Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-25-201
Määruse kuupäev
14. veebruar 2025
Kohtunik
Juhan Siider
Kohtuasi
X-i kaebus meditsiinilise abivahendi tõendi väljastamiseks kohustamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Määruse resolutsiooni p-de 1-4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 121 lg 4, § 119 lg 1 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
3-25-201
3-25-201 preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1). Kaebaja on saanud perearstilt soovitud tõendi ning kohtu hinnangul puudub praegusel juhul põhjus eeldada, et kaebaja suhtes sarnases olukorras tulevikus õigusvastaselt käitutakse. Kui kaebajal tekib tulevikus etteheiteid tervishoiuteenuse kvaliteedile ning ta soovib mingi tervishoiuteenuse osutamist, siis on tal võimalik uuesti kohustamisnõudega halduskohtusse pöörduda Seega on preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamine välistatud. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis tingiksid tuvastamiskaebuse esitamise vajaduse rehabiliteerival eesmärgil. Tuvastamiskaebuse esitamist ei õigusta ka võimalik hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus, kuivõrd kaebaja on juba kohtule sellise hüvitamisnõude esitanud ning selle sisuliseks menetlemiseks ei ole eelnevalt vaja eraldiseisvas menetluses vaidlusaluse toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine. Seega ei ole tuvastamisnõude menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
3-25-201 osutamist reguleerivatele sätetele. Tervishoiuteenus on TTKS § 2 lg 1 kohaselt tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuse osutamisele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted. Vastavalt VÕS § 758 lg-le 1 kohustub üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) tervishoiuteenuse osutamise lepinguga osutama oma kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Tervishoiuteenuse osutamine hõlmab ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 762 kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutab tervishoiuteenuse osutaja üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest.
3-25-201 tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.