OÜ Sync Production kaebus Maksu- ja Tolliameti 16.05.2025 maksuotsuse nr 12.2-3/065354-10 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – OÜ Sync Production, volitatud esindaja Madis Truber Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kirjalik menetlus
1.Jätta OÜ Sync Production kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.08.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 16.05.2025 maksuotsuse nr 12.2-3/065354-10, millega nõudis tagasi Sync Producktion OÜ pangakontole täidetud tagastusnõuded kokku summas 6318,51 eurot, OÜ Profaudit pangakontole täidetud tagastusnõude summas 703,82 eurot ning kohustas Sync Producktion OÜ-d tasuma maksusumma 9485,50 eurot. Maksuhaldur asus seisukohale, et Sync Producktion OÜ-l puudub õigus kajastada 2024. a augusti ja septembri KMD lisa INF B-osas Tööjõuteenused OÜ arveid nr 24013, 24014 ja 24015, kuna arvetel märgitud teenust ei ole saadud ja tegemist on näiliku tehinguga maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lõike 4 tähenduses. Samuti tuleb tasuda nende arvete alusel tehtud väljamaksetelt tulumaks.
2.Sync Producktion OÜ esitas MTA 16.05.2025 maksuotsusele nr 12.2-3/065354-10 vaide, mis jäeti 11.07.2025 vaideotsusega nr 6-1/5904-2 rahuldamata.
3.OÜ Sync Production esitas 10.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.05.2025 maksuotsuse nr 12.2-3/065354-10 tühistamiseks. Kohus võttis 21.08.2025 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebuse põhjendused. 4.1 Teenused on osutatud, Tööjõuteenused OÜ ja OÜ Sync Production olid tegelikud teenuselepingu pooled ning kaebaja seega ka teenuse saaja. Eriarvamusega esitatud arved, koos saatelehtedega, kus on ära toodud osutatud teenuse kirjeldus ja maht, on kogumis dokumentideks mille alusel saab sisendkäibemaksu maha arvata ja mis tõendavad tehingute toimumist. Maksuhalduril puudub mistahes põhjus evida põhjendatud kahtlust, et arved ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust ja ei vasta seetõttu nõuetele. Kaebaja selgitab, et saateleht on programmi väljatükk osutatud teenuse kohta ning see ei ole väliste tegurite poolt manipuleeritav. Seega ei nõustu kaebaja, et tegemist on kunstlikult loodud dokumendiga. Maksuhaldur sooviks saatelehel näha töö tegija nime ja väljatrüki tegija nime. Märkima peab, et need ei ole käibemaksuseaduse (KMS) § 37 lg 7 toodud rekvisiitideks, mida saab nõuda. KMS § 37 lg 7 p 5 on kohustuslikuks rekvisiidiks kauba või teenuse kirjeldus, mis on saatelehtedes ka esitatud. Esitatud saateleht oli elektroonilises keskkonnas ning seda ei olnud lihtsalt arvele juurde lisatud. Kaebajal puudus kohustus kontrollida, kas teenuse müüja arved deklareerib ja käibemaksu tasub. Kontrollitoimikus ei sisaldu Tööjõuteenused OÜ esindaja selgitusi ja seetõttu on maksuhalduri väide, et müüja ei kinnita teenuse osutamist põhjendatud. Kaebaja on tehingupartneri tuvastamise kohustuse nõutavat hoolsust üles näidates täitnud, kuna tehinguosalised on omavahel tuttavad. Maksuhalduri seisukoht, et tehingupartnerite juhatuse liikmed said vormistada kokkuleppeliselt arvetel märgitud isikute vahel mittetoimunud tehinguid, on alusetu ja pahatahtlik. Kaebaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega, et Tööjõuteenused OÜ ei olnud tegutsev äriühing. 4.2 Maksuhaldur ei ole maksuotsuses näilikku tehingu tegemist nõuetekohaselt analüüsinud ning põhjendanud. Kaebaja selgitab, et tema sooviks tehingute
tegemisel Tööjõuteenused OÜ-ga oli IT-alase teenuse ja ka arendusteenuse saamine. Seda kajastavad ka vormistatud leping, saatelehed ja arved. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebaja omas mingit teistsugust tahet ning tehingut OÜ Sync Production ja Tööjõuteenused OÜ-ga ei ole toimunud ehk see on mitteeksisteeriv. Seega on MKS § 83 lg 4 kohaldamine lubamatu. 4.3 Puudub alus maksustada väljamakseid Tööjõuteenused OÜ-le tulumaksuga
5.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 5.1 Vaidlusalustel arvetel ning nendele lisaks esitatud infosüsteemi väljatrükkidel puudub piisav teenuse kirjeldus, maht ja hinna kujunemine, mis koostoimes ei võimalda teenust identifitseerida ega selle osutamist usaldusväärselt kontrollida. Kaebaja poolt hiljem esitatud „saatelehed“ ei näita, kes töid teostas, milline oli ajakulu või seos konkreetsete arvete ja hinnastusega ega paranda algdokumentide sisulisi puuduseid. Täiendavad dokumendid tehingute kohta koostati pärast kontrolliakti saatmist kaebajale ning need vormistas tarnija juhatuse liige. Kirjalikku töötundide arvestust ei peetud, töö tegijaid ei tuvastatud. MTA hinnangul ei muuda väljatrükid varasemaid arveid KMS § 37 lõike 7 ja RPS § 7 tähenduses nõuetekohaseks ega tõenda teenuse tegelikku saamist. Kui arvel märgitud tehingut ei ole toimunud, ei ole arve nõuetekohane KMS § 37 mõttes. Ekslik on kaebaja seisukoht, et maksuhaldur järeldas tehingute mitte toimumist pahatahtlikult juhatuse liikmete tutvusele tuginedes. Maksuhaldur käsitleb tutvust üksnes toetava kõrvalasjaoluna, mis lisandub muudele tõenditele. Tegemist ei ole maksustamise iseseisva alusega. Põhijäreldused tuginevad dokumentatsiooni sisulisele ebapiisavusele ja teenuse tegeliku saamise tõendamatusele. 5.2 Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et maksuhaldur ei ole näilikkust MKS § 83 lg 4 järgi nõuetekohaselt analüüsinud. Maksuhaldur tuvastas, et arvel märgitud teenust kaebaja saanud ei ole. See tähendab, et arvel kirjeldatud tehingut ei toimunud ja see tuleb jätta MKS § 83 lg 4 esimese lause järgi maksustamisel arvestamata. Maksu määramine lähtub tehingu toimumata jäämisest ja sellest tulenevast käibemaksuõiguslike tagajärgede puudumisest. MKS § 83 lg 4 kohaldamine ei eelda maksueelise tuvastamist, kui järeldus on, et tehingut ei toimunud. 5.3 Tulumaksu määramine ei ole õigusvastane. Kaebaja tegi Tööjõuteenused OÜ-le väljamakseid kokku 37 942 euro ulatuses, mille kohta puuduvad RPS § 7 nõuetele vastavad algdokumendid, sest väljamakse aluseks olev majandustehing ei toimunud. Selline väljamakse kvalifitseerub ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks TuMS § 51 lõike 2 punkti 3 mõistes.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. MTA 16.05.2025 maksuotsus nr 12.23/065354-10 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kohus nõustub maksuotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus järgmist.
7.KMS § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba
või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sisendkäibemaks on määratletud KMS § 29 lg-s 3 ning käesoleva vaidluse seisukohast on tähtis selle lõike esimene punkt, mille kohaselt on sisendkäibemaksuks teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, kusjuures sama paragrahvi lg 2 p-de 3-5 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument, samuti kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.
8.Kaebaja ja Tööjõuteenused vahel on 01.04.2024 lepingu IT hooldus- ja tugiteenuste osutamiseks. Leping hõlmab järgmisi teenuseid: 1) infrastruktuuri hooldus ja tugi; 2) seadmete ja tarkvara probleemide tuvastamine ja kõrvaldamine; 3) võrguseadmete ja serverite monitooring; 4) kasutajate tugi ja juhendamine (lepingu p-d 1.1 ja 1.2). Lisaks osutab teenusepakkuja kliendile IT arendusteenuseid, mis tuleb eraldi kokku leppida ja kinnitada poolte vahel enne arendustööde teostamist (lepingu p 1.3). IT hooldus- ja tugiteenuste hinnaks perioodil E-R 08:00-17:00 on 80 eurot tunni kohta ning töövälisel ajal ja riigipühadel 120 eurot tunni kohta (hinnad ei sisalda käibemaksu). IT arendustööde tasu ja maht määratakse iga konkreetse projekti puhul eraldi. Teenusepakkuja esitab kliendile enne tööde alustamist hinnapakkumise, mis tuleb kliendi poolt kirjalikult kinnitada (leping p-d 3.1-3.4). Tööjõuteenused OÜ poolt on väljastanud kaebajale järgmised arved: 1) 08.08.2024 arve nr 24013 tehingu kirjeldusega „Vastavalt lepingule“ (26.02.2025 eriarvamusega esitatud parandatud arvel asendatud nimetusega „Viitega saatelehele nr 24013“) kogus „1“ ning hinnaga 20 618,00 eurot (sh käibemaks 3718 eurot); 2) 05.09.2024 arve nr 24014 tehingu kirjeldusega „Vastavalt lepingule“ (26.02.2025 eriarvamusega esitatud parandatud arvel asendatud nimetusega „Viitega saatelehele nr 24014“) kogus „1“ ning hinnaga 14 200 eurot (sh käibemaks 3 124 eurot); 3) 20.09.2024 arve nr 24015 tehingu kirjeldusega „Vastavalt lepingule“ (26.02.2025 eriarvamusega esitatud parandatud arvel asendatud nimetusega „Viitega saatelehele nr 24015“) kogus „1“ ning hinnaga koos käibemaksuga 1000 eurot (sh käibemaks 180,33 eurot). Arved on tasutud pangaülekannetega ning vaidlus puudub, et 2024. aasta augustis ja septembris olid nii kaebaja kui Tööjõuteenused OÜ käibemaksukohustuslased. Samas vaidlus puudub ka selles, et Tööjõuteenused OÜ vaidlusalustelt tehingutelt käivet deklareerinud ja käibemaksu tasunud ei ole ning on jätnud täitmata maksuhalduri korraldused teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks. Maksuhaldur on kaebajale tehtud maksuotsuses asunud MKS § 83 lg-le 4 tuginedes seisukohale, et Tööjõuteenused OÜ arvetel nr 24013, 24014 ja 24015 märgitud teenuseid ei ole tegelikkuses toimunud, mis välistab sisendkäibemaksu mahaarvamise ning kaebaja poolt Tööjõuteenused OÜ-le tehtud väljamakseid tuleb käsitada ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena. Kaebaja on seisukohal, et eriarvamusega esitatud arved koos saatelehtedega, kus on ära toodud osutatud teenuse kirjeldus ja maht, on kogumis dokumentideks mille alusel saab sisendkäibemaksu maha arvata ja mis tõendavad tehingute toimumist ning maksuhaldur ei ole nõuetekohaselt tuvastanud MKS § 83 lg 4 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid.
9.MKS § 83 lg 4 järgi ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse ning kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Nimetatud säte hõlmab seega nii olukordi, kus teeseldakse tehingu toimumist üldse (MKS § 83 lg 4 ls 1), kui ka olukordi, kus tehingu eesmärk on varjata teist tehingut
(MKS § 83 lg 4 ls 2). Kui tehingut tegelikkuses üldse ei toimunud, siis ei ole selle maksustamisel kõrvalejätmiseks maksueelise tuvastamine vajalik. Kui näiliku tehinguga on varjatud teist tehingut, siis on maksu määramiseks vaja tuvastada ka maksueelis (vt RKHKo 314-53226/100, p 13; 3-15-1303/37 p-d 9 ja 10). Samuti on kohtupraktikas selgitatud, et tehingu näilikkus MKS § 83 lg 4 mõttes tuleb tuvastada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 alusel (vt RKHKo nr 3-18-1740, p 14). TsÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing selline tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Riigikohus on leidnud, et poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut või teeselda tehingu toimumist üldse (vt samas). Kuivõrd maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või sageli võimatu leida sellise varjatud kokkuleppe kohta otseseid tõendeid, kinnitavad maksupettuses osalemise kahtlust enamasti asjaolud ja tõendid kogumis. Kohtu hinnangul annavad maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud õigustatult aluse järelduseks, et Tööjõuteenused OÜ arvetel nr 24013, 24014 ja 24015 kajastatud tehinguid ei ole reaalselt toimunud. 9.1 Kohus nõustub vastustajaga, et Tööjõuteenused OÜ arved ei vasta arvele kui algdokumendile esitatavatele nõuetele. KMS § 37 lg 7 p-de 5 ja 7 alusel tuleb arvel märkida mh teenuse nimetus või kirjeldus, teenuse maht ja osutamise kuupäev. Arve sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama tõendada tehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust (RPS § 7 lg 1). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et arvele tuleks vähemalt märkida viide dokumendile, kus on toodud teenuse piisavalt üksikasjalik kirjeldus ja arvandmed. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust. Puudused teenuse kirjeldamisel panevad tõendamiskoormuse kaebajale (vt RKHKo 3-3-1-76-14, p-d 15-16). Pooled ei vaidle selle üle, et Tööjõuteenused OÜ nimel koostatud esialgsed arvetel majandustehingu sisuna märgitud „Vastavalt lepingule“ on üldsõnaline. Arvete juurde ei esitatud kuni kontrolliakti koostamiseni ühtegi dokumenti, mis võimaldaks tuvastada, milles konkreetselt arvetel kajastatud teenus seisnes, millal seda osutati ja millises mahus. Kaebaja juhatuse liikme poolt 30.12.2024 maksuhaldurile antud suuliste seletuste kohaselt andis Tööjõuteenused OÜ juhatuse liige iganädalase vestluse käigus kaebajale ülevaate töömahust ning kirjalikult midagi üles märgitud ei ole. Arve summa on eelnevalt kokku lepitud ja kaebaja poolt heaks kiidetud (vt dtl 148-151). Parandatud tehingukirjeldusega arved koos elektroonilisest keskkonnast tehtud tööde nimekirja väljatrükiga nimetusega „saateleht“ esitas kaebaja 26.02.2025 eriarvamusega ehk pärast seda, kui maksuhaldur kontrolliaktis arvete KMS § 37 lg 7 nõuetele mittevastavuse osas tähelepanu juhtis (dtl 32-44). Kohus ei nõustu kaebajaga, et parandatud arved on KMS § 37 lg 7 toodud nõuetega kooskõlas ning puudub mistahes põhjus evida kahtlust, et arved ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust. Maksuhaldur on maksu- ja vaideotsuses kaebaja nn parandatud arveid põhjalikult analüüsinud ning asunud õigustatult seisukohale, et tegemist on kunstlikult loodud dokumentidega, mis on koostatud mitte reaalsete tehingute kajastamiseks, vaid tehingute mittetoimumise varjamiseks. Arvetel on teenusekirjelduse muutmisega küll püütud luua seos nende juurde lisatud elektroonilisest keskkonnast tehtud tööde nimekirja väljatrükiga nimetusega „saateleht“, ent jätkuvalt ei selgu teenuse sisu ega maht. Ainuüksi dokumendi nimetusega „saateleht“ lõpus toodud töötundide arv ei anna aimu sellest, kui palju aega ühe või
teise väidetava teenuse osutamiseks kulus ja kuidas toimus töötundide arvestuse pidamine. Lisaks ei ole võimalik aru saada, mille alusel ja ka kelle poolt on dokument nimetusega „saateleht“ koostatud ning kuidas tekkisid sellel kajastatud read. Lepingu p
1.2.kohaselt hõlmavad teenused IT infrastruktuuri hooldust ja tuge, seadmete ja tarkvara probleemide tuvastamist ja kõrvaldamist, võrguseadmete ja serverite monitooringut ning kasutajate tuge ja juhendamist. Dokumendil nimetusega „saateleht“ ei ole võimalik tuvastada ühtegi lepingus kokkulepitud teenuse osutamist. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et parandatud tehingukirjeldusega arved koos „saatelehega“ on koostatud Tööjõuteenused OÜ poolt. Kaebaja juhatuse liikme 25.03.2025 e-kirjast nähtuv selgitus, et arved parandati tema soovil, suhtlus J. Tinniga toimus telefoni teel ning arved jagati läbi FTP tausta, selliseks usaldusväärseks tõendiks ei ole. Seega on maksuhaldur õigesti leidnud, et parandatud arved ei ole jätkuvalt kooskõlas KMS § 37 lg 7 toodud nõuetega ning annavad alust kahelda tehingute toimumises. 9.2 Lisaks puudustele tehingute dokumenteerimises, polnud maksuhalduril ega ole ka kohtul võimalik praegusel juhul hinnata, kas Tööjõuteenused OÜ kui väidetav teenuse osutaja oli üldse suuteline kaebajaga 01.04.2024 sõlmitud IT hooldus- ja tugiteenuste osutamiseks lepingus nimetatud teenuseid osutama. Maksuhaldur on püüdnud Tööjõuteenused OÜ-lt selgitusi tema majandustegevuse ja vaidlusaluste tehingute kohta saada, aga Tööjõuteenused OÜ on jätnud maksuhalduri korraldused täitmata. Seejuures on tähelepanuväärne, et Tööjõuteenused OÜ ei ole esitanud KMDsid alates maist 2024 ning Tööjõuteenused OÜ juhatuse liiget J. Tinni takistas maksuhaldurile seletusi andmast ühtäkki kellegi soovitus hoiduda järgneva kahe nädala jooksul eemal e-maili ja mobiili kasutamisest ning tegeleda oma tervisega (vt J. Tinni 22.01.2025 e-kiri, dtl 174). Sellele järgnevalt kustutati 10.03.2025 Tööjõuteenused OÜ tema avalduse alusel käibemaksukohustuslaste registrist ning 19.03.2025 vahetati Tööjõuteenused OÜ juhatuse liige välja variisiku tunnustega isiku vastu. Eeltoodu annab tunnistust, et Tööjõuteenused OÜ ei olnud tegutsev äriühing ning tema juhatuse liikmel polnudki plaanis maksuhaldurile oma majandustegevuse ja vaidlusaluste tehingute kohta selgitusi anda, sest tehinguid kinnitavad selgitused tegelikult puuduvad. Seega isegi, kui kaebaja oleks suutnud vaidlusaluste arvete parandamise läbi saavutada olukorra, kus arved formaalselt KMS § 37 lg 7 toodud nõuetele vastaksid, ei tõendaks see praegusel juhul tehingute reaalset toimumist, sest maksustamise aluseks on reaalsed majanduslikud sooritused, mitte üksnes selliseid sooritusi formaalselt nõuetekohaselt kajastavate dokumentide olemasolu. 9.3 Kohus nõustub maksuhalduriga, et tehinguosaliste juhatuse liikmete isiklikud sidemed võimaldasid tehinguosalistel tegutseda kooskõlastatult nii vaidlusaluste arvete väljastamisel, mille eesmärgiks oli kaebajale alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine kui maksuhaldurile Tööjõuteenused OÜ poolt seletuste andmise vältimisel. Samuti on usutav, et kaebaja oli teadlik selles, et Tööjõuteenused OÜ ei kavatse vaidlusaluste arvete alusel tekkinud käivet deklareerida ega käibemaksu tasuda.
10.Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur kohtu hinnangul uurimiskohustust nõuetekohaselt täites MKS § 83 lg-t 4 kohaldades õigesti tuvastanud, et Tööjõuteenused OÜ arvetel nr 24013, 24014 ja 24015 kajastatud tehinguid tegelikkuses ei toimunud. Tehingute mittetoimumine välistab sisendkäibemaksu mahaarvamise. Kuivõrd väljamakse tegemise aluseks olevad Tööjõuteenused OÜ arved ei kajasta tehinguid õigesti ning kaebaja pidi seda teadma, puudub kaebajal väljamakse kohta nõuetekohane raamatupidamisdokument. Kuna ei ole teada, kellele ja milleks kulus Tööjõuteenused OÜ arvete alusel välja makstud raha, ei ole võimalik
tuvastada, et see kulu oleks seotud olnud kaebaja ettevõtlusega. Seega on maksuhaldur õigesti kvalifitseerinud kaebaja poolt tehtud väljamaksed ka ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena. MKS § 150 lg-s 1 sätestatakse, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Ühtegi tõendit või veenvat selgitust, mis maksuotsuses toodud järelduse ümber lükkaks, kaebaja praegusel juhul esitanud ei ole.
11.Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.