Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 13. märts 2025, Tartu 3-25-332 X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti keelamiseks välja andma haldusakti, millega lõpetatakse kaebajaga teenistussuhe ja vabastatakse ta teenistusest X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2025. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Esindaja vandeadvokaat Kaire Hänilene Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 11. veebruari 2025. a määrus, millega kohus keelas esialgse õiguskaitse korras Politsei- ja Piirivalveametil, sealhulgas Lõuna prefektuuri prefektil X.X.-iga teenistussuhte lõppemise ja politseiteenistusest vabastamise Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise ajaks.
2.Rahuldada X.X.-i määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2025. a määrus.
3.Teha uus määrus millega rahuldada X.X.-i esialgse õiguskaitse taotlus ning keelata menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni Politsei- ja Piirivalve ametil kaebaja vabastamine teenistuses avaliku teenistuse seaduse § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel põhjusel, nagu ei täidaks kaebaja isikuomaduste tõttu politseiametniku kutsesobivusnõudeid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 11. veebruaril 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti keelamiseks välja andma haldusakti, millega lõpetatakse X.X.-iga teenistussuhe ja vabastatakse ta politseiteenistusest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 92 või § 95 alusel. Kaebus sisaldas esialgse õiguskaitse taotlust keelata Politsei- ja Piirivalveametil, sealhulgas Lõuna prefektuuri prefektil X.X.-iga teenistussuhte lõpetamine ja politseiteenistusest vabastamine kohtumenetluse ajal. Kaebuse kohaselt on kaebajal põhjust eeldada, et ta vabastatakse teenistusest. ATS § 105 võimaldab vaidlustada töölt vabastamise käskkirja, kuid ATS § 105 lg 4 ei näe ette töötaja
teenistusse ennistamist, sest kaebaja ei kasvata alla 7-aastast last. Eeldada ei saa, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus.
2.Tartu Halduskohus jättis 11. veebruari 2025. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et ATS § 105 sätestab õiguskaitsevahendid ametniku teenistusest vabastamise korral, s.t pärast vabastamise kohta käskkirja andmist. ATS § 105 ei reguleeri õiguskaitsevahendite kasutamist enne teenistussuhte lõppemist. Selles olukorras on kohaldatavad halduskohtus üldiselt ette nähtud õiguskaitsevahendid, sealhulgas keelamiskaebus. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 3 esimese lause alusel ei lahenda kohus esialgse õiguskaitse raames lõplikult põhivaidlust, kuid kohus peab taotluse lahendamisel arvestama avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse eduväljavaateid ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Halduskohus lahendas taotluse kiireloomulisena ja piiratud informatsiooni tingimustes, sest HKMS § 249 lg 3 esimene lause ei võimalda halduskohtul esialgset õiguskaitset kohaldada ja keelata Politsei- ja Piirivalveametil, sealhulgas Lõuna prefektuuri prefektil X.X.-iga teenistussuhte lõpetamine ja politseiteenistusest vabastamine kohtumenetluse ajal.
3.X.X. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada, kohaldada esialgset õiguskaitset ja keelata Politsei- ja Piirivalveametil, sealhulgas Lõuna prefektuuri prefektil X.X.-iga teenistussuhte lõpetamine ja politseiteenistusest vabastamine kohtumenetluse ajal. Kaebaja leiab, et Tartu Halduskohtu määruses puuduvad jälgitavad põhjused, miks halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja järeldab, et halduskohus ei pea võimalikuks esialgse õiguskaitse kohaldamist seetõttu, et vabastamise käskkirja ei ole veel välja antud. Kuna kaebajal on põhjust arvata, et kaebaja tööandja on välja andmas kaebaja töölt vabastamise käskkirja, tingis olukorra erakordsus esialgse õiguskaitse vajaduse. Kui käskkiri on välja antud, pöördub olukord korvamatult ametniku kahjuks. Isegi kui hiljem kohus tuvastab käskkirja õigusvastasuse, ei saa X.X. jätkata tööd organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhina. Senise asjade käigu põhjal saab järeldada, et Politsei- ja Piirivalveamet on valmis rikkuma seadust, et X.X. teenistusest vabastada ning maksma õigusvastase vabastamise eest mõistetavat hüvitist. Arvestades, et X.X.-i huviks ei ole õigusvastase vabastamise eest makstav kompensatsioon, vaid vabastamise ärahoidmine ning ametikohal jätkamine kohtuvaidluse ajal, tekitab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine X.X.-ile pöördumatult kahjulikke tagajärgi. Kohus ei tohiks võimaldada teadlikult seadust rikkuval riigiasutusel oma ebaõiglast eelist kasutada. Halduskohtu määrus on vastuolus asjas nr 3-21-2241 Riigikohtu väljendatud seisukohaga, et enne kaebaja vabastamist on esialgse õiguskaitse vajadus ilmselge, sest arvestades ATS § 105 raskendab vabastamine õiguskaitset.
4.Politsei- ja Piirivalveamet leidis määruskaebusele esitatud seisukohas, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamata, kuna kaebaja hilisem õiguste kaitse ei ole raskendatud ega võimatu. ATS § 105 lg-s 1 on tõhusad õiguskaitse võimalused olemas. Viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-21-2241 on asjakohatu, kuna kaebaja on saanud hariduse Sisekaitseakadeemias ning omandab hetkel Tartu Ülikoolis magistrikraadi õppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ alusel. Õppekava ühendab sotsioloogia, psühholoogia-, majandus-, ökoloogia, linnageograafia-, poliitika-, õigus- ja kommunikatsiooniteadused. Kaebaja on politseiametniku ametikohal. Ta on varem töötanud patrullpolitseinikuna ja 2
uurijana ning vanglateenistuses. Seega annavad kaebaja kogemused, laiapõhjaline ja mitmekülgne väljaõpe talle tööturul võrreldes teistega olulise konkurentsieelise. Kaebajale tutvustati 10. veebruaril 2025 tema teenistusest vabastamise käskkirja projekti. Selle asemel, et esitada enda argumendid, võttis kaebaja haiguslehe ning esitas kohtule keelamiskaebuse. Kuna kaebuse asjaolusid hinnates ei ole täidetud HKMS § 45 lg-s 1 esitatud tingimused, siis ei ole keelamiskaebuse esitamine ega selle tõttu ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine lubatud. Politsei- ja Piirivalveamet on kohustatud täitma seadusega pandud ülesandeid parimal võimalikul viisil ning tööandjana tagama asutuse tõhusa toimimise ning kõigi teenistujate heaolu. Organiseeritud ja raskete kuritegude talituse töö on olulise mõjuga riigi turvalisuse ja julgeoleku tagamisel. Seega, olukorras, kus talituse juht ei suuda tagada meeskonna ühtsust ja koostööd ning tema aadressil on tulnud kaebuseid koostööpartneritelt, on selge, et muutus on vajalik, sest tööandja kohustus on tagada hea sisekliima kõigile teenistujatele. Kaebaja erialast ettevalmistust, kogemust ja teadmisi arvestades pakuti talle korduvalt võimalust jätkata teenistust spetsialisti kohal, kuid kaebaja keeldus. Olulise üksuse tõhusa toimimise vajadus on kaalukam kaebaja huvist jätkata teenistust just sellel ametikohal. Kuna asjaolusid hinnates ei ole täidetud HKMS § 249 lg-s 1 esitatud tingimused, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine õigustatud ning selleks puudub ka vajadus.
5.Tartu Ringkonnakohus keelas 11. veebruari 2025. a määrusega esialgse õiguskaitse korras Politsei- ja Piirivalveametil, sealhulgas Lõuna prefektuuri prefektil X.X.-iga teenistussuhte lõpetamise ja politseiteenistusest vabastamise Tartu Halduskohtu 11. veebruari 2025. a määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise ajaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus peab põhjendatuks rahuldada määruskaebus.
7.Kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse, taotledes, et kohus keelaks PPA-l kaebaja teenistusest vabastamise. Ühtlasi taotleb kaebaja, et kohus kohaldaks kaebusega taotletavat tagajärge esialgse õiguskaitse korras juba kohtumenetluse ajal.
8.Kaebaja esitas seega keelamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 3). Keelamiskaebuse esitamine on lubatav erandlikul juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1).
9.Sarnases olukorras keelamiskaebuse lubatavuse kohta selgitas Riigikohus 1, et küsimus, kas ATS § 105 tagab teenistusest vabastatud ametnikule alati ja kõiki üksikjuhu erandlikke asjaolusid arvestades piisavalt tõhusa kaitse HKMS § 45 lg 1 mõttes, on vaieldav. See võib sõltuda muu hulgas elukutsega seotud teguritest. Selles asjas leidis Riigikohus, et hilisem kaitse võib osutuda ebapiisavaks, sest endisel kaitseväelasel on keeruline kui mitte võimatu leida uut kutsealast tööd. Kaebaja on ametis politseiteenistuses. Sarnaselt kaitseväelasele võib ka politseiametnikul olla keeruline leida uut kutsealast tööd PPA teenistusest vabastamise järel. PPA kõrval on Eestis teisigi korrakaitse- ja uurimisasutusi, kuid politseiametniku võimalused asuda teenistusse just tema haridusele ja oskustele vastaval ametikohal avalikus teenistuses väljaspool PPA-d on kahtlemata siiski väiksemad võrreldes avalikus teenistuses hõivatud ametnikega üldiselt. Politseiametniku ametioskused ja -teadmised on paratamatult spetsiifilised ega ole avalikus teenistuses laialdaselt rakendatavad. Praeguses asjas esitatud väidete ja tõendite pinnal võib järeldada, et vastustaja esmane eesmärk oli kõrvaldada kaebaja juhtimisülesannete täitmiselt. Samas pidas vastustaja võimalikuks kaebaja jätkamist politseiteenistuses uurija ametikohal, s.o täites teenistusülesandeid, mis ei hõlma juhtimisfunktsiooni. See omakorda vähendab 1
Vt RKHK 25. novembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2241 (p 15)
3
võimalust, et kaebaja ei saa tulevikus jätkata teenistust oma haridusele ja oskustele vastavalt ametikohal. Vastustaja selgitab veel, et lisaks Sisekaitseakadeemiast saadud haridusele omandab kaebaja hetkel Tartu Ülikoolis magistrikraadi õppekava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ alusel. See õppekava ühendab sotsioloogia, psühholoogia-, majandus-, ökoloogia, linnageograafia-, poliitika-, õigus- ja kommunikatsiooniteadused. Ringkonnakohus nõustub, et õppekava läbimine avardab kaebaja võimalusi leida tema oskustele ja teadmistele vastavat tööd. Samas ei ole kaebaja praeguseks ajaks õppekava läbinud. Seega eksisteerib potentsiaalne võimalus, et kaebaja tegevus asetab ta tööturul paremasse positsiooni, kuid tänaseks ei ole see võimalus veel realiseerunud. Ringkonnakohtu hinnangul kokkuvõttes ei ole praeguseks hetkeks piisavalt andmeid selleks otsustada üheselt, kas ATS §-s 105 sätestatud hilisema õiguskaitse võimalused on praegusel juhul piisavad, arvestades kaebaja võimalusi leida erialast tööd, s.h kaebaja soovi täita juhtumisfunktsiooni. Selle küsimuse saab lahendada asja sisulisel läbivaatamisel, kui menetlusosalistel on õigus esitada täiendavaid väiteid seisukohti ja tõendeid olukorra hindamiseks. Praegusel hetkel esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel on oluline, et kaebuse asjaoludel ei saa väita, kaebajal ilmselt puuduks kaebeõigus. Seetõttu ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud põhjusel, et kaebajal puuduks õigus keelamiskaebusega halduskohtusse pöörduda.
10.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mille eesmärk on ära hoida olukord, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks enam efektiivne. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal põhjendatud kahtlus arvata, et kaebaja tööandja annab välja kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja. Kui kaebajaga lõpetatakse teenistussuhe ja ta vabastatakse politseiteenistusest, siis käskkirja võimaliku õigusvastasuse korral ei võimalda ATS § 105 lg 4 tema teenistusse ennistamist. Kaebaja peab pöördumatult kahjulikuks tagajärjeks asjaolu, et ta ei saa senisel ametikohal jätkata. Eelpool viidatud asjas selgitas Riigikohus 2 sedagi, et enne isiku teenistusest vabastamist on esialgse õiguskaitse vajadus ilmselge, sest ATS § 105 arvestades raskendab vabastamine õiguskaitset. Riigikohtu seisukoht on sellisena kohaldatav ka praeguses asjas. PPA poolt kaebajale tutvustatud teenistusest vabastamise käskkirja andmise järgselt muutuks oluliselt kaebaja kasutada olevate õiguskaitsevahendite ring ning seega ka võimalus saavutada keelamiskaebuse esitamisega taotletav eesmärk. Seega esineb ringkonnakohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus HKMS § 249 lg 1 tähenduses.
11.Riigikohus märkis 17. juuni 2004. a määruse nr 3-3-1-17-04 p-s 30, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on sisuliselt eelhinnang kaebuse põhjendatusele. Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus rahuldada kaebus. Samas kohaldatakse esialgset õiguskaitset sageli olukorras, kus faktilised asjaolud ei pruugi olla lõpuni selged. Olukordades, kus esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustatakse ette ära ka põhivaidlus, tekitades tagajärjed, mida ei ole kaebuse rahuldamata jätmise korral enam võimalik tagasi täita, peab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks olema veendunud kaebuse perspektiivikuses (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. K. Merusk, I. Pilving, Juura 2013, lk 689).
12.Kaebajale tutvustatud teenistusest vabastamise käskkirja projektist (dtl 193-198) nähtub, et vastustaja soovib kaebaja teenistusest vabastada ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel, s.o asjaolu ilmnemise tõttu, mis välistaks kaebaja teenistusse võtmise. PPA hinnangul on kaebaja teenistusse võtmist välistavaks asjaoluks, et kaebaja ei vasta politseiametniku kutsesobivusnõuetele. Politseiametniku kutsesobivusnõuded on kehtestatud Siseministri 12. aprilli 2013. a määrusega nr 15 „Politseiametniku ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku kutsesobivusnõuded, nende
2
Vt RKHK 25. novembri 2021. a määrus asjas nr 3-21-2241 (p 15)
4
kontrollimise tingimused ja kord“ (määrus nr 15). Määruse nr 15 § 2 lg 1 p-de 2-5 järgi peab politseiametnik olema: - võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskama teha meeskonnatööd; - kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suutma langetada iseseisvalt otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutama nende eest; - analüüsi- ja sünteesivõimeline, oskama eristada olulist ebaolulisest ning suutma lahendada probleeme; - hea suhtlusoskusega. Vastustaja hinnangul kinnitab 2024. aasta novembris kaebajaga toimunud arenguvestlus, samuti kaebaja juhitavas üksuses töötavate ametnike ja koostööpartnerite tagasiside, et kaebaja ei vasta isikuomaduste tõttu politseiametniku kutsesobivusnõuetele.
13.Teenistusest vabastamise käskkiri tugineb seega seisukohale, et kaebaja isikuomadused ei vasta kutsesobivusnõuetele. Ringkonnakohus osutab esmalt, et selge ei ole, kas mittevastavus määrusega nr 15 kehtestatud isikuomadustele on käsitatav ATS § 15 p-s 5 nimetatud muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistavava asjaoluna. Teisisõnu ei ole selge, kas isikuomadused on viidavad seadusliku aluse nõude alla, s.t kas seadusandja soovis ette näha, et määruse nr 15 § 2 lg-s 1 nimetatud nõuded on kohaldatavad teenistusest vabastamise alusena. Määruse kehtestamiseks volituse andvast politsei- ja piirivalve teenistuse seaduse §-st 39 selline soov otse ei nähtu. Seega võib toodud normide alusel teenistussuhte lõpetamine olla õigusvastane juba ainuüksi õigusliku aluse nõude rikkumise tõttu.
14.Vastustaja ei ole väitnud ega tuginenud sellele, et kaebaja mittevastavus kutsesobivusnõuetele oleks objektiivselt tuvastatud. On üldteada asjaolu, et isikuomadused ei ole tuvastatavad on/ei ole skaalal, vaid erinevad isiksuseomadused avalduvad erinevatel inimestel erineva intensiivsusega. Seetõttu on vähemalt küsitav, kas mittevastavusega määruse nr 15 § 2 lg 1 p-des 2-5 nimetatud isikuomaduste nõuetele saab õigustada isiku teenistusest vabastamist ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel. Täiesti võimalik, et ka juhul, kui määrus nr 15 § 2 lg 1 siiski täidab seadusliku aluse nõuet, saab ATS § 15 p-i 5 sisustada määruse nr 15 § 2 lg-s 1 sätestatud nõuetega üksnes erandlikel juhtudel, kui tõepoolest on väljaspool kahtlust, et isikul puudub mõni määruses nr 15 nimetatud isikuomadus ja see objektiivselt välistab politseiametniku ametikohustuste kohase täitmise. Isikuomadused erinevad seetõttu oluliselt kutsesobivusnõuetena kehtestatud muudest nõuetest, näiteks haridusnõuetest ja kehalise ettevalmistuse nõuetest. Erinevalt isikuomadustest saab viimaste täitmist üheselt tuvastada ja seega ka ühetaoliselt ja kontrollitavalt kohaldada.
15.Määruse nr 15 § 2 lg-tes on 2 ja 3 ette nähtud isikuomaduste hindamine vestlusel ametisse kandideerimisel ja hiljem arenguvestluste käigus. Samas ei ole määrusega kehtestatud hindamise metoodikat ja muid meetmeid hindamise kontrollitavuse tagamiseks. Selles olukorras on keeruline näha, et isikuomaduste hindamine ühe isiku poolt arenguvestluse käigus saaks olla aluseks tõsikindlale tõdemusele, et teisel isikul mõni isikuomadus puudub ja ta seetõttu ei vasta politseiametniku kutsesobivuse nõuetele. Määruses nr 15 ei ole eristatud isikuomaduste nõudeid politseiametnikele sõltuvalt sellest, kas ametnik täidab juhtimisfunktsiooni või mitte. Seega peavad määruse nr 15 § 2 lg-s 1 nimetatud isikuomadused olema ka neil ametnikel, kes ei täida juhtimisfunktsiooni. Seetõttu on tähelepanuväärne, et vastustaja selgitusel (dtl 197) on kaebajale pakutud võimalust jätkata teenistust PPA-s spetsialisti (uurija) ametikohal. Teisele ametikohale asumise ettepanekut tehes pidi vastustaja seega leidma, et kaebaja isikuomadused siiski vastavad määruse nr § 2 lg 1 nõuetele. Raske on mõista, kuidas kaebajal samal ajal saavad olla politseiametnikult oodatavad isikuomadused ning samas need omadused ka puududa. Seega võib käskkirja 5
projektis esitatud arutluses olla sisemine vastuolu, kus vastustaja samas jaatab ja eitab asjaolu esinemist.
16.Kaebaja teenistuses vabastamise käskkirja projektis vastustaja kirjeldab kaebaja käitumist üksuse juhina ja tsiteerib kaebaja kohta antud tagasisidet, kuid ei seosta seda tegelikult määruse nr 15 § 2 lg-s 1 toodud isikuomadustega. Käskkirjas ei selgitata, millised konkreetsed isikuomadused kaebajal puuduvad ja milliste andmete põhjal nende puudumist tuleb järeldada. Pigem ilmneb käskkirja projektist, et vastustaja heidab kaebajale ette üksuse juhina ametiülesannete puudulikku täitmist, mille tõttu on kahjustatud kaebaja juhitud üksuse sisekliima ja koostöö teiste üksuste, samuti teiste riigiasutustega. Puudused ametiülesannete täitmisel aga ei ole tingimata aluseks ATS § 15 p-s 5 nimetatud asjaolu järeldamiseks. Kui selline seos siiski on olemas, siis tuleb selle järelduseni viiv põhjuslik ahel käskkirja põhjendustes esile tuua. Käskkirja projektis ei ole seda tehtud.
17.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kaebajale tutvustatud käskkirja projektis on olulisi puudusi nii õigusliku aluse, asjaolude tuvastamise kui ka järelduste põhjendamise osas. Seetõttu oleks ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 järgi koostoimes määruse nr 15 § 2 lg 1 p-dega 2-5 kaebaja teenistusest vabastamine suure tõenäosusega õigusvastane.
18.Riigikohus on 21. juuni 2024. a asja nr 3-23-885 määruse p-s 13 rõhutanud, et isegi kui kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, tuleb siiski perspektiivikuse kõrval arvestada ka oluliste avalike huvide ja teiste isikute õigustega.
19.Ringkonnakohus keelas 11. veebruari 2025. a määrusega ajutiselt (määruskaebuse lahendamise ajaks) kaebaja teenistusest vabastamise ja pidas kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust kaalukamaks avalikust huvist viia Politsei- ja Piirivalveametil ellu kavandatud personalipoliitikat. Määruskaebuse sisulise lahendamise käigus muudab ringkonnakohus oma seisukohta ning eelnevat arvamust edaspidiselt ei jaga.
20.Kaebaja hinnangul on hädavajalik kuni kohtumenetluse lõpuni esialgse õiguskaitse kohaldamine ja kaebaja huve korvamatult kahjustava käskkirja andmise keelamine. Kahjustavaks tagajärjeks peab kaebaja olukorda, mil ta ei saa jätkata senisel ametikohal. Vastustaja selgitas ringkonnakohtule, et kaebaja, olles organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht, ei suuda tagada meeskonna ühtsust ja koostööd ning tema aadressil on saabunud kaebusi. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust pidada kaalukamaks avalikust huvi tagada kõigile kaebaja juhitud PPA talituse ametnikele ja teistele kaebaja kolleegidele rahulik tööalane sisekliima. Kaebaja kaebusega taotletavaks eesmärgiks on, et kaebajat ei vabastataks teenistusest talle tutvustatud käskkirja projekti järgi ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel koostoimes määruse nr 15 § 2 lg 1 p-dega 2-5. Seega saab kohus ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel keelata kaebaja vabastamise teenistusest just sellel õiguslikul alusel. Seega ei ole vastustajal takistatud kaebaja töö või ka PPA enda organisatsiooni ümberkorraldamine muul viisil, mis on kooskõlas eesmärgiga tagada üksuses töötamiseks sobiv sisekliima ja üksuse tööalaste eesmärkide saavutamine. Seetõttu ei riiva esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi sedavõrd intensiivselt kui esmapilgul võiks arvata. Kaebaja ametist vabastamine mõjutab kaebajat aga otseselt, välistades tema jätkamise politseiteenistuses. Ringkonnakohus peab oluliseks sedagi, et esialgse õiguskaitse kohaldamine aitab ära hoida hea halduse tavaga ilmses vastuolus olevat olukorda, kus kaebaja vabastatakse teenistusest vaatamata sellele, et ka vastustaja on teadlik, et tõenäoliselt oleks tegemist õigusvastase haldusakti andmisega. Tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et vastustaja ja kaebaja võivad lahendada erimeelsuse omavahelises kokkuleppel. See võimaldaks eelduslikult jõuda mõlema menetlusosalise huve enim arvestava tulemuseni. Liiati on halduskohtul menetluse kestel õigus muuta esialgse õiguskaitse abinõu või lõpetada esialgse õiguskaitse kohaldamine, kui ta leiab, et menetluses ilmnenud asjaolud seda 6
õigustavad. Menetlusosalistel on aga õigus menetluse kestel selgitada ja põhjendada muu hulgas segagi, kas esialgse õiguskaitse jätkuv kohaldamine on vajalik ja põhjendatud.
21.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus põhjendamatult jättis rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tema teenistusest vabastamise keelamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse ja teeb ise uue määruse, millega keelab kaebaja vabastamise teenistuses ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 5 alusel koostoimes määruse nr 15 § 2 lg 1 p-dega 2-5, s.o põhjusel kaebaja isikuomaduste tõttu ei täida kutsesobivusnõudeid.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.