X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses helihäiringutega ajavahemikul 17. kuni 27. veebruar 2026
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Kuulutada haldusasja menetlus Tartu Vangla 21. mail 2026 esitatud mürahäiringut tekitanud kinnipeetava käitumist ning vanglaametnike tegevust käsitlevate väljavõtete osas kinniseks.
3.Keelata kaebajal tutvuda Tartu Vangla 21. mail 2026 esitatud mürahäiringut tekitanud kinnipeetava käitumist ning vanglaametnike tegevust käsitletavate väljavõtetega ja saada nendest koopiaid.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.
1.X (kaebaja) on vahistatu, keda peetakse kinni Viru Vanglas. Kaebaja viibis Tartu Vanglas ajavahemikul 17. kuni 27. veebraur 2026 seoses menetlustoimingutega.
2.Kaebaja esitas 13. märtsil 2026 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 50 000 eurot. Taotluse kohaselt pidi kaebaja taluma Tartu Vanglas ajavahemikul 17. kuni 27. veebruar 2026 vaimset valu ning kannatusi, kuna teises kambris viibiv kinnipeetav tekitas ebameeldivaid ja intensiivseid helisid. Kaebaja peab vangla tegevust väärkohtlemiseks. Kaebaja on mitmel korral pöördunud Tartu Vangla poole, et ta paigutataks arestimajas kambrisse, kus ei oleks mürahäiringuid. Müra tõttu ei saanud kaebaja keskenduda
3-26-1451 kohtumenetlusele. Kaebaja hinnangul on süüliselt alandatud tema väärikust ja põhjustatud kannatusi.
3.Tartu Vangla jättis 11. mai 2026. a otsusega nr 1-9/2-26/67-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Eluosakonnas S1 põhjustati mürahäiringuid neljal ööl (21. vastu 22. veebruari, 22. vastu 23. veebruari, 24. vastu 25. veebruari ning 25. vastu 26. veebruari 2026) Ülejäänud öödel mürahäiringuid ei esinenud. Kaebaja und häirida võivaid mürahäiringuid esines kokku neljal öösel kümnest. Ühel juhul algas müra tekitamine varahommikul kell 05:30. Vangla võimalused lärmi tekitava kinnipeetava mõjutamiseks on piiratud. Ametnikud saavad korda rikkuva kinnipeetavaga suhelda ning anda talle korraldusi lõhkumine ja lärmi tekitamine lõpetada. Selliseid võimalusi, mis hetkega lõpetaksid teisi isikuid häiriva tegevuse, kehtiv õigus ette ei näe. Seega on vangla võimalused olukordi lahendada piiratud. Vangla võimalused kinnipeetavate paigutamisel on samuti piiratud. Üldjuhul paiknevad kinnipeetavad vangla S-hoones. E-hoones on kasutusel üksikud kambrid, kuhu on võimalik kinnipeetavaid paigutada. Kuigi lärm võib olla ebameeldiv ja tekitab negatiivseid emotsioone, siis ühiselt kasutatavas elukeskkonnas ei ole alati võimalik vaikust ja rahu tagada ning teiste kinnipeetavate häiriv käitumine/tegevus on sageli ebameeldivus, mida kinnipidamisasutuses viibides tuleb taluda. Arvestades sellega, et vangla on püüdnud lärmi tekitava kinnipeetava tegevust lõpetada, proovides temaga rääkida ning paigutades ta vajaduse tekkimisel teise eluhoonesse, ei saa järeldada, et vangla oleks olnud õigusvastaselt tegevusetu. Täidetud ei ole kõik hüvitamisnõude eeldused.
4.X esitas 13. mail 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 eurot inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamise eest. Kaebaja viibis Tartu Vanglas sektoris, kus teine kinnipeetav tekitas ebameeldivaid ja intensiivseid helisid. Tartu Vanglal oli võimalik kaebaja paigutada teise osakonda, kuid seda ei tehtud. Vangla otsuses toodud selgitused on paljasõnalised, vanglal peavad olema võimalused takistada ühel kinnipeetaval häirida teiste kinnipeetavate rahu.
5.Tartu Vangla edastas 21. mail 2026 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Lisaks esitas vangla väljavõtted mürahäiringut põhjustanud kinnipeetava käitumisest ning vanglaametnike tegevusest. Vangla taotleb viimati nimetatud tõendite osas menetluse kinniseks kuulutamist ja kinnipeetava nendega tutvumisvõimaluse piiramist HKMS § 77 lg 1, § 79 lg 1 p 1 alusel. Väljavõtted sisaldavad teise kinnipeetava isikuandmeid ning tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabega avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 alusel. Andmete avalikkusele ja kaebajale teatavaks saamine rikuks selle isiku eraelu puutumatust.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Lähtuvalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel mittevaralise kahju hüvitamist summas 50 000 eurot. Kahju nõude aluseks on ajavahemikul 17. kuni 27. veebruar 2026 Tartu Vanglas mürahäiringute põhjustamine, millega alandati kaebaja väärikust ja tekitati talle tervisekahju.
7.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse
8.Kaebaja on mittevaralise kahju tekkimise alusena viidanud väärikuse alandamisele ning tervisekahju tekitamisele. Asjaolu, et ajavahemikul 17. kuni 27. veebruaril 2026 oli kaebaja öörahu mõnel ööl häiritud ning et ta pidi taluma teise kinnipeetavast tulenevat ebameeldivat müra, ei saanud kaebajale ülemääraseid kannatusi põhjustada. Kohus nendib, et teise kinnipeetava lärmamine ning müra tekitamine võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi ning mõningast heaolu langust. Teisalt ei pidanud kaebaja selliseid ebamugavusi taluma ülemääraselt pika aja jooksul, sest mürahäiringud toimusid üksnes neljal päeval ning ka siis ei kostnud intensiivseid helisid terve öö. Eeltoodu nähtub nii vangla otsusest ning seda kinnitavad vangla esitatud väljavõtted probleemse kinnipeetava tegevusest. Lühiajalised mürahäiringu puhul ei ole tegu sellise ebameeldivusega, mida võiks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Vanglale esitatud taotlusest ega ka kaebusest ei nähtu, milles seisneb kaebajale tekkida võinud tervisekahju. Kohtu hinnangul ei saa kaebajale lühiajaliselt ning üksikutel öödel öörahu rikkumisest tekkinud vähene magamatus tekitada kaebajale tervisekahju, mis riivaks oluliselt kaebaja õigust tervisele. Ka kohtupraktikas on varasemalt leitud, et lühiajalised öörahu häiringud ei riiva isiku õigusi intensiivselt (Tartu Halduskohtu
27.novembri 2024. a määrus asjas nr 3-24-3095, p 12.1; 8. aprilli 2026. a määrus asjas nr 325-2647, p 5.2, 21. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-24-2974, 3. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-24-2868, p 6). Kaebajale võis müra ning seetõttu magamatus raskendada ettevalmistust kohtuistungiteks, kuid kohtu hinnangul ei riiva selline õigus oluliselt kaebaja õigust õiglasele kohtupidamisele.
9.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
10.Vanglal on kohustus tagada kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). See hõlmab ka kaebaja magamis- ja olmetingimusi, sh öörahu tagamist. Samas tuleb arvestada, et vanglas viibimisega kaasnevad paratamatult teatud ebameeldivused, nt teistest vanglas viibivatest isikutest põhjustatud häiringud. Vangla ei eita, et kaebaja öörahu võis mõnel ööl olla häiritud ning et S1 osakonnas viibinud kinnipeetav tekitas müra. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla tegeles probleemse kinnipeetavaga ning proovis veenda isikut lõhkumist või müra tekitamist lõpetama. Tartu Vangla ametnikud jälgisid pidevalt probleemse kinnipeetava käitumist ning reageerisid häiriva müra tekitamistele. Enamustel juhtudel selline tegevus rahustas kinnipeetavat ja müra tekitamine lõpetati. Ühel juhul, kui probleemne kinnipeetav ei allunud korraldustele, viidi isik teise eluosakonda. Seega on vangla proovinud võimalikke häiringuid vähendada ning kohtule ei ilmne, et vangla oleks tegutsenud õigusvastaselt või jäänud tegevusetuks. Isegi kui vangla tegevust saaks pidada õigusvastaseks, siis ei ole kaebaja tekkinud selliseid tagajärgi, mis
3-26-1451 õigustaks mittevaralise kahju hüvitamist rahas. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks saanud tekkida tervisekahju ning kaebaja ei ole seda ka mingil viisil tõendanud ega ka põhjendanud. Samuti ei ole tegemist inimväärsust alandava käitumisega. Lühiajaline müra ja intensiivsed helid ei ole ka sellisteks häiringuteks, mis õigustaks rahalise hüvitise määramist. Seega ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel X kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Viru Vangla esitas 21. mail 2026 taotluse kuulutada haldusasja menetlus vangla 21. mail 2026 esitatud mürahäiringut põhjustanud kinnipeetava käitumist ning vanglaametnike tegevust käsitlevate väljavõtete osas kinniseks ja piirata kaebaja ligipääsu tõenditele. HKMS § 77 lg 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 näeb ette, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
13.Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla 21. mail 2026 esitatud mürahäiringut põhjustanud kinnipeetava käitumist ning vanglaametnike tegevust käsitlevate väljavõtete osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Väljavõtted sisaldavad isikuandmeid mürahäiringut põhjustanud kinnipeetava kohta, kes ei ole käesoleva menetluse osaliseks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud nende andmete kaebajale avaldamine, kuna see rikuks põhjendamatult kolmanda isiku eraelu puutumatust Vastustaja ja kolmanda isiku huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi tutvuda tõenditega.
14.Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
15.Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla 21. mail 2026 esitatud mürahäiringut põhjustanud kinnipeetava käitumist ning vanglaametnike tegevust käsitlevate väljavõtete osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõenditega tutvuda ja saada nendest koopiaid.
3-26-1451
16.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.