3-24-1959 Xi kaebus Tallinna Haridusameti juhataja 20.05.2024 käskkirja osalise tühistamise, 18.06.2024 vaideotsuse tühistamise ja Tallinna linna kohustamise nõudes Kaebaja: X, seaduslikud esindajad A ja B, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Kukk Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindaja Liisa Feldmann Kirjalik menetlus
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja lapsevanema nimi ning nende elukoha aadressi andmed tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.03.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Xi seaduslik esindaja B esitas Tallinna Haridusametile (amet) taotluse määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG). Taotluses märkis lapsevanem, et soovib lapse elukohajärgseks kooliks GAG-i, mis on elukohale lähim kool ja oleks kooliteed alustavale lapsele liikumiseks kõige turvalisem valik, sest ümbruskond on tuttav ja teeületusi minimaalselt. Laps on osalenud GAG-i eelkoolis ja tutvunud koolihoonega.
2.Amet määras 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 kaebaja elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikooli. 207 lapsevanemat soovis GAG-i oma lapse elukohajärgseks kooliks. Arvestades õppekohtade arvu GAG-i esimestes klassides ning laste arvu, kellele see kool on lähim, ei olnud kõigile nendele lastele GAG-i määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. Taotluste läbivaatamise komisjon tegi ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse (RR) kantud enne 20.02.2020. Samuti arvestada elukohajärgse kooli määramisel pere teiste laste õppimist samas koolis. RR andmetel on kaebaja elukohaks xxxxxxxxx, Tallinn, Eesti alates 07.08.2021. Kaebaja elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks, on Kalamaja Põhikool (608 m). Kalamaja Põhikool asub elukohast mõistlikus kauguses. Amet arvestas käskkirja andmisel PGS § 10 lg-s 1 sätestatud linna kohustust tagada koolikohustuslikule isikule võimalus omandada põhiharidus ja elukohajärgse kooli määramise eesmärki.
3.Kaebaja esitas 06.06.2024 ametile vaide. Kaebaja ärakuulamisel jäi ta vaides toodud seisukohtade juurde rõhutades, et lähima kooli määramine nö linnulennult ei ole pädev. Lähima kooli määramisel tuleb arvestada lapse tegelikku teekonda koolini. Kaebaja elukoht asub 152 m kaugusel GAG-ist, kuid ainuüksi RR kande aja tõttu ei võimaldatud lapsel asuda õppima oma elukohale lähimasse kooli GAG-i. Käskkirja väljavõttest ei selgu, kas ja kuidas eespoolnimetatud kriteeriumeid (maksimaalselt) arvestati ning millise täpsema metoodika alusel kujunes nimekiri lastest, kellele määrati elukohajärgseks kooliks GAG, s.o kes jäid nimekirjas kaebajast ettepoole. Kaebaja pöördus pärast käskkirja teatavakstegemist selgituste saamiseks ameti poole. Amet vastas talle 28.05.2024 ja 05.06.2024 kirjadega. Vaide esitaja ei ole rahul ameti vastustega, sest nendes ei selgitata metoodikat, milliste parameetrite alusel lähedust koolile hinnati ning sisustamata on jäetud “mõistliku kauguse” mõiste. Samuti ei ole vaide esitaja saanud detailseid andmeid teiste GAG-i määratud laste kohta. Eelnevast tulenevalt on kaebaja seisukohal, et amet on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes selgitamata täpse metoodika, kuidas toimus kriteeriumite (elukoha lähedus, õe-venna arvestamine, rahvastikuregistri kande aeg) hindamine ja koolikohtade jaotamine, piirdudes nii vaidlustatud käskkirja väljavõttes kui ka vastuskirjades üldsõnaliste selgitustega. Puuduvad piisavad põhjendused, millistel asjaoludel arvati kaebaja GAG-i nimekirjast välja. Kaebaja soovib saada täpsemate andmetega nimekirja GAG-is koolikoha saanud laste kohta ja esitab küsimusi, sh kuidas mõõdeti elukoha kaugust koolist, õdede-vendade kriteeriumi ja RR andmete arvestamise kohta.
4.Amet vastas 13.06.2024 vastuse vaidega koos esitatud teabenõudele. Vastuseks Teie vaides sisaldunud teabenõudele saame öelda järgmist: 1) Tallinna Haridusamet ei saa täiendada vastuses teabenõudele nr. 2.-4/2735-1 edastatud käskkirja Lisa 1 nimekirja iga lapse kohta rahvastikuregistrijärgse elukoha andmetega (tänava ja maja nr. täpsusega), kuna tegemist on juurdepääsupiiranguga teabega (Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12). 2) Selgitame siinkohal taotluste menetlemist alates 1. märtsist:
1.Taotluse esitamisel eKoolis pakutakse lapsevanemale elukohale lähimat kooli ja/või õe-vennaga sama kooli. Kui lapsevanemale need ei sobi, siis on tal võimalus esitada taotlus oma sooviga.
2.eKooli moodulis reastatakse kõik lapsed lähima kooli alusel ning iga kooli kohta tekivad nimekirjad lastest, kellele see kool on lähim (lapsi koheldakse võrdselt sõltumata sellest, kas see lähim kool asub lapse elukohast 40 või 3000 m kaugusel).
3.Kõigile lastele, kellele see konkreetne kool on lähim või seal õpib õde-vend, määratakse koolikoht selles koolis.
4.Kõigile lastele, kelle taotluses on esitatud soov määrata lähimast koolist erinev kool, arvestatakse lapsevanema soovi võimalusel (kui selle kooli lähedal elavaid lapsi on vähem, kui koolil on õppekohti).
5.Kui laste arv, kellele see kool on lähim, on suurem kui õppekohtade arv koolis, siis teise kriteeriumina arvestatakse õdede-vendade õppimisega antud koolis ja kolmanda kriteeriumina rakendatakse lisatingimusena elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega. See tähendab, et elukohale lähimasse kooli määratavad lapsed reastatakse rahvastikuregistri kande aja järgi (lapsi koheldakse võrdselt sõltumata sellest, kas kool asub lapse elukohast 40 või 3000 m kaugusel). Nii saadakse nimistu, kus koolikohad saavad varasema kande ajaga lapsed, kelle arv sõltub konkreetse kooli õppekohtade arvust. Hilisema registrikandega lastele määratakse eriotsusega koht kauguselt järgmisesse kooli.
6.Vajadusel kontrollitakse täiendavalt andmeid (EHIS, THA andmekogu, rahvastikuregister), näiteks eelmise elukoha osas. Elukohajärgse kooli määramisel kasutatakse Maa-ameti Maainfo kaardirakendust, mõõtmismeetodiks on kahe aadressipunkti vaheline sirgjoon. 3) Kõigile lastele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht oli GAG-ile lähim ja kelle õed-vennad õpivad GAG-is, määrati elukohajärgseks kooliks GAG. Õdede-vendade puhul ei arvestatud seda, kas tegemist on õe-venna puhul kooli määratud või kooli katsete tulemusel sisse astunud õpilasega. 4)
5) Lähima elukoha ja õdede-vendade GAG-is õppimise kriteerium ühildati, kuna kooli määrati lapsed, kellel õpib koolis õde-vend. 6) ja 7) Elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjoni koosolekul 10.05.2024 otsustati, et Gustav Adolfi Gümnaasiumi on esitatud taotluses 2024/2025 õppeaastaks soovinud oma lapsele elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat. Gustav Adolfi Gümnaasiumi määratakse 2024/2025 õppeaastaks arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu, elukohajärgseks kooliks 96 lapsele, kellele Gustav Adolfi Gümnaasium on lähim. Arvestades õppekohtade arvu Gustav Adolfi Gümnaasiumi esimestes klassides ning laste arvu, kellel kool on lähim, samuti esitatud taotluste arvu, ei ole kõigile lastele vanemate soovitud kooli määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. Tulenevalt eeltoodust tegi elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon ettepaneku määrata Gustav Adolfi Gümnaasium elukohajärgseks kooliks lastele, kellele kool on elukohale lähim kool ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020.
5.Tallinna Linnavalitsus jättis ameti poolt neile suunatud vaide 18.06.2024 korraldusega (vaideotsus) rahuldamata. GAG määrati 2024/2025 õppeaastaks, arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu, elukohajärgseks kooliks 96-le lapsele. Nende laste puhul on
GAG elukohale lähim ning nende aadressiandmete kohta on RR-sse tehtud kehtiv kanne enne 20.02.2020. Lapsed, kelle aadressiandmete kohta on tehtud kanne RR-s alates 20.02.2020, määrati mõnda teise nende elukoha lähedal asuvasse kooli, sõltuvalt elukohast kas Tallinna Südalinna Kooli või Kalamaja Põhikooli. Amet kasutab elukohale lähima kooli määramisel ühtse allikana ameti veebilehelt kättesaadavat Maa-ameti kaardirakendust, mis mõõdab kooli kaugust lapse elukohast nö linnulennult. Praktikas reastab amet eKooli moodulis kõik lapsed lähima kooli alusel ning iga kooli kohta tekivad nimekirjad lastest, kellele see kool on lähim. Koolikohad määratakse nendele lastele, kellele kool on lähim ja kellel käib seal konkreetses koolis õde või vend, so rakenduvad mõlemad seadusest tulenevad kriteeriumid. Seejärel kasutatakse elukoha läheduse printsiipi. Lapsi koheldakse võrdselt (sõltumata sellest, kas kool asub lapse elukohast näiteks 40 või 3000 m kaugusel), kõigile lastele määratakse kool, mis on tema elukohale lähim. Kui laste arv, kellele konkreetne kool on lähim, on suurem kui õppekohtade arv koolis, rakendatakse lisatingimusena linna määruse kohast rahvastikuregistri kande tegemise aega. Seega reastatakse lapsed RR kande aja järgi. See Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 § 6 järgne lisakriteerium kehtib alates 18.11.2016. Lisakriteerium on selge, lihtsalt kontrollitav ning arvestab seaduses sätestatud elukoha läheduse põhimõtet. GAG-i said koolikoha need lapsed, kelle elukohaandmed on RR-sse kantud enne 20.02.2020. Kaebaja elab RR andmetel aadressil xxxxxxxxx, Tallinn alates 07.08.2021 ning sellest tulenevalt ei saanud ta koolikohta GAG-i. Selline praktika tagab, et elukohajärgse kooli määramine on läbipaistev ja tagab isikute võrdse kohtlemise. Lapsel ei ole igal juhul õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas koolis.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kohtu menetluses on kaebus käskkirja osaliseks tühistamiseks kaebaja osas, vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks GAG. Kaebus põhineb kokkuvõtvalt järgnevatel väidetel.
7.Elukohajärgse kooli määramisel ei olnud võimalik arvestada RR kande ajaga. Seda põhjusel, et PGS § 10 lg 1 ei võimalda sätestada sellist täiendavat kriteeriumi. PGS § 10 lg 1 teise lause kohaselt kehtestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra. Sama sätte kolmanda lause järgi arvestab valla- või linnavalitsus elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Kaebaja hinnangul ei tulene vastavast sättest, et valla- või linnavalitsusel oleks võimalik kehtestada täiendavaid kriteeriume. Vastustajal on võimalik elukohajärgse kooli määramisel
arvestada üksnes PGS § 10 lg-s 1 sätestatud kriteeriumitega, kuivõrd PGS ei näe ette volitusnormi täiendavate kriteeriumite kehtestamiseks. Kohalik omavalitsus saab elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimuste ja korraga täpsustada menetluslike üksikasju, kuid ei saa muuta elukohajärgse kooli määramisel arvesse võetavaid asjaolusid, mis on sätestatud seaduses.
8.Isegi kui RR kannet oleks võimalik koolikohtade määramisel arvestada, siis saab seda teha üksnes viimase sammuna. Seega tulnuks koolikohti täites esmalt arvestada elukohalähedust ja asjaolu, kas peres kasvab ka teisi lapsi ning millises koolis nad käivad. Kaebajale edastatud tabelist nähtub, et 40 lapse puhul oli lapsel GAG-is õde või vend (vt lisa 10). Eeldades, et ühelgi teisel 111 lapsel, kelle osas lapsevanem oli taotlenud koolikohta GAG-is, ei õpi õde ja/või venda GAG-is, tulnuks ülejäänud 56 vaba koolikoha täitmisel lähtuda lapse elukoha läheduse printsiibist ehk reastada koolikohtade soovijad tabelis vastavalt nende elukoha kaugusele GAG-ist. Alles seejärel oleks võimalik kõrvutada ehk võrrelda RR andmeid, kuna koolikohti oli siiski vähem, kui kooli astuda soovivaid lapsi. RR kannete kõrvutamine ehk võrdlemine tähendab seda, et kui kõik lapsed, kellel ei ole GAGis õppimas vanemaid õdesid või vendi, elavad GAG-ist sama kaugel (ca 150 kaugusel), siis tuleb koolikoht anda lastele, kelle RR elukohakande aeg on varasem. Võrdlemise või kõrvutamisega ei ole tegemist olukorras, kus koolikohad täidetakse üksnes elukohakande ajast lähtuvalt, mida kaebaja hinnangul on praegusel juhul tehtud.
Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja veenvalt põhjendanud, et kõikide tabelisse kantud laste puhul on ka tegelikkuses GAG elukohale lähim kool.
Elukohajärgse kooli määramise otsus on langetatud kaalutlusõigust rikkudes, kuna vastustaja ei arvestanud oluliste kriteeriumitega ning on meelevaldselt lähtunud koolikohtade täitmisel üksnes RR elukohakande aegadest.
9.Vaideotsuse ja teabenõude vastuse kohaselt mõõdab amet kooli kaugust lapse elukohast n-ö linnulennult, s.t mõõtmismeetodiks on kahe aadressipunkti vaheline sirgjoon. Kaebaja hinnangul ei ole see kohane meetod. Elukohajärgse kooli määramisel tuleks tuvastada iga lapse osas tema RR-sse kantud elukoha täpne kaugus võimalikest koolidest ja hinnata kogumis kõiki asjaolusid arvesse võttes, mis on lapse jaoks konkreetsel juhul parim lahendus. Tallinna Ringkonnakohtu (otsus asjas nr 3-19-1394, p 18) selgituste kohaselt tuleb sisustada elukoha lähedust koolile, võttes arvesse geograafiliselt elukohale kõige lähemat kooli. Geograafiliselt elukohale kõige lähema kooli arvesse võtmine tähendab seda, et sisuliselt tuleb hinnata lapse tegelikku kooliteed. Praegusel juhul pikeneks kaebaja koolitee 580 m võrra, kui kaebaja asuks alates sügisest õppima jalgsi 750 m kaugusel asuvas Kalamaja Põhikoolis. Seejuures tuleks kaebajal jalgsi ületada hommikuse tipptunni ajal mitmeid reguleerimata ristmike. Seevastu GAG-is õppimise korral oleks kaebaja koolitee olulises osas mööda jalakäijate tänavat üksnes 170 m pikkune ning võimaldaks kaebajal turvaliselt kooli ja kodu vahel liikuda tuttava ümbruskonna ning minimaalsete teeületuste tõttu. Vastustaja sisekontrolöri teenistuse menetlusosakonna jurist on 12.06.2024 toimunud ärakuulamisel nõustunud, et linnulennu metoodika rakendamist ei ole kehtivates õigusaktidest reguleeritud. Sellest tulenevalt võib vastav metoodika olla ebapädev ning tänased õigusaktid võivad vajada täiendamist. Tema selgituste kohaselt on uus abilinnapea teinud ametile ettepaneku vaadata läbi määrus nr 132 selle täiendamise eesmärgil. Lisaks esineb menetlusosakonna tema hinnangul ametis töötavate ametnike töös eksimusi. Eeltoodu kinnitab et linnulennu metoodikat ei ole võimalik elukohajärgse kooli määramisel rakendada.
10.Kuivõrd linnulennu metoodika rakendamine ei ole asjakohane, siis tulnuks ametil välja selgitada, kui kaugel asuvad tegelikkuses teised koolid koolikoha saanud laste elukohast. Lapse tegeliku kooliteekonnaga arvestamata jätmise tõttu võib olla tekkinud olukord, kus mõnele RR kande aja alusel GAG-is koolikoha saanud lapsele on tegelikkuses lähemal mõni muu elukohajärgne kool kui GAG või on see muu kool lapsele oluliselt lähemal kui kaebajale
Kalamaja Põhikool.
11.Vastustaja on esitanud sama pere teiste laste kui asjaolu arvesse võtmise osas vastuolulisi selgitusi. Ühelt poolt järeldub, et vastustaja on elukohajärgse kooli määramisel arvestanud üksnes RR kande aega. Samas on vastustaja selgitanud, et arvestatud on ka sama pere teiste laste õppimist koolis. Vastustaja on vastuses teabenõudele p-s 3 selgitanud, et kõigile lastele, kellele see konkreetne kool on lähim või seal õpib õde-vend, määratakse koolikoht selles koolis. Lisaks on vastustaja vaideotsuse p-s 7.5 selgitanud, et teise kriteeriumi, pere teiste laste õppimine samas koolis, osas said GAGi koha lapsed, kellele see on lähim kool ning kelle õed ja vennad juba käivad samas koolis. Kaebaja järeldab sellest, et vastustaja on elukohajärgse kooli määramisel eelistanud lapsi, kelle peres kasvab veel teisi lapsi, kes on konkreetsest lapsest vanemad ja kes käivad juba GAG-is. Seejuures on vastustaja eelistanud neid lapsi ka lastele, kelle peres rohkem lapsi ei kasva või kelle peres kasvav laps või lapsed on nooremad kui laps, kellele elukohajärgse kooli määramist taotletakse.
12.Kuigi käskkirja kohaselt määrati GAG elukohajärgseks kooliks lastele, kellele GAG oli elukohale lähim kool ning kelle rahvastikuregistri kande aeg oli 2/3 hilisemalt 20.02.2020, ei vasta see tõele. Vastustaja poolt kohtule esitatud andmetest nähtub, et tegelikkuses on GAG määratud elukoha järgseks kooliks ka lastele, kelle rahvastikuregistri kande ajaks on 19.04.2021, 23.09.2023, 06.12.2023, 05.07.2022 (vt kaebaja 11.07.2024 määruskaebuse lisa 7).
13.Kohtumenetluse ajal 27.09.2024 ilmus väljaandes Delfi artikkel, mille kohaselt on GAG-i
1.klassi vastu võetud vähemalt viis õpilast väljaspool elukohajärgse kooli määramise korda. Tingimuseks õpilaste vastuvõtmisel on olnud õpilase vanema töötamine GAG-is. Sellist õiguslikku alust lapse kooli vastuvõtmiseks ei eksisteeri. Vastustaja on samas artiklis rikkumist tunnistanud, s.o pidanud õpilaste vastuvõtmist väljaspool elukohajärgse kooli määramise korda õigusvastaseks. Seega on vastustaja tunnistanud, et elukohajärgse kooli määramise menetlus seoses GAG-iga on olnud õigusvastane. GAG on määratud elukohajärgseks kooliks vähemalt viiele õpilasele, kelle puhul selleks õiguslik alus puudus.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
15.Käskkirja andmisel ei tehtud kaalutlusvigu ning avalik huvi määrata elukohajärgsed koolid vastavalt PGS § 10 lg-s 1 sätestatud olulistele asjaoludele, on tagatud. Samuti on õiguspärane vaideotsus, milles põhjendati kooli mõistlikku kaugust, elukoha läheduse põhimõtet ning laste võrdset kohtlemist.
16.Amet lähtus käskkirja andmisel asjaolust, et lähim eesti õppekeelega kool kaebaja elukohale on GAG (152 m). GAG-i soovis enda lapse elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat. Amet määras kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu arvesse võttes 2024/2025. õa GAG-i elukohajärgseks kooliks 96 lapsele. Seega ei olnud kõigile lastele GAG-i määramine elukohajärgseks kooliks võimalik.
GAG-i said koolikoha need lapsed, kelle elukohale see on lähim kool ning kelle õde või vend selles koolis juba õpib.
17.Kuna kooli soovijaid oli rohkem kui koolil õppekohti, lähtus amet viimase kriteeriumina RR järgse elukoha kehtiva kande tegemise ajast. Selle põhjal tekkis pingerida lastest. Viimased, kes said koolikoha, nende RR kande aeg oli 20.02.2020. Sellest kuupäevast hilisema registrikandega lapsed (kellel ei õpi GAG-is õde ega venda) ei saanud GAG-s koolikohta. Neile määras amet koolikoha läheduselt järgmisesse kooli. Sellist käitus amet ka kaebajaga, kelle RR elukoha kanne tehti 07.08.2021. Seetõttu määra amet kaebaja elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikooli.
18.Kalamaja Põhikool asub kaebaja elukohast 608 meetri kaugusel, see tähendab on lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Kaebajal ei ole vaja kooli jõudmiseks kasutada ühistransporti. Kuid tal on selleks vajadusel võimalus (näiteks trammipeatuseni „Balti jaam“ jala 130 meetrit, trammipeatusest „Salme“ kooli jala 220 meetrit). Kaebajal ei ole õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas koolis. Kalamaja Põhikooli puhul täitis vastustaja seadusest tuleneva kohustuse tagada kaebajale kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus.
19.Kohus ei saa ametit kohustada määrama kaebaja elukohajärgseks kooliks GAG-i, kuna seal ei ole vabu õppekohti. Kaebaja oli käskkirja andmise ajal koolikohast ilma jäänud laste nimekirjas 15. positsioonil (tänase päeva seisuga on 12. positsioonil). Seega rikuks kohustamisnõude rahuldamine kolmandate isikute ehk nende laste õigusi, kellele samuti on GAG lähim kool, kuid kes ei saanud koolikohta ning kes on kaebajast pingereas eespool. Õppekohtade vähesuse tõttu ei saanud GAG-i 1. klassi õppekohta 65 last, kellele GAG oli lähim kool.
20.Vastustaja esitas kohtule kõikide GAG koolikohta taotlenute andmed, koolikoha saanud laste andmed ja koolikohast ilma jäänud laste andmed. See tabel kajastab menetluses toimunud muutusi. Näiteks 5 last loobusid neile määratud koolikohast ning amet määras need 05.06.2024 käskkirjadega teistele taotlejatele, kellel oli GAG lähim kool. Need viis last oleksid pidanud kohad saama 20.05.2024 käskkirjaga. Vead ilmnesid vaidemenetluste jooksul: 4 lapse osas ei kuvanud programm õe/venna olemasolu ning ühe lapse elukoha kauguse mõõtmisel esines ebatäpsus.
21.Vastustaja selgitab kaebaja 16.01.2025 menetlusdokumendis väljatoodud 4 lapse RR kannete kohta järgmist: - RR kande aeg 19.04.2021 (laps määrati GAG-i algse 20.05.2024 käskkirjaga. Laps oli piirkonnas kolinud ja ka eelmise elukoha kohaselt oli GAG talle kõige lähim kool. Eelmise elukoha kande aeg RR-is oli 23.10.2016). - RR kande aeg 23.09.2023 (laps määrati GAG-i 05.06.2024 käskkirjaga, kuna GAG-is õppis õde/vend ning laps oli piirkonnas kolinud. Ka eelmise elukoha kohaselt oli GAG talle kõige lähim kool ja eelmise elukoha kande aeg RRis oli 07.10.2020). - RR kande aeg 06.12.2023 (laps määrati GAG-i 05.06.2024 käskkirjaga, kuna GAG-is õppis õde/vend). - RR kande aeg 05.07.2022 (laps määrati GAG-i 05.06.2024 käskkirjaga, kuna GAG-is õppis õde/vend).
22.Kaebaja viitas 16.01.2025 menetlusdokumendis Delfi artiklile, mille kohaselt võttis GAGi direktor seadusevastaselt kooli õppima töötajate lapsed. Vastustaja kui koolipidaja sai sellest teada ning viis läbi sisejuurdluse. Vastustaja kinnitab, et vastu võeti 5 koolis töötava töötaja
last. Amet tegi 17.09.2024 GAG-i direktorile hoiatuse, kuna direktor rikkus töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
23.Kaebus tuleb jätta rahuldamata. PGS § 10 lg 1 rakendamine
24.Vastustaja on nii vaide- kui ka kohtumenetluses selgitanud, kuidas toimus GAG-i esimeste klasside komplekteerimine 2024. aastal. Esmajärjekorras tehti kindlaks elukohajärgse kooli määramise taotluste esitanute pinnalt laste arv, kelle jaoks on GAG elukohale lähim kool. Klasside komplekteerimisel võeti kumulatiivselt arvesse sama pere teiste laste õppimist samas koolis. Viimasena arvestati RR kande aega. Seda tõendab vastustaja poolt 08.07.2024 menetlusdokumendi lisana esitatud isikustamata andmetega excel tabel, mis kajastab nende GAG-is koolikoha saanud lapsi, kellele GAG on lähim kool, kas neil on GAG-is õde/vend ning RR kande aega. See tabel kattub andmetelt vastustaja poolt üksnes kohtule 08.08.2024 esitatud isikustatud andmetega excel tabeliga. Sama kehtib 08.07.2024 ja 08.08.2024 esitatud andmetega tabelite osas – need tabelid kajastavad lapsi, kes ei saanud GAG-is koolikohta. Kohus tuvastab 08.07.2024 esitatud isikustamata andmetega tabeli alusel, et selles on välja toodud isik, kelle elukoht asub 152m kaugusel GAG-ist, tema RR kande aeg on 07.08.2021. Ta oli RR kande aja järgi 15. kohal nende hulgas, kes ei saanud GAG-is koolikohta. 08.08.2024 esitatud tabeli järgi on see isik 12. kohal nende hulgas, kes ei saanud koolikohta. Tema elukohaks on xxxxxxxxx, Tallinn, Eesti. Tema nimi on X. Eeltoodud tabelitest nähtub kohtule, et vastustaja on kõigi laste puhul, kellele GAG määrati elukohajärgseks kooliks lähtunud põhimõttest, et tegemist oleks õpilase elukohale lähima kooliga. Täiendavalt on arvesse võetud õe/venna kriteeriumit ning alles viimasena RR kande aega. Selline lahendus oli vältimatu, sest GAG oli vastustaja poolt kasutatud kaardirakenduse alusel lähimaks kooliks enamatele lastele võrreldes koolikohtade arvuga (207 lapsevanema taotlust 96-le kohale).
25.Kohus kajastab otsuse p-s 4 teadlikult kogu ameti 13.06.2024 vastust kaebaja teabenõudele. Seda põhjusel, et kaebaja on seda vastust kajastanud tendentslikult – toonud välja üksnes vastuse ühe osa, jättes ülejäänu kajastamata. Kohus hindab 13.06.2024 vastust tervikuna koosmõjus vaideotsuse ja vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadega. Tervikut arvestades on eksitav kaebaja esitatud arusaam, et Ühelt poolt järeldub, et vastustaja on elukohajärgse kooli määramisel arvestanud üksnes RR kande aega. Samas on vastustaja selgitanud, et arvestatud on ka sama pere teiste laste õppimist koolis. Midagi sellist ei ole toimunud. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et vastustaja võttis arvesse esmalt laste elukoha lähedust koolile, seejärel õe-venna õppimist samas koolis ning lisaks elukohaandmete RR kandmise aega.
Tõsi on see, et vastustaja on 13.06.2024 vastuses ühes kohas eksinud, kui märkis p-s 3, et kõigile lastele, kellele see konkreetne kool on lähim või seal õpib õde-vend, määratakse koolikoht selles koolis. Samas on kohtu jaoks arusaadav, et see keeleline eksimus ei toonud kaasa sisulist eksimust. Sest sama vastuse GAG-i puudutavas osas selgitas amet järgmist. 3) Kõigile lastele, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht oli GAG-ile lähim ja1 kelle õed-vennad õpivad GAG-is, määrati elukohajärgseks kooliks GAG. Õdede-vendade puhul ei arvestatud seda, kas tegemist on õe-venna puhul kooli määratud või kooli katsete tulemusel sisse astunud õpilasega. 4)
5) Lähima elukoha ja õdede-vendade GAG-is õppimise kriteerium ühildati, kuna kooli määrati lapsed, kellel õpib koolis õde-vend.
Sellest põhimõttest lähtus amet koolikohti määrates. Seda kinnitavad vaideotsus ja vastustaja seisukoht kohtumenetluses. Seega on kaebaja ainuüksi lähtudes ameti 13.06.2024 vastuse ühest keelevääratusest teinud meelevaldseid järeldusi. RR kande aeg kui lubatud kriteerium
26.PGS § 10 lg 1 kohaselt tagab linn koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra. Linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. Tallinnas on elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord sätestatud määrusega nr 132, mille § 6 sätestab, et elukohajärgse kooli määramise olulised asjaolud on esmajärjekorras õpilase elukoha lähedus koolile, sama pere teiste laste õppimine samas koolis ja võimaluse korral arvestatakse vanemate soove. Seega vastab määruse sõnastus seaduse sõnastusele. Täiendavalt kehtestas vastustaja 18.11.2016 § 6 teise lause sõnastuses: Kui kooli on soovijaid rohkem kui koolil õppekohti, siis arvestatakse isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Sellise täiendava kriteeriumi kehtestamist on kohtupraktikas peetud lubatavaks (Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2020 otsuse asjas nr 3-19-1394, p 16, Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2024 määrus asjas nr 3-24-1960, p 14 ja Tallinna Ringkonnakohtu 25.07.2024 määrus asjas nr 3-24-2023, p 17). PGS § 10 lg-ga 1 on seadusandja jätnud kohalikule omavalitsusele teatava kaalutlusruumi elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel. Olukorras, kus teatav kool on lähimaks kooliks rohkematele lastele, kui see kool õpilasi vastu võtta saab, tuleb kohalikul omavalitsusel leida ühelt poolt võimalikult õiglane ja seaduse eesmärgiga kooskõlas olev, teisalt aga ka võimalikult selgetel kriteeriumitel põhinev ja arusaadavat rakendamist võimaldav kord, mille alusel õppekohti kui piiratud ressurssi jagatakse. Seda ongi vastustaja teinud määruse nr 132 § 6 teise lause kehtestamisega. Järelikult on kaebaja etteheide RR kande aja arvestamise osas alusetu.
Kohtu rõhuasetus
Maa-ameti Maainfo kaardirakenduse kasutamine kui lubatud ja vajalik meetod
27.Ametil on kohustus tagada piisavalt ette ennustatav ja arusaadav süsteem elukoha läheduse määramisel koolist. Selleks on amet võtnud kasutusele Maa-ameti Maainfo kaardirakenduse, mille alusel on võimalik kindlaks määrata konkreetse lapse RR järgse elukoha kaugus lähimast koolist. Vastustaja selgitas kohtumenetluses, et Maa-ameti Maainfo kaardirakenduse mõõtmismeetodiks on kahe aadressipunkti vaheline sirgjoon. Nimetatud kaardirakendust kasutati kõikide laste osas, kellele elukohajärgset kooli määrati. Vastav kaardirakendus on avalikult kättesaadav, kui minna ameti kodulehele, kus on teemaks 1. klassi astumine https://www.tallinn.ee/et/haridus/esimesse-klassi-astumine.
Selline kaardirakendus on olnud kasutusel pikaajaliselt. Konkreetselt saab kohus viidata vähemalt 2019. aastale (Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2020 otsuses asjas nr 3-19-1394 on viidatud kaebaja elukoha kaugusele lähimast koolist, tuginedes ameti poolt kasutusel olevale kaardirakendusele, vt täpsemalt selle otsuse p 11, 14). Seega on vastustaja loonud 1. klassi kohtade andmise jaoks avaliku süsteemi, mis võimaldab lapsevanematel võimalikult varakult aru saada, milline on nende lapse RR järgsest elukohast lähtuvalt geograafiliselt lähim kool. Tegemist on läbipaistva süsteemiga, mis tagab kõigi koolikohta soovivate laste võrdse kohtlemise. Ennustatava ja arusaadava süsteemi loomine olukorras, kus piiratud aja raamides tuleb teha väga palju otsustusi (lisaks GAG-ile kõigis teistes elukohajärgse vastuvõtuga Tallinna koolides), on lubatud ja vajalik. See süsteem on kooskõlas PGS § 10 lg-ga 1 ja määrusega nr 132. Ühe Tallinna Linnavalituse ametniku seisukoht vastava meetodi kasutamise väidetava reguleerimatuse kohta ei ole kohtu jaoks siduv.
28.Kaebaja on eksinud Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2020 otsuse asjas nr 3-19-1394 sisustamisel. Selle otsuse p-s 18 selgitab ringkonnakohus, et elukoha lähedust koolile tuleb sisustada kui lapse elukohale lähimat, s.o geograafiliselt kõige lähemat kooli. Sarnaselt on seda sisustanud ka õiguskantsler eespool viidatud seisukohas. Kuid selle pinnalt on kaebaja teinud eksliku järelduse, et geograafiliselt elukohale kõige lähema kooli arvesse võtmine tähendab seda, et sisuliselt tuleb hinnata lapse tegelikku kooliteed. Midagi sellist ei ole ringkonnakohus öelnud ning seda ei saa ka otsusest tuletada. Otsuse esemeks oli olukord, kus Tallinna linna elukoha läheduse hindamise rakenduse kohaselt asus Kalamaja Põhikool kaebaja lapse RR järgsest elukohast 281 m kaugusel, GAG 536 m kaugusel (otsuse p 11, 14). Sellises olukorras ütles ringkonnakohus, et Tallinna linn on õigesti sisustanud mõistet elukoha lähedus koolile, kui tõdes, et PGS § 10 lg 1 alusel on kaebajale lähimaks kooliks Kalamaja Põhikool (otsuse p 18).
29.Kaebaja on vääral arvamusel, et lapse elukoha täpne kaugus lähimast koolist omab tähtsust. Ja et seetõttu tuleks esmalt reastada koolikohtade soovijad (vt kaebaja koostatud näitlik tabel 1) lähtudes nende elukoha kaugusele GAG-ist. Ning seda arvesse võtta täiendava kriteeriumi RR kande aja kohaldamisel. Selline lähenemine ei ole põhjendatud. Õige on vastustaja lähenemine, et sama staatuse omandavad kõik koolikohtade soovijad, kellele konkreetne kool, antud juhul GAG, on lähimaks kooliks. Seejuures ei oma tähtsust, et isiku X elukoha puhul on selleks kauguseks nt 237 m, Y puhul nt 312 m, Z puhul 589 m. Elukoha täpse kauguse alusel koolist ei moodustata pingerida. Selline ei ole olnud seadusandja tahe elukohast lähima kooli kriteeriumi kehtestamisel. Pärast käskkirja andmist toimunu
30.Vastustaja poolt kohtule 08.08.2024 esitatud tabelist nähtub, et pärast käskkirja andmist loobusid 5 last (96-st) neile antud koolikohast. Seega vabanes 5 koolikohta. Need täideti lastega, kellele samuti oli GAG lähimaks kooliks. Nendest 4 puhul oli jäänud mingil põhjusel käskkirja koostamise seisuga tuvastamata, et neil õpib GAG-is õde/vend ning ühe puhul oli tegemist kaardirakenduse veaga. Arvestades ameti koormust koolikohtade jagamise menetluses, kus tuleb lühikese ajaga jagada sadu koolikohti, on teatud liiki eksimused paratamatus. Eksimuste parandamiseks on vaidemenetlus, kus on võimalik ilmselged eksimused kiiresti parandada (nt et mingil põhjusel ei olnud ametil teavet, et GAG-s õpib juba koolikoha taotleja õde/vend). Eeltoodud eksimused ei muuda tervikuna ameti poolset elukohajärgse kooli määramise menetlust arusaamatuks ja läbipaistmatuks.
31.Kohus hindab kaebuse alusel käskkirja ja vaideotsuse õiguspärasust. Nende haldusaktide õiguspärasus ei sõltu otseselt sellest, et vastustaja tuvastas järelevalvemenetluse kaudu GAG-i direktori poolse ebaõige haldusmenetluse 5 koolikoha andmisel õpetajate lastele. Ebaõige haldusmenetluse mõju võiks omada tähendust, kui see mõjutaks kaebaja õigusi. Nii see aga ei ole, sest kaebaja oli koolikohast ilma jäänud laste nimekirjas 08.08.2024 seisuga alles 12. kohal.
32.Tulenevalt eeltoodust ei ole vastustaja eksinud kaebajale koolikoha määramisel õigusaktide nõuete vastu. Seega puudub alus tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldamiseks.
33.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad kummagi menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.