Aktsiaselts C.H.P. kaebus Päästeameti 17. mai 2021. a ettekirjutuste nr 7.2-6-2021-122-2 ja 7.2-6-2021-121-3 ja 13. juuli 2021. a vaideotsuse nr 2-8/5174-2 tühistamiseks ning kaebaja tasutud sunniraha 400 euro tagastamiseks koos intressiga Kaebaja aktsiaselts C.H.P., seaduslik esindaja Urmas Uustal ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja Päästeamet, volitatud esindaja Kristi Vink Kolmas isik OÜ Viavara, seaduslik esindaja Aleks Reimundt Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta aktsiaselts C.H.P. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. jaanuaril 2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Päästeamet kohustas 17. mai 2021. a ettekirjutusega nr 7.2-6-2021-122-2 (ettekirjutus nr 7.2-6-2021-122-2) aktsiaseltsi C.H.P. (kaebaja) esitama aadressil Tartu maakond, Tartu linn, Ülikooli tn 8 asuva ehitise kohta enesekontrolli tuleohutusaruanne 2020. aasta kohta. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks oli 30. juuli 2021. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust, mille kohaselt rakendab Päästeamet nõude mittetäitmisel tuleohutuse seaduse (TuOS) § 40 alusel sunniraha 200 eurot.
2.Päästeamet kohustas 17. mai 2021. a ettekirjutusega nr 7.2-6-2021-121-3 (ettekirjutus nr 7.2-6-2021-121-3) kaebajat esitama aadressil Tartu maakond, Tartu linn, Ülikooli tn 8a asuva ehitise kohta enesekontrolli tuleohutusaruanne 2020. aasta kohta. Ettekirjutuse täitmise tähtajaks on 30. juuli 2021. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust, mille kohaselt rakendab Päästeamet nõude mittetäitmisel sunniraha 200 eurot.
3.Kaebaja esitas eelnimetatud ettekirjutuste peale 16. juunil 2021 Päästeametile vaided. Päästeamet jättis 13. juuli 2021. a vaideotsusega nr 2-8/5174-2 (vaideotsus nr 2-8/5174-2) vaided rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 28. juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse (registreeriti haldusasjana nr 321-1717) ettekirjutuste nr 7.2-6-2021-122-2 ja 7.2-6-2021-121-3 ning vaideotsuse nr 2-8/5174-2 tühistamiseks.
5.Tartu Halduskohus võttis 27. augusti 2021. a määrusega haldusasjas nr 3-21-1717 menetlusse aktsiaseltsi C.H.P. kaebuse ettekirjutuste nr 7.2-6-2021-122-2 ja 7.2-6-2021-121-3 ning vaideotsuse nr 2-8/5174-2 tühistamiseks.
6.Päästeamet teavitas 31. augusti 2021. a kirjadega nr 7.2-6-2021-122-2 ning 7.2-6-2021121-3, et rakendab sunniraha, kuna äriühing ei ole ettekirjutusi täitnud.
7.Kaebaja esitas 9. septembril 2021 Tartu Halduskohtule keelamiskaebuse (registreeriti haldusasjana nr 3-21-2055) seonduvalt Päästeameti 31. augusti 2021. a sunniraha tasumise teavitustega nr 7.2-6-2021-122-2 ja 7.2-6-2021-121-3.
8.Tartu Halduskohus võttis 13. septembri 2021. a määrusega haldusasjas nr 3-21-2055 menetlusse aktsiaseltsi C.H.P. kaebuse Päästeameti 31. augusti 2021. a sunniraha tasumise teavituste nr 7.2-6-2021-122-2 ja 7.2-6-2021-121-3 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks.
9.Tartu Halduskohus liitis 14. septembri 2021. a määrusega haldusasjad nr 3-21-1717 ja 321-2055 ühte menetlusse. Liidetud haldusasja numbriks sai nr 3-21-1717.
10.Kaebaja esitas 9. septembril 2022 kohtule täiendavad seisukohad ja taotluse. Kaebaja selgitas, et tasus määratud sunnirahad s.o kokku 400 eurot, et vastustaja ei saaks alustada kaebaja suhtes täitemenetlust, mis oleks kaebajale toonud kaasa täiendavaid kulusid. Kaebaja palub mõista tasutud sunnirahad koos intressiga vastustajalt välja.
11.Tartu Halduskohus nõustus 21. septembri 2022. a määrusega kaebuse muutmisega ning luges kaebuse esitatuks Päästeameti ettekirjutuste nr 7.2-6-2021-122-2 ja 7.2-6-2021-121-3 ja vaideotsuse nr 2-8/5174-2 tühistamiseks ning kaebaja tasutud sunniraha 400 euro tagastamiseks koos intressiga.
3-21-1717
12.Kaebaja teavitas 2. juunil 2023 kohut muutunud asjaoludest. Kaebaja viitab Päästeameti 22. mai 2023. a kirjas märgitud seisukohale, et tuleohutusaruannet ei pea esitama Ülikooli tn 8a hoone kohta (peamiseks kasutusviisiks büroohoone), tuleohutusaruande esitamise kohustus säilib Ülikooli tn 8 hoone puhul. Kaebaja hinnangul tuleb Ülikooli tn 8a hoonet puudutav vaidlustatud ettekirjutus seetõttu igal juhul tühistada.
13.Vastustaja esitas 5. juunil 2023 vastuse kaebaja täiendavale seisukohale, milles leidis, et muudatused ei puuduta varasema haldusakti õiguspärasust. Kaebajale saadetud kiri puudutas tuleohutusaruannete edaspidi esitamise kohustust ega oma tagasiulatuvat mõju.
14.Kohus palus 19. juuni 2023. a määrusega vastustajal selgitada, millistele siseministri 10. veebruari 2011. a määruse nr 1 „Nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid“ (määrus nr 1) lisas 2 sätestatud alusele vaidlustatud ettekirjutused tuginevad ehk millise määruse nr 1 lisas 2 nimetatud ehitisega on tegemist, millega kaasnes 2020. aasta tuleohutusaruande esitamise kohustus.
15.Tartu Halduskohus määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamiseks.
16.1.Kaebajale ettekirjutusega seatud kohustus esitada Ülikooli tn 8 ja 8a ehitiste tuleohutusaruanded 2020. a kohta on õigusvastane. Kaebaja ei ole nimetatud ehitiste omanik, selleks on OÜ Viavara, kes ei ole pannud kaebajale vastavasisulist kohustust. Kaebaja oli 2016. aastal Ülikooli tn 8 rentnik ning valdas ehitist rendilepingu alusel. Praeguseks on hoonete omaniku ja kaebaja vaheline rendileping lõppenud (8. aprill 2019) ning kaebaja teostab üksnes seaduse alusel kinnipidamisõigust, sest OÜ-l Viavara on kaebaja ees lepingulised kohustused täitmata. See, et OÜ Viavara on saatnud Päästeametile vastava volituse ei ole oluline, sest volikirjas ei ole kaebajale vastavat kohustust seatud. Kellelegi volituse esitamine selleks kaebajaga kokkulepet saavutamata ei oma õiguslikke tagajärgi. OÜ Viavara volitus on ebaselge sõnastusega ning põhistamata.
16.2.Kaebaja ei kasuta Ülikooli tn 8 ja 8a asuvaid ehitisi ning tal puudub otsene valdus, mistõttu on tal võimatu koostada ja esitada nimetatud ehitise 2020. a kohta tuleohutusaruannet. Päästeamet on ettekirjutuses need asjaolud jätnud täielikult arvestamata, mistõttu ei ole ettekirjutus õiguspärane. Samuti ei ole arusaadav, miks soovis OÜ Viavara kaebajale tuleohutusaruannete esitamise kohustust seada. Alates 2019. aasta algusest on OÜ Viavara andnud Ülikooli tn 8a hoone üürile või kasutada teistele äriühingutele, mitte kaebajale. Päästeamet on jätnud haldusmenetluses välja selgitamata ja põhjendamata, miks kaebaja peaks esitama Ülikooli tn 8a asuva ehitise kohta enesekontrolli tuleohutusaruande 2020. aasta kohta, kui OÜ Viavara on andnud hoone üürile teistele äriühingutele ning üüritulu laekub OÜ-le Viavara. Tuleohutusaruanne peab sisaldama andmeid ehitise, ehitises toimuva tegevuse, ehitises asuvate asutuste ja ettevõtete, asutuse või ettevõtte tuleohutuskorralduse, seal hulgas tuleohutuse eest vastutavate isikute ja tuleohutusalase vastutuse jagunemise kohta, päästevahendite, tuleohutuspaigaldiste, küttesüsteemide ja muude seadmete ja paigaldiste korrashoiu, korralduslike tuleohutusnõuete täitmise ja kirjelduse kohta valmisolekust tulekahju korral tegutsemiseks, enesekontrolli käigus avastatud puuduste ja nende
3-21-1717 kõrvaldamise meetmete kirjeldust ning andmeid kinnisasja territooriumi ja sellel toimuva tegevuse kohta. Kaebajal puuduvad vajalikud andmed Päästeameti ettekirjutuse täitmiseks. Vastustaja viide haldusasjale nr 3-21-521 on ebaõige. Selles asjas ei ole halduskohtu otsuses tuvastatud, et kaebaja oleks teinud takistusi hoonete omanikule tuleohutusalaste tööde ja toimingute tegemiseks.
16.3.Vaideotsuses ei ole vaide põhiseisukohti piisavalt analüüsitud ja on jõutud ebaõige tulemuseni. Kaebaja ei kasuta ise nimetatud ehitisi, vaid teostab üksnes nende osas seadusest tulenevat kinnipidamisõigust. Päästeamet on sellest asjaolust teinud meelevaldse järelduse, et kaebaja on Ülikooli tn 8 ja 8a valdaja. Kaebaja ei saa pöörduda võõraste isikute poole, kellega tal ei ole lepingulisi suhteid ning nõuda neilt andmeid, mis on vajalikud enesekontrolli tuleohutusaruande täitmiseks. Seda peaks tegema isik, kellel on nende isikutega lepingulised suhted (nt hoone omanik või siis peamine üürileandja). Päästeamet on rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud kohustust ja jätnud need asjaolud ettekirjutuse tegemisel tähelepanuta. Kuna Päästeameti teatised vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise kohta olid ebaselge sõnastusega, siis ei ole tähtaega tegelikkuses pikendatud ning vaideotsust ei tehtud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Samuti jääb arusaamatuks, miks pidas vastustaja vajalikuks liita kaks vaiet ühte menetlusse.
16.4.Vastustaja ei ole kohtule esitanud haldusmenetluse toimikut täies mahus, vaid üksnes üksikuid dokumente sellest. Vastustaja on piirdunud üksnes osade dokumentide esitamisega, millest osad ei ole asjassepuutuvad. Näiteks 2. novembri 2022. a vastusega esitatud seosetu Excel tabel ei kinnita haldustoimiku koostamata jätmist. Tõele ei vasta vastustaja seisukoht, et kaebaja on haldusmenetluses saanud toimiku materjalidega tutvuda. Kaebaja on küll aastaid tagasi soovinud tutvuda Päästeametis ehitisi puudutavate dokumentidega, kuid Päästeamet võimaldas siis tutvuda üksnes kaebajat puudutavate dokumentidega. Kaebaja pole varasemalt esitanud tuleohutusaruandeid ning tal ei ole kohustust esitada neid ka tulevikus. Vastustaja on sellest asjaolust teadlik, kuid ei pea vajalikuks kogu haldusmenetluse toimikut esitada. Kaebaja esitas viimati tuleohutusaruande 2016. aasta kohta, hiljem tal sellist kohustust ei olnud, sest hoonete omanikuks sai OÜ Viavara.
16.5.Päästeamet on sunniraha rakendamisel jätnud eeltoodu arvestamata ning on rikkunud proportsionaalsuse nõuet. Kaebaja on tasunud sunniraha vabatahtlikult, et Päästeamet ei hakkaks sunniraha täitemenetlusega sisse nõudma. Kaebaja palub kohustada Päästeametit tagastama tasutud 400 eurot koos intressiga.
16.6.Võrreldes 2019. aastaga on olukord muutunud. Kaebaja ei saanud tsiviilasja nr 2-169491 tulemusena ostueesõigust kasutada. Kolmas isik on sõlminud erinevate äriühingutega nende kinnistute pindade üürimiseks lepinguid, omakorda on osad pinnad antud allüürile. Sõltumata kaebaja 23. aprillil 2019 esitatud teatest on kaebaja kinnipidamisõiguse teostamine olnud Ülikooli tn 8a osas suhteliselt piiratud, kaebaja hoonet ise ei kasuta. Seetõttu ei ole kaebajal Päästeameti ettekirjutuse täitmine võimalik. Ülikooli tn 8 kinnistu puhul on valdajateks aktsiaselts BARCLAY HOTELL ja Notgood OÜ. Kaebaja pole selle hoone puhul varasemalt tuleohutusaruandeid esitanud ning tal puudub kohustuse täitmiseks vajalikud andmed.
16.7.Päästeameti 22. mai 2023. a kirjast tulenevalt ei ole Ülikooli tn 8a hoone puhul tuleohutusaruande esitamine enam vajalik. Sellest lähtuvalt on vähemalt ettekirjutus nr 7.2-62021-121-3 õigusvastane.
17.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
17.1.TuOS § 4 lg-s 2 sätestatud enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustuse saab panna kinnistu valdajale. Kui kinnistul on mitu valdajat, määrab ehitise omanik kirjalikult tuleohutusaruande koostamise ja esitamise eest vastutava isiku, kes koostab ja esitab ehitise
3-21-1717 kohta ühise tuleohutusaruande. Ehitise valdajad on kohustatud esitama tuleohutusaruande koostamiseks vajalikke andmeid aruande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule. Seega on kaebajal võimalik ettekirjutusega pandud kohustust täita.
17.2.Kinnistute omanik OÜ Viavara on volikirjaga soovinud kirjaliku tuleohutusaruande koostamise ja esitamise eest vastutavaks isikuks määrata kaebaja. Oluline ei ole see, kui palju on Ülikooli tn 8 ja 8a kinnistutel valdajaid. Oluline on see, kelle on kinnistu omanik määranud tuleohutusaruannete koostajaks ja esitajaks. Vastustajal ei ole võimalik ega vajalik hinnata kõikvõimalikke kinnistu omanike ja kinnistute kasutamisega seotud isikute tsiviilõiguslikke suhteid kinnisasjal ning lähtub enesekontrolli tuleohutusaruande koostaja määramisel omaniku tahtest. Enesekontrolli tuleohutusaruanne esitatakse tagasiulatuvalt, andes aru tagasiulatuvalt kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutusest ja nõuetekohasusest.
17.3.Vastustaja on hinnanud kaebaja valdust kinnistute suhtes asjaõigusseaduse alusel. Valdus ei sõltu sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte. Valdajaks on näiteks isik, kes üürilepingu lõppemise järel asja üürileandjale välja ei anna. Asjaolu, et kaebajal ei ole OÜ-ga Viavara lepingulisi suhteid, ei ole seetõttu määrav. Kaebaja on haldusmenetluses ise selgitanud, et pole kuidagi takistanud OÜ Viavara juurdepääsu kinnistutele tuleohutusnõuete täitmiseks ning kui nimetatud äriühing esitaks aktsiaseltsile C.H.P. taotluse juurdepääsu saamiseks, siis kaebaja takistusi ei teeks. Haldusasjas nr 3-21-521 oli kaebaja kaasatud kolmanda isikuna kui kinnistute Ülikooli tn 8 ja 8a valdaja ning halduskohus asus veel jõustumata 31. augusti 2022. a otsuses seisukohale, et ka kaebajal on nimetatud kinnistute valdus. OÜ Viavara on samuti haldusmenetluses kinnitanud, et kaebajal on juurdepääs Ülikooli tn 8 ja 8a kinnistutele, sest kaebaja rakendab kinnipidamisõigust. TuOS § 4 lg 2 alusel ei ole vajadust hinnata valduse õiguspärasust.
17.4.Kuna ettekirjutused olid õiguspärased ning kaebaja sellega seatud kohustust ei täitnud, siis on sunniraha määramised õiguspärased. Ettekirjutuste täitmata jätmisel saab riivatud ülekaalukas avalik huvi (tagada tuleohutusnõuete täitmine), mis on kaalukam kui kaebaja kaitstav õigushüve. Avalik huvi ettekirjutuse täitmiseks kaalub üles nendest tulenevad võimalikud negatiivsed tagajärjed kaebajale. Sunnivahendi rakendamise eeldused olid täidetud, sunni liik ja selle kohaldamise viis on proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist välistavaid asjaolusid.
17.5.Tulenevalt HMS § 19 lg-st 1 on haldusmenetluses toimiku loomine haldusorgani diskretsiooniotsus. Vastustaja ei ole koostanud eraldi haldustoimikut, ettekirjutuse aluseks olevad dokumendid on säilitatud ja kohtule esitatud. Haldusmenetluses kogutud tõendid ja koostatud dokumendid on leitavad ja üksteisega seostatavad. Dokumentide säilitamise viis ei mõjuta asja lahendamist. Ühtegi asja lahendamiseks olulist dokumenti ei ole vastustaja varjanud. Kaebajale on võimaldatud menetlusdokumentidega tutvuda ka vastustaja tööruumides ning kaebaja on kasutanud võimalust teha menetlusdokumentidest koopiaid.
17.6.Kaebaja esitas vastustajale vaided 16. juunil 2021. Vastustaja pikendas vaide läbivaatamise tähtaega 28. juunil 2021 ning teatises on välja toodud, milliste vaiete lahendamise tähtaega pikendatakse. Põhjendusena on märgitud täiendav uurimisvajadus, mis on kooskõlas HMS § 84 lg-ga 2. Vaideotsuses lahendas vastustaja kaks vaiet ning selles on käsitletud eraldi Ülikooli tn 8 ja 8a kinnistuid. Samuti on vastustaja arvestanud kaebaja argumentidega erinevate kinnistute osas ning andnud hinnangud eraldi. Osas, milles õiguslikud põhjendused kinnistute puhul kattusid, andis vastustaja korduste vältimiseks hinnangud mõlema kinnistu kohta koos. Vaideotsus ei ole seega põhjendamata. Juhul, kui kohus asub teistsugusele seisukohale, palub vastustaja jätta vaideotsuse tühistamata HMS § 58 alusel.
17.7.Büroohoonete sisuline tuleohutusülevaatuse kohustus algas 1. jaanuaril 2023. Kuna Ülikooli tn 8a kinnistul asus ka ööklubi ja kasiino, mille pindala kokku on üle 1000 m2 ning
3-21-1717 ka arvutuslik kogunemiseruumi pindalast lähtuv kasutajate arv ületab 150 inimest, siis määruse nr 1 lisa 2 p 6.1 alusel oli tuleohutusaruande esitamine 2020. aasta kohta kohustuslik ning sellekohane ettekirjutus on tehtud kaebajale. Ülikooli tn 8 kinnistu puhul tuleb tuleohutusaruande esitamise kohustuse määruse nr 1 lisa 2 p-st 3.1. Kaebajale tehtud ettekirjutustele ei oma mõju 1. märtsil 2023 jõustunud määrus nr 1 muudatused, vaid siseministri 16. veebruari 2021. a määruse nr 7 „Tuleohutusülevaatuse toimingud, tuleohutusülevaatuse tegemise erisused, tuleohutusülevaatuse akti sisu ja teabevahetamise kord“ (määrus nr 7) § 6 lg 1. Nimetatud normi kohaselt on büroohoonete puhul kehtestatud tuleohutusülevaatuse akti koostamise kohustus, mis tuli esitada 1. jaanuariks 2023. Kinnistu, mille kohta on koostatud tuleohutusülevaatuse akt, on vabastatud enesekontrolli tuleohutusaruande esitamisest TuOS § 42 lg 3 alusel. Ülikooli tn 8 ja 8a puhul sellist akti veel esitatud ei ole. Ülikooli tn 8a puhul kavatseb vastustaja diskretsiooniõiguse alusel lähtuda tulevikus tuleohutusülevaate aktist saadavatest andmetest. Muudatused ei olnud tagasiulatuva mõjuga ehk ei mõjuta vaidlustatud ettekirjutuste õiguspärasust.
18.Kolmas isik OÜ Viavara palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja on korduvalt erinevates tsiviilasjades (nt 2-15-19207 ja 2-19-6363) tuginenud kaudsele valdusele seoses Ülikooli tn 8 ja Ülikooli tn 8a kinnistul kinnipidamisõiguse teostamisega ja nõudnud valduse rikkumisest hoidumist. Kaebaja on otseselt või kaudselt vallanud nimetatud kinnistuid aastast 1994. Kuigi aktsiaseltsiga C.H.P. sõlmitud üürileping lõppes 2019. aastal, keeldub kaebaja siiani hooneid vabastamast. Ülikooli tn 8 hoones tegutseb aktsiaseltsiga C.H.P. seotud aktsiaselts BARCLAY HOTELL, kelle juhatuse liige on ka aktsiaselts C.H.P. juhatuse liikmeks. Ülikooli tn 8a asuvad siiani aga kaebaja kontoriruumid ning kaebaja juhatuse liige U. Uustal tegutseb selles hoones igapäevaselt, muu hulgas on tal hoone ruumide võtmed. Aktsiaselts C.H.P. on varasematel aastatel ka ise täitnud tuleohutussnõudeid, sh esitanud tuleohutusaruandeid ning tal on tuleohutusaruannete täitmiseks ja esitamiseks vajalikud andmed olemas. Aastatel 2020-2021 ei ole Ülikooli tn 8 ja Ülikooli tn 8a kinnistute valduse osas olulisi muudatusi aastaga 2019 võrreldes toimunud. Kaebaja teostab jätkuvalt kinnipidamisõigust kinnistutel ning tal on kaasvaldus olemas. Kaebaja ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg-le 3 tuginedes senini kõiki kinnistutel asuvaid ruume vabastanud. Kaebaja on ise mitmes asjas viidanud kinnipidamisõiguse teostamisele ja oma käitumisega valduse olemasolu kinnitanud.
KOHTU SEISUKOHT
19.Vaidluse all on ettekirjutuste nr 7.2-6-2021-122-2 ja 7.2-6-2021-121-3 ning sunniraha rakendamise õiguspärasus. Nimetatud ettekirjutustega kohustati kaebajat esitama Ülikooli tn 8 ja 8a asuvate ehitiste kohta enesekontrolli tuleohutusaruanne 2020. aasta kohta. Kaebaja pidas ettekirjutusi õigusvastaseks ja jättis need tähtajaks täitmata, sest ei ole enda hinnangul Ülikooli tn 8 ja 8a asuvate ehitiste valdajaks ning ta ei saanud seetõttu ettekirjutusi täita. Päästeameti rakendatud sunniraha (mõlema ettekirjutuse täitmata jätmise eest 200 eurot kinnistu eest, kokku 400 eurot) kaebaja täitis, kuid peab sunniraha rakendamist õigusvastaseks ning palub sunniraha tagastada ehk mõista vastustajalt koos intressiga välja. Vastustaja hinnangul on vaidlustatud ettekirjutused õiguspärased, sest nende täitmine oli kaebajal võimalik, samuti on sunniraha rakendatud nõuetekohaselt.
20.Vaidlustatud ettekirjutuse ja rakendatud sunniraha tasumise ajal nägi tuleohutuse seadus hoone valdajale ette kohustuse koostada enesekontrolli tuleohutusaruanne ehitise kohta, kus esineb kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja võib tekkida suur varaline kahju
3-21-1717 (TuOS § 4 lg 2 esimene lause). Tuleohutuse seaduse tähenduses mõeldakse tuleohutusalase enesekontrolli all eelkõige, et hoone omanikul või valdajal lasub kohustus kontrollida, kas tema valduses olevat kinnisasja, ehitist, ruumi või seadet kasutatakse ohutult ja nõuetekohaselt. Tuleohutusalane enesekontroll on seega meede ennetamaks ja piiramaks tulekahju ja selle tagajärgi ning võimaldamaks hoone omanikul või valdajal kontrollida objekti ning selles toimuva tegevuse vastavust tuleohutusnõuetele. Tuleohutusaruanne on abivahend enesekontrolli läbiviimiseks ning tuleohutuskorralduse väljatöötamiseks ja elluviimiseks. TuOS § 4 lg 4 alusel on siseminister kehtestanud määrusega nr 1 nõuded tuleohutuse enesekontrollile ja tuleohutusaruandele ning määranud tuleohutusaruande koostamise kohustuslikkuse kriteeriumid. Määruse nr 1 § 5 lg-te 1 ja 2 kohaselt koostab ehitise valdaja tuleohutusaruande määruse lisas 2 nimetatud ehitiste kohta. Kui ehitises on mitu valdajat, määrab ehitise omanik kirjalikult tuleohutusaruande koostamise ja esitamise eest vastutava isiku, kes esitab ehitise kohta ühise tuleohutusaruande. Ehitise valdajatel lasub kohustus esitada tuleohutusaruande koostamiseks vajalikud andmed aruande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule, kusjuures tuleohutusaruande koostaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest. Seega lasub tuleohutusaruande esitamise kohustus ehitise valdajal ning mitme valdaja puhul määrab ehitise omanik tuleohutusaruande koostamise ja esitamise eest vastutava isiku. Pooled ei vaidle selle üle, et Tartus Ülikooli tn 8 ja 8a asusid ettekirjutuste tegemise ja sunniraha tasumise ajal sellised ehitised, mille kohta tuli koostada TuOS ja määruse nr 1 alusel tuleohutusaruanne. Pooled on eri meelt aga selles, kas kaebajat saab pidada Ülikooli tn 8 ja 8a asuvate ehitiste üheks valdajaks või mitte.
21.Asjaõigusseaduse §-de 32 lg 1 ja 33 lg 1 järgi on valdus tegelik võim asja üle ning valdajaks on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Valduse hindamisel on oluline faktiline olukord ning ainuüksi asjaolu, et isikul ei ole hoone omanikuga rendilepingut, ei tähenda, et ta ei saaks omada siiski tegelikku võimu asjade üle. Kinnipidamisõiguse rakendamisel võib isik ise või temaga seotud teine isik omada juurdepääsu asjakohastele ehitistele tervikuna või teatud osadele ja olla seeläbi üheks valdajaks. Samuti ei pruugi asjaolu, et ehitises on ka teised rentnikud, kes on sõlminud rendilepingu hoone omanikuga, välistada teise isiku kaasvaldajaks lugemist, kui tal on juurdepääs ehitisele ja võimalus mõjutada hoone valdamist (ruumide võtmete, läbipääsuks vajalike kaartide jms omamise läbi). Pooled on eri meelt selles, kas eeltoodud sätete mõistes saab tuleohutusaruande esitamise ja koostamise kohustuse seada ka ehitises kinnipidamisõigust (VÕS § 334 lg 3) rakendavale isikule.
22.Vaidlust ei ole selles, et ettekirjutustes märgitud kaks kinnistut Ülikooli tn 8 ja 8a olid kaebajale tehtud ettekirjutuse ja sunniraha tasumise ajal OÜ Viavara omandis. Varasemalt tegutses nimetatud kinnistutel kaebaja rentnikuna, kuid tal ei õnnestunud väidetava ostueesõiguse alusel nimetatud kinnistuid omandada. Kohtute infossüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu menetluses aktsiaseltsi C.H.P. hagi sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes ning valduse rikkumisest hoidumise nõudes. Samuti aktsiaseltsi C.H.P. hagi sihtasutuse Hannes Danilov, Aleks Reimundt, OÜ Scoft Vara, Vladimir Piljukov, RMP LÕUNA FINANTS OÜ, SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja OÜ Viavara vastu solidaarselt võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes (tsiviilasi nr 2-1519207, mille juurde on liidetud mitmed teised tsiviilasjad). Kaebaja on nimetatud ehitistega seoses olnud osaline ka kohtumenetluses, kus lahendati vaidlust üürilepingute alusel Ülikooli tn 8a valdamise ja üürilevõtja kohustuste täitmise üle (vt nt Riigikohtu 20. detsembri 2023. a otsus tsiviilasi nr 2-20-4997). Kõikides nendes asjades rõhub/rõhus kaebaja sellele, et ta on muu hulgas kinnistute valdaja ja tal on juurdepääs kinnisasjadele. Aktsiaselts C.H.P. 23. aprilli 2019. a teatisest (vt dtl 160) Ülikooli tn 8 ja 8a kinnistute kinnipidamisõiguse teostamise ja nõue valduse rikkumise lõpetamiseks nähtub samuti, et tal on enda hinnangul
3-21-1717 õigus kinnistuid vallata ja juurdepääs kinnistutele vähemalt osaliselt olemas. Kohtule esitatud materjal ei kinnita, et selles osas oleks toimunud ettekirjutuste andmise ja sunniraha tasumise ajaks mingeid märkimisväärseid muutusi. Kaebaja on küll märkinud, et ei kasuta enam Ülikooli tn 8 ja 8a kinnistuid, kuid kohtule esitatud materjal viitab sellele, et kaebajal on vähemalt osale eelnimetatud kinnistutel asuvatest ruumidest jätkuvalt juurdepääs olemas. Kaebaja on ise tunnistanud ja ka eelnimetatud tsiviilasjades rõhutanud, et kohaldab jätkuvalt kinnistutel Ülikooli tn 8 ja 8a kinnipidamisõigust VÕS § 334 lg 3 ja § 110 alusel. Kohtu hinnangul ei ole asja kinnipidamine kinnisasjal ehk kinnipidamisõiguse rakendamine VÕS § 334 lg 3 alusel asja üle vähemalt kaudset valdust omamata põhimõtteliselt võimalik. Asjaolul, et kinnipidamisõigus ei andnud senisele operaatorile kinnistu (hoone) kasutusõigust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuseid tsiviilasjas nr 2-20-4997), ei ole valduse esinemise mõttes määravat tähtsust. Valduse omamine on võimalik ka siis, kui kinnisasja kasutusõigust ei esine. Ka haldusasjas nr 3-21-521 selgitas kaebaja, et ei takista hoone omaniku ligipääsu Ülikooli tn 8 ja 8a ehitiste osadesse ja on alati sissepääsu taganud (vt Tartu Halduskohtu otsuse kirjeldava osa punktid 28 ja 29 ja Tartu Ringkonnakohtu 21. septembri 2023. a otsus samas asjas, punkt 14). Ka nimetatud asjaolu viitab sellele, et kaebajal oli ettekirjutuste tegemise ja sunniraha tasumise ajal Ülikooli tn 8 ja 8a kinnisasjade puhul vähemalt kaudne valdus olemas ja hoonetele juurdepääs olemas. Samuti on Ülikooli tn 8 ja 8a kinnistute omanik OÜ Viavara kinnitanud, et kaebaja teostab jätkuvalt kinnipidamisõigust kinnistutel ning tal on kaasvaldus ja juurdepääs hoonete teatud osadele olemas. Ülikooli tn 8 kinnistu puhul tuleb veel silmas pidada, et üheks kinnisasja otseseks valdajateks on aktsiaselts BARCLAY HOTELL. Äriregistri andmetest nähtub, et aktsiaselts BARCLAY HOTELL üheks aktsionäriks on muu hulgas kaebaja ning nende kahe äriühingu juhatuse liikmeks on aastast 1996 sama isik - Urmas Uustal. Nimetatud isik on samuti nii aktsiaselts BARCLAY HOTELL kui ka aktsiaselts C.H.P. aktsionäriks. Aktsiaselts C.H.P. on omakorda aktsiaselts BARCLAY HOTELL üheks aktsionäriks, seejuures kuulub aktsiaseltsile C.H.P. enamus aktsiaselts BARCLAY HOTELL aktsiatest. Seega on tegemist ilmselgelt seotud äriühingutega, mida juhib sama isik U. Uustal (vt tulumaksuseaduse § 8 lg 1 p-d 3-5, 7, 9). Kuna Ülikooli tn 8 hoonele on juurdepääs aktsiaseltsi Barclay Hotell juhatuse liikmel U. Uustalil, siis on vastav juurdepääs sisuliselt tagatud ka kaebajale. Seetõttu saab lähtuvalt kinnipidamisõiguse kasutamisest ja kinnistule juurdepääsu omamisest lugeda kaebajat Ülikooli tn 8 ja 8a üheks valdajaks tuleohutuse seaduse mõttes.
23.Kohus möönab, et kinnipidamisõigust kohaldavale isikule tuleohutusaruande koostamise ja esitamise kohustuse panemine ei pruugi olla kõige otstarbekam tegevus, kuid Päästeamet ei saanud vaadata mööda ehitise omaniku tahtest. Määruse nr 1 § 5 lg-st 2 tulenevalt on ehitise omaniku määrata, kellel lasub tuleohutusaruande koostamise ja esitamise kohustus juhul kui ehitises on mitu valdajat. Sellise kohustuse määramine ei eelda valdajana käsitletava isiku nõusolekut. Kui sellise kohustuse määramisega kannab kaebaja kulusid, võib esineda alus nende sissenõudmiseks asjakohase ehitise omanikult. Ehitise omaniku ja valdaja erimeelsused ehitise valdamise ja tuleohutusaruande koostamise kohustuse panemise üle ei mõjuta aga vastustaja õigust teha ettekirjutust tuleohutusaruande esitamiseks isikule, kelle ehitise omanik on määranud konkreetsel aastal aruande koostamise ja esitamise eest vastutavaks isikuks.
24.Vaidlust ei ole selles, et ehitise omanik OÜ Viavara on väljendanud tahet määrata Tartus Ülikooli tn 8 ja 8a asuvate ehitiste osas enesekontrolli tuleohutusaruande esitamise kohustuse täitmise aastate 2020 ja 2021 puhul kaebajale (dtl-d 27 ja 86). Tõsi, ehitise omaniku valitud volituse andmise vorm ei ole kõige õnnestunum viis vastava kohustuse määramiseks, kuid kirjalikult vormistatud dokumendist on piisava selgusega arusaadav, et tuleohutusaruande koostamise ja esitamise eest vastutavaks isikuks soovib ehitise omanik määrata aastate 2020
3-21-1717 ja 2021 puhul kaebaja. On ilmselge, et ehitiste omaniku OÜ Viavara tahe oli suunatud sellise kohustuse kaebajale määramisele, sest teises haldusmenetluses (haldusasja nr 3-21-521 esemeks) oli samuti samade ehitiste osas vaidluse all 2020. a kohta tuleohutusaruande esitamise kohustuse täitmine ning selles menetluses selgitas ehitise omanik OÜ Viavara haldusmenetluses, et on seadnud vastava kohustuse aktsiaseltsile C.H.P., kes rakendab Ülikooli tn 8 ja 8a ehitiste puhul kinnipidamisõigust (dtl-d 116-120). Päästeamet võis seega lähtuda ehitise omaniku tahtest, et 2020. aasta puhul lasub tuleohutusaruande koostamise ja esitamise kohustus kaebajal.
25.Ettekirjutuse õigusvastasust ei tingi ka kaebaja väide, et ettekirjutuse täitmine on raskendatud. TuOS ja määrus nr 1 alusel on ehitise teised valdajad kohustatud esitama tuleohutusaruande koostamiseks vajalikud andmed aruande koostamise ja esitamise eest vastutavale isikule, mistõttu on kaebajal võimalik ettekirjutusega pandud kohustust selgelt täita.
26.Kaebaja hinnangul tingib Ülikooli tn 8a puhul ettekirjutuste tühistamise ja tasutud sunniraha tagastamise ka asjaolu, et Päästeamet on andnud 2023. aastal kaebajale teada, et nimetatud aadressi kohta ei tule edaspidi tuleohutusaruannet esitada. Kohus sellega ei nõustu. Esiteks ei oma muudatused tagasiulatuvat mõju ning teiseks on Päästeamet ära näidanud, et saab edaspidi vajaliku teabe tuleohutusülevaatuse aktist kajastatavatest andmetest. Vastustaja on selgitanud 27. juuli 2023. a vastuses kohtunõudele, millistele määruse nr 1 lisa 2 alustele ettekirjutused tuginesid. Kohus ei pea vajalikuks neid põhjendusi korrata ja nõustub vastustaja selgitustega, miks määruse nr 1 muudatused koostoimes määruse nr 7 ning TuOS § 42 lg-ga 3 ei tingi vaidlustatud 17. mai 2021. a ettekirjutuse õigusvastasust (HKMS § 165 lg 2, vt ka otsuse p 17.7). Kaebaja ja Päästeameti vahelises kirjavahetuses ei ole tunnistatud kaebajale tehtud ettekirjutusi tagasiulatuvalt kehtetuks. Seega ei oma kirjavahetus ka määravat tähtsust asja sisulisel lahendamisel.
27.Kaebaja on heitnud vastustajale ette ka terviktoimiku esitamata jätmist. Kohtu hinnangul ei ole see etteheide põhjendatud. Kohus saab vastustaja seisukohtadest aru nii, et vastustaja ei ole koostanud eraldi koondtoimikut, kuid kõik ettekirjutuse aluseks olevad dokumendid on säilitatud ja kohtule esitatud. Kohtul pole alust selle väite tõelevastavuses kahelda. Vastustaja on esitanud kohtule asjakohased dokumendid, millele ta ettekirjutuste tegemisel ja sunniraha rakendamisel tugines ega ole kohtu hinnangul olulisi dokumente varjanud. Samuti ei viita miski sellele, et vastustaja oleks kaebaja eest asjakohaseid dokumente varjanud.
28.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja Ülikooli tn 8 ja 8a tuleohutuse enesekontrolli tuleohutusaruannet 2020. aasta kohta Päästeameti ettekirjutustes määratud tähtajaks ei esitanud. Kuna ettekirjutused olid õiguspärased ning kaebaja jättis selle tähtaegselt täitmata, siis võis vastustaja rakendada ettekirjutuses märgitud sunniraha. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist keelavaid tingimusi ei esine. Sunniraha rakendamise ajaks ei olnud sunniraha rakendamise alused ära langenud, sunnivahendi rakendamist ei lükatud edasi, ettekirjutuse aluseks olnud õigusnormid kehtisid ning sunniraha rakendamist ei olnud peatatud. Kuna kaebaja jättis ettekirjutused tähtaegselt täitmata, oli sunniraha rakendamine õiguspärane ning kaebaja tasutud sunniraha tagastamiseks ei ole alust. Rakendatud sunniraha suurust (kahe kinnistu osas kokku 400 eurot) ei saa pidada ka ebaproportsionaalseks, sest TuOS § 40 nägi ette võimaluse rakendada ettekirjutuse täitmata jätmise korral isikule sunniraha kuni 3200 eurot. Kaebajale määratud sunniraha oli 200 eurot ehk vähem kui 10% maksimaalmäärast.
3-21-1717
29.Kuna vaidlustatud ettekirjutused on kohtu hinnangul õiguspärased, ei esine alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Vaideotsuses on vastustaja selgitanud, miks ta peab kaebajat ettekirjutustes nimetatud aadressil asuvate hoonete üheks valdajaks ning millisel õiguslikul alusel (TuOS § 4 lg 2) kaebajale ettekirjutused tehti. Kohus möönab, et vastustaja oleks saanud vaideotsuses oma seisukohta detailsemalt põhjendada, kuid see ei tingi vaideotsuse õigusvastasust. Vastustaja põhipositsioonid on vaideotsuses piisavalt arusaadavad ning asjaolu, et vaideotsusega lahendati kaks vaiet koos ei ole käsitletav menetlusõiguse rikkumisena. Mõlemad ettekirjutused tuginesid sarnastele alustele ja mõlema ettekirjutuse puhul oli peaküsimuseks, kas kaebajat saab käsitleda ettekirjutuse õige adressaadina või mitte. Sellest tulenevalt oli vaiete koos lahendamine ühes vaideotsuses menetluslikult põhjendatud ning vastustaja ei ole sellega seoses haldusmenetluse norme rikkunud. Asjaoludest, kas vaiete läbivaatamise tähtaega järgiti ning kas vaide läbivaatamise tähtaja pikendamise teavitused olid piisavalt selged või mitte, ei sõltu vaideotsuse kehtivus. Isegi kui vastustaja vaiete läbivaatamisega viivitas, ei tingi see vaideotsuse tühistamist (HMS § 58).
30.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus aktsiaselts C.H.P. kaebuse täies ulatuses rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude nimekirja ja menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad nende kulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.