Tallinna Ringkonnakohus Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.02.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-484
Haldusasi
Menetlusosalised
X. X-i kaebus tühistada Justiitsministeeriumi ettekirjutus anda üle täitetoimikute andmed ja sisukorrad Kaebaja – X. X , esindaja v.adv Raiko Paas Vastustaja – Justiitsministeerium, esindaja Aleksandr Logussov Kolmandad isikud – C. C ja Y. Y
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.04.2024 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X. X-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.04.2024 otsus vaidlustatud osas muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.03.2025. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Julianus Inkasso OÜ kui sissenõudja esitas kohtutäitur X. X-ile 01.03.2023 ja 02.03.2023 täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 471 lg 2 alusel avaldused suure hulga täiteasjade menetlemise üle andmiseks kohtutäitur C. C-le ja kohtutäitur Y. Y -le. 04.07.2023 esitasid kohtutäiturid C. C ja Y. Y Justiitsministeeriumile (edaspidi JM) avalduse algatada järelevalvemenetlus X. X-i suhtes, kuna täitetoimikuid pole üle antud täielikul kujul. 25.09.2023 esitas JM-le kaebuse Julianus Inkasso OÜ.
2.Justiitsministeerium tegi kohtutäitur X. X-ile 19.01.2024 ettekirjutuse nr 15-1/734-1, millega kohustas teda 30 päeva jooksul: -
edastama C. C-le ja Y. Y -le Julianus Inkasso OÜ avalduste alusel üleantavate täiteasjade täitetoimikute sisukorrad, mis peavad vastama justiitsministri 15.12.2009 määrusega nr 42 kehtestatud kohtutäiturimäärustiku (edaspidi KTM) § 19 lg 4 nõuetele, sisaldama dokumentide nimetusi ning kajastama täitetoimikute dokumente ajalises järjestuses (p 1);
-
edastama C. C-le ja Y. Y -le sissenõudja Julianus Inkasso OÜ avalduse alusel üleantavate täiteasjade täitetoimikute andmed KTM § 19 lg-s 6 sätestatud ulatuses, iseäranis detailsed andmed täitemenetlustes toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta (p 2);
-
edastatavad andmed peavad võimaldama kopeerimist ja masintöötlemist. Toimikute sisukorrad ja andmed täitemenetlustes toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta tuleb edastada üldlevinud tabelarvutuse vormis (XML-vormingus või CSV-formaadis) (p 3). Ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena on märgitud KTM § 69 lg-d 1 ja 3 ning selle põhjendused on kokkuvõttes järgmised. JM tuvastas 05.12.2023 järelevalvetoimingu käigus, et mitme täitemenetluse puhul, mille X. X pidi TMS § 47 1 lg 2 alusel üle andma, ei ole võimalik tuvastada, kas kõik täitemenetluse ning täitetoimingute kohta käivad dokumendid on üle antud või mitte. Nt puuduvad dokumendid nõude vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisele järgnenud täitetoimingute sooritamise kohta; üle antud pabertoimikute sisukorrad kajastavad parimal juhul esmaste täitetoimingutega seotud dokumente, pabertoimikutes sisalduvad sisukorrad ei sisalda viiteid elektroonilisel kujul hoitavate dokumentide kohta; edastatud ei ole ka elektroonilisel kujul peetud täitetoimikute sisukordasid; üle pole antud andmeid täiteasjades toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta.
3.X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes tuvastada JM 19.01.2024 ettekirjutuse nr 15-1/734-1 tühisus või alternatiivselt see tühistada. Ettekirjutus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 alusel tühine, kuna seda ei ole objektiivselt võimalik täita – täitemenetlused on ettekirjutuse tegemise ajaks juba üle antud. Ettekirjutuses pole märgitud, mis on iga üle antud täiteasjaga seotud konkreetsed probleemid. Kuna kaebajal pole enam nende täiteasjade materjale, siis on ilmselgelt ebaproportsionaalne nõuda temalt toimikute sisukordade koostamist ja täiteasja laekumiste kohta andmete esitamist. Kaebaja on edastanud laekumiste ja väljamaksete kohta andmed kohtutäituritele juba 2023. a mais e-kirjadega saadetud tabelites. Vastustaja jättis kaebaja ära kuulamata. Asjakohatu ning põhjendamatu on JM-i väide, et kaebajal oleks võimalik täitetoimikute sisukorrad infosüsteemis lihtsa vaevaga taastada.
2(7)
3-24-484
4.Justiitsministeerium palus jätta kaebus rahuldamata. Kolmandate isikute avaldused kinnitavad, et kaebaja ei ole kõiki täitetoimikute dokumente üle andnud. Sissenõudja avalduse alusel täiteasjade üleandmise protsessis lasub aktiivsem roll ja suurem vastutus täiteasju üle andval kohtutäituril, kuna üksnes temal on täielik ülevaade seni täitemenetluses toimunu kohta. Kaebaja ei pea ettekirjutuse täitmiseks sekkuma teiste täiturite menetlustesse. Kuna sisukorrad on koostamata, ei saa JM-lt eeldada, et see tooks välja iga 2500 üle antud täiteasja puhul üle andmata dokumendid. Kaebaja kasutatava menetlustarkvara abil on võimalik lihtsalt ning vähekoormaval viisil teha väljavõtteid masintöötlemist võimaldaval kujul üldlevinud tabelarvutuse vormis. Asjaolu, et kaebaja ei ole täiteasjade menetlemise ajal täitetoimikuid nõuetekohaselt pidanud ja sisukordi koostanud, on tema risk.
5.C. C palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole esitanud dokumentide loetelu, kuigi seda on temalt korduvalt palutud. Seetõttu puudub täitetoimikutes ülevaade, kas ja millised täitetoimingud on tehtud. Kaebaja ei andnud üle täitetoimikuid, vaid edastas mälupulgal 325 kaustas kokku 13 620 sorteerimata digitaalselt faili, mille nimetusest ei ole üheselt mõistetav, mis on faili sisuks. Kaebaja ei ole üle andnud täitetoimikute sisukordasid ega ka andmeid konkreetsete laekumiste ja väljamaksete kohta. Asjakohatu on väide täitemenetlustesse sekkumise võimatuse kohta, kuna kaebaja kohustus on likvideerida puudused täiteasjade üleandmisel.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 19.04.2024 otsusega kaebuse osaliselt, tühistades JM 19.01.2024 ettekirjutuse nr 15-1/734-1 resolutiivosa punkti 3. Muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Ettekirjutus ei ole tühine. Selles sõnastatud kohustused ei ole ühelgi juhul sedavõrd ebaselged, et seda ei oleks objektiivsetel põhjustel kellelgi võimalik täita. Täitemenetluse üleandmine TMS § 471 järgi peab toimuma nii, et täiteasja üle võtval täituril on võimalik jätkata täitemenetlust sealt, kus see pooleli jäi. Täitemenetluse üleandmine eeldab kõikide täitemenetluse senist kulgu ja tehtud täitetoiminguid kajastavate andmete üle andmist. KTM § 30 lg 1 räägib küll dokumentide üleandmisest, kuid arvestada tuleb ka teiste sätetega. TMS § 33 lg-s 2 on sätestatud, et täitetoimikus märgitakse ajalises järgnevuses täitetoimingud ja edastatud teated. Sama kordab KTM § 19 lg 6 esimene lause ning teisest lausest tuleneb, et täitetoimikus jäädvustatakse täitmisasjas laekunud ja kohtutäituri väljastatud dokumendid, muu hulgas kajastatakse elektroonilises täitetoimikus vähemalt selle sätte punktides 1–14 loetletud andmed. Seega on täitetoimik kronoloogiliselt süstematiseeritud dokumentide kogum, mis peab andma täieliku ja õige ülevaate täiteasja menetlusest, selle käigus tehtud toimingutest ja aset leidnud teabevahetusest. See tuleneb ka KTM § 19 lg-st 4, mis sätestab: „Täitetoimik sisaldab sisukorda täitetoimikus sisalduvate dokumentide loeteluga. Sisukorda märgitakse dokumendi nimetus ja allkirjastamise kuupäev. Sisukorda peetakse ajalises järjestuses. Täitemenetluse kestel peab täitetoimiku sisukord olema igal ajal prinditav“. Kuna üle võttev kohtutäitur peab täitemenetlust jätkama, saab KTM § 30 lg-t 1 mõista üksnes selliselt, et üle tuleb anda kõik täitetoimikusse koondatud andmed, mis peavad olema süstematiseeritud nii nagu täitetoimik, s.o eelkõige sisaldama sisukorda ning dokumente esitatuna ajalises järjestuses. Täiturid võivad kasutada erinevaid infosüsteeme. Täitetoimik peab võimaldama üle võtvale kohtutäiturile sellega tutvumist üldjoontes samamoodi, nagu see oleks siis, kui toimik oleks kronoloogiliselt järjestatud paberdokumentide kogum. Selliseks lahenduseks võib olla näiteks täitetoimiku üle andmine süstematiseeritud failide kogumina selliselt, et failide sisuga saab tutvuda mõistlikult kättesaadava tarkvara abil. Mõeldav on 3(7)
3-24-484 ilmselt ka täitetoimiku sisu edastamine pdf-vormingus koonddokumendina. Üle võttev kohtutäitur ei peaks hakkama failide sisu või pealkirjade järgi välja otsima, millistes failides on milliste täitetoimikute dokumendid. Täitetoimiku pidamise nõudest tuleneb olemuslikult kohustus koguda, säilitada ning asjaomastele isikutele vajadusel tutvustada ja üle anda vastavad andmed süstematiseerituna. Kaebaja on üle andnud tabelid, mis kajastavad täitetoimiku numbrit, võlgniku ja sissenõudja andmeid, nõude suurust, kohtutäituri tasude ja täitekulude arvestust ning saldosid (st andmed selle kohta, kui suures osas on konkreetse täitemenetluse raames raha laekunud ja kui suures osas on see edasi kantud sissenõudjale). Tabelite näol on aga tegemist pelgalt täitetoimikus sisalduvate andmete kokkuvõttega, mitte aga täitetoimiku sisu tervikuna kajastava teabega. Nendest ei nähtu, mida ja millal on täitemenetluses tehtud, millal on laekunud summad, millal on tehtud väljamaksed jne. Üle võttev kohtutäitur peab saama kõik andmed täitemenetluse senise kulgemise kohta, mh selleks, et tal oleks võimalik tagada täitemenetluse osalisele õiguse tutvuda täitetoimikuga. Edastatud failide sorteerimine täitetoimikute kaupa on kaebaja, mitte kolmandate isikute ülesanne. Kaebajal on tõendamiskoormus, et ta on kõik andmed nõutaval kujul üle andnud või vähemalt teinud kõik temast sõltuva selleks, et üle võttev kohtutäitur saaks need vastu võtta. Vastustaja on taganud kaebajale õiguse olla ära kuulatud, edastades talle 14.07.2023 kirjaga selgituse probleemi sisu kohta ning küsides kaebajalt selle kohta selgitusi. Haldusakti tühistamise saaks kaasa tuua üksnes see, et välja jäid selgitamata mingid asjaolud, mis oleksid mõjutanud ettekirjutuse tegemist. Praegusel juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, sest ainsaks väljaselgitamist vajavaks asjaoluks oli see, kas toimikud on üle antud eespool toodud nõudeid järgides. Ettekirjutuse tühistamiseks ei anna alust see, et vastustaja ei ole seal loetlenud kõiki täitemenetlusi, mida puudutavate andmete edastamine on olnud puudulik ega täpsustanud iga täitemenetluse puhul, millised andmed on puudu. JM võis piirduda tõdemusega, et kaebaja üle antud andmed on nõuetekohaselt süstematiseerimata. Asjaolu, et täitetoimikud on üle antud, ei saa takistada ettekirjutuse täitmist, kuna kaebajal oli kohustus toimikud arhiivida ning ta pidi üle andma sisuliselt toimikute elektroonilised koopiad. Toimikute süstematiseeritud kujul üleandmise kohustus pole kaebajat ebaproportsionaalselt koormav. Ta pidi toimikuid selliselt pidama jooksvalt juba siis, kui ta täiteasju menetles. Kaebus on põhjendatud osas, mis puudutab nõudeid seoses edastatavate andmete vormiga. Täitetoimiku pidamist reguleerivatest õigusnormidest ei tulene kaebajale kohustust säilitada täitetoimikute andmeid ettekirjutuses nimetatud vormis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X. X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada osas, millega kaebus jäi rahuldamata, ning rahuldada kaebus täies ulatuses. Ettekirjutuses on nõutud tuhandetele täitetoimikutele tagantjärgi sisukordade koostamist, ehkki täiteasjad on faktiliselt juba üle antud. See ei ole proportsionaalne meede, arvestades et nõude eesmärgiks saaks olla saada andmed, mis on vajalikud täitemenetluste jätkamiseks selliselt, et võlausaldajate huvid ei jääks kaitseta. Kaebaja on tabeli kujul andnud üle kõik
4(7)
3-24-484 andmed, mis on võimaldanud kolmandatel isikutel täitemenetlustega jätkata (nt on üle antud üksikasjalikud andmed täitemenetluses toimunud laekumiste ja väljamaksete kohta). Kohus on tuginenud peamiselt sellele, millised peavad olema üleantud dokumendid ja kuidas need peavad olema üle antud. Samas pole ettekirjutuses nõutud dokumentide üleandmist, vaid andmeid KTM § 19 lg-s 6 sätestatud ulatuses. Seadus ega KTM ei ütle, kuidas ja millised andmed tuleb üle anda täitemenetluse üleandmisel. Seega tuleb jaatada täituri õigust valida, milliseid andmeid ja mis ulatuses ta üle annab. Kaebajal pole olnud võimalust esitada oma seisukohti ja tõendeid ettekirjutuses nõutu kohta. 2023. a suvel küsiti kaebajalt peamiselt seda, miks asjade üleandmine viibib ning pärast seda oli n-ö vaikus, kuni 2024. a-l tehti ettekirjutus. Kaebaja oleks saanud selgitada, millised KTM § 19 lg-s 6 sätestatud andmed on täitemenetluste jätkamiseks ja nende eesmärgi täitmiseks üle antud.
8.Justiitsministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, nõustudes halduskohtu põhjendustega ja jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud, milles seisnes halduskohtu eksimus materiaalõiguse normi kohaldamisel, tõendite hindamisel või kohtumenetluse normidest kinnipidamisel. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega veenvaid selgitusi, et ta on täitetoimikute sisukorrad kolmandatele isikutele üle andnud. Väide, et kaebajal on õigus valida, milliseid dokumente ja andmeid üle anda ja milliseid mitte, on absurdne ja seadusvastane. Täiteasja menetlemine ei saa toimuda kaebaja suva järgi, vaid see on selgelt reguleeritud riigi poolt delegeeritud avalik-õiguslik ülesanne, mida tuleb täita laitmatult ja seaduskuulekalt. Täitetoimiku pidamine on täiteasja menetluse lahutamatu osa ning täiteasja üleandmisel tuleb üle anda kogu asja menetlus, sh täitetoimik ning kõik sellesse kantavad dokumendid ja andmed.
9.C. C ja Y. Y ei vastanud apellatsioonkaebusele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus jääb muutmata.
11.Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele on halduskohus oma otsuses juba vastanud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu nendega, ei tähenda, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõigust vääralt. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid täies ulatuses (HKMS § 201 lg 4).
12.TMS-i 01.01.2019 jõustunud muudatustega kehtestati täitemenetluses kohustuslikuna pidada täitetoimikut elektrooniliselt. Varasemad täitetoimiku kohta käinud sätete sõnastused (sh KTM-s) lähtusid eeldusest, et täitetoimikut peetakse paberil. KTM 01.01.2019 kehtima hakanud redaktsiooni § 19 näeb elektroonilise toimiku kohta ette, et 1) see sisaldab sisukorda täitetoimikus sisalduvate dokumentide loeteluga (lg 4 ls 1); 2) selles märgitakse ajalises järjestuses täitetoimingud ja edastatud teated (lg 6 ls 1); 3) sinna kantakse täitmisasjas esitatud ja kohtutäituri koostatud dokumendid (lg 6 ls 2 alt 1); 4) seal kajastatakse andmetena p-des 1– 14 loetletud teave (lg 6 ls 2 alt 2); ja sinna tehakse märkeid menetlusosaliste suuliste avalduste
5(7)
3-24-484 ja kokkulepete ning muu olulise info kohta (lg 9). Seega koosneb täitetoimik nii sinna registreeritud elektroonilistest dokumentidest (või paberdokumendi skaneeringutest, TMS § 33 lg 3) kui ka elektroonilistest kannetest, märkustest ja muudest andmetest. Kõik need on täitetoimiku lahutamatud osad, millel on täitemenetluses õiguslik tähendus. TMS § 35 lg 1 näeb ette, et kui täitemenetluse osalisel ei ole täitetoimikule elektroonilist juurdepääsu, on tal õigus tutvuda täitetoimikuga kohtutäituri büroos ning saada täitetoimikust väljatrükke ja õiendeid. Täitemenetluse osalisel on seega õigus tutvuda täitetoimikuga selle terviklikul kujul, sh koos kannete, märkuste ja muude andmetega. Seega on vältimatu, et täitetoimiku üleandmisel teisele kohtutäiturile tuleb toimik üle anda koos kõigi dokumentide, kannete, märkuste ja andmetega. 13. KTM § 30 lg 1 sätestab, et täitedokumendi üleandmisel teisele kohtutäiturile täitemenetluse jätkamiseks edastab kohtutäitur täitedokumendi ja täitetoimikus olevate dokumentide ja aktide kinnitatud ärakirjad sissenõudja poolt nimetatud kohtutäiturile. Siin on silmas peetud varem paberil peetud toimikuid ja dokumente. Sättes kasutatakse mõistet kinnitatud ärakirjad, mis ei ole elektroonilise toimiku puhul asjakohane1. KTM § 30 lg 3 sätestab: „Dokumentide üleandmise kohta koostatakse kahes eksemplaris akt dokumentide loeteluga, millest üks eksemplar jääb üleandjale ja teine vastuvõtjale. Dokumentide üleandmise kohta tehakse märge täitemenetlusregistrisse ning elektrooniline toimik ja toimikuga seotud elektroonilised dokumendid edastatakse ülevõtvale kohtutäiturile.“ Sellest sättest tuleneb selgelt, et üle tuleb anda elektrooniline toimik tervikuna, s.o kujul, mis vastab KTM § 19 nõuetele. Kaebaja ei ole andnud toimikuid üle KTM §-s 19 sätestatud kujul, vaid on esitanud andmed osaliselt.
14.Kaebaja eksib, leides, et tal oli õigus teha ise valik, millisel kujul ta annab täitetoimikud teistele täituritele üle. Õigusnormid ei jätnud talle selles osas valikuruumi. TMS § 47 1 lg 2 neljandast lausest ja uuele kohtutäiturile täitemenetluse üleandmise olemusest tuleneb, et tehtud täitetoimingud jäävad jõusse. Seega on nii täitemenetluse osaliste kui ka täiteasja üle võtnud kohtutäituri õiguste, kohustuste ja vastutuse aspektist oluline, et täitemenetlust kui avaliku võimu teostamist puudutavad andmed oleksid õiged, terviklikud ja autentsed. Selle eesmärgi saavutamine ei ole tagatud juhul, kui üle antakse senise kohtutäituri äranägemisel tehtud valik andmeid ja dokumente. Muu hulgas on oluline, et toimikus kajastuksid algandmed laekumiste ja väljamaksete kohta, et igal ajal oleks võimalik kontrollida saldo (jäägi) õigsust. Asja üle võtnud kohtutäituril ei ole võimalik teha õiguspäraseid täitetoiminguid, kui tal on puudu oluline algteave.
15.Õige on vastustaja ja halduskohtu seisukoht, et toimikute sisukorra koostamise nõudmine kaebajalt ei ole ebaproportsionaalne. Toimikud pidid olema korrektsete sisukordadega juba üleandmise hetkel ning tegemata töö tuleb ära teha isikul, kes jättis oma kohustused täitmata. Kaebaja saab vajaduse korral leppida teiste kohtutäituritega kokku töö üksikasjades.
16.Ringkonnakohus leiab, et ettekirjutuse projekti kaebajale tutvustamata jätmine ning sellele vastuväidete esitamise võimaluse andmata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist ettekirjutuse resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas. Kohtumenetluses on ilmnenud, et kaebajal ei olnud esitada asjaolusid või tõendeid, miks oleks hoidnud ära ettekirjutuse tegemise. 1 Kohtutäituri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 280 SE seletuskiri, lk 14 esimene lõik. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0b9175e0-ff09-4491-b43d4b496793df24/
6(7)
3-24-484 Seepärast ei ole riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1 kohaselt alust haldusakti selles osas tühistada.
17.HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 kohaselt kannavad kõik menetlusosalised oma menetluskulu ise. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.