jätkamiseks ning enam kui 150 töötaja palgakulu ja tööjõumaksude katmiseks. Kaebaja on usutavalt selgitanud, et tema rahalistele õigustele sissenõude pööramine kohtumenetluse ajal sunniks teda oma majandustegevust oluliselt ümber korraldama ning võimalik, et koondama töötajaid ja müüma vara, sh tootmisseadmeid. Nende tagajärgede tagasipööramine kohtuvaidluse edukuse korral on keeruline. Isegi kui selliste kahjulike tagajärgede saabumine kaebajatele ei ole praegu kindel, on nende saabumise oht piisav, et kaebaja välja toodud asjaoludel jaatada tema esialgse õiguskaitse vajadust.
10.Ringkonnakohtu nõustub halduskohtuga, et praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks.
11.Esialgset õiguskaitset ei kohaldata, kui see kahjustab ülemääraselt avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi. Maksude laekumine on kahtlemata avalikes huvides. Maksuotsuse täitmise peatamata jätmiseks puudub aga tavaliselt konkreetne oluline avalik huvi, sest õiguspärase maksuotsuse täitmise peatamise korral lükkuks maksu tasumine vaid edasi (vt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01, p 2). Vastavalt maksuhalduri avaandmetele oli kaebaja käive 2024. a neljandas kvartalis 6 099 839,1 eurot, kaebaja tasus sel perioodil 155 946,45 eurot riiklikke makse ja 567 684,66 eurot tööjõumakse. Kaebaja on pikaajaliselt tegutsev ettevõte ning asja materjalidest ei nähtu, et tal oleks varem olnud maksuõigusrikkumisi või ta oleks hoidnud kõrvale maksude tasumisest. Kuigi MTA on kohtule esitatud seisukohas märkinud, et vaatamata kaebaja välja toodud prognoosidele puudub kindlus, et kaebaja suudab maksukohustused tulevikus täita, ei ole maksuhaldur seda väidet täpsemalt sisustanud. Ringkonnakohtule ei nähtu praeguses menetlusstaadiumis selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada, et maksuotsuse täitmine võib kaebaja võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda pärast kohtumenetluse lõppemist ülemäära raskeks või suisa võimatuks. Kaebaja on selgitanud, et maksusumma kohene tasumine tekitaks talle majanduslikult keeruka olukorra, kuid pikemas perspektiivis on ta suuteline maksusumma tasuma. Kaebajal on võimalik taotleda maksuvõla ajatamist, kuid maksuhalduril on üsna avar kaalutlusruum selle taotluse lahendamisel (MKS §-d 111 ja 112). Seega ei välista ajatamise taotlemise võimalikkus siinse vaidluse asjaoludel esialgse õiguskaitse kohaldamist. Maksuhaldurile jääb õigus rakendada kõiki muid MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoiminguid peale MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatute. Kuna maksuotsuse peatamise korral lükkuks maksu maksmine vaid edasi, ei saa siinsel juhul pidada avalikku huvi maksuotsuse koheseks sundtäitmiseks kaalukamaks kui kaebaja õigust jätkata kohtuvaidluse ajal takistamatult senise majandustegevusega.
12.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu 06.01.2025 määruse resolutsiooni p-i 1, millega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, ja teeb uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab 31.01.2025 maksuotsuse täitmise selliselt, et maksuhalduril ei ole lubatud teha MKS § 130 lg 1 p-s 3 nimetatud täitetoiminguid.
13.Määruskaebuses on esitatud taotlus määruskaebuse tagamiseks. HKMS § 208 lg 2 järgi kohus, kelle määrust vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid. Kuna ringkonnakohus lahendas määruskaebuse sisuliselt, jääb taotlus määruskaebuse tagamiseks läbi vaatamata.
5(6)
3-25-533
14.Ringkonnakohus märgib, et kohus võib menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgset õiguskaitset muuta või tühistada, kui kohtumenetluse kestel on muutunud esialgse õiguskaitse rakendamise või rakendamata jätmise aluseks olnud asjaolud, kahjulike tagajärgede saabumise ohu tõenäosus, kaebaja või kolmanda isiku õiguste riive intensiivsus või avalik huvi või kaebuse perspektiivikus (HKMS § 253 lg 1; vt ka Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-44-09, p 10 ja 06.08.2015 määrus nr 3-3-1-44-15, p 10).
15.Ringkonnakohus selgitab lisaks, et esialgse õiguskaitse määrus avaldatakse HKMS §-s 175 ettenähtud korras (vt Riigikohtu 04.04.2022 määrus nr 3-21-2196, p 12). Kaebaja on palunud kaebuses piirata juurdepääsu kaebaja ärisaladust sisaldavatele dokumentidele ning avaldada kohtulahend ilma kaebaja ärisaladust puudutavate andmeteta. Ringkonnakohtule ei nähtu, et käesolev määrus sisaldaks kaebaja ärisaladust (vt kaebuse p 5.3–5.6), kuid vajadusel on kaebajal võimalik esitada ringkonnakohtule põhjendatud taotlus määruse avaldamise piiramiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.