OÜ Satnet kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.09.2024 maksuotsuse nr 12.2-3/061027 ja 25.10.2024 vaideotsuse nr 6-1/5631-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Satnet, seadusjärgne esindaja Jelena Fedjajeva
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karin Kask Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskukud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 31.03.2025.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA/vastustaja) kontrollis 10.04.2023 korralduse nr 12.2-3/061027-1 alusel OÜ Satnet (kaebaja) käibemaksu, tulumaksuseaduse (TuMS) §-ides 48-52 sätestatud tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil oktoober 2022-veebruar 2023. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 28.06.2024 kontrollaktis nr 12.2-3/061027-4 (kontrollakt).
2.MTA 16.09.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/061027-5 (maksuotsus) kohustati kaebajat tasuma maksusumma 64 626,15 eurot. Maksuotsuses tuginetakse kokkuvõtvalt järgnevale: a) kaebaja on jätnud deklareerimata 2023. a jaanuari KMD-l 20% määraga maksustatava käibe 23 360,65 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu 4672,13 eurot. Kaebaja soetas sõiduauto BMW 14.12.2022 hinnaga 28 032,78 eurot ja võõrandas selle 15.01.2023 hinnaga 5000 eurot. Ei ole usutav, et auto väärtus nii lühikese ajaga nii palju muutuks, mistõttu tuleb käibe arvestamise aluseks võtta müügihind 28 032,78 eurot; b) kaebaja on jätnud deklareerimata 0% määraga maksustatavad tehingud (kauba eksport) summas 94 300 eurot seoses kahe sõiduauto ekspordiga Valgevenesse; c) kaebaja on KMD-del kajastanud sisendkäibemaksu maksuhaldurile esitatud sisendkäibemaksu arvestusega võrreldes 26 834,53 eurot rohkem. Kaebaja on sisendkäibemaksu arvestuses kajastanud arveid, mis ei ole seotud kaebaja maksustatava käibe tekkimisega ja mille alusel kaebajal puudus õigus sisendkäibemaksu maha arvata summas 994,60 eurot. Kaebaja on 1(6)
sisendkäibemaksu arvestuses kajastanud arveid, mille väljastamist kaebajale arvetel märgitud äriühingud ei kinnita ning mille alusel kaebajal õigus sisendkäibemaksu maha arvata puudus, kuna tegemist ei olnud nõuetekohaste arvetega kokku 9210,56 eurot; d) kaebaja ei ole maksustamisperioodide 2022 oktoober ja detsember 2022-veebruar 2023 TSD lisal 4 erisoodustuste andmist deklareerinud ega tulu- ja sotsiaalmaksu tasunud summas 4120,19 eurot, mistõttu on kaebajal kohustus tasuda erisoodustuselt tulumaks summas 1030,02 eurot ja sotsiaalmaks summas 1666,54 eurot; e) kaebaja on kontrollitaval perioodil teinud arvelduskontodelt väljamakseid, mille kohta puuduvad algdokumendid summas 20 844,97 eurot. Eriarvamusega esitatud dokumentide alusel loeti kulud ettevõtlusega seotuks summas 995,87 eurot. Kassast on tehtud väljamakseid, mille kohta puuduvad algdokumendid summas 33 801,15 eurot. Kaebaja on kontrollitaval perioodil tasunud kaupade ja teenuste eest, mis ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega kogusummas 2657,89 eurot. Seega on kaebaja teinud kontrollitaval perioodil makseid kokku 56 308,14 eurot ja tal tuleb tasuda tulumaks kokku 14 077,04 eurot; f) kaebaja esitas maksustamisperioodide oktoober 2022-veebruar 2023 TSD-d ja TSD- de lisad 1 ja 2 ebaõigete andmetega. Kaebajal oli kohustus deklareerida töötajatele palgaväljamakseid summas 111 960,17 eurot ja sellelt arvestada ja kinni pidada ja tasuda tööjõumaksud kokku 54 541,25 eurot. Kaebaja jättis deklareerimata palgaväljamaksed summas 9154,13 eurot ning arvestamata ja tasumata tööjõumaksud kokku 6107,73 eurot.
3.Kaebaja esitas 05.07.2024 vaide maksuotsuse tühistamiseks, mille MTA jättis 25.10.2024 vaideotsusega nr 6-1/5631-2 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 23.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis oma 05.11.2024määrusega menetlusse nõudes Maksu- ja Tolliameti 16.09.2024 maksuotsuse nr 12.2-3/061027 ja 25.10.2024 vaideotsuse nr 6-1/5631-2 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
5.Kaebaja leiab, et maksusumma on liiga suur, kuna maksuhaldur jättis talle esitatud seisukohad ja põhjendused tähelepanuta. Kaebaja tugineb kohtumenetluses kokkuvõtvalt järgnevale. 5.1 Seoses maksuotsuse punktis 2.3 toodud sisendkäibemaksuga ei ole aru saadav, miks ei võta maksuhaldur arvesse kaebaja poolt esitatud arveid. Kaebaja tegeleb ajutise tööjõurendiga, omab kontorit kus saab kokku oma koostööpartnerite, töötajate ja potentsiaalsete töötajatega, tegeleb dokumentide koostamisega jne. Kontoris on väike puhkenurk ja kööginurk ja kontoris viibimine vajab teatud tarbeid, mistõttu on arusaamatu, miks vaidlusalused arved ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega. Kinnisvara hindamine on seotud samuti kaebaja ettevõtlusega. Arved, mille kohta kaebajal selgitusi esitada ei olnud ja seos puudus, jäidki kaebaja poolt kommenteerimata, kuid kaebajaga seotud arved on esile toodud ja seosed selgitatud. 5.2 Maksuotsuse punktis 2.4 toodud erisoodustustega seoses selgitab kaebaja, et AMJ Autoäri OÜ puhul on tegemist kaebaja laoga, sõidukiga, mis ei ole töökorras ja on ekslikult vormistatud D.G nimele. Nimetatud tegevus ei olnud pahatahtlik ja keegi ei pannud algselt eksitust tähele. Seoses P.B osas tehtud kuludega märgib kaebaja, et iga tööandja võib oma töötajatesse panustada. Tänu saadud kvalifikatsioonile jätkas nimetatud isik töötamist ja sai lisaülesandeid, mis aitavad teda oma tööülesannete täitmisel. Kaebaja palus maksuhalduril nende selgitustega arvestada. 5.3 Seonduvalt väljamaksetega, millel maksuotsuse kohaselt puuduvad algdokumendid märgib kaebaja, et on teinud päringud maksuotsuse lisas märgitud 76 äriühingule. Vastuste saamisel edastatakse need maksuhaldurile. Seoses kassast tehtud väljamaksetega (maksuotsuse p 2.5.2 b) saab kaebaja kinnitada, et need rahad on kassas füüsiliselt olemas ja raha ei ole kassast välja läinud. Kuna raamatupidaja on kuni 24.10.2024 välismaal, siis ei ole nimetatud küsimust võimalik varem kommenteerida. 2(6)
5.4 Maksuotsuse punktis 2.6 kajastatud tööjõumaksudega seoses ei ole maksuhaldur kaebaja poolt 13.08.2024 esitatud vastuväidetega arvestanud. Kaebaja ei saa vastutada selle eest, et isikud ei ilmunud tööle ning juhatuse liikme puudumise/haiguse tõttu jäid vastavad kanded TÖR õigeaegselt tegemata. 5.5 Kaebaja ei saa aru, miks ei saa oma tarbeks soetada kohvitopse, kaasi ja aluseid. Kohtumised toimuvad mitte üksnes kontoris, vaid ka väljaspool. Lisaks on töötajad harjunud võtma kohvi kontorist kaasa (maksuotsuse p 3.2.2). Samuti vaidleb kaebaja vastu, et kontoris ei saa kasutada likööri ja mahla klaase ning lisada kohvi sisse siirupit (maksuotsuse p 3.2.4). Töötaja Ukrainast ei teadnud, et saatjaks peaks märkima kaebaja (maksuotsuse p 3.2.6). Kontori töötaja N.T kasutab lisaks jookidele toidulisandeid ning see on kaebaja juhtkonna poolt lubatav (maksuotsuse p 3.2.10). 5.6 Tõepoolest on kaebaja ostnud firma juhatuse liikmele sooja sulemantli, kuid see on igati põhjendatud, sest tööjõurent ei tähenda vaid kontoritööd, vaid ka ehitusobjektide külastamist. Seega on ost igati põhjendatud. Ostutšekil ei ole maksjana kaebaja märgitud ekslikult ja põhjusel, et ost tehti välismaalt (maksuotsuse p 3.4.1.2 b). 5.7 Seoses maksuotsuse punktis 3.5 tooduga palub kaebaja maksuhalduril võimaldada juurdepääsu TÖR-i, et kaebaja saaks vastavad parandused teha. Kaebaja saab vaid kinnitada, et tegi mõned kanded hilinemisega, kuid see ei olnud pahatahtlik ning töötajad olid sellega nõus. Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 6.1 Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebuses kordab kaebaja 14.08.2024 eriarvamuses ning 07.10.2024 vaides esitatud väiteid, millele maksuhaldur on maksu- ja vaideotsuses juba vastanud. Vastustaja jääb märgitud seisukohtade juurde, pidamata vajalikuks neid täies mahus üle korrata. 6.2 Vastustaja ei nõustu, et maksuhaldur on jätnud kaebaja selgitused ja väited tähelepanuta. Analüüsinud 14.08.2024 kaebaja eriarvamust ja 30.08.2024 esitatud täiendavaid selgitusi ja dokumente, muutis maksuhaldur oma järeldusi kontrollakti punkti 1.6.2 alapunktis a ja kontrollakti punkti 1.7.2 alapunktides b, c, e ja o toodud asjaolude osas. Ka vaideotsuses on maksuhaldur põhjendanud, miks ta kaebaja väidetega ei arvesta. 6.3 Kuigi seoses sisendkäibemaksu mahaarvamise õigusega kaebaja leiab, et talle jääb arusaamatuks, miks maksuaudiitor ei võta arvesse tema poolt kaebuses loetletud arveid, siis tegelikkuses on maksuaudiitor kontrollakti punkti 1.4.2 alapunktis b ja maksuotsuse punktis 3.2 iga arve puhul selgitanud, miks konkreetse arve puhul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatav. Vastustaja jääb sellele seisukohale ka kohtumenetluses. 6.4 Ka erisoodustusena maksustatud väljamaksete muhul AMJ Autoäri OÜ-le ja Sky Autokool OÜ-le on maksuhaldur erinevalt kaebaja väidetust kontrollakti alapunktis 1.5.2 ja maksuotsuse punktis 3.3 hinnanud kõiki kaebaja poolt antud selgitusi ja vastuväiteid ning põhjendanud, miks maksuhaldur nende seisukohtadega ei nõustu. 6.5 Kaebaja on ka kaebuses tuginenud vaidemenetluses esitatud väitele, et esitas pöördumise 76 kontrollakti lisas märgitud firma poole. Kaebaja ei ole algdokumente maksuhaldurile esitanud. 6.6 Kaebaja tugineb ka kohtumenetluses väitele, et on hoolikalt kontrollinud kassast tehtud väljamakseid ja et kassas on raha olemas. Vastustaja jääb väite juurde, et kaebaja ei ole oma väiteid tõendanud. Raamatupidaja pidi kaebuse esitamise ajaks juba puhkuselt naasnud olema ning kaebajal pidi olema võimalik temalt selgitusi saada, kuid kaebuses ei ole esitatud täiendavaid seisukohti ja tõendeid. Väide, et raamatupidamisdokumentide järgi kassast välja viidud raha 33 801,15 eurot on kassas olemas, ei ole eluliselt usutav, arvestades, et kaebajal oli juba enne vaidlustatava maksuotsuse tegemist maksuvõlg, mida ta pole suutnud tasuda. 3(6)
6.7 Ka tööjõumaksude osas on maksuhaldur kaebaja vastuväiteid arvesse võtnud. Maksuhaldur on ka välja toonud, et TÖR kannete tegemise õigus on kaebajal ja tema raamatupidajal ning valdava osa kannetest on teinud raamatupidaja. Kaebaja juhatuse liikme tervis ei saanud olla kannete tegemisel takistuseks. Maksuhaldur juhtis kaebaja tähelepanu, et tööd võimaldav isik saab töötamise registris tehtud vigast kannet elektroonselt parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast arvates või kui tal endal see võimalus puudub, siis saab ta esitada MTA-le sellekohase taotluse. Seega on kaebajal olnud võimalus TÖR kannate parandamiseks, kuid ta ei ole seda teinud. 6.8 Alusetu on kaebaja väide, nagu oleks tema vaie jäetud tähelepanuta. Vaideotsuses asuti seisukohale, et vaie on põhjendamatu.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
8.Kohus märgib esmalt, et kaebaja kordab kaebuses täies ulatuses üle oma 07.10.2024 vaides (dtl 36-42) esitatud seisukohad. Maksuhaldur on oma 25.10.2024 vaideotsuses (dtl 55-59) kaebaja poolt esitatud seisukohtadele vastanud ja oma seisukohti põhjendanud. Kuivõrd maksuhaldur on eelnevas menetluses kaebaja poolt esitatut juba analüüsinud ja kaebaja väidetele vastanud, ning kohus nõustub vastustaja poolt eelnevas menetluses tuvastatuga, siis ei korda kohus täies ulatuses üle maksu- ja vaideotsuses toodud põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele selgitab kohus järgmist.
9.Kaebaja on ka kaebuses toonud välja, et ei nõustu maksuotsuse punktis 2.3 toodud järeldustega sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust puudtavas osas. Nii nagu vaides, on ka kaebuses kaebaja toonud välja arvete loetelu, mille osas kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole nimetatud arveid põhjendamatult sisendkäibemaksu arvestamisel arvesse võtnud. Erinevalt kaebajast leiab kohus, et maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et vaidlusaluste arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused ei ole täidetud. Üldreegli kohaselt tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve olemasolul. KMS § 29 lg-test 1 ja 3 ning § 31 lg 1 p-st 1 nende koosmõjus tuleneb omakorda, et kaup või teenus peab olema soetatud ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks ja olema kasutatav maksukohustuslase majandustegevuses. Maksuhaldur on kontrollakti punkti b alapunktis 1.4.2 ning maksuotsuse punktis 3.2 selgitanud, miks iga konkreetse arve puhul ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatav. Maksuhaldur tõi välja, et kaebaja ei esitanud arvete eest tasumist tõendavaid dokumente, mistõttu ei saanud maksuhaldur tuvastada, millal, kuidas ja kes on arvete eest tasunud. Seejärel pöördus maksuhaldur kolmandate isikute poole, et saada teavet kaebaja poolt tehtud tehingute kohta. Tehingute teisteks osapoolteks olevad isikud ei kinnitanud vaidlusalustel arvetel kajastatud tehingute tegemist kaebajaga. Seega ei olnud sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused täidetud, kuna puuduvad nõuetekohased väljamaksete aluses olevad algdokumendid, s.o arved. Kaebaja on nii vaides kui ka kohtumenetluses märkinud, et pöördus kontrollakti lisas märgitud firmade poole. Ei vaidemenetluses ega ka kohtumenetluses ei ole kaebaja midagi täiendavat aga esitanud. Kuna kaebaja ei ole vaide- ega kohtumenetluses kõnealuste väljamaksete kohta algdokumente esitanud, siis puudub alus muuta maksuhalduri järeldust, et algdokumentide puudumise tõttu on täitmata sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused. Nimetatust tulenevalt ei ole ühtlasi tegemist ettevõtlusega seotud kuludega tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 mõttes ning nimetatud väljamaksed kuuluvad maksustamisele tulumaksuga nii, nagu on leitud kontrollakti punktis 1.6.2 ja maksuotsuse punktis 2.5. Kuna väljamaksete aluseks olevad arved puudusid, siis oli kaebaja teinud kontrollitaval perioodil arvelduskontodelt ettevõtlusega mitte seotud väljamakseid.
10.Seonduvalt kaebaja väidetega, mille kohaselt on kaebaja maksuhaldurile esitanud selgitused, mis seonduvad Multipack OÜ ja muude arvetega, mis on kajastatud kontrollakti punkti 1.4.2 alapunktis b välja toodud tabelis ja mille osas maksuhaldur leiab, et kulutused ei ole seotud kaebaja ettevõtlusega ja tuleb maksustada käibemaksuga, märgib kohus, et maksuhaldur ei ole ka 4(6)
nimetatud väiteid tähelepanuta jätnud. Kontrollaktis on iga arve osas selgitatud, miks nimetatud arved ei ole kaebaja ettevõtlusega seotud. Maksuotsuse punktides 3.2.1 kuni 3.2.11 on omakorda vastatud kaebaja poolt esitatud väidetele ning põhjendatud iga arve puhul, miks kaebaja vastuväidetega ei saa arvestada. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ega korda neid üle. Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus, et kaebajal võib küll olla kontor ja kööginurk, kuid maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kulutuste iseloomust tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et tooted on leidnud kasutust kontoris.
11.Maksuhaldur on esitanud oma põhjendused erisoodustusmaksu puudtavas osas maksuotsuse punktis 2.3 ja kontrollakti punktis 1.5. Maksuhaldur luges erisoodustuseks kaebaja poolt tehtud väljamaksed summas 4120 eurot. Maksuhaldur on seejuures hinnanud kõiki kaebaja poolt esitatud väiteid ning selgitanud, miks need ei ole asjakohased. Erisoodustus on oma olemuselt saaja, ehk juhatuse liikme või töötaja tulu. Kui ettevõte maksab kinni töötaja (ka juhatuse liige loetakse TuMS § 48 lg 3 kohaselt töötajaks) isiklikud kulutused, on töötaja saanud rahaliselt hinnatava hüve, mis kuulub maksustamisele TuMS § 48 lg 1 ja sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 9 lg 1 p 3 alusel erisoodustusena. Ettevõtlusega seotud kulu on üksnes selline kulu mis on tehtud ettevõtlusega seotud tulu saamise eesmärgil ja kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. P.B TÖR-is nimetatud ametinimetus ei ole seotud auto juhtimisega, mistõttu ei olnud isiku sõidukoolitus seotud tema tööülesannetega ning tehtud kaebaja ettevõtluse tarbeks. Samuti ei ole ettevõtlusega seotud kulutused, mis on kaebaja poolt tasutud töötajate J.F ja D.G kulude katteks. Maksuhaldur on oma sisukohti põhjendanud kontrollakti punktides 1,5.2 a, b, c ja e, millega kohus nõustub. Ettevõttel ei ole tõepoolest keelatud oma töötajate heaks kulutusi teha ja neid motiveerida. Ettevõtja peab aga nimetatud kulutustelt tasuma erisoodustusmaksu.
12.Kaebuse punktis 3 kordab kaebaja seonduvalt maksuotsuse punktis 2.5.2 punktis b toodud väljamaksetega kassast, mille osas puuduvad algdokumendid, juba maksu- ja vaidemenetluses esitatud väidet, et on kontrollinud kassast tehtud väljamakseid ning saab kinnitada, et kassas on raha füüsiliselt olemas. Samas ei ole kaebaja ei maksumenetluses ega ka kohtumenetluses esitanud ühtegi dokumenti, mis tema väiteid kinnitaks. Kaebaja on oma pearaamatu kassa kontol kajastanud kontrollakti punkti 1.6.2 alapunktis b toodud arvete alusel tehtud väljamakseid kokku 33 801,15 eurot. Väljamaksete aluseks olevaid dokumente ei ole tegelikkuses esitatud, kuivõrd arvetel nimetatud äriühingud arvete väljastamist ei kinnitanud, mis tähendab, et kaebaja on fiktiivseid arveid kasutades viinud kassast välja sularaha. Juhul, kui aga kõnealuste arvete alusel ei ole väljamakseid tegelikult tehtud (nagu on kaebaja asunud väitma vaide- ja kohtumenetluses), ei peaks need arved olema kajastatud raamatupidamises ei sisendkäibemaksu- ega kassaarvestuses. Kaebaja on kohtumenetluses ka väitnud, et delegeeris küsimuse raamatupidajale, kuid raamatupidaja on kuni 23.10.2024 puhkusel välismaal, mistõttu ei saa kaebaja küsimust varem kommenteerida. Seonduvalt nimetatud väitega on vastustaja oma kirjalikus vastuses kohtule asjakohaselt juhtunud tähelepanu asjaolule, et kaebaja esitas kaebuse kohtule 29.10.2024, st kaebuse esitamise ajaks oli raamatupidaja puhkuselt juba tagasi ja kaebaja oleks saanud temalt saadud selgitused juba kohtule edastada. Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja ei ole ka hilisemas kohtumenetluses oma väiteid täiendanud, st esitanud raamatupidajalt saadud selgitusi ja kommentaare. Seega on kaebaja väited jäänud jätkuvalt paljasõnaliseks. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kui kaebaja soovib väita, et arvete alusel ei ole väljamakseid tegelikkuses tehtud ning raha on kassas, siis ei ole kaebaja raamatupidamisarvestus korrektne. Samas on vastustaja põhjendatult seadnud kahtluse alla kaebaja väite, et sularaha summas 33 801,15 eurot on kassas olemas, kuna kaebajal on maksuvõlg, mis vaideotsuse tegemise seisuga olid ajatatud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses vastustaja väitele vastanud ega seda ümber lükanud.
13.Põhjendamatu on kaebaja väide, mille kohaselt ei ole maksuhaldur seoses tööjõumaksudega võtnud arvesse kaebaja poolt kontrollaktile esitatud vastuväiteid. Kohus kaebajaga ei nõustu, kuna maksuotsuse punktis 3.5 on maksuhaldur kaebaja väidetele vastanud. Maksuhaldur on osaliselt arvestanud kaebaja poolt esitatud väidetega ja oma seisukohti muutnud. Maksuhaldur on muu 5(6)
hulgas juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et TÖR kannete tegemise õigus on kaebaja juhatuse liikmel ja raamatupidajal, mistõttu ei saanud juhatuse liikme haigus mõjutada kannete õigeaegse tegemise võimalust. Valdava osa kannetest ongi teinud raamatupidaja. Kaebaja ei saa tõepoolest alati mõjutada töötajate soovi tööleping lõpetada, kuid kindlasti on kaebaja mõjusfääris TÖR kannete õigeaegne muutmine. Maksuhaldur on seejuures põhjendatult juhtinud kaebaja tähelepanu asjaolule, et töötamise registris tehtud vigast registrikannet on võimalik parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise päevast alates või kui endal see võimalus puudub, siis saab esitada MTA-le vastava taotluse (MKS § 25 5 lg 2). Seega on kaebajal olnud võimalus TÖR kannete parandamiseks, kuid ta ei ole seda teinud.
14.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et maksuhaldur on jätnud kaebaja poolt maksumenetluses esitatud selgitused tähelepanuta. Maksuhaldur on maksumenetluses analüüsinud kaebaja poolt 14.08.2024 esitatud eriarvamuses ja 30.08.2024 täiendavas selgituses esitatud põhjendusi ning on muutnud oma põhjendusi osas, mis puudutas järeldusi, mis on toodud kontrollakti punktis 1.6.2 alapunktis a ja punkti 1.7.2 alapunktides b, c, e ja o. Kaebaja poolt esitatuga arvestamine tõi osaliselt kaasa ka kontrollaktis toodud maksusumma vähenemise. Kaebaja poolt eriarvamuses esitatud teisi väiteid on maksuhaldur analüüsinud põhjalikult maksuotsuse punktis 3 (lk 14-22), kus on ka selgitatud, miks kaebaja poolt esitatuga ei saa nõustuda. Asjaolu, et maksuhaldur kaebaja poolt esitatuga ei nõustunud, ei tähenda, et kaebaja poolt esitatud väited on jäetud tähelepanuta. Seega on põhjendamatu ka kaebaja poolt esitatud etteheide, mille kohaselt on maksumenetluses kaebaja poolt esitatut eiratud.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 16.09.2024 maksuotsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus jätab kaebuse maksuotsuse tühistamiseks rahuldamata ning kaebaja ei väida, et vaidemenetluses on rikutud tema õigusi vaide lahendamise tulemusest sõltumata, siis on õiguspärane ka vaideotsus. Kokkuvõtvalt jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.