lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2868/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 06.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-2868/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
06.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1283
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk 06.03.2025, Tartu 3-24-2868 X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 03.03.2025. a määrus X.X. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X. määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.03.2025. a määruse peale HKMS § 207 lg 2 alusel.
2.Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebemenetluses riigi õigusabi saamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 30.07.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (dtl 7), milles nõudis talle tekitatud ebameeldivuste ja kannatuste eest hüvitist 5000 eurot. Nõude aluseks oli, et 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 paigutati Tartu Vangla kainestusmajja alkoholijoobes isik, kes häiris kainestusmaja kohal oleva eluosakonna kinnipeetavate öörahu, pekstes jalaga kambriukse sees olevaid vahetrelle. Vaatamata kaebaja korduvatele teavitustele jättis vangla reageerimata. Kaebajal on õigus 8-tunnisele katkematule uneajale. Kaebaja peab toimunut piinavaks, inimväärikust alandavaks kohtlemiseks ja karistamiseks.
1.1.Tartu Vangla jättis 04.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/466-2 (dtl 9-10) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 paiknes kaebaja eluosakonna E5 kambris 2001. Arestikambrid ja kainestuskambrid asusid E1 osakonnas. E5 osakond on E1 eluosakonna kohal teisel korrusel. Vahetult kaebaja kambri all kainestuskambrit ei ole. Kaebaja kamber asub Emajõe ja silla pool, arestimaja ja kainestuskambrite paigutusi teostati E1 eluosakonna valveruumi poolsele alale ja linna poole. Vanglal on keeruline kontrollida, kas 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 tekitati E1 osakonnas öisel ajal lärmi ja kui pikalt see võis toimuda. Reeglina pööratakse lõhkumisele tähelepanu, kuid selle tegevuse takistamiseks

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

on võimalused piiratud. Sõltumata hinnangust vangla tegevuse õiguspärasusele ei kuuluks kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele, sest täitmata on kahjuliku tagajärje saabumise eeldus. Ei ole eluliselt usutav, et ühel ööl kambrisse kostuv võimalik lärm ja une kohatine häiritus oleks võinud põhjustada niisuguseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõistes

2.Kaebaja esitas 17.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Tartu Vanglalt välja mõista kaebajale tekitatud lisakannatuste ja ebameeldivuste hüvitamiseks ning tema inimväärikuse alandamise eest hüvitise 2000 eurot või kohtu äranägemisel hüvitis õiglases suuruses.
2.1.Kaebaja leidis, et vangla õigusvastane tegevus seisneb selles, et vaatamata kaebaja korduvatele teavitustele, et kainenema toodud isik häirib tema öörahu, ei võtnud vangla selle olukorra likvideerimiseks midagi ette. Kaebajal on õigus katkematule 8-tunnisele uneajale, mida võib katkestada ainult julgeoleku kaalutulustel ja julgeolekut tagades. Tegemist ei ole ühe ööga, kus vangla rikkus kaebaja uneaega, tekitades talle lisakannatusi ja ebameeldivusi. Vangla tegevus on tahtlik, mis alavääristas kaebaja kui kinnipeetava inimväärikust.
3.Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 03.03.2025. a määrusega. Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.
3.1.Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglale esitatud taotluse ja kohtule esitatud kaebuse nõue ja alus peavad kattuma. Kaebaja ei saa kohtumenetluses tugineda kaebuse alusena asjaolule, millele ta kohtueelses menetluses tuginenud ei ole. Käesolevas kohtuasjas on vaidluse esemeks ühekordne juhtum, millele tuginedes kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse kohtueelses menetluses. Vastustaja lahendas ja kohus lahendab seda juhtumit. Kaebuse aluseks ei ole öörahu korduv rikkumine arestimaja tegevuse tõttu.
3.2.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seda, et kaebaja öörahu oli 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 häiritud, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Hoones ühekordselt või ajutiselt kostvad häirivad helid, isegi uneajal, ei saa täiskasvanud isikule põhjustada kannatusi, mis oleksid käsitletavad intensiivsetena. Kohus möönab, et kaebaja kirjeldatud olukord võis olla ebameeldiv. Kuid on väga vähe tõenäoline, et kohus määrab kaebajale rahalise hüvitise, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebajale on 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 tema kambrisse kostnud müra tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
3.3.Eeltoodu tähendab ühtlasi seda, et kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. See, kas kaebaja kirjeldatud häiring on käsitletav väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses ning kui on, siis kas põhjendatud on rahalise hüvitise määramine kaebajale, sõltub samuti juhtumi ja selle mõju intensiivsusest. Võimalikuks rikutud õigusnormiks ei ole praegusel juhul vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2, mis sätestab, et kinnipeetavale on ette nähtud 8tunnine pidev uneaeg, mida võib katkestada julgeoleku tagamise eesmärgil. Kaebaja uneaega ei katkestanud vastustaja, vaid kolmanda isiku (kainenema paigutatud isiku) tegevus. Vastustaja ei paigutanud seda isikut kaebaja vahetusse lähedusse. Kohtule on usutav vastustaja selgitus, et vastustaja sellises olukorras reeglina püüab häiringu võimalikult kiiresti kõrvaldada. Pigem on küsimuse all, kas kaebaja kamber vastas öisel ajal kehtivate müranormide osas eluruumile kehtestatud nõuetele. Isegi kui möönda, et müranorme võidi 2

ületada vastustaja töökorralduse tõttu (arestimaja tegutsemine asukohas, kus sellest lähtuv müra kostab kaebaja elukambrisse), ei peeta kohtupraktikas ühel korral müranormi ületamist sellise intensiivsusega sündmuseks, mida saab käsitleda väärikuse alandamisena või mis toob endaga kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4.X.X. esitas 05.03.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.03.2025. a määruse peale. Kaebaja märgib selles, et halduskohtu määrus on tehtud kohtu poolt oluliselt tema põhiseadusega tagatud ning ka sellest tulenevaid põhiõigusi oluliselt rikkudes ning vangla poolset õigusvastast tegevust õigustades.Sedasi on kohus oluliselt rikkunud põhiseaduse § 146 lg 1 teises lauses sätestatud erapooletuse printsiipi. 03.03.2025. a määrus tuleb tühistada, kaebus menetlusse võtta ning vangla poolt tekitatud lisakannatuste ning ebameeldivuste eest hüvitis välja mõista. Kaebaja nõuab kohtult ka talle riigiõigusabi korras esindaja määramist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X. määruskaebus halduskohtu 03.03.2025. a määruse peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 03.03.2025. a määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes teistsugusele seisukohale.
5.1.Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lgst 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas asjas esitas X.X. määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendi ise. Kaebaja on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X. riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3

(allkirjastatud digitaalselt)

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium