lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2868/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.03.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2868/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1002
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-2868 3. märts 2025 Karin Jõks Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (öörahu rikkumine 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024) Kaebaja: Maivo Kärt Vastustaja: Tartu Vangla Tagastada kaebus. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).

Asjaolud

1.Kaebaja Maivo Kärt esitas 30.07.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 2-24/2-2/8192, dtl 7), milles nõudis talle tekitatud ebameeldivuste ja kannatuste eest hüvitist 5000 eurot. Nõude aluseks oli, et 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 paigutati Tartu Vangla kainestusmajja alkoholijoobes isik, kes häiris kainestusmaja kohal oleva eluosakonna kinnipeetavate öörahu, pekstes jalaga kambriukse sees olevaid vahetrelle. Vaatamata kaebaja korduvatele teavitustele jättis vangla reageerimata. Kaebajal on õigus 8-tunnisele katkematule uneajale. Kaebaja peab 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 toimunud käitumist piinavaks, inimväärikust alandavaks kohtlemiseks ja karistamiseks.
2.Tartu Vangla jättis 04.10.2024.a otsusega nr 1-13/24/466-2 (dtl 9-10) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 paiknes kaebaja eluosakonna E5 kambris 2001. Arestikambrid ja kainestuskambrid asusid E1 osakonnas. E5 osakond on E1 eluosakonna kohal teisel korrusel. Vahetult kaebaja kambri all kainestuskambrit ei ole. Kaebaja kamber asub Emajõe ja silla pool, arestimaja ja kainestuskambrite paigutusi teostati E1 eluosakonna valveruumi poolsele alale ja linna poole. Vanglal on keeruline kontrollida, kas 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 tekitati E1 osakonnas öisel ajal lärmi ja kui pikalt see võis toimuda. Reeglina pööratakse lõhkumisele tähelepanu, kuid selle tegevuse takistamiseks on võimalused piiratud. Sõltumata hinnangust vangla tegevuse õiguspärasusele ei kuuluks kahju hüvitamise taotlus rahuldamisele, sest täitmata on kahjuliku tagajärje saabumise eeldus. Ei ole eluliselt usutav, et ühel ööl kambrisse

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

kostuv võimalik lärm ja une kohatine häiritus oleks võinud põhjustada niisuguseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõistes.

3.Kaebaja esitas 17.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista kaebajale tekitatud lisakannatuste ja ebameeldivuste hüvitamiseks ning tema inimväärikuse alandamise eest hüvitise 2000 eurot või kohtu äranägemisel õiglases suuruses. Kaebaja leidis, et vangla õigusvastane tegevus seisneb selles, et vaatamata kaebaja korduvatele teavitustele, et kainenema toodud isik häirib tema öörahu, ei võtnud vangla selle olukorra likvideerimiseks midagi ette. Kaebajal on õigus katkematule 8-tunnisele uneajale, mida võib katkestada ainult julgeoleku kaalutulustel ja julgeolekut tagades. Tegemist ei ole ühe ööga, kus vangla rikkus kaebaja uneaega, tekitades talle lisakannatusi ja ebameeldivusi. Vangla tegevus on tahtlik, mis alavääristas kaebaja kui kinnipeetava inimväärikust. Kohtu seisukoht
4.Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglale esitatud taotluse ja kohtule esitatud kaebuse nõue ja alus peavad kattuma. Kaebaja ei saa kohtumenetluses tugineda kaebuse alusena asjaolule, millele ta kohtueelses menetluses tuginenud ei ole. Käesolevas kohtuasjas on vaidluse esemeks ühekordne juhtum, millele tuginedes kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse kohtueelses menetluses. Vastustaja lahendas ja kohus lahendab seda juhtumit. Kaebuse aluseks ei ole öörahu korduv rikkumine arestimaja tegevuse tõttu.
5.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.Seda, et kaebaja öörahu oli 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 häiritud, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Hoones ühekordselt või ajutiselt kostvad häirivad helid, isegi uneajal, ei saa täiskasvanud isikule põhjustada kannatusi, mis oleksid käsitletavad intensiivsetena. Kohus möönab, et kaebaja kirjeldatud olukord võis olla ebameeldiv. Kuid on väga vähe tõenäoline, et kohus määrab kaebajale rahalise hüvitise, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebajale on 29.06.2024 öösel vastu 30.06.2024 tema kambrisse kostnud müra tõttu tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.
7.Määruse punktis 6 toodu ühtlasi tähendab, et kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline. See, kas kaebaja kirjeldatud häiring on käsitletav väärikuse alandamisena RVastS § 9 lg 1 tähenduses ning kui on, siis kas põhjendatud on rahalise hüvitise määramine kaebajale, sõltub samuti juhtumi ja selle mõju intensiivsusest. Võimalikuks rikutud õigusnormiks ei ole praegusel juhul vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2, mis sätestab, et kinnipeetavale on ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg, mida võib katkestada julgeoleku tagamise eesmärgil. Kaebaja uneaega ei katkestanud vastustaja, vaid kolmanda isiku (kainenema paigutatud isiku) tegevus. Vastustaja ei paigutanud seda isikut kaebaja

vahetusse lähedusse. Kohtule on usutav vastustaja selgitus, et vastustaja sellises olukorras reeglina püüab häiringu võimalikult kiiresti kõrvaldada. Pigem on küsimuse all, kas kaebaja kamber vastas öisel ajal kehtivate müranormide osas eluruumile kehtestatud nõuetele. Isegi kui möönda, et müranorme võidi ületada vastustaja töökorralduse tõttu (arestimaja tegutsemine asukohas, kus sellest lähtuv müra kostab kaebaja elukambrisse), ei peeta kohtupraktikas ühel korral müranormi ületamist sellise intensiivsusega sündmuseks, mida saab käsitleda väärikuse alandamisena või mis toob endaga kaasa rahalise hüvitise määramise kaebajale.

8.Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab kaebuse.
9.Kohus selgitab kaebajale, et kui tema väitel on öörahu rikkumine arestimaja tegevuse tõttu tavaline ja kaebaja endiselt paikneb arestimaja tegevuse mõjualas, siis on kaebajal võimalus esitada vastustajale nõue viia tema kinnipidamistingimused kooskõlla õigusnormidega. Seda saab teha näiteks kaebaja ümberpaigutamise teel. Kaebajal tuleb välja tuua konkreetsed näited öörahu rikkumise kohta. Kui vastustaja jätab kaebaja taotluse rahuldamata, siis saab kaebaja esitada vaide ja selle rahuldamata jätmise korral kaebuse kohtule. Vastustajale eeltoodud nõude esitamine on muuhulgas vajalik juhul, kui kaebaja soovib öörahu jätkuvate rikkumiste tõttu algatada uue kahju hüvitamise menetluse. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eeltingimuseks on, et kaebaja on esmalt püüdnud kahju tekkimist ära hoida muude õiguskaitsevahendite kasutamisega (RVastS § 7 lg 1).
10.Kaebuse algusosas on märge „Dokument sisaldab õigusabi/menetlusabi taotlust“. Kohtu hinnangul ei sisalda kaebus sellist taotlust ning tegemist on ilmse veaga.
11.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium