lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-25-227/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 17.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-25-227/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1105
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

17.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-227

Haldusasi

Z.M-i kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.M Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.02.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.M-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse Z.M-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 12.02.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-227 resolutsiooni punkti 3 peale.
2.Jätta Z.M-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.02.2025 määruse haldusasjas nr 3-25-227 resolutsiooni punkt 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kinnipeetav Z.M esitas 25.11.2024 Tallinna Vanglale taotluse hüvitada temale tekitatud mittevaraline kahju summas 100 000 eurot. Taotluse kohaselt hakkas Z.M-il 25.11.2024 hammas valutama, minnes paiste. Kuigi taotleja palus valvuritelt kl 14.00 ja 17.00 ajal valuvaigistit ning meedikut, seda talle ei võimaldatud ning ta pidi kannatama valu.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla jättis 24.01.2025 vastusega nr 1-9/1-25/17-1 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Z.M esitas 29.01.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt teavitas kaebaja 25.11.2024 kella 14.00 ja 17.00 ajal valvureid hambavalust ja paistetusest ning palus valuvaigistit või kutsuda meedik, et saada temalt valuvaigistit. Valvurid keeldusid valuvaigisteid andmast ja meedikut ei kutsutud. Kui kaebaja oleks saanud valuvaigisteid, ei

3-25-227 oleks ta pidanud mitu tundi valu käes kannatama. Kaebaja viitas, et tegemist on riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 järgi riigilõivuvaba kaebusega.

4.Tallinna Halduskohus jättis 06.02.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale riigilõivu 1050 eurot tasumiseks 5-päevase tähtaja. Kaebusele ei kohaldu RLS § 22 lg 1 p-s 12 sätestatud riigilõivuvabastus, kuna kaebaja ei ole piisavalt tõendanud ega põhjendanud valuvaigisti andmata jätmisega tervisekahju tekkimist ega välja toonud, milles tervisekahju täpsemalt seisneb.
5.Z.M esitas 07.02.2025 halduskohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
6.Tallinna Halduskohus jättis 12.02.2025 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning andis kaebajale riigilõivu tasumiseks aega 3 päeva määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest arvates. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel arvutatav kaebaja kahe kuu sissetulek ei ole piisav selleks, et lugeda kaebaja majanduslikult võimekaks riigilõivu 1050 eurot tasuma. Seega majanduslikus mõttes oleks kaebajale menetlusabi andmine lubatav. Kaebuse eduväljavaated on olematud, mis välistab kaebajale menetlusabi andmise (HKMS § 111 lg 1). Kohtule ei nähtu kaebusest selliseid erandlikke asjaolusid, mille alusel võiks väita, et aeg, mil kaebajal 25.11.2024 hammas valutas, oleks ületanud vangistusega kaasnevat paratamatust ning vangla 25.11.2024 tegevus oleks käsitatav väärikuse alandamisena. Vangla otsus, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise nõue rahuldamata, on sisuline ning hinnatud on asjaolusid kogumis ning kaebaja ei väida, et vangla oleks mõne olulise asjaolu valesti tuvastanud või otsus põhineks valedel faktidel. Valuvaigistid võivad otsa lõppeda ka väljaspool kinnipidamisasutust ning vastustaja esitatud tõendid kinnitavad, et kaebaja hambavalu ei olnud selline, et see oleks vajanud erakorralist sekkumist. Ka kaebaja ei ole avalduses vanglale või kohtule põhistanud vältimatu abi vajadust. Kaebaja väidab üldsõnaliselt valuaistingut. Kaebaja kahjunõudes on märgitud, et ta küsis valuvaigistit hambavalu vastu kell 14.00 ja 17.00, kuid samal ajal oli kaebajal võimalik tegeleda kehakultuuriga, süüa õuna jne. Kaebaja ei ole vaielnud vastu vangla kahju hüvitamise nõudes esitatud seisukohtadele, mille kohaselt ei kurtnud kaebaja enam õhtuse loenduse ajal hambavalu ega soovinud valuvaigisteid. Kaebaja väited kohtumenetluses võivad olla ülepaisutatud, kuna nt kahjunõudes vanglale ei väida kaebaja, et hambavalu oleks talle tekitanud paistetuse. Ei ole usutav, et kui kaebaja kirjutab hambavaluga samal päeval vanglale kahjunõude, jätab ta sedavõrd olulise asjaolu märkima. Samuti ei pea kohus usutavaks, et vangla jätab reageerimata hambavalust tingitud paistetusele. Kui kaebaja hambavalu oleks tinginud paistetuse, oleks usutav, et paistetus ja sellega kaasnev valu kestab kauem kui mõni tund ning sellisel juhul oleks olnud ka loogiline, et kaebaja astub samme hambaravile pääsemiseks. Vangla esitatud avaldusest nähtub, et neile teadaolevalt ei ole kaebajat pärast 25.11.2024 hambaarsti vastuvõtule registreeritud, ent nad ei välista, et kaebajat võidi registreerida hambaarsti vastuvõtule ka meediku kaudu. Seda informatsiooni vanglal aga ei ole.
7.Z.M palub 12.02.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.02.2025 määrus ja rahuldada menetlusabi taotlus. Halduskohus oleks pidanud jätma HKMS § 112 lg 1 kohaldamata ja tunnistama põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebuse rahuldamine on tõenäoline. Kohus on hinnanud üksnes vastustaja tõendeid, kuid ei ole andnud kaebajale võimalust tõendite esitamiseks. 2(3)

3-25-227 Kaebaja väitis ka vanglale esitatud kahjunõudes paistetust. Paistetus on tervisekahju. Asjaolu, et valu ei takistanud kaebajal muude toimingute sooritamist, ei anna alust kahjunõude rahuldamata jätmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab sisulist läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Halduskohus on õigesti järeldanud, et kaebuse rahuldamine ei ole tõenäoline HKMS § 111 lg 1 mõttes ning seetõttu ei tule kaebajale anda menetlusabi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 1). Kui halduskohtule esitatakse kaebus, milles väidetakse kehavigastuse või muu terviserikke tekitamist ja nõutakse kahju hüvitamist, saab kohus hinnata, kas väidetav kehavigastus või muu terviserike on kaebuses põhjendatud, mis lubaks eeldada kehavigastust või muud terviseriket. Kui kaebaja ei ole kaebuses kehavigastust või muud terviseriket üldse põhjendanud (nt kaebaja ei ole esitanud kahju kohta tõendeid, puudub põhjuslik seos väidetava õigusvastase teo ja kahju vahel), on tegemist ilmselgelt sisutühja väitega selleks, et kaebusele laieneks RLS § 22 lg 1 p-s 11 sätestatud lõivuvabastus. (Riigikohtu 20.12.2010 määrus nr 3-3-1-75-10, p 6; 12.05.2010 määrus nr 3-3-1-8-10, p 10; 12.05.2010 määrus nr 3-3-1-12-10, p 9). Vanglale esitatud kahjunõudes ja halduskohtule esitatud kaebuses väidab kaebaja üksnes valu ja paistetust, tervisekahju mingilgi määral põhjendamata/tõendamata. Ehkki praegusel juhul ei ole halduskohus andnud kaebajale võimalust väidetava tervisekahju täiendavaks põhjendamiseks või tõendite esitamiseks, ei anna see alust halduskohtu 12.02.2025 määruse muutmiseks. Kaebaja ei ole väidetava tervisekahjuga seonduvalt esitanud ühtegi täiendavat põhjendust või tõendit ka koos määruskaebusega ringkonnakohtule. Samuti pole määruskaebuses väidetud seda, et kaebajal oleks võimalik selliseid põhjendusi või tõendeid esitada. Seetõttu on halduskohus õigesti jätnud 12.02.2025 määrusega menetlusabi taotluse rahuldamata ja andud kaebajale täiendava tähtaja riigilõivu tasumiseks.
10.Kaebaja on määruskaebuses seisukohal, halduskohus oleks pidanud jätma HKMS § 112 lg 1 kohaldama ja tunnistama põhiseadusega vastuolus olevaks. Ringkonnakohus selgitab, et vaidlustatud määrusega ei seatud kahtluse alla seda, et tema majanduslik seisund ei võimalda riigilõivu tasumist, vaid menetlusabi taotlus jäeti rahuldamata seetõttu, et kaebuse eduväljavaade on olematu (HKMS § 111 lg 1).
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 12.02.2025 määruse resolutsiooni p 3 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium