Keskkonnaõigus › Jahindus

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

kaebajat) teavitamata. Kaebajal puudus mõistlik võimalus leida teadet Ametlike Teadaannete vahendusel, sest KeA on teinud AT-st otsingute tegemise jahipiirkonna nimetuse alusel võimatuks. Nimelt ei sisalda KeA poolt AT-s avaldatud teated jahipiirkonna nimetust ja seetõttu ei ole võimalik jahipiirkondade lubade menetlusest teada saada jahipiirkonna nime otsingutes kasutades. AT-s avaldatud teade Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise kohta ei vasta JahiS § 16 lg 2 p 1 sätestatud nõuetele, sest AT-s ei olnud avaldatud jahipiirkonna nimetust Salme, JAH1000159, nagu näeb ette kehtiv JahiS § 16 lg 2 p 1. Kohus peab andma selge ja ühemõttelise hinnangu KeA praktikale, mis seisneb AT-s puuduliku ja JahiS § 16 nõuetele mittevastava teabe avaldamises ja JahiS §-st 16 tuleneva teabe avaldamise kohustuse täitmata jätmises – nimelt ei ole avaldatud JKL taotlust, ei ole avaldatud jahipiirkonna nimetust, ei ole avaldatud taotlusega tutvumise võimaluse aega ja kohta ning puudub ka viide ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalusele. KeA on rikkunud kaebaja JahiS-st tulenevat õigust osaleda JKL menetluses ja taotleda kasutusõiguse luba ning loa saamise järgselt korraldada jahipiirkonnas jahti, teha jahiulukite seiret ja täita muid JahiS-st tulenevaid kohustusi ning realiseerida vastavaid JahiS tulenevaid õiguseid. 2) JahiS võimaldab jahipiirkonna luba pikendada, kui jahipiirkonna senine kasutaja on 6 kuud enne loa kehtivuse lõppemist esitanud loa andjale taotluse koos jahindusnõukogu seisukohaga (JahiS § 18 lg 1). Viidatud paragrahv ega ka ükski muu JahiS säte ei anna aga õigust luba pikendada ennetähtaegselt, s.o enne loa 10 aastase tähtaja saabumist ja ilma avaliku menetluseta (HMS § 7 lg 1). JKL puhul on tegemist tähtajalise (10 aastase) halduslepinguga, mis lõppeb tähtajal. JKL-i saab pikendada ainult tähtaja saabumisel, seejuures avaliku menetluse teel. Seaduse ei võimalda jahipiirkonna kasutusõigust, kui avaliku ressursi kasutamise õigust pikendada ennetähtaegselt ja salaja, nagu on seda KeA on teinud. Kehtiv JahiS ei võimalda ennetähtaegset ja avalikkuse eest suletud JKL-i pikendamise menetlust. JKL-i pikendamise menetlusele ei ole ette nähtud erikorda ja seetõttu tuli KeA-l lähtuda ka loa pikendamise menetluses samast protseduurist, nagu on JahiS-ga kehtestatud loa väljastamise menetlusele. 3) Salme Jahimeeste Selts on jätnud jahipiirkonna kasutusõiguse ajal pidevalt jahiulukite seireandmeid esitamata Salme jahipiirkonna kohta. Hirve andmed puuduvad 2019-2020; metssea andmed puuduvad 2019, metskitse vaatlusandmed puuduvad 2019, põdra vaatlusandmed puuduvad 2018 ja 2019 aastate kohta. KeA ei ole nendele rikkumistele reageerinud ja ei ole neid olulisi rikkumisi arvesse võtnud. KaA on jätnud JKL-i pikendamise, kui halduse üksikakti andmisel hindama, kas akt kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. JahiS sätestatud jahipidamisõiguse loa andmise menetlus ja selles sätestatud jahiloa andmise menetlemise ja avaldamise kord (JahiS § 16, 17 ja § 18) teenib vahetult ka üksikisiku (sh kaebaja kui juriidilise isiku) huve, kes soovib kandideerida jahipiirkonna kasutusõiguse loa menetluses jahipiirkonna kasutaja loale. Seega on kaebajal õigus eeldada, et vastav menetlus peab olema avalik, peab võimaldama kaebajal menetlusest mõistlikul teada saada, peab võimaldama esitada seisukohti ja vastuväiteid ning peab

võimaldama ka kaebajal endal kandideerida jahipiirkonna kasutusõigusele (avalikule ressursile). Halduskohus peab võtma käesoleva haldusasja otsuses selge seisukoha, kas JKL-i omaja (käesoleval juhul Salme Jahimeeste Selts) oli kohustatud täitma jahiseadusega sätestatud kohustusi (sh ulukite seireandmete korrektse esitamise kohustust) ja kas KeA oli kohustatud selle kohustuse täitmist kontrollima. KeA ei oleks tohtinud JKL-i pikendada Salme Jahimeeste Seltsile ka ainuüksi ulukite seireandmete esitamise kohustuse täitmata jätmise, kui jahiseadusest otseselt tuleneva jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasneva kohustuse olulise rikkumise tõttu. 4) Jahipiirkonna kasutusõiguse andmise ja pikendamise põhimõtteid on nii Keskkonnaministeeriumile kui ka KeA-le selgitanud Eesti Vabariigi Õiguskantsler. Kuigi Eesti Vabariigi Õiguskantsler on viidanud oma seisukohas ka põhiseaduse rikkumisele, on Keskkonnaministeeriumi ja KeA ametnikud lausa avalikult Õiguskantslerile vastu astunud, mitte tunnistades põhiseadusliku institutsiooni seisukohta. Jahipidamise korraldamine ja JKL-st tulenevate õiguste (ning ka kohustuste) realiseerimine jahipiirkonnas on avalik ressurss, sest sellega kaasneb ka õigus jahilubade müügiks, samuti jahipidamiseks kasutusõiguse alal. Seega saab jahipiirkonna kasutusõiguse omaja jahilubade kaudu enda valdusse avaliku ressursi koosseisus ka olulise rahalise ressurssi – jahilubade müügi ja ka jahipidamisõigusega kaasneva ulukiliha müügiõiguse näol. Isegi juhul, kui Salme Jahimeeste selts liikmed tarvitaksid vahetult ise ja omatarbeks aasta jooksul ära kogu kütitud metsloomade liha, moodustab kütitava ulukiliha harilik väärtus (TsMS § 65 tähenduses) olulise summa, mis ületab 50 000 eurot aastas. 5) KeA on jaotanud JKL-d vähemalt Saaremaal reeglina suletud liikmeskonnaga hõimlusel põhinevatele jahiseltsidele. KeA ametnik Olev Etverk, kes juhtis pikka aega jahindusnõukogu, on olnud Saaremaa jahipiirkonna kasutajate pikaaegne jahikaaslane ning on Salme Jahiseltsi juhatuse liikme hõimlane. Seejuures on ametnik Olav Etverk osalenud hõimlase poolt juhitud jahiseltsile kasuliku otsuse vastuvõtmisel ja ei taandanud ennast otsuse vastuvõtmisel. Salme Jahimeeste selts on lisaks eelnevale jätnud täitmata ka Keskkonnaministri määruse alusel jahindusnõukogu poolt Salme jahipiirkonnale määratud kohustusliku metssigade küttimise mahu 2020-2021 aastaks. Eeltoodud küttimismaht oli vahetult ette nähtud sigade Aafrika katku tõrjemeetmena. Jahindusnõukogu määras Salme jahipiirkonnas metssigade küttimismahuks 74 isendit, kuid kütiti ainult 54. Seega jättis kolmas isik ka tauditõrjeks ette nähtud küttimisnormi täitmata. 6) JahiS § 18 lg 1, mis võimaldab aastakümneid pikendada ilma avaliku konkursita jahipiirkonna kasutusõigust senisele jahipiirkonna kasutaja kasuks, on vastuolus põhiseadusega (võrdse kohtlemise põhimõte ja aus konkurents ‒ PS § 12 ja seadusega tagatud õiguse teostusele ‒ PS § 10). Eeltoodu tõttu on JahiS § 18 lg 1 olulises vastuolus ka põhiseaduse §-ga 3 ja seega on kaebajal õigus taotleda nii JahiS § 18 lg 1 kui ka vastustaja toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist (PS § 15). Kaebaja taotleb, et kohus algataks põhiseadusliku järelevalvemenetluse ja tunnistaks JahiS §

18 lg 1 tühiseks vastuolu tõttu põhiseadusega, sest lisaks avaliku menetluse eiramise võimalusele soodustab selline säte korruptiivsust. 7) Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasuks (mille juhatuse liige on Raino Pagil) tehtud jahindusnõukogu protokollilise otsuse tegemisest on koosoleku juhatajana osa võtnud ja viidatud protokolli allkirjastaja Raino Pagil lähikondne Olav Etverk. Seega on otsus tehtud lähikondseks oleva isiku kaasabil, kes ei ole ennast menetlusest taandanud ja lähikondseks oleva isiku kasuks. Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosoleku protokolli 16.02.22 puhul on tegemist dokumendiga, millega kaasnes oluline toimingupiirangu rikkumine ja millega peaks kaasnema kriminaalvastutus. Kui ka kohus leiab, et Saare Maakonna jahindusnõukogu koosoleku 16.02.2022 protokolliga (otsusega) on toime pandud toimingupiirangu rikkumine, palub kaebaja kohtul edastada vastav teade Riigiprokuratuurile menetluse algatamiseks. 8) Jahipiirkonna loa pikendamisel ei ole toetutud tegelikele andmetele maaomanikega sõlmitud lepingute osas, vaid Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasuks on tehtud suure tõenäosusega meelevaldne ja tõendamata otsus. Kaebaja on saanud Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosoleku protokolli 16.02.22, milles on väidetud, nagu oleks Salme Jahimeeste Selts MTÜ-l eramaade lepingutega kaetus 56,8%. Põhjusel, et Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosoleku protokollis 16.02.22 ei ole kajastatud ega lisatud JahiS § 15 lg 2 märgitud andmeid maaomaniku nime ja isikukoodi või registrikoodi, e-posti aadressi ja telefoninumbrit, katastriüksuse numbrit ja pindala ning maaomaniku nõusoleku andmise kuupäeva ja maaomaniku allkirja, ei ole protokollis kajastatud väide ka ühelgi viisil tõendatud. Kaebajal on põhjendatud kahtlus, et Salme Jahimeeste Selts MTÜ ei esitanud Saare Maakonna Jahindusnõukogu koosolekule JahiS § 15 lg 2 punktides 3 kuni 5 nimetatud andmeid ja nende andmete tegelikkust ei ole kontrollitud, sest vastava väite esitas koosolekule protokollist nähtuvalt koosoleku juhataja Olav Etverk. Protokoll ei kajasta, et koosolekul oleks üle vaadatud või kontrollitud Salme Jahimeeste Selts MTÜ kasuks Olav Etverk poolt väidetud 56,8% eramaade osas kirjalike kokkulepete olemasolu tegelikkusele vastavust.

avaldatud teade vastab JahiS § 18 lg 5 nõuetele. JKL andmise ja JKL pikendamise menetlused on erinevad menetlused, mida reguleerivad ka erinevad menetlusnormid. JKL pikendammise menetluses otsustab KeA olemasoleva loa pikendamise, mitte aga JKL andmise üle. JahiS sätestab selgelt ja ühemõtteliselt, et JKL luba ei anta jahipiirkonda, mis on juba kasutusel. Salme jahipiirkond on juba kasutusel, järelikult ei saa sinna esitada taotlust JKL andmiseks. JKL andmise menetlus toimub erinevalt JKL pikendamise menetlusest avatud menetluses. JahiS-ss on selgelt toodud, millal tuleb kohaldada avatud menetluse sätteid (vt näiteks JahiS § 11 lg 5, § 16). JKL pikendamise menetluses ei otsustada JKL andmise üle, vaid olemasoleva JKL pikendamise üle. JKL pikendamine ei riivanud kaebaja seadusega kaitstavaid õigusi, järelikult ei tulnud KeA-l kaebajat JKL pikendamise menetlusse kaasata. Käesolevalt on ilmne, et kaebaja osalemine haldusmenetluses ei oleks mitte mingil viisil mõjutanud asja otsustamist (vt HMS § 58). 2) JahiS § 16 reguleerib JKL taotlemist, mitte aga juba olemasoleva loa pikendamist. JKL pikendamise menetluses ei kohaldu JKL andmise kohta käivad sätted. JahiS näeb ette eraldi menetlusnormid jahipiirkonna kasutusõiguse loa andmiseks ja juba olemasoleva JKL-i pikendamiseks. Tulenevalt põhimõttest lex specialis derogat legi generali, tuleb kohaldada regulatsiooni, mis on mõeldud konkreetsele tegevusele. Olemasoleva JKL-i pikendamise või pikendamata jätmiseks sätestab diskretsiooni piirid JahiS § 18. Järelikult on JahiS § 18 erinorm JahiS §-de 14 – 17 suhtes ja JKL-i pikendamisele ei saa kohaldada JahiS-s JKL andmise kohta käivaid (sh avatud menetlust puudutavaid) sätteid. Tegemist on kahe erineva haldusmenetlusega millel on ka erinevad eesmärgid. KeA-l on õigus jätta JKL pikendamata juhul, kui 1) loa taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, 2) jahindusnõukogu ei ole loa kehtivuse pikendamist toetanud, 3) jahipiirkonna kasutaja ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi. Nimetatud aluste puudumisel puudub KeA-l kaalutlusruum ning kehtiv jahipiirkonna kasutusõiguse luba tuleb pikendada järgmiseks 10 aastaks. JahiS § 67 lg-st 2 ei ole võimalik välja lugeda, et oleks soovitud välistada kehtivatele lubadele teiste JahiS sätete kohaldamine ning § 14 lg 4 ja § 18 kohaldamine 10 aasta möödumisel. JahiS-s nähakse ette lubade ühekordne automaatpikendamine, edaspidi toimub pikendamine üldreeglite alusel. Vastav selgitus, mille kohaselt ei kohaldu 2013. aastal automaatselt 10 aastaks pikendatud lubadele JahiS § 18 ja nende puhul tuleb soovijatel taotleda uut luba, puudub ka seaduse seletuskirjas. 3) Kaebuse p 11 esitatud kaebaja väited, mille kohaselt kolmas isik ei ole esitanud KeA-le JKL pikendamise taotlust, on kummastavad ning teadlikult kohut eksitavad. Kaebuse lisana esitatud AT teates on selgelt kirjas, et kõigil huvilistel on võimalik tutvuda haldusakti ja muude asjasse puutuvate dokumentidega. Seega oli see võimalus ka kaebajal. Samuti on KeA vaideotsuses välja toonud, millal kolmas isik JKL pikendamise taotluse KeA-le esitas. Salme Jahiselts esitas KeA-le JKL pikendamise taotluse 08.03.2022 ning see on registreeritud KeA dokumendihaldussüsteemis 09.03.2022 kirjana 13-11/22/4580. Dokument on avalikult kätte saadav KeA dokumendiregisris 4) JahiS § 18 lg-st 1 tulenevalt tuleb taotlus esitada 6 kuud enne seda, kui olemasoleva loa kehtivus lõppeb, mitte aga 6 kuu jooksul enne olemasoleva loa kehtivuse lõppemist. 5) JahiS § 18 lg 2 p 3 kohaselt tuleb jätta JKL pikendamata juhul, kui jahipiirkonna kasutaja ei ole täitnud jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustusi. Jahiulukite seirearuannete esitamise kohutus on seadusest tulenev kohustus (JahiS § 21). Seega, ei ole jahiulukite seirearuannete esitamise kohustus jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustus. KeA seisukohta toetab ka JahiS seletuskiri, kus on märgitud, et „jahipiirkonna kasutusõiguse loaga kaasnevad kohustused on jahiulukite seireandmete kogumine ja jahiulukite tekitatud kahju hüvitamise kohustus seadusega kehtestatud korras. Kokkuvõtvalt seirearuannete esitamise

kohustus JKL kaasnev kohustus, mille eest näeb vastutuse ette JahiS § 62, mitte aga JKL sätestatud kohustus, mille täitamata jätmisel tuleb jätta taotlus JKL pikendamiseks rahuldamata. Ka juhul, kui kohus leiab, et seirearuannete esitamise kohustus on siiski JKL loas sätestatud kohustus ning kohtumenetluses peaks selguma, et Salme Jahiselts on tahtlikult jätnud üksikud seirearuanded KAUR-le esitamata, tuleb lähtuda HMS § 3 lg 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest. Olukorras, kus Salme Jahiselts on järjepidevalt alates 2003. aastast jahimaad kasutanud heaperemehelikult ning ei jahindusnõukogu ega ka maaomanikud ei ole avaldanud soovi JKL kehtetuks tunnistamiseks, oleks selgelt ebaproportsionaalne meede tema JKL pikendamata jätta üksikute seirearuannete esitamata jätmise tõttu (HMS 54). Seirearuandeid kogub Keskkonnaagentuur (KAUR), mitte Keskkonnaamet. KAUR ei ole Keskkonnaametit teavitanud Salme Jahiseltsi poolt seirearuannete esitamata jätmisest. Järelikult, ei olnud Keskkonnaametil põhjust JKL pikendamise menetluses asuda seisukohale, et taotleja on jätnud seirearuanded esitamata. Ka ei ole Salme Jahiseltsi suhtes ei läbiviidud rikkumismenetlust jahipiirkonna kasutusõiguse loas sätestatud kohustuste täitmata jätmise tõttu. 6) JahiS § 20 lg 2 kohaselt saavad maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonna jahimaa kinnisasjadest ning vähemalt 51% jahimaa pindalast, algatada kehtiva JKL-i kehtetuks tunnistamise ja olemasoleva jahipiirkonna kasutaja välja vahetamise. Kui maaomanikud on sellise avalduse esitanud, puudub KeA-l kaalutlusruum ning senine luba tunnistatakse kehtetuks. JahiS § 20 lg 2 sätestatud õigust saavad maaomanikud realiseerida igal ajal, st olenemata olemasoleva jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivuse ajast. KeA hinnangul on see piisav meede, mille abil maaomanikud oma õigusi konkreetses jahipiirkonnas realiseerida saavad. JKL kehtetuks tunnistamisel saavad kõik soovijad, sh ka kaebaja esitada taotluse JKL-i taotlemiseks. Taotlus peab vastama JahiS §-le 15. Oluline on märkida, et ka JKL taotlemisel ei näe seadus ette mingi kindla maaomanikega sõlmitud lepingute arvu olemasolu ning kaebaja ei omaks tingimata eelisõigust teiste taotlejate ees. JahiS § 14 lg 6 kohaselt eelistatakse taotlejat, kellel on loa andmisel jahipiirkonna piires suurema pindala ulatuses kokkulepe maaomanikega jahipidamise korraldamiseks nende kinnisasjadel ja on selge, et olemasolevate kokkulepete (sh nii suuliste kui kirjalike lepingute) hulk ja konkreetse maaomaniku toetus võib olla ajas kiirelt muutuv. Nõustuda tuleb kaebajaga selles, et jahipiirkonna kasutusõigus on avalik ressurss, kuid see ei tähenda, et KeA ei oleks võinud JahiS § 18 tulenevalt Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa kehtivust pikendada, vastupidi seadus näeb ette võimalused JKL pikendamiseks, st avalikku ressurssi jätkuvaks kasutamiseks jahipiirkonna kasutaja poolt, kes on oma ülesandeid hästi ja heaperemehelikult täitnud. 7) 06.02.2025 avalduses tõi KeA välja, et Tallinna Ringkonnakohus on kohtuasjas 3-22-2414 asunud seisukohale, et JahiS § 67 lg 2 kui üleminekusätte alusel antud JKL-de kehtivusaja lõppemisel ei saa neid pikendada JahiS § 18 alusel, vaid kõik JKL-d tuleb anda välja. Tegemist on jõustunud kohtulahendiga ja KeA jaoks selles küsimuses enam vaidlust ei ole. Arvestades ringkonnakohtu seisukohta ning seda, et Salme jahipiirkonna kasutusõiguse luba anti Salme Jahimeeste Selts MTÜ-le 20.06.2003, tuleb kaebuse õigeks võtta.

Jahiselts MTÜ õigusi Salme jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamise käigus ei rikutud. Asjakohane ja õige on KeA vastuse lk 2-5 antud selgitused, et eristada tuleb JahiS §-s 14-17 reguleeritud JKL-i andmist ja §-s 18 sätestatud JKL-i pikendamist. 2) Kolmas isik on sõlminud enamike Salme jahpiirkonnas asuvate maaomanikega jahipidamislepingud. Kehtivate jahipidamiselepingutega on hõlmatud rohkem kui 50% Salme jahipiirkonnas asuvatest jahimaadest. Seega soovib maaomanike enamus, et Salme jahipiirkonnas korraldaks jahti just kolmas isik, mitte mõni muu jahiselts. Kui Anseküla Jahiselts MTÜ ja selle taga ainuisikuliselt olev Andrus Lehesoo soovib algatada jahipiirkonna kasutaja väljavahetamise, siis on tal selleks JahiS § 20 lg 2 kohaselt olemas kõik õigused ka praegu (sama ka KeA vastuse p 15). Anseküla Jahiselts MTÜ-l ja Andrus Lehesool faktiliselt selline võimalus siiski puudub, sest maaomanike enamus ei soovi Andrus Lehesooga asju ajada.

KOHTU PÕHJENDUSED

nõue. Kaebaja on taotlenud KeA 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7 tühistamist. Kaebuse nõue tuleb rahuldada. Kohus tühistab HKMS § 159 lg 1 alusel KeA 29.11.2022 korralduse nr 1-3/22/584 „Aste, Eikla, Kärla, Kihelkonna, Lümanda, Mustjala, Salme ning Torgu jahipiirkonna kasutusõiguse loa pikendamine“ p 1.7.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.