Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 28. veebruar 2025, Tartu 3-23-989
Haldusasi
Lõunakalda OÜ, Otsamajanduse OÜ, Sookalda OÜ, Tammeaugu OÜ, Vanajärve OÜ kaebus Kambja Vallavalitsuse 22. veebruari 2023. a korralduse nr 1395 ja
6.aprilli 2023. a korralduse nr 1562 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Tartu Halduskohtu 16. mai 2024. a otsus Lõunakalda OÜ, Otsamajanduse OÜ, Sookalda OÜ, Tammeaugu OÜ ja Vanajärve OÜ apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses. Kaebajad Lõunakalda OÜ, Otsamajanduse OÜ, Sookalda OÜ, Tammeaugu OÜ, Vanajärve OÜ esindaja v.adv Raul Ainla Vastustaja Kambja vald
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 16. mai 2024. a otsus muutmata.
2.Tagastada kaebajatele 6. detsembri 2024 ja 25. veebruari 2025. a menetlusdokumentide lisana esitatud tõendid.
3.Jätta kaebajate apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. märts 2025.
1.Kambja Vallavalitsus andis 22. veebruaril 2023 korralduse nr 1395, millega lõpetas Ülenurme Vallavalitsuse 23. augusti 2006. a korraldustega nr 292 ja 293 algatatud Lepiku küla Sookalda ja Lõunakalda ning Uhti küla Tamme kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, samuti Ülenurme Vallavalitsuse 16. oktoobri 2006. a korraldusega nr 357 algatatud Uhti küla Otsa ja Teemeistri ning piirneva riigi maa-ala detailplaneeringu koostamise.
Korralduse kohaselt sõlmis vastustaja 18. septembril 2006 KR Majandi OÜ-ga lepingu punktis kõigi nimetatud detailplaneeringute koostamise õiguse andmiseks. 5. novembril 2008 keeldus vastustaja lepingu kehtivusaja pikendamisest, kuna 2008. aastaks oli koostatud uus Ülenurme valla üldplaneering, muutunud olid õigusaktid ja seetõttu ka lähteülesandes toodud põhimõtted. Planeeringualad asuvad kehtiva üldplaneeringu (Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas) järgi hajaasustuse piirkonnas, kus ei ole määratud maakasutuse juhtfunktsiooni. Ehitusõigust on võimalik realiseerida projekteerimistingimuste kaudu. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 1 lg 5 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja enne 1. juulit 2015 algatatud detailplaneeringu menetluse lõpetada, kui planeerimisseaduse kohaselt puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Vastustaja edastas puudutatud isikutele korralduse eelnõu. KR Majandi OÜ teatas, et ei nõustu detailplaneeringute koostamise lõpetamisega, kuid ei esitanud sisulisi põhjendusi.
2.Pärast edutut vaidemenetlust (kaebajate vaie jäi rahuldamata Kambja Vallavalitsuse 6. aprilli 2023. a korraldusega) esitasid kaebaja Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud ja muudetud kaebuse. Kaebajad selgitasid, et neile kuulub piirkonnas 13 kinnisasja, millest 11 osas on alates 2005-2006 aastast plaan elamurajooni, puhkekompleksi ja veeviljeluskompleksi rajamiseks. Kinnisasjadest kuue osas algatati vaidluse all olevad detailplaneeringud. Kaebajad on aastaid kestnud menetlustes teinud ca 300 000 euro ulatuses kulutusi. Vaidlustatud korraldus on vastuolus hea halduse tava ja õiguskindluse põhimõttega. Vastustaja ei teostanud kaalutlusõigust piisavalt. Koostamisel oleva üldplaneeringu järgi on kaebajate kinnisasjade sihtotstarve väärtuslik põllumaa. Selle kehtestamisel on kaebajate soovitud ehitamine kinnisasjadele välistatud. Kaebajate kinnisasjade vahetus naabruses on juba toimunud ja toimumas laiaulatuslik elamuehitus, s.h väärtuslikul põllumajandusmaal. Uhti külas asub kaks vastustaja osalusega elamurajooni. Üks neist on Liivamäe, mis asub viiendiku ulatuses väärtuslikul põllumajandusmaal. Liivamäe detailplaneering algatati samal ajal kaebajate detailplaneeringutega. Kaebajaid on koheldud ebavõrdselt. Otsa ja Teemeistri detailplaneeringus kavandatakse rajada kauplus ja lasteaed, mida vastustaja on pidanud valla huvides vajalikuks.
3.Vastuses kaebusele vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
4.16. mai 2024. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.
5.Halduskohus sedastas, et kaebajad ei väida, et korralduse õigusliku aluse (EhSRS § 1 lg 5) eeldused olid täitmata. Kaebajad heidavad vastustajale ette, et vastustaja ei ole õigesti kaalunud kaebajate huve. Etteheide ei ole aga põhjendatud, kui kaebajad vaidlustatud korralduse andmise menetluses oma seisukohta ei esitanud. Vaidlustatud korralduse põhjal andis vastustaja puudutatud isikutele võimaluse esitada oma seisukoht ja vastuväited, kuid kaebajad seda ei teinud ja kaebajate väitel nende huvides tegutsenud KR Majandi OÜ põhjendusi ei esitanud. Samuti ei väitnud ega tõendanud kaebajad kulutuste kandmist 300 000 euro ulatuses. Asjakohane ei ole kaebajate viide avaldustele, mis on esitatud vastustajale 2022. aastal Kambja valla uue üldplaneeringu koostamise menetluses. 2022. aasta toiminguid ei tehtud detailplaneeringute koostamise haldusmenetlustes.
Olukorras, kus vastustaja teatas puudutatud isikutele detailplaneeringute koostamise lõpetamise kavatsusest, tuli kaebajatel või nende huvides tegutsenud ühingul vastusena esitada oma vastuväited ja neid kinnitavad tõendid (HMS § 38 lg 3). Asjakohane ei ole kaebajate viide ka 17. mai 2022. a avalduse lisana Otsa ja Teemeistri ning piirneva riigi maa-ala detailplaneeringu eskiisi esitamisest. Tegemist ei ole ühegi vaidlusaluse detailplaneeringu, vaid Otsa ja Tamme maaüksuste detailplaneeringu ideekavandiga. See detailplaneering algatati Ülenurme Vallavalitsuse 7. detsembri 2005. a korraldusega nr 562, mis muutus kehtetuks vaidlusaluste detailplaneeringute algatamisega. Lisaks on dokument esitatud üldplaneeringu menetluses. Väidetav eskiis on esitatud ühel leheküljel fotona, selle nimetus on „Ideekavand“ ja koostamise ajaks on märgitud jaanuar 2006. Dokument ei ole ligilähedaseltki ühildatav määruses „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kehtestatud nõuetega.
6.2008. aasta üldplaneeringus muudeti vaidluse all olevate detailplaneeringutega hõlmatud kinnisasjade juhtotstarbeid. Kui enne oli tegemist elamu-, äri- ja tootmismaaga, siis 2008. aasta üldplaneeringus sai juhtotstarbeks haritav maa või jäeti juhtotstarve määramata. Kohtu ettepanekule vaatamata ei esitanud kaebajad ühtegi tõendit, millest nähtuks toimingute tegemine vaidluse all olevate detailplaneeringute koostamise menetluses. Sisuliselt ei toimunud mingit haldusmenetlust pärast seda, kui vastustaja 5. novembril 2008 otsustas detailplaneeringute koostamiseks sõlmitud lepingut mitte pikendada.
7.See, et EhSRS § 1 lg 4 kohaselt tuli enne selle seaduse jõustumist algatatud detailplaneeringu menetlus lõpule viia tähtajaga 1. juuliks 2018, ei tähenda, et selle kohustuse rikkumisel saab eeldada planeeringute koostamise jätkumist.
8.Vastustaja ei ole vaidemenetluses ega kohtumenetluses esitanud uusi põhjendusi.
9.Asja lahendamist ei mõjuta kaebajate väited ebavõrdsest kohtlemisest võrreldes Liivamäe detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega. Ka Liivamäe detailplaneeringu menetlus on lõpetatud. Samuti ei ole asja lahendamisel oluline mõnede kinnisasjade juhtotstarbe väidetav muutmine üldplaneeringus, kuna see väljub vaidluse raamest. Kui kaebajate hinnangul on toime pandud kuritegu, siis on kaebajatel õigus esitada kuriteoteade või -kaebus. Süüteomenetluses tehtud otsustuste hindamine ei ole halduskohtu pädevuses.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiavad kaebajad, et: - kuna detailplaneeringuid on menetletud alates 2006. aastast ning ei ole enne 1. juulit 2018 lõpule viidud, tekkis kaebajatel õiguspärane ootus, et detailplaneeringute menetlust jätkatakse ning need viiakse lõpuni. Menetluse lõpetamine on vastuolus hea halduse tavaga; - vaidlustatud korraldusest ei nähtu korralduse tegemise aluseks olevaid kaalutlusi. Kuigi kaebajad põhjendusi ei esitanud, pidi vald ise uuriva menetluse läbiviimisel asjaolud välja selgitama; - vaideotsusega on lubamatult täiendatud vaidlustatud korralduse põhjendusi; - korralduses on jäänud välja toomata asjaolu, et Kambja valla uue – 2018. aasta üldplaneeringu kohaselt, on kaebajate kinnistute sihtotstarbena toodud väärtuslik põllumaa; - kaebajad on teinud 300 000 euro ulatuses investeeringuid seoses detailplaneeringute koostamisega; - kaebajaid koheldakse ebavõrdselt võrreldes Liivamäe detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikutega;
- vastustaja on õigusvastaselt muutnud valla üldplaneeringu maakasutuskaarti Liivamäe planeeringuga hõlmatud maa osas ja teinud muidki toiminguid, mis on korruptiivse iseloomuga; - kaebajad on näidanud jätkuvat huvi detailplaneeringute koostamiseks valla üldplaneeringu menetluses esitatud seisukohtade ja järelepärimistega; - haldusmenetluse nõuetekohane, võimalikult kiire ja tulemuslik läbiviimine on menetleva haldusorgani ülesanne, vastustaja ei ole väitnud, et kaebajad oleks jätnud menetluses esitamata midagi neilt nõutut; - halduskohus on vääralt kohaldanud HKMS § 62 lg 2 ja 6 kui ei hinnanud otsuses kaebajate ebavõrdset kohtlemist puudutavaid väiteid;
11.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on selgitanud detailplaneeringu menetluse lõpetamise regulatsiooni ning ammendavalt analüüsinud vaidlustatud korralduse õiguspärasust, s.h andnud hinnangu kaebajate asjakohastele väidetele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt HKMS § 201 lg-le 4. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
13.Apellatsioonimenetluses esitatud menetlusdokumentides pühendavad kaebajad jätkuvalt valdava osa Kambja valla üldplaneeringu menetluses toiminud minetuste ja vastustaja ametnike väidetava korruptiivse tegevuse kirjeldamisele ja põhjendamisele. Samuti peavad kaebajad jätkuvalt oluliseks võrdse kohtlemise argumenti, kirjeldades Liivamäe detailplaneeringuga seonduvat ning tuues esile teisi samas piirkonnas asuvaid maatükke, millele vastustaja on andnud ehitusõiguse.
14.Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja need väited ja seisukohad ei ole asja lahendamisel olulised, sest ei ole suunatud kaebuse aluse (vt HKMS § 41 lg-d 1 ja 2) põhjendamisele ja tõendamisele. Nende väidete ja põhjendustega seoses saavad kaebajad kaitsta oma subjektiivseid õigusi, osaledes üldplaneeringu koostamisel või muus haldusmenetluses, ja/või vaidlustades seejärel haldusmenetlustes antud haldusakte. Isegi kui üldplaneeringu menetluses on õigusvastaselt piiratud kaebajate õigusi, ei tulene EhSRS § 1 lg-st 5 ega muust sättest, et see on asjaolu, millega peab arvestama vaidlusaluste detailplaneeringute menetluses või menetluse lõpetamisel. Ka sisuliselt räägivad kaebajate argumendid pigem detailplaneeringu menetluste lõpetamise kasuks, sest üldplaneeringuga kaebajatele kuuluvate maatükkide määratlemine väärtusliku põllumaana vähendab võimalust, et vaidlusalused menetlused võinuks lõppeda kaebajate algselt taotletud tulemusega. Seda on kaebajad isegi väitnud halduskohtumenetluses. Seega ei oleks vaidlustatud korralduses selle asjaolu märkimine saanud viia kaebajaid soodustava otsuseni.
15.Ringkonnakohus mõistab kaebajate väiteid ebavõrdse kohtlemise kohta sarnaselt halduskohtuga. Nimelt väidetakse, et Liivamäe detailplaneeringuga kavatseti anda planeeringust huvitatud isikule õigusvastaselt ehitusõigus nn arendusprojekti elluviimiseks. Kohtupraktikas on eitatud isiku subjektiivset õigust teda soodustava haldusakti andmiseks põhjusel, et haldusorgan on varem sarnastel asjaoludel andnud õigusvastase soodustava haldusakti. Praegusel juhul ei ole aga vaidlust selles, vastustaja tegelikult lõpetas Liivamäe detailplaneeringu menetluse. Õiguslikku tagajärge, s.o et detailplaneering jääb vastu võtmata ja kehtestamata, ei muuda see, et planeeringust huvitatud isik nõustus planeeringu menetluse lõpetamisega.
16.17. veebruari 2025. a menetlusdokumendis esitavad kaebajad täiendavad andmed Liivmäe detailplaneeringuga hõlmatud maatükkidele projekteerimistingimuste väljastamisega ehitusõiguse määramise kohta. Samuti toovad kaebajad esile, et vastustaja on otsustanud Uhti külas asuva maatüki kasutamisotstarbe muutmise elamuehitusalaks ja jagamise viieks eraldiseisvaks katastriüksuseks, ehitusload on väljastatud elamute püstitamiseks Lõunakalda kinnistule ja veel ühele Uhti külas asuvale maatükile on antud ehitusluba. Vastustaja on jätkanud 2014. aastal alustatud Kermo detailplaneeringu menetlust ja kavatseb määrata nime transpordimaa osale kinnistust. Lepiku külas on üldplaneeringu järgi väärtusliku põllumaana määratud maatükk jagatud elamumaa kruntideks. Ringkonnakohus ei pea kaebaja väiteid asja lahendamisel oluliseks. Kaebajad kaitsevad praeguses asjas oma õigust sellele, et vastustaja lahendaks õiguspäraselt kaebajate taotluste alusel algatatud detailplaneeringute menetluste lõpetamise või jätkamise küsimuse. Selle küsimuse lahendamine ei välista kaebajatele kuuluvate kinnisasjade maakasutuse muutmist üldplaneeringuga ega neile hiljem ehitusõiguse määramist. Kui kaebajad ei nõustu üldplaneeringu tingimustega või ehitusõiguse määramisega projekteerimistingimuste kaudu, siis on kaebajatel õigus vaidlustada asjakohased otsused nii vaidemenetluses kui ka halduskohtus.
17.Ringkonnakohus tagastab kaebajatele 17. veebruari 2025. a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendid kolmandatele isikutele kuuluvate kinnisasjade suhtes vastustaja poolt menetlustoimingute tegemise või ehitusõiguse määramise kohta vastavalt HKMS § 62 lg-le 2, kuna tõenditel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Osa 17. veebruari 2025. a menetlusdokumendi lisana esitatud tõendeid esitasid kaebajad juba koos 6. detsembri 2024. a menetlusdokumendiga. Ka need tõendid tuleb kaebajatele tagastada.
18.Halduskohus jättis põhjendatult hindamata kaebajate väited ja tõendid võrdse kohtlemise nõude rikkumisest, põhjendades arusaadavalt, miks kaebajate seisukohad ei mõjuta asja lahendamist. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, jagab ta halduskohtu seisukohta.
19.Ekslik on kaebajate arusaam sellestki, et neil tekkis õiguspärane ootus, et detailplaneeringute menetlust jätkatakse ning need viiakse lõpuni, kui vastustaja ei viinud menetlusi lõpule seaduses sätestatud tähtpäevaks, s.o 1. juuliks 2018. Menetluste jätkamist ka pärast EhSRS § 1 lg-s 4 määratud tähtaega saanuks kaebajad oodata olukorras, kus vastustaja enne tähtaja saabumist oleks teinud detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise seisukohalt olulisi menetlustoiminguid või nõudnud toimingute tegemist kaebajatelt. Praeguse asja lahendamisel aga kaebajad isegi ei väida, et pärast 2008. aastat oleks toimunud kasvõi üks menetlustoiming. Asjas ei vaielda selle üle, et vastustaja õiguseellane andis planeeringulahenduse koostamise ülesande üle KR Majandi OÜ-le. HMS § 5 lg 2 järgi on haldusmenetluse läbiviimine tõesti haldusorgani vastutada. See aga ei välista mõnes osas haldusmenetluse läbiviimiseks vajalike dokumentide koostamise (lepinguga) panemist detailplaneeringust huvitatud isikule või valdkonna asjatundjale. KR Majandi OÜ ega keegi kaebajatest ei koostanud planeeringulahendust lepingus kokku lepitud tähtajaks, s.o
25.oktoobriks 2008. Samuti ei koostanud ega esitanud keegi planeeringulahendust hiljem. Sellises olukorras pidid kaebajad EhSRS § 1 lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumisel mõistma, et seejärel on edaspidi pigem tõenäolisem detailplaneeringute menetluste lõpetamine, sest alates 2006. aastast ei olnud detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisele ja vastuvõtmisele lähemale jõutud. Iseenesest on õige kaebajate seisukoht, et korrektselt käitudes saanuks vastustaja otsustada detailplaneeringute lõpetamise küsimuse oluliselt varem. See ei muuda vaidlustatud korraldust õigusvastaseks olukorras, kus menetluse lõpetamise otsus on põhjendatud. Kaebajad ei väida, et viivitus oleks rikkunud nende õigusi.
20.Kaebajate hinnangul ei otsustanud vastustaja menetluste lõpetamist õiguspäraselt, sest jättis arvestamata kaebajate huvid. Siinkohal ei vaidle kaebajad vastu, et enne vaidlustatud korralduse andmist vastustaja küsis kaebajate seisukohta menetluse lõpetamise osas, kuid keegi neist seisukohta ei esitanud ega toonud välja põhjusi, mis räägivad menetluse jätkamise kasuks. Kaebajad eksivad, kui leiavad, et sel juhul pidi vastustaja tegema täiendavaid jõupingutusi kaebajate huvide ja seisukohtade teadasaamiseks. Vastustajal võinuks olla vajalik koguda täiendavaid tõendeid omal algatusel (HMS § 6), kui tal olnuks põhjust eeldada nende olemasolu. Praegu see nii ei olnud. Seetõttu oli uurimis- ja ärakuulamiskohustuse täitmiseks piisav, et vastustaja andis kaebajatele võimaluse oma seisukohtade esitamiseks. Ühes seisukohtade esitamisega saanuks kaebajad osutada tõenditele, mis seisukohti kinnitavad. Tähelepanu väärib, et kaebajad ei ole suutnud ka vaidemenetluses ega kohtumenetluses selgitada, millised on need kaebajate huvid või õigused, mida vastustaja pidi põhjalikult kaaluma vaidlustatud korralduse andmisel. Kaebajate huvi menetluste jätkamiseks ei tulene teises haldusmenetluses (üldplaneeringu koostamise menetluses) esitatud seisukohtadest. Kui kaebajad soovinuks tugineda üldplaneeringu menetluses esitatule, pidanuks nad seda soovi otsesõnu väljendama. Näiteks asjaolust, et kaebajad ei ole rahul neile kuuluvate maatükkide määratlemisena väärtusliku põllumaana oli mõistetav nende vastuseis üldplaneeringu lahendusele, kuid mitte soov ja põhjendus detailplaneeringute menetluste jätkamiseks. Nagu vastustaja menetluses läbivalt osutab, on kaebajate ehitusõigus lahendatav üldplaneeringu lahenduse pinnal projekteerimistingimuste kaudu ega nõua seega detailplaneeringute menetluste jätkamist.
21.Korraldust vaidlustades on kaebajad asunud väitma, et seoses detailplaneeringute menetlustega kandsid nad kulusid kokku 300 000 euro väärtuses. Kuid vaatamata sellele, et halduskohus osutas vajadusele tõendada seda väidet, ei ole kaebaja suutnud esitada ühtki tõendit ega palunud kohtu abi tõendi kogumisel. Ringkonnakohtu hinnangul viitab tõendite esitamata jätmine ühes asjaoluga, et detailplaneeringute menetlustes tegelikult toiminguid ei tehtud, sellele, et kaebajatel puuduvad detailplaneeringutega seotud kulud ligilähedaselt väidetud 300 000 euro ulatuses.
22.Vaidlustatud korralduse õigusvastasus ei tulene sellestki, et vaidemenetluses on vastustaja esitanud põhjalikuma analüüsi ja selle pinnal kontrollinud vaidlustatud korralduse õiguspärasust. See ongi vaidemenetluse ülesanne. HMS § 83 lg 1 kohaselt kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. Seega oli vastustajal vaiet lahendades õigus muu hulgas kontrollida ka kaalutlusõiguse kasutamist, s.h kaaluda asjaolusid ise uuesti. Halduskohtul sellist õigust ei ole. Ilmselt ei oleks eesmärgipärane, kui vaidemenetluses kohustaks vaideorgan haldusorganit uuesti asja lahendama, kui leiab, et põhjendamispuudusele vaatamata on haldusorgan jõudnud põhjendatud lahenduseni. Selline minetus on vaidemenetluses kõrvaldatav.
23.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlustatud korraldus on õiguspärane ja halduskohus põhjendatult jättis selle tühistamata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
24.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.