E.B kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei 08.10.2024 otsuse nr 5.7-2/9240 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – E.B, esindaja vandeadvokaadi Dmitri Santašev Vastustaja – Tallinna linn, esindaja D.E
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.11.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.B määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Ameti abi
RESOLUTSIOON
Jätta E.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2965 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tunnistas 08.10.2024 otsusega nr 5.7-2/9240 ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 63 lg 2 p 1, § 57 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 alusel E.B taksoveo õigust tõendava teenindajakaardi nr TK12893 kehtetuks. Teenindajakaardi omaja peab ÜTS § 57 lg 1 p 4 järgi vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1 järgi peetakse teenindajakaardi omaja mainet heaks, kui teda ei ole karistatud mh KarS §-s 424 sätestatud kuriteo eest või kui nimetatud karistuse karistusandmed on karistusregistrist karistusregistri seaduse (KarRS) kohaselt kustutatud. KarRS § 24 lg 1 p 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud 3 aastat. Järelkontrolli käigus selgus, et Harju Maakohus tunnistas 21.11.2023 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-6331 E.B pärast teenindajakaardi väljastamist süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi (korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) ja karistas teda vangistusega 9 kuud. Karistus on täitmata. Teenindajakaardi kehtetuks tunnistamiseks on ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles E.B erahuvi. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede
3-24-2965 juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. E.B rikkus korduvalt seadust joobeseisundis sõiduki juhtimisega, mis on põhiline liiklusoht. Ta oli teadlik, et ta oli alkoholi tarbinud ega veendunud enne sõiduki juhtima asumist oma seisundis. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kinnitab, et E.B suhtumine liikluskorda on ükskõikne ja ta on oma olemuselt ohtlik. Ta seadis oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu ja vara. Avalik huvi on vältida hea maine nõudele mittevastava taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset ohtu elule ja tervisele. Seadusandja on välistanud esimese astme kuritegude ning selliste kuritegude ja väärtegude, mis seavad otseselt ohtu klientide elu ja tervise, sooritanud isikute tegutsemise taksojuhina. Selle eesmärk on taksoteenuse kasutajate turvalisuse tagamine. Teenindajakaardi omanik peab olema usaldusväärne ja tegevusloa andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse tagada taksoteenuse kasutajate kaitse mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest. Liiklusreegleid rikkuvat isikut ei saa pidada taksoteenust kasutavatele klientidele ohutuks teenindajaks. Järelikult ei ole võimalik sellisel ühistranspordijuhil liikluses kaasliiklejaid ohustamata taksoteenust osutada. Kuna karistus ei ole täidetud ja karistuse karistusandmete registrist kustumiseni on piisavalt pikk aeg, tuleb teenindajakaart kehtetuks tunnistada.
2.E.B esitas 28.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.10.2024 otsuse tühistamiseks. Harju Maakohtu 21.11.2023 otsusega nr 1-23-6331 tunnistati kaebaja süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati teda vangistusega 9 kuud. Vangistus asendati 268 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli teha 10 kuu jooksu alates kohtuotsuse jõustumisest. Karistusregistri andmetel jõustus maakohtu otsus 07.12.2023 ja karistus täideti 30.09.2024. Vastustaja rikkus kaalutlusõigust ja haldusakt on kaebaja suhtes ebaproportsionaalne. Vastustaja valis rangeima meetme, hindamata leebema meetme kohaldamise võimalust. ÜTS § 63 lg 2 p 1 annab võimaluse teenindajakardi kehtivus peatada, kui teenindajakaardi omaja ei vasta ÜTS §-s 57 sätestatud nõuetele. Vastustaja jättis välja selgitamata, kas ÜTS § 57 lg 2 ps 2 toodud viimane lause on kohaldatav ka kaebaja puhul. Kaebajat ei ole varem kriminaalega väärteokorras karistatud. Lisaks pole kaebajat üle ühe korra karistatud tahtliku teise astme kuriteo eest. Otsus on rajatud vaid sellele, et kaebajat on karistatud KarS § 424 järgi ja kaebaja suhtumine liiklusreeglitesse on ükskõikne. Kaebaja sellega ei nõustu. Kaebaja kinnipidamine joobeseisundis toimus väljaspool tööaega, mis tähendab, et kaebaja suhtub oma ametisse vastutustundlikult ja on teadlik, et taksojuhina on üks tema peamisi kohustusi reisijate turvalisuse tagamine, mida ei saa täita joobeseisundis. Ainuüksi ühe kriminaalmenetluse raames tehtud otsuse põhjal ei saa järeldada, et kaebaja ei järgi liiklusreegleid ega sobi taksojuhiks. Kaebaja kahetseb siiralt juhtunut. Ta on teinud oma järeldused ja lubanud endale, et sellisesse olukorda ta enam ei satu. Kaebaja ainus tuluallikas on töötamine taksojuhina. Kaebajal on alaealised lapsed, keda ta peab ülal pidama. Teenindajakaardi kehtetus võib ohustada laste heaolu. Kaebaja arvates ei saa lugeda kaebaja head mainet kaotatuks pelgalt ühe episoodi järgi. Kaebaja maine tuleb lugeda jätkuvalt heaks hoolimata toime pandud süüteost. Kaebaja esitas 15.11.2024 esialgse õiguskaitse taotluse ameti 08.10.2024 otsuse täitmise peatamiseks. Kaebaja soovib teenindajakaardi kehtima jätmist kohtumenetluse ajaks, vastasel korral ei saa ta töötada ja tema materiaalne olukord võib muutuda keeruliseks. Kaebajal puudub võimalus leida kiirkorras uus töökoht. Kaebaja ülalpidamisel on alaealised lapsed. Kaebaja ei ole pannud toime uusi õigusrikkumisi ega ole jäänud vahele joobeseisundis, mis kinnitab tema tõsist suhtumist olukorda ja valmisolekut täita taksojuhi tööülesandeid 2(6)
3-24-2965 vastutustundlikult. Olukorras, kus otsus on vaidlustatud, peaks kaebajale jääma võimalus osutada taksoteenust vähemalt kohtumenetluse ajal.
3.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja taotlus ei ole põhjendatud ega proportsionaalne, lähtudes asjaolust, et teda on kriminaalkorras karistatud ja karistusandmed kustutatakse karistusregistrist 3 aasta möödumisel üldkasuliku töö sooritamisest. Karistusregistri andmetel täitis kaebaja karistuse 30.09.2024 ja karistusregistrist andmete kustutamise aeg hakkab kulgema sellest kuupäevast. Teenindajakaardi kehtetuks tunnistamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kinnitab, et kaebaja suhtumine liikluskorda on ükskõike ja seega olemuselt ohtlik. Rikkumise toimepanemisel seadis kaebaja oma käitumisega reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elud ja vara. Avalikuks huviks on vältida hea maine nõudele mittevastava taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset ohtu elule ja tervisele. Teenindajakaardi omanik peab olema usaldusväärne ja tegevusloa andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse tagada taksoteenuse kasutajate kaitse mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest. Liiklusreegleid rikkuvat isikut ei saa pidada taksoteenust kasutavatele klientide ohutuks teenindajaks. Antud juhul kaalub ülekaalukas avalik huvi – oht klientide ja teiste liiklejate elule ja tervisele – üle erahuvi. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal on laste kasvatamisel ainuhooldusõigus. Ta ei ole märkinud, kuidas ja kas osaleb laste ema laste kasvatamisel. Kaebajal on võimalik esitada uus teenindajakaardi taotlus 3 aasta möödumisel.
4.Tallinna Halduskohus jättis 21.11.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Kaebaja teenis seni sissetulekut taksoveoteenust osutades. ÜTS § 54 lg 3 sätestab, et teenindajakaart tõendab õigust töötada sõidukijuhina taksoveol. Järelikult puudub kaebajal teenindajakaardi puudumisel õigus taksoveoteenust osutada. Kaebaja on kaotanud oma sissetuleku teenimise võimaluse. Kohus peab usutavaks, et uue töökoha leidmine ei pruugi toimuda kiiresti, mis halvendab kaebaja ja tema pere sissetulekut. Siiski ei pea kohus esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks, sest kaebusel puuduvad eduväljavaated. Vastustaja tugines vaidlusaluse otsuse tegemisel ÜTS § 63 lg 2 p-le 1, § 57 lg 1 p-le 4 ja lg 2 p-le 1. ÜTS § 63 lg 2 p 1 sätestab, et teenindajakaardi ja sõidukikaardi andja võib selle omajale teha puuduste kõrvaldamiseks ettekirjutuse või teenindajakaardi ja sõidukikaardi kehtivuse kindlaksmääratud ajaks peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui teenindajakaardi omaja ei vasta sama seaduse §-s 57 sätestatud nõuetele. ÜTS § 57 lg 1 p 4 sätestab, et teenindajakaardi taotleja ja omaja peavad vastama hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1 sätestab, et teenindajakaardi taotleja ja omaja mainet peetakse heaks, kui teda ei ole karistatud esimese astme kuriteo eest, KarS §-s 422 või 424 sätestatud kuriteo eest, liiklusseaduse §-s 201, § 221 lg-s 2, § 222 lg-s 2, §-des 223–226, § 227 lg-tes 3–4, § 230 lg-s 2, §-des 234–237 või § 242 lg-s 2 sätestatud väärteo eest või kui nimetatud karistuste karistusandmed on karistusregistrist KarRS-i kohaselt kustutatud. Kaebaja täitis karistusregistri andmetel karistuse 30.09.2024, seega kustuvad karistusandmed karistusregistrist 30.09.2027 (KarRS § 24 lg 1 p 7). Kuna kaebajat karistati KarS § 424 alusel ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustunud, siis ei vasta kaebaja ÜTS § 57 lg 2 p 1 järgi hea maine nõudele. Viidatud normid ei eelda, et tegemist peaks olema korduva seaduse rikkumisega. Piisab ühekordsest rikkumisest. Tegemist oli piisavalt tõsise süüteoga, mida seadusandja on pidanud igal juhul teenindajakaardi omaja head mainet rikkuvaks. Seejuures 3(6)
3-24-2965 oli maakohtu otsuse järgi tegemist korduva mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, järelikult ei vasta tõele kaebaja väide, et tegemist oli ühekordse rikkumisega. Samuti pole oluline, et rikkumist ei pandud toime taksoveoteenust osutades. Korduv joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine näitab kaebaja suhtumist juhikohustustesse ja seaduse täitmisse. Sellist käitumist arvestades ei saa eeldada, et kaebaja käitub taksoveoteenuse osutajana kohusetundlikumalt kui tavaliiklejana. Asjakohane ei ole kaebaja viide ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 toodud teisele lausele, mille kohaselt mainet peetakse heaks ka juhul, kui teenindajakaardi taotlejat või omajat on nimetatud õigusrikkumiste eest karistatud, kuid menetluse tulemusel leitakse, et konkreetsel juhul tuvastatud asjaolude põhjal oleks hea maine kaotamine ebaproportsionaalne. Viidatud lauset kohaldatakse ÜTS § 57 lg 2 p-s 2 toodud rikkumiste, mitte sama lõike p-s 1 toodud rikkumiste suhtes, mida näitab selgelt lause asukoht normis. Kaebaja toime pandud rikkumine asetseb sama lõike p-s 1, seega p-s 2 toodud kaalumist kaebaja rikkumise puhul arvestada ei saa. Kuna kaebaja ei vastanud hea maine nõudele ja tegemist oli teenindajakaardi omajale ette nähtud kohustusliku tingimusega, siis oli vastustajal õigus kohaldada ÜTS § 63 lg 2 p-s 1 sätestatud meetmeid. ÜTS § 63 lg 2 näeb haldusorganile ette kaalumiskohustuse, mistõttu tuli vastustajal selle normi järgi kaaluda, kas ja millist tagajärge mainet rikkuvate süütegude korral rakendada. Vastustaja sai valida teenindajakaardi kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise vahel või rikkumisele reageerimata jätmise vahel. Kuna kaebaja täitis karistuse 30.09.2024, on põhjendatud vastustaja seisukoht, et karistusandmete kustumiseni registrist on pikk aeg (3 aastat). Seega ei ole vastustaja teinud siinkohal ilmselget kaalumisviga. Kaebaja õiguste riive seisukohalt ei oma olulist tähtsust, kas teenindajakaart tulnuks peatada või kehtetuks tunnistada. Mõlemal juhul puudunuks kaebajal õigus 3 aasta jooksul taksoveoteenust osutada. Erinevus seisneb selles, milliseid toiminguid peab kaebaja tegema pärast karistusandmete kustutamist uue teenindajakaardi saamiseks. Kaebaja ei ole sellekohast riivet välja toonud. Kaebaja eesmärk on jätkata taksovoeteenuse osutamist. Vastustaja põhjendused avaliku huvi ülekaalukuse kohta on asjakohased. Kaebaja on korduvalt joobeseisundis mootorsõidukit juhtides näidanud end liikluses ohtliku ja vastutustundetuna. Kaebajal on küll võimalik jätkata liikluses mootorsõiduki juhina, kuid taksoveoteenuse osutajale kõrgemate nõudmiste esitamist ei saa pidada põhjendamatuks. Taksoveoteenuse osutajate suhtes kehtestatud loakohustus ja sellega kaasnev järelevalvemenetlus on ette nähtud klientide kaitsmise eesmärgil. Klientide huvi turvalise teenuse vastu, mis peab kaitsma nende elu, tervist ja vara, on kaalukam kaebaja huvist teenida sissetulekut taksoveoteenust osutades. Kaebajale kaasnevat riivet ei saa pidada ülemääraseks, sest tal on võimalik karistusandmete kustumisel taotleda uus teenindajakaart. Seniks on tal võimalik hankida endale muu töö. Kaebaja ei ole täpsemalt kirjeldanud oma majanduslikku seisu. Kaebaja viitas küll alaealistele lastele, kuid ei ole viidanud, kas lastel on ka ema ja kas ema osaleb laste kasvatamisel ja ülalpidamisel. Seega ei saa ainuüksi sellest, et kaebaja ei saa taksoveoteenust osutada, järeldada tingimata kaebajale kaasnevaid pöördumatuid tagajärgi ja perekonna toimetulekuraskustesse sattumist. Igal juhul ei saa kaebaja õigusi kaitsta teiste isikute õiguste arvelt. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.E.B palub 06.12.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 21.11.2024 määrus ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
4(6)
3-24-2965 Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Asjaolu, et kaebaja oli juba eelnevalt karistatud nii vangistuse kui juhtimisõiguse äravõtmisega, muudab kaebaja õiguste riive ebamõistlikult intensiivseks. Kaebaja on oma karistuse ära kandnud, mistõttu ei saa väita, et avalik huvi kaalub üles kaebaja õigused. Kaebaja kinnitab, et laste kasvatamisel ja ülalpidamisel osaleb ka laste ema, kuid tema sissetulek ei ole piisav, et katta ainuisikuliselt terve leibkonna ülalpidamiskulud. Kaebajal ja tema abikaasal on ühine majapidamine. Neil on finantskohustusi (eluasemelaen 450 eurot) ja muid kohustusi, mida tuleb täita. Üleüldine elukalliduse tõus mõjutab märkimisväärselt leibkonna toimetulekut. Kaebajal ei ole olnud alates 22.11.2023 liiklusrikkumisi ja ta on praeguseks korrektne liikleja. Kaebaja saab taotleda uut teenindajakaarti pärast karistuse kustumist karistusregistrist, s.o 30.09.2027. Seega on vastustaja meede rangem kui kriminaalasjas mõistetud karistus. Seda ei saa lugeda proportsionaalseks ega õiguspäraseks. Kaebaja maine on taastunud.
6.Tallinna linn palub 10.12.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Teenindajakaart tunnistati kehtetuks seetõttu, et kaebajal oli karistusregistris üks kehtiv kriminaalkaristus. KarRS § 24 lg 1 p 7 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. Karistusregistri andmete kohaselt täitis kaebaja karistuse 30.09.2024. Klientide huvi turvalise teenuse vastu, mis peab kaitsma nende elu, tervist ja vara, on kaalukam kaebaja huvist teenida sissetulekut taksoveoteenust osutades. Kaebaja õiguste riivet ei saa pidada ülemääraseks, sest tal on võimalik karistusandmete kustumisel taotleda uut teenindajakaarti. Kaebajal on võimalus uue töö/ameti leidmiseks pöörduda Eesti Töötukassa poole, kellelt on võimalik taotleda ka töötule ettenähtud toetusi ja teenuseid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Vajaduse korral tuleb esialgset õiguskaitset kohaldada ka siis, kui pöördumatute tagajärgede saabumine pole kindel (nt Riigikohtu 11.12.2020 määrus nr 3-20-605, p 11). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel peab kohus HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
10.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on ära hoida olukord, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks enam efektiivne. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada.
11.Vaatamata esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisele, ei ole vaidlustatud 08.10.2024 otsuse kehtivuse peatamine põhjendatud, sest haldusasjas seni esile toodud asjaolude ja esitatud tõendite põhjal ei ole kaebuse eduväljavaade kuigi suur ega kaebaja õiguskaitsevajadus ülekaalukas.
5(6)
3-24-2965
12.Harju Maakohtu 21.11.2023 otsusega nr 1-23-6331 tunnistati kaebaja süüdi KarS § 424 lg 2 järgi (korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Kaebaja täitis talle mõistetud karistuse 30.09.2024, seega kustuvad tema karistusandmed karistusregistrist 30.09.2027 (KarRS § 24 lg 1 p 7). Kuna kaebajat on karistatud KarS §-s 424 sätestatud kuriteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud, siis ei vasta kaebaja ÜTS § 57 lg 2 p 1 järgi hea maine nõudele. ÜTS § 57 lg 2 p 1 on imperatiivne säte. Teenindajakaardi omajal ei tohi olla kehtivat karistust KarS §-s 422 sätestatud kuriteo eest ja tal peab olema ÜTS § 57 lg 1 p 4 järgi hea maine. Vastustajal puudub selles osas kaalutlusruum ja vastustaja ei ole kaebaja maine kohta hinnangu andmisel eksinud. Tähtsust ei oma kaebaja selgitused, et ta on karistuse kandnud ja on alates 22.11.2023 korrektne liikleja, sest seaduse sõnastuse järgi ei ole see teenindajakaardi maine hindamisel oluline, kui karistusandmed ei ole kustutatud. Hea maine saab lugeda taastunuks karistusandmete karistusregistrist kustutamisel (ÜTS § 57 lg 2 p 1).
13.Vastustajal oli huvide kaalumise kohustus, kui ta otsustas, kas peatada teenindajakaardi kehtivus kindlaksmääratud ajaks või tunnistada teenindajakaart kehtetuks (ÜTS § 63 lg 2). Kuigi vastustaja tõi otsuses ekslikult välja, et karistus on täitmata, on vastustaja ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult arvestanud rikkumise raskust ja karistusandmete registrist kustumise aega. Vastustaja on lähtunud teenindajakaardi kehtetuks tunnistamisel õigetest kaalutlustest, pidades kaalukamaks ja seega kaitsmist väärivaks nii taksoteenust kasutavate isikute õigust saada turvalist taksoteenust kui ka teiste liikluses osalevate isikute ohutust, mis kaalub üles kaebaja õiguse töötada taksojuhina ja teenida sellega elatist. Korduv joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine näitab isiku suhtumist liikluskorda. On avalikes huvides, et teenindajakaart poleks isikul, kelle liikluskäitumine on ohtlik. Kaebajal on võimalik jätkata liikluses mootorsõiduki juhina, kuid taksoveoteenuse osutajale on kõrgemate nõudmiste esitamine põhjendatud. Kaebaja õiguste riivet ei saa pidada ülemääraseks. Karistusandmete kustumisel (30.09.2027) on kaebajal õigus taotleda uus teenindajakaart. Halduskohtu ettepanek kaebaja toimetuleku parandamiseks ei ole kohatu. Toimetuleku parandamiseks on kaebajal võimalik alustada tööotsingutega, paludes seejuures abi töötukassalt, kellelt on võimalik taotleda töö leidmiseni töötule ettenähtud toetusi ja teenuseid. Määruskaebuse väited finantskohustustest (eluasemelaen) ja muudest kohustustest on jäänud paljasõnaliseks. Esile toodud kohustuste ja üldise elukalliduse tõusu pinnalt ei saa järeldada kaebajale selliste pöördumatute tagajärgede saabumist ja kaebaja ülekaalukat õiguskaitsevajadust, mis annaks alust taotluse rahuldamiseks. Väheste eduväljavaadetega kaebuse korral esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaasneksid praegusel juhul avalikele huvidele ebaproportsionaalselt rasked tagajärjed.
14.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.