Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk, Einar Vene 26. veebruar 2025, Tartu 3-21-1717
Haldusasi
AS C.H.P kaebus Päästeameti 17. mai 2021. a ettekirjutuste nr 7.2-6-2021-122-2 ja 7.2-6ä2021-121-3 ning 13. juuli 2021. a vaideotsuse tühistamiseks ja sunniraha tagastamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2023. a otsus AS C.H.P apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – AS C.H.P Vastustaja – Päästeamet Kolmas isik – OÜ Viavara
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 28. märts 2025).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Päästeameti 17. mai 2021. ettekirjutustega kohustati AS-i C.H.P esitama enesekontrolli tuleohutusaruanne 2020. a kohta Tartus Ülikooli tn 8 (ettekirjutus nr 7.2-6-2021-122-2) ja 8a (ettekirjutus nr 7.2-6-2021-121-3) kohta. Mõlema ettekirjutuse täitmise tähtaeg oli 30. juuli 2021 ning neis sisaldus sunniraha kasutamise hoiatus ettekirjutuste täitmata jätmise korral.
Pärast edutut vaidemenetlust (vaided jäeti rahuldamata Päästeameti 13. juuli 2021. a vaideotsusega nr 2-8/5174-2) esitas AS C.H.P kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi ettekirjutuste ja vaideotsuse tühistamise nõue ning tasutud sunniraha (400 eurot) tagastamise nõue. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja Ülikooli tn 8 ja 8a asuvate ehitiste omanik. Nende omanik on OÜ Viavara, kaebaja oli hoonete rentnik, kuid rendileping lõppes 8. aprillil 2019 ja kaebaja
teostab üksnes seaduse alusel kinnipidamisõigust, sest OÜ Viavara on jätnud täitmata kohustused kaebaja ees.
3.Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Ettekirjutuste tegemise ajal kehtinud tuleohutuse seadus (TuOS) § 4 lg 2 nägi ette hoone valdajale kohustuse koostada enesekontrolli tuleohutusaruanne ehitise kohta, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju. TuOS tähenduses mõeldakse tuleohutusalase enesekontrolli all eelkõige seda, et hoone omanikul või valdajal lasub kohustus kontrollida, kas tema valduses olevat kinnisasja, ehitist, ruumi või seadet kasutatakse ohutult ja nõuetekohaselt. Tuleohutusalane enesekontroll on meede ennetamaks ja piirajmaks tulekahju ja selle tagajärgi ning võimaldamaks hoone omanikul või valdajal kontrollida objekti ning selles toimuva tegevuse vastavust tuleohutusnõuetele. Siseministri 10. veebruari 2011. a määrusega nr 1 kehtestatud „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ (määrus nr 1) § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt koostab ehitise valdaja tuleohutusaruande määruse lisas nr 2 nimetatud ehitiste kohta. Kui ehitisel on mitu valdajat, määrab ehitise omanik kirjalikult tuleohutusaruande koostamise ja esitamise eest vastutava isiku, kes esitab ehitise kohta ühise tuleohutusaruande.
3.3.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 32 lg 1 ja § 33 lg 1 järgi on valdus tegelik võim asja üle ning valdajaks on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Vaidlusalused hooned olid küll OÜ Viavara omandis, kuid kaebaja on erinevates tsiviilvaidlustes väitnud, et ta on nende kinnistute valdaja ja et tal on juurdepääs kinnisasjadele. Ta on neis tsiviilasjades rõhutanud, et ta kohaldab kinnistutel kinnipidamisõigust võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 3 ja § 110 alusel. Kinnipidamisõiguse rakendamine ei ole kohtu hinnangul võimalik vähemalt asja üle kaudset valdust omamata. Kaebaja on küll väitnud, et ei kasuta enam vaidlusaluseid kinnistuid, kuid kohtule esitatud materjal viitab sellele, et kaebajal on vähemalt osale kinnistul asuvatest ruumidest juurdepääs olemas.
3.4.Ka haldusasjas 3-21-521 on kaebaja selgitanud, et tal oli kinnisasjadele vähemalt kaudne valdus ning juurdepääs hoonete teatud osadele olemas.
3.5.Ülikooli tn 8 kinnistu üheks otseseks valdajaks on AS Barclay Hotell, kelle üheks aktsionäriks on muuhulgas kaebaja ning nende kahe äriühingu juhatuse liige on sama füüsiline isik, kes on ühtlasi mõlema äriühingu aktsionäriks. Tegemist on ilmselgelt seotud äriühingutega ning kuivõrd AS-l Barclay Hotell on juurdepääs Ülikooli tn 8 hoonele, siis on juurdepääs sisuliselt tagatud ka kaebajale.
3.6.Vaidlust ei ole selles, et ehitise omanik OÜ Viavara on väljendanud tahet määrata vaidlusaluste ehitiste osas enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustuse täitmine kaebajale. Ehkki volituse vorm ei ole kõige õnnestunum, on dokumendist piisava selgusega arusaadav, et ehitise omanik soovis selle kohustuse panna kaebajale. Ka haldusasjast 3-21-521 nähtuvalt oli OÜ Viavara pannud tuleohutusaruande koostamise kohustuse 2020. a eest kaebajale.
3.7.Asjaolul, et 2023. aastal andis Päästeamet kaebajale teada, et vaidlusaluste hoonete kohta ei tule edaspidi tuleohutusaruannet esitada, ei oma tagasiulatuvat mõju.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.AS C.H.P esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Ehitiste omanik OÜ Viavara ei ole pannud kaebajale kohustust esitada ehitiste kohta enesekonttrolli tuleohutusaruandeid. Päästeametile on saadetud üksnes volikiri.
4.2.Kuna kaebaja ja OÜ Viavara vahel puudub normaalne ja konstruktiivne suhtlus, siis on OÜ Viavara poolt kaebajale sellise kohustuse panemine kiuslik ja ebaproportsionaalne.
4.3.Tähelepanuta on jäetud, et kaebaja ei ole kunagi Ülikooli tn 8 kohta enesekontrolli tuleohutusaruannet koostanud ning Ülikooli 8a kohta koostas ta selle aruande viimati 2016. aastal. Sellises olukorras peaks neid aruandeid koostama hoone omanik või reaalselt hooneid kasutavad isikud.
4.4.Kaebaja ei kasuta vaidlusaluseid ehitisi ja tal ei ole kehtivat rendilepingut hoone omanikuga, mistõttu on tal võimatu koostada tuleohutusaruandeid. Vastustaja pole näidanud, et kaebajal on ettekirjutuse täitmine võimalik ning seda pole teinud ka halduskohus.
4.5.Tähelepanuta on jäetud määruse nr 1 regulatsioon selle kohta, milliseid andmeid on vaja aruande esitamiseks. Kaebajal sellised andmed puuduvad.
4.6.Halduskohtu otsus on üllatuslik osas, milles lahati AS-i Barclay Hotell ja kaebaja vahelisi suhteid. Kaebaja ja AS Barclay Hotell on erinevad äriühingud.
4.7.Vastustaja ei esitanud hoolimata halduskohtu nõudmisest haldusmenetluse toimiku materjale. Seetõttu ei ole avaldatud andmeid isikute kohta, kes esitasid tuleohutusaruanded aastatel 2017-2019.
4.8.Päästeameti 22. mai 2023. a kirjas öeldakse, et tuleohutusaruanne tuleb koostada ainult Ülikooli 8 kohta. Seega tuleks ettekirjutus Ülikooli 8a suhtes igal juhul tühistada.
4.9.Kaebajalt tuleohutusaruannete nõudmine ei ole proportsionaalne ega mõistlik. Kaebaja ei kasuta neid hooneid ja tal puuduvad ka töötajad. Kaebaja toestab üksnes kinnipidamisõigust, kuna hoone omanik pole täitnud oma kohustusi.
5.Päästeamet palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kinnistute omanik on Päästeametit arusaadaval viisil teavitanud tuleohutusaruande esitamiseks määratud isikust ning see oli kooskõlas määruse nr 1 § 5 lg-ga 2.
5.2.Tähtsust pole sellel, kes esitasid aruanded varem, kuna määruse nr 1 § 5 lg 5 järgi esitatakse tuleohutusaruanne üks kord aastas ja seega tuleb mitme valdaja korral määrata aruande esitaja aastapõhiselt.
5.3.Äriregistri järgi on kaebaja aadressiks Ülikooli tn 8, seega on vähemalt selle kinnistu osas paljasõnaline kaebaja väide, et tal puudub kinnistule juurdepääs. Lisaks teostab kaebaja mõlema kinnistu osas kinnipidamisõigust.
5.4.Kaebaja on enda selgituse järgi esitanud tuleohutusaruande 2016. aastal. Ta pole selgitanud, millised takistused on tal selle ajaga võrreldes tuleohutusaruande esitamiseks tekkinud.
5.6.Päästeameti 22. mai 2023. a e-kirjas öeldi, et kaebajal pole vaja esitada Ülikooli 8a osas tuleohutusaruannet 2022. a kohta. See ei lõpetanud haldusmenetlust 2020. a tuleohutusaruande esitamise osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.TuOS § 4 lg-st 1 võib järeldada, et enesekontrolli tuleohutusaruanne on dokument, mis peab sisaldama andmeid ehitise ja selles toimuva tegevuse, tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite korrashoiu, tuleohutuskorralduse, tulekahjuks valmisoleku jms kohta. TuOS § 4 lg 2 järgi koostatakse tuleohutusaruanne ehitise kohta, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi või võib tekkida suur varaline kahju. Samuti on selles sättes öeldud, et tuleohutusaruande peab koostama ehitise valdaja.
Seega sõltub vaidluse lahendus eeskätt sellest, kas kaebaja on vaidlusaluste hoonete valdaja.
8.Asja materjalidest nähtub, et vaidlusaluste hoonestatud kinnistute omanik on OÜ Viavara. Alates 1994. aastast sai hoonete valdajaks kaebaja. Kaebaja ja OÜ Viavara vahel sõlmitud üürileping lõppes 2019. aastal, kuid kaebaja ei ole hooneid vabastanud, viidates OÜ Viavara suhtes esitatud kahju hüvitamise nõudele (tl 135-135p, kd I). Kaebaja sõnul teostab ta kinnipidamisõigust, sest OÜ-l Viavara on täitmata lepingulised kohustused kaebaja ees (tl 3, kd I). VÕS 334 lg 3 sätestab, et kui üürnik on teinud vallasasjale kulutusi, mille hüvitamist ta võib nõuda, võib ta asja kuni nende kulutuste hüvitamiseni kinni pidada. Seega on kaebaja vaidlusalustel kinnistutel asuvate hoonete endine üürnik. Kaebaja soovib väita, et hoolimata VÕS § 334 lg 3 alusel hoonete kinnipidamisest ei ole tal hoonete valdust. Samas ei selgu asja materjalidest, millistel faktilistel asjaoludel see väide põhineb. Jääb arusaamatuks, kuidas saab kaebaja teostada hoonete suhtes kinnipidamisõigust, kui tal pole valdust nende hoonete üle. AÕS § 33 lg 1 järgi on valdajaks isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Asja kinnipidamine eeldabki ringkonnakohtu hinnangul seda, et teisele isikule, käesoleval juhul omanikule, ei anta üle selle asja valdust, st et kinnipidajale jääb alles seni üürilepingu alusel vallatud asi. Hoone puhul tähendab see eeskätt hoonesse sisenemise võimaluse allesjätmist, säilitades nt hoone võtmed. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast on võimalik järeldada, et VÕS § 334 lg 3 järgi asja kinnipidamine tähendabki seda, et keeldutakse üürieseme valduse üleandmisest üürileandjale (RKTKo 3-20-4997, p 30).
8.1.Kaebaja on väitnud küll, et ta ise kumbagi ehitist ei kasuta (tl 3, kd I), kuid ei ole kuskil selgitanud, kuidas ta saab teostada kinnipidamisõigust, kui ise hoonete üle valdust ei oma. Ka on kaebaja väitnud, et OÜ Viavara on andnud vaidlusalustes hoonetes asuvaid ruume üürile erinevatele äriühingutele (tl 3p, kd I), kuid ka see asjaolu ei selgita, kuidas kaebaja saab teostada enda kinnipidamisõigust, kui tal pole hoonetele valdust.
8.2.Lisaks on Päästeamet toonud välja kaebaja poolt haldusmenetluse käigus 2021. a esitatud seisukohad, millest nähtub samuti, et kaebajal on tegelikult valdus vaidlusaluste hoonete üle olemas. Nii on kaebaja öelnud, et: „Näiteks kui Viavara pöördus CHP poole, et soovib teostada oma eksperdiga kinnistute parenduste hindamist, siis CHP ei takistanud kuidagi Viavarat ning tagas juurdepääsu. Kui Viavara esitaks CHP-le palve taotluse või palve juurdepääsu saamiseks, et täita tuleohutusnõudeid, siis CHP ei takistaks seda kuidagi.“ (tl 50p, kd I). Ka hoonete omanik OÜ Viavara on Päästeametile selgitanud, et hoonete suhtes teostab otsest valdust AS C.H.P. (tl 51, kd I).
8.3.Seega tuleb paljasõnaliseks pidada kaebaja väidet, et tal puudub valdus vaidlusaluste hoonete suhtes ning et ta ei saa tuleohutusaruandeid esitada seetõttu.
9.Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et kinnistute omanik OÜ Viavara ei ole pannud kaebajale kohustust esitada ehitiste kohta tuleohutusaruandeid ning et Päästeametile on saadetud üksnes sellekohane volikiri. Määruse nr 1 § 5 lg 2 sätestab, et kui ehitises on mitu valdajat, määrab ehitis omanik kirjalikult tuleohutusaruande koostamise ja esitamise eest vastutava isiku, kes koostab ja esitab ehitise kohta ühise tuleohutusaruande. Ehitise valdajad on kohustatud esitama tuleohutusaruande koostamiseks vajalikke andmeid aruande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule.
Volikirjast, millele kaebaja viitab (tl 17, kd I), nähtub, et selle on väljastanud ehitiste omanik OÜ Viavara 11. veebruaril 2021. Kuna volikirjas on nimetatud kõige ülemisel real kaebaja nimi ning registrikood, järeldub, et see on adresseeritud kaebajale. Ka volikirja tekstis on öeldud, et OÜ Viavara volitab AS C.H.P. esitama Päästeametile tuleohutusaruanded. OÜ Viavara 11. veebruari 2021. a selgitustest Päästeametile järeldub, et OÜ Viavara on kõnealuse volikirja kaebajale ka esitanud (tl 51p). Seega saab eeldada, et kaebajale on volikiri teatavaks tehtud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et sellest volikirjast pidi olema kaebajale arusaadav ehitiste omaniku tahe panna talle peale kohustus tuleohutusaruannete esitamiseks. Iseenesest on õige kaebaja märkus, et volitusega antakse isikule eeskätt esindusõigus kellegi esindamiseks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 117 lg 2), kuid käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades pidi kaebajale olema selge, et talle sooviti panna tuleohutusaruande koostamise esitamise kohustust. Esiteks, ehkki kõnealune dokument oli pealkirjastatud volikirjana, ei nähtu selle sisust mitte esindusõiguse andmine kaebajale, vaid konkreetselt ülesande panemine Päästeametile tuleohutusaruande esitamiseks. Dokumendi tähenduse üle ei saa otsustada üksnes pealkirja alusel, vaid eeskätt tuleb arvestada selle sisu. Teiseks pidi kaebajale hiljemalt haldusmenetluse käigus, kus Päästeamet teavitas teda OÜ Viavara seisukohtadest ning andis võimaluse neile vastata (kaebaja vastas neile 6. aprillil 2021, st enne ettekirjutuste tegemist, tl 50-50p) saama teadlikuks sellest, et OÜ Viavara soovis panna tuleohutusaruande koostamise kohustuse kaebajale. Seega tuleb eeltoodut arvestades lugeda, et kaebajale oli ehitiste omaniku poolt pandud peale kohustus tuleohutusaruande esitamiseks määruse nr 1 § 5 lg 2 mõttes.
10.Kaebaja väidab, et tal pole võimalik tuleohutusaruannet koostada, kuna ta ei kasuta neid ehitisi ja et tal puuduvad aruande esitamiseks vajalikud andmed. Samas sätestab määruse nr 1 § 5 lg 2 ls 2, et kui ehitisel on mitu valdajat, on nad kohustatud esitama tuleohutusaruande koostamiseks vajalikke andmeid aruande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule. Seega kui kaebaja väide, justkui tal pole tuleohutusaruande esitamiseks vajalikke andmeid ja et hoonete osi kasutavad erinevad isikud, peaks paika pidama, siis saab ta vajalikke andmeid nõuda määruse nr 1 § 5 lg 2 ls 2 alusel neilt isikutelt ning koostada tuleohutusaruande esitatud andmete põhjal. Ringkonnakohus ei näe, et sellises olukorras peaksid vastustaja või halduskohus veel eraldi ära näitama, et selliste andmete küsimine ning nende andmete põhjal tuleohutusaruande koostamine on kaebaja jaoks võimalik. Siinkohal on siiski põhjust korrata, et kinnipidamisõiguse teostajal on eelduslikult hoonete valdus olemas.
11.Samuti väidab kaebaja, et ta ei ole varem Ülikooli tn 8 kohta tuleohutusaruannet koostanud ja et Ülikooli tn 8a kohta aruande koostamisest on möödunud kaua aega. Ka leiab ta, et vastustaja oleks pidanud avaldama, kes esitasid tuleohutusaruandeid aastatel 2017-2019. Kuna ehitiste omanik on pannud tuleohutusaruande koostamise kohustuse kaebajale, siis ei ole need väited asjakohased. Määrus nr 1 ei sea tuleohutusaruande esitamise kohustust sõltuvusse sellest, kas selleks määratud isik on teinud seda varem või mitte.
12.Kaebaja on seisukohal, et halduskohtu otsus oli üllatuslik, kuna selles viidati kaebaja ja AS-i Barclay Hotell vahelistele seostele. Samas ei ole kaebaja selgitanud, kuidas sellistele seostele väidetavalt üllatuslik viitamine viis halduskohtu poolt sisuliselt vale otsuse tegemisele. Ringkonnakohus sellist põhjuslikku seost ei näe. Seetõttu ei mõjuta halduskohtu otsuse väidetav üllatuslikkus kohtuotsuse põhjendatust ja õiguspärasust.
13.Seoses Päästeameti 22. mai 2023. a kirjaga, kus öeldi, et tuleohutusaruanne tuleb koostada vaid Ülikooli tn 8 kohta, on Päästeamet vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et see puudutas 2022. aastal tuleohutusaruande esitamise kohustust ning ei lõpetanud 2020. a eest tuleohutusaruande esitamise kohustust. Ringkonnakohus nõustub selle selgitusega.
14.Kaebaja arvates ebaproportsionaalne.
on
talle
tuleohutusaruande
esitamise
kohustuse
panek
Ringkonnakohus nendib, et kui kaebaja on valinud enda eraõiguslike õiguste kaitseks kinnipidamisõiguse teostamise VÕS § 334 lg 3 alusel, siis pidi ta arvestama sellega, et sellega kaasneb ka ehitiste valduse säilimine ning vastavalt säilivad ka ehituse valdusega seotud avalikust õigusest tulenevad kohustused, antud juhul tuleohutusaruande esitamise kohustus. Kaebaja väited ei muuda seda ebaproportsionaalseks. Mis puudutab kaebaja väidet, et talle tuleohutusaruande esitamise kohustuse panek OÜ Viavara poolt oli kiuslik, siis märgib ringkonnakohus, et tegemist on eraõiguslike isikute vahelise suhtega, millele halduskohtumenetluses hinnangut anda ei saa.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 1220 eurot jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.