Xi kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.10.2024 otsuse nr 5.7-2/9240 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, lepinguline esindaja advokaat Dmitri Santašev Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Meeli Alviste
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.03.2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus tunnistas 21.11.2023 otsusega kriminaalasjas nr xxxxxxx (dtl 9-12) Xi (kaebaja) süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi (korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) ja karistas teda vangistusega 9 kuud. Vangistus asendati 268 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teha 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.Karistusregistri (dtl 13) andmetel jõustus maakohtu otsus 07.12.2023 ja karistus täideti 30.09.2024.
3.Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tunnistas 08.10.2024 otsusega nr 5.7-2/9240 (dtl 6-8) ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 63 lg 2 p 1, § 57 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel kaebaja teenindajakaardi kehtetuks. Põhjendused:
3-24-2965
3.1.Teenindajakaart annab õiguse teostada inimeste vedu. Teenindajakaardi omaja peab ÜTS § 57 lg 1 p 4 järgi vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1 järgi peetakse teenindajakaardi omaja mainet heaks, kui teda ei ole karistatud mh KarS §-s 424 sätestatud kuriteo eest või kui nimetatud karistuse karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse (KarRS) kohaselt kustutatud. KarRS § 24 lg 1 p 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud 3 aastat. Järelkontrolli käigus selgus, et kaebajat on pärast teenindajakaardi väljastamist karistatud KarS § 424 lg 2 alusel, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Karistus on täitmata.
3.2.Teenindajakaardi kehtetuks tunnistamiseks on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles kaebaja erahuvi. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, mille juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Kaebaja rikkus korduvalt seadust joobeseisundis sõiduki juhtimisega, mis on omakorda põhiliseks liiklusohuks. Joobeseisundis sõiduki juhtimised on tihti liiklusavariide põhjuseks ja liiklusavariides on inimesed saanud kannatada või kaotanud elu. Kaebaja oli teadlik, et ta oli alkoholi tarbinud ega veendunud enne sõiduki juhtima asumist oma seisundis. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kinnitab, et kaebaja suhtumine liikluskorda on ükskõikne ja ta on oma olemuselt ohtlik. Ta seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja vara. Avalikuks huviks on vältida hea maine nõudele mittevastava taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset ohtu elule ja tervisele. Seadusandja on välistanud esimese astme kuritegude ning selliste kuritegude ja väärtegude, mis seavad otseselt ohtu klientide elu ja tervise, sooritanud isikute tegutsemise taksojuhina. Selle eesmärk on taksoteenuse kasutajate turvalisuse tagamine. Teenindajakaardi omanik peab olema usaldusväärne ja tegevusloa andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse tagada taksoteenuse kasutajate kaitse mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest. Liiklusreegleid rikkuvat isikut ei saa pidada taksoteenust kasutavatele klientidele ohutuks teenindajaks. Järelikult ei ole võimalik sellisel ühistranspordijuhil liikluses kaasliiklejaid ohustamata taksoteenust osutada.
3.3.Kuna karistus ei ole täidetud ja karistuse karistusandmete registrist kustumiseni on piisavalt pikk aeg, on mõistlik teenindajakaart kehtetuks tunnistada.
4.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.10.2024 otsuse tühistamiseks. Põhjendused:
4.1.Kaebaja on seisukohal, et amet rikkus kaalutlusõigust ja haldusakt on kaebaja suhtes ebaproportsionaalne. Amet valis rangeima meetme, hindamata leebema meetme kohaldamise võimalust. ÜTS § 63 lg 2 p 1 annab võimaluse teenindajakardi kehtivus peatada, kui teenindajakaardi omaja ei vasta ÜTS §-s 57 sätestatud nõuetele. Amet jättis välja selgitamata, kas ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 toodud viimane lause on kohaldatav ka kaebaja puhul. Kaebajat ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Lisaks pole kaebajat üle ühe korra karistatud tahtliku teise astme kuriteo eest. Kaebaja õiguste riive muudab ebamõistlikult intensiivseks asjaolu, et kaebajat karistati nii vangistusega kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega ning sellele lisaks tunnistas amet kaebaja teenindajakaardi kehtetuks.
4.2.Ameti otsus on rajatud vaid sellele, et kaebajat on karistatud KarS § 424 järgi ja kaebaja suhtumine liiklusreeglitesse on ükskõikne. Kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja kinnipidamine joobeseisundis toimus väljaspool tööaega, mis tähendab, et kaebaja suhtub oma ametisse vastutustundlikult ja on teadlik, et taksojuhina on üks tema peamisi kohustusi reisijate turvalisuse tagamine, mida ei saa täita joobeseisundis. Ainuüksi ühe kriminaalmenetluse raames tehtud otsuse põhjal ei saa järeldada, et kaebaja ei järgi liiklusreegleid ega sobi taksojuhiks.
2(7)
3-24-2965
Kaebajal ei ole alates 22.11.2023 liiklusrikkumisi ning ta on praeguseks korrektne liikleja. Kriminaalasjas kantud karistuse eesmärk on täidetud ja see on kaebajat tõsiselt mõjutanud. Kaebaja kahetseb siiralt juhtunut. Ta on teinud sellest olukorrast õiged järeldused ja lubanud, et sellisesse olukorda ta enam ei satu. Seega puudub ülekaalukas avalik huvi teenindajakaardi kehtetuks tunnistamiseks, eriti pärast karistuse ära kandmist.
4.3.Kaebaja ainus tuluallikas on töötamine taksojuhina. Kaebajal on alaealised lapsed, keda ta peab ülal pidama. Laste kasvatamisel ja ülalpidamisel osaleb ka laste ema. Siiski ei ole laste ema sissetulek piisavalt suur, et katta ainuisikuliselt terve leibkonna ülalpidamiskulud. Kaebaja abikaasa ametlik palk on 1075 eurot kuus. Kaebajal ja tema abikaasal on ühine majapidamine ning nad panustavad võrdselt perekonna heaolusse ja toimetulekusse. Lisaks mõjutab üldine elukalliduse tõus märkimisväärselt leibkonna toimetulekut. Teenindajakaardi kehtetus võib ohustada laste heaolu tagamist, mis rikub kaebaja ja tema laste subjektiivseid õigusi. Uue töökoha leidmine, mis suudaks pakkuda samaväärset sissetulekut perekonna ülalpidamiseks ei ole praegust keerulist tööturu olukorda arvestades sugugi lihtne.
4.4.Kaebajat ei saa lugeda head mainet kaotanuks pelgalt ühe episoodi järgi. Kaebaja maine tuleb lugeda jätkuvalt heaks hoolimata toime pandud süüteost.
4.5.Amet on tuginenud ebaõigetele asjaoludele, väites, et otsuse tegemise ajal ei olnud karistus täidetud. Kaebaja hinnangul on tegemist väga olulise tähelepanematusega, mis on toonud kaasa ebaproportsionaalselt karmid tagajärjed. Kaeabaja on seisukohal, et amet on tuginenud ebaõigetele andmetele ja teinud ilmselgelt kaalumisvea.
Tallinna linn (vastustaja) palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Vastustaja tuvastas, et kaebajal oli karistusregistris kehtiv kriminaalkaristus, mis andis õiguse kaebajale väljastatud teenindajakaardi kehtivus peatada või tühistada. KarRS § 24 lg 1 p 7 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud 3 aastat. Kuna kaebaja ei vastanud ÜTS §-s 57 sätestatud nõuetele, kaalus vastustaja ÜTS § 63 lg 2 p 1 alusel teenindajakaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatamist või selle kehtetuks tunnistamist. Vastustaja koostas 14.08.2024 teate kavatsusest teha teenindajakaardi kehtetuks tunnistamise otsus (dtl 72-73). Vastustaja tugines teate vormistamisel karistusregistri andmetele ning arvestas, et 07.12.2023 määratud karistus oli täitmata ja selle karistusandmete registrist kustumise päeva ei ole võimalik määrata, kuna karistusandmete kustutamise tähtaeg hakkab kulgema alates karistuse täitmise kuupäevast. Seetõttu oli mõistlik teenindajakaart kehtetuks tunnistada.
5.2.Vaidlusalune haldusakt on õiguspärane ja õigusaktidega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on haldusaktis ära märkinud järelkontrolli käigus tuvastatud asjaolud ja õiguslikud alused, mille kohaselt otsustas kaebaja teenindajakaardi kehtivuse tühistada, mitte peatada.
5.3.Haldusaktis on selgelt ära nimetatud, et kaebaja eiras vastustaja telefonikõnesid ja e-kirja teel edastatud teateid. Kaeabaja ei esitanud ajavahemikul 14.08.-08.10.2024 vastustajale arvamust ega vastuväiteid. Vastustaja üritas kaebajaga võtta ühendust telefoni teel, e-kirja teel ja tähitud kirjaga. Prooviti kõikvõimalikke viise, et kaebajaga ühendust saada, kuid kaebaja ei reageerinud. Kaebaja käitus ükskõikselt ning vältis vastustaja e-kirja teel edastatud dokumente ja teateid.
5.4.ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 on sätestatud tingimused, mille kohaselt peetakse teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet heaks, kui teenindajakaardi taotlejat ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest, KarS §-s 422 või 424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse (LS) §-s 201, § 221
3(7)
3-24-2965
lg-s 2, § 222 lg-s 2, §-des 223-226, § 227 lg-s 3-4, § 230 lg-s 2, §-des 234-237 või § 242 lg-s 2 sätestatud kuriteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist KarRS-i kohaselt kustutatud. Kaebaja kriminaalkaristuse kanne on karistusregistris kehtiv. Kaebaja sooritas ühiskondlikult kasuliku töö 30.09.2024, seega kustutatakse tema karistus kriminaalasjas karistusregistrist kolme aasta pärast, s.o 30.09.2027 (KarRS § 24 lg 1 p 7).
5.5.Teenindajakaardi kehtetuks tunnistamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Kaebaja rikkus korduvalt seadust joobeseisundis sõiduki juhtimisega, mis on omakorda põhiliseks liiklusohuks. Sealjuures on joobeseisundis sõiduki juhtimised tihti liiklusavariide põhjuseks ja liiklusavariides on inimesed mitte ainult saanud kannatada, vaid ka kaotanud oma elu.
5.6.Vaidlustatud haldusakti koostamisel on arvesse võetud maakohtu otsuses märgitud asjaolusid, et kaebaja pani tahtlikult toime korduva joobeseisundis juhtimise, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kinnitab, et kaebaja suhtumine liikluskorda on ükskõikne ja seega oma olemuselt ohtlik ning rikkumise toime panemise hetkel seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elud ja nende vara. Avalikuks huviks on vältida hea maine nõudele mittevastava taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset ohtu elule ja tervisele. Seadusandja on välistanud esimese astme kuritegude ning selliste kuritegude ja väärtegude, mis seavad otseselt ohtu klientide elu ning tervise, sooritanud isikute tegutsemise taksojuhina. Sätte eesmärk on taksoteenuse kasutajate (klientide) turvalisuse tagamine. Teenindajakaardi omanik peab olema usaldusväärne ja tegevusloa andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse tagada taksoteenuse kasutajate kaitse mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest. Liiklusreegleid rikkuvat isikut ei saa pidada taksoteenust kasutavatele klientidele ohutuks teenindajaks. Järelikult ei ole võimalik sellisel ühistranspordijuhil liikluses kaasliiklejaid ohustamata taksoteenust osutada.
5.7.Kaebaja väide, et kaebaja kinnipidamine joobeseisundis toimus väljaspool tööaega, on otsitud õigustus enda käitumisele. Kaebaja pani joobeseisundis toime rikkumise ja omab kehtivat kriminaalkaristust. Taksoteenuse osutamise puhul on tegemist ÜTS § 7 järgi ühissõidukiga, mida taksojuht kasutab tasulise taksoveoteenuse osutamiseks ühiskonnas. Taksoteenuse osutajad peavad olema hea mainega ja hea isiku taustaga, et tagada klientidele turvaline ja õiguspärane teenus lähtepunktist sihtpunkti.
5.8.Kaebaja märgib, et tema ainus tuluallikas on töötamine taksojuhina. Eesti Vabariigis ei ole tööpuudust, kuna tööportaalides on tööpakkumisi piisavalt, seega on kaebajal võimalus valida endale teine töökoht või omandada uus eriala.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.ÜTS § 63 lg 2 p 1 sätestab, et teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja võib selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi omaja ei vasta sama seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele. ÜTS § 57 lg 1 p 4 kohaselt peavad teenindajakaardi taotleja ja omaja vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1 sätestab, et teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet peetakse heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest, KarS §-s 422 või 424 sätestatud kuriteo eest,
4(7)
3-24-2965
LS §-s 201, § 221 lg-s 2, § 222 lg-s 2, §-des 223–226, § 227 lg-tes 3–4, § 230 lg-s 2, §-des 234–237 või § 242 lg-s 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist KarRS-i kohaselt kustutatud.
7.Vaidluse all ei ole asjaolu, et Harju Maakohus tunnistas kaebaja süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistas teda 9 kuu pikkuse vangistusega, mis asendati 268 tunni pikkuse üldkasuliku tööga. Kaebaja täitis karistusregistri andmetel karistuse 30.09.2024, seega kustuvad karistusandmed karistusregistrist 30.09.2027 (KarRS § 24 lg 1 p 7).
8.Kuna kaebajat on karistatud KarS § 424 lg-s 2 sätestatud kuriteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud, siis ei vasta ta ÜTS § 57 lg 2 p 1 järgi hea maine nõudele. Tähtsust ei oma kaebaja väited, et kaebajal ei ole alates 22.11.2023 liiklusrikkumisi ja ta on praeguseks korrektne liikleja. Seaduse kohaselt ei ole need asjaolud hea maine hindamisel olulised. Kui kaebajal on karistusregistris kehtiv karistus, siis ei ole tal teenindajakaardi omajalt nõutavat head mainet. ÜTS § 57 lg 2 p 1 kohaselt saab hea maine lugeda taastunuks karistusandmete karistusregistrist kustutamisel. Seega peab kaebaja näitama pikema perioodi jooksul, et ta on oma rikkumistest õppinud ja suudab liikluses nõuetekohaselt käituda.
9.Samuti ei ole tähtsust, et kaebajat on kriminaalkorras karistatud ainult ühel korral ja otsus on tehtud ainult ühe kriminaalasja alusel. Seaduses ei ole sätestatud, et tegemist peaks olema korduva rikkumisega. Piisab ka ühest kriminaalkaristusest. Lisaks ei vasta kaebaja väide, et tegemist oli üksnes ühekordse rikkumisega, tõele. Harju Maakohtu otsuse kohaselt pani kaebaja toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. Samuti ei oma tähtsust asjaolu, et joobeseisundis juhtimine leidis aset väljaspool tööaega ehk mitte taksoveoteenust osutades. Suurema ohu allika valdaja peab olema kohusetundlik nii tavaliikluses kui ka taksoveoteenuse osutamisel. Korduv joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine näitab kaebaja suhtumist liikluskorda ja kehtivatesse seadustesse. Seetõttu ei saa eeldada, et kaebaja käitub taksoveoteenust osutades kohusetundlikumalt kui tavaliiklejana.
10.Asjakohane ei ole kaebaja väide, et vastustaja jättis välja selgitamata, kas kaebaja suhtes on kohaldatav ÜTS § 57 lg 2 p 2 teine lause, mille kohaselt peetakse mainet heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Vastustajal ei olnud võimalik seda lauset kohaldada, kuna viidatud lause kuulub ÜTS § 57 lg 2 p 2 alla ja on kohaldatav üksnes p-s 2 nimetatud rikkumiste osas. ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 nimetatud rikkumiste puhul ei kohaldata sama sätte lg 2 p 2 teist lauset. Kaebajat karistati KarS § 424 lg 2 alusel, mis kuulub ÜTS § 57 lg 2 p-s 1 viidatud rikkumiste hulka.
11.Asjakohane ei ole ka kaebaja väide, et kaebaja õiguste riive on ebamõistlikult intensiivne, kuna teda karistati nii vangistusega, juhtimisõiguse äravõtmisega ja lisaks ka teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisega. Käesoleval juhul ei ole vaidluse all kaebajale vangistuse määramise ega juhtimisõiguse äravõtmise õiguspärasus. Käesoleva menetluse raames on võimalik üksnes välja selgitada, kas teenindajakaardi kehtetuks tunnistamise otsus oli õiguspärane või mitte. Seejuures ei ole ÜTS-i alusel teenindajakaardi äravõtmine sanktsioon toime pandud rikkumise eest, vaid haldusõiguslik meede, mis on ette nähtud taksoveoteenust kasutavate isikute kaitseks. Kaebajat ei ole sellega karistatud, vaid võetud ära luba, mille saamise tingimustele ta enam ei vasta.
12.ÜTS § 63 lg 2 p 1 võimaldab teenindajakaardi omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada. Seega tuli vastustajal kaaluda, millist tagajärge kaebaja suhtes 5(7)
3-24-2965
kohaldada. Vastustaja ei saanud teha kaebajale ettekirjutust puuduste kõrvaldamiseks, sest kaebajal ei ole võimalik muuta karistusandmeid või karistusregistri kandeid kustutada. Vastustajal oli huvide kaalumise kohustus, otsustamaks, kas peatada teenindajakaardi kehtivus kindlaksmääratud ajaks või tunnistada see kehtetuks. Vastustaja põhjendas teenindajakaardi kehtetuks tunnistamist sellega, et karistus on täitmata, karistuse kustutamiseni karistusregistrist on piisavalt pikk aeg ja esineb ülekaalukas avalik huvi.
13.Vastustaja märkis ebaõigesti, et otsuse tegemise ajal oli kaebajal karistus täitmata. Karistusregistri andmetel täitis kaebaja karistuse 30.09.2024. Eeltoodu ei too aga kaasa vaidlusaluse haldusakti õigusvastasust ega tühistamist. Kuna kaebaja täitis karistuse 30.09.2024, siis on endiselt põhjendatud vastustaja seisukoht, et karistusandmete kustutamiseni registrist on pikk aeg (3 aastat), st karistusandmed kustuvad alles 30.09.2027. Seega ei ole vastustaja teinud siinkohal ilmselget kaalumisviga. Kohtu arvates ei oma kaebaja õiguste riive seisukohalt olulist tähtsust, kas teenindajakaart tulnuks peatada või kehtetuks tunnistada. Mõlemal juhul puudunuks kaebajal õigus 3 aasta jooksul taksoveoteenust osutada. Erinevus seisneb selles, milliseid toiminguid peab kaebaja tegema pärast karistusandmete kustutamist uue teenindajakaardi saamiseks. Kaebaja ei ole sellekohast riivet välja toonud. Kaebaja eesmärk on jätkata kohe taksoveoteenuse osutamist.
14.Kohtu hinnangul on vastustaja kaalutlus teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisel, et 3 aastat on pikk aega, asjakohane. Selle aja jooksul võivad tekkida muud asjaolud, mis muudavad kaebaja sobimatuks taksoveoteenust osutama (vt ÜTS §-s 60 toodud aluseid). Seega on põhjendatud, et vastustaja kontrollib 3 aasta möödudes kaebaja vastavust seaduses esitatud nõuetele uuesti, mitte ei taasta üksnes talle varem väljastatud luba. Loa peatamine on põhjendatud eelkõige juhtudel, kus loa kasutamist keelavad asjaolud esinevad lühemaajaliselt.
15.Vastustaja on õigesti kaalunud teenindajakaardi kehtetuks tunnistamise asjaolusid ja põhjendatult arvestanud rikkumise raskust. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab ohtu nii teistele liiklejatele kui ka kaebaja taksoveoteenust kasutavatele klientidele. Käesoleval juhul on taksoveoteenust kasutavate isikute õigus saada turvalist taksoteenust ja teiste liikluses osalevate isikute ohutus oluliselt kaalukamad hüved kaebaja huvist töötada taksojuhina ja teenida sellega perele elatist. Kaebaja on korduvalt joobeseisundis mootorsõidukit juhtides näidanud end liikluses ohtliku ja vastutustundetuna. Maakohtu otsusest nähtuvalt on kaebaja põhjustanud joobeseisundis ka liiklusõnnetuse. On avalikes huvides, et teenindajakaarti poleks isikul, kelle liikluskäitumine on ohtlik. Kaebajal on küll võimalik jätkata liikluses mootorsõiduki juhina (maakohtu otsusega võeti kaebajalt juhtimisõigus 3 kuuks), kuid taksoveoteenuse osutajale on põhjendatud kõrgemate nõudmiste esitamine. Taksoveoteenuse osutajate suhtes kehtestatud loakohustus ja sellega kaasnev järelevalvemenetlus on ette nähtud klientide kaitsmise eesmärgil. Klientide huvi turvalise teenuse vastu, mis peab kaitsma nende elu, tervist ja vara, on kaalukam kaebaja huvist teenida sissetulekut taksoveoteenust osutades. Karistusandmete kustumisel (30.09.2027) on kaebajal õigus taotleda uus teenindajakaart.
16.Kaebaja tööks oli taksoveoteenuse osutamine. Kaebaja sissetulek ei olnud perekonna ainus tuluallikas, kaebaja abikaasa sissetulekut kasutatakse samuti leibkonna ülalpidamiseks. Pole alust arvata, et kaebaja ei leia endale uut sobivat teenistust. Uue töökoha leidmine ja sellele kuluv aeg võib mõjutada kaebaja ja tema pere sissetulekut. Kuid kaebajal on võimalik paluda uue töö leidmiseks abi Eesti Töötukassalt, kellelt on võimalik taotleda ka töötule ettenähtud toetusi ja teenuseid. Toimetulekuraskuste korral on võimalik pöörduda abitaotlusega kohaliku omavalitsuse organi poole. Kaebaja pidi ette nägema, et rikkudes liiklusreegleid ja juhtides korduvalt joobeseisundis mootorsõidukit, kaasneb sellega tema
6(7)
3-24-2965
õiguste piiramine. Kaebaja õigusi ei saa kaitsta teiste isikute õiguste arvelt ehk lubada tal jätkata taksoveoteenuse osutamisega, seades sellega ohtu tema kliendid ja teised liiklejad.
17.Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja teenindajakaardi kehtetuks tunnistamise otsus on õiguspärane, seepärast puudub alus kaebust rahuldada. Kaebus jääb rahuldamata.
18.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.