Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar 28. jaanuar 2025, Tartu 3-23-1366
Haldusasi
X.X.-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2024. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. esindajad v.adv Ott Lepmets ja adv Kristiina Pralla Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet esindaja Merle Magnus
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2024. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta X.X.-i kaebus rahuldamata.
3.Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. veebruar 2025.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada, et kaebaja töötas kokku 20 aastat 5 kuud ja 29 päeva täistööajaga OÜ-s XXX kokku- ja väljaveotraktoristina, s.o ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206 (määrus nr 206) kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punktis 1 „Metsavarumine“ (erialakood 19207) nimetatud kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohale.
2.Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitas, et kaebaja ametinimetuseks töölepingus on märgitud metsa kokku- ja väljaveotraktorist. Seejuures töötas kaebaja masinatega – forvarder Ponsse H15, forvarder Valmet 830, forvarder Metsis 408 ja forvarder Metsis 808. Töötamine forvarderitega ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Samuti ei anna kaebajale õigust soodustingimustel vanaduspensionile see, kui kaebuses nimetatud kolmandale isikule on soodustingimustel vanaduspension sarnastel asjaoludel ekslikult määratud.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
3.8. aprilli 2024. a otsusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebuse.
4.Halduskohus sedastas, et tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, mida peetakse töötamiseks tervist kahjustatavates tingimustes, määratlemise ainupädevus on Vabariigi Valitsusel vastavalt soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p-ile 1 ja §-le
6.Määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberija puidutööstus“ koodi 19207 all on märgitud „Kokku- ja väljaveotraktorist“. Vaidlust ei ole, et kaebaja töölepingu järgi töötaski kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal. OÜ XXX selgitusest nähtub ning kirjalikud ütlused andnud tunnistajad on kinnitanud, et töö oli vahetustega, toimus sundasendis ja mürakeskkonnas, taluda tuli vibratsiooni, tööülesanded hõlmasid remonti välitingimustes aastaringselt ja töötamist pimedal ajal tuledega. Lähtuda ei saa sellest, et kaebaja töötas masinatega – forvarder Ponsse H15, forvarder Valmet 830, forvarder Metsis 408 ja forvarder Metsis 808, jättes piisavalt arvesse võtmata kaebaja töö eripära, tehtavate toimingute iseloomu ning seotuse. Forvarderi rattad on lintidega, millega sõites on rappumine pidev ja tervistkahjustav (selja- ja närvivalu) ja talvetingimustes on töö pimedal ajal ja halva nähtavusega, kusjuures koorma laadimine toimub sortimentide kaupa. Seega vastab kaebaja töö koodi 19207 all on märgitud kokku- ja väljaveotraktoristi tööle.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses osutab vastustaja, et kaebaja töötas forvarderitel, mitte endisaegsel vintsiga varustatud väljaveotraktoril. Sotsiaalministeeriumi, kelle pädevuses on anda selgitusi soodustingimustel pensioni õigust andvate ametikohtade nimekirjade osas, on kinnitanud, et töö forvarderitel ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Sellesse nimekirja ei ole lisatud forvarderi juhi ametikohta ning töö forvarderil ei ole võrdsustatav nimekirja aastal 1992 lisatud kokku- ja väljaveotraktoristi tööga. Tunnistaja A.O. töötas koos kaebajaga veebruar 2007 – veebruar 2022 ja tunnistaja T. P. aastatel 2010 – 2012 ja 2015 – 2023. Tuleb tähele panna, et tunnistaja ei saa anda ütlusi ajavahemiku kohta, mil ta kaebajaga koos ei töötanud.
6.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb kaebaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kaebaja leiab, et vastustajal puudub õigus kitsendada määrusega nr 206 kehtestatud ametikohtade nimekirja. Vabariigi Valitsus ei ole soodusstaaži andvate töökohtade nimekirjade sisu määratlemise õigust SKA-le delegeerinud (ega saagi seda teha), Sotsiaalministeeriumile on antud üksnes volitus määrusele lisatud nimekirju selgitada.
Vastustaja selgitused, miks töötamine forvarderil ei ole võrdsustatav töötamisena kokku- ja väljaveo traktoristina, põhinevad kaheldava väärtusega allikatel ja/või asjaolude moonutatud kujul esitlemisel. Tehnoloogia areng ajas ei saa ära võtta SVPS § 1 lg 1 p-s 2 nimetatud töökohtadel töötavate inimeste õigust saada soodustingimustel vanaduspensioni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb apellatsioonkaebus rahuldada.
8.SVPS § 1 p-i 2 järgi on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.
9.Vaidlust ei ole, et kaebajal on 25-aastane üldine pensionistaaž. Ringkonnakohtu arusaamisel ei ole vaidlust ka selle üle, et kaebaja on töötanud enam kui kaksteist ja pool aastat OÜ-s XXX kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal. Sellel ametikohal kuulusid kaebaja tööülesannete hulka aastaringselt raielangil metsamaterjali kokkuvedu, kogutud koorma vedamine laoplatsile ja selle virnastamine ning puidu markeerimine märkevärviga vastavalt sortimendile. Kaebaja töötas spetsiaalselt selleks otstarbeks ehitatud hüdrotõstukiga varustatud kokkuveomasinal (forvarderil). Muu hulgas oli kaebaja kohustatud hoidma tehniliselt korras temale tööks kasutada antud traktori. Vastustaja märgib apellatsioonkaebuses, et halduskohtus ütlusi andnud tunnistaja ei saanud anda ütlusi selle kohta, milliseid tööülesandeid täitis kaebaja ajavahemikel, mil tunnistaja ei töötanud kaebajaga koos. Samas ei väida vastustaja, et seetõttu oleks tõendamata kaebaja töötamine OÜ-s XXX kokku- ja väljaveotraktoristi tööülesandeid täites enam kui kaheteist ja poole aasta jooksul. Ringkonnakohus osutab siinkohal, et halduskohtus ütlusi andnud kaks tunnistajat kinnitasid kaebaja töötamist ja samade tööülesannete täitmist 2007. kuni 2023. aastani. Juba see on enam kui SVPS § 1 p-i 2 järgi nõutav staaž kaksteist aastat ja kuus kuud. Asjas kogutud tõendid tervikuna ei viita sellele, et kaebaja oleks OÜ-s XXX kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal töötamise ajal mõnel perioodil täitnud teistsuguseid tööülesandeid. Näiteks ilmneb OÜ XXX 17. aprilli 2023. a teatisest, et kaebaja asus tööle 1. novembril 2002 ja töötas kogu töölepingu perioodi jooksul kokku- ja väljaveotraktoristina. Tööandja ei nimetanud, et kaebaja olnuks mõnel ajavahemikul olnud vabastatud ametikoha ülesannete täitmisest või olnuks tööülesanded tavapärasest oluliselt erinevad. Vastustaja ei väida, et kaebaja oleks OÜ-s XXX mõnel perioodil töötanud muid tööülesandeid täites, samuti ei taotle vastustaja selles küsimuses täiendavate tõendite kogumist. Nendel asjaoludel ei näe ringkonnakohus põhjust asuda halduskohtust erinevale seisukohale ning nõustub, et tõendatud on kaebaja töötamine kokku- ja väljaveotraktoristina vähemalt SVPS § 1 p-s 2 nimetatud minimaalse nõutava tähtaja jooksul.
10.Apellatsioonimenetluses on pooled aga jätkuvalt eri meelt selles, kas töötamine forvarderil on võrdsustatav töötamisega määrusega nr 206 kehtestatud tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2 nimetatud kokku- ja väljaveotraktoristi (erialakood 19207) ametikohal. Vastustaja leiab siinkohal, et arvestada saab üksnes töötamist kokku- ja väljaveotraktoristina masinal, millel puudub seade puude tõstmiseks (hüdromehhaaniliselt juhitav haaratsiga tõstuk) ja vedamiseks, s.t juhul kui puude välja- ja kokkuvedu toimus traktorile kinnitatud vintsi ja trossi kasutades. Kaebaja hinnangul tuleb arvestada aga seda, et kaebaja töötas kokku- ja väljaveotraktoristina ning vaatamata määruse nr 206 kehtestamise ajast toimunud tehnoloogilisele arengule oli ka forvarderil tööülesannete täitmine seotud mitme kahjuliku tervisemõjuga. Vastustajal ei ole pädevust Vabariigi Valitsuse poolt määrusega nr 206 kehtestatud nimekirja kitsendamiseks.
11.Määruse nr 206 nimekirjades on ametikohad kirjeldatud üksnes nende nimetuse kaudu. Ametikohtadele on küll antud ka koodid, kuid ringkonnakohtule ei ole teada, et ametikohad oleks neile antud koodide kaudu muus õigusaktis või registris täpsemalt kirjeldatud. Määruse nr 206 punkti 3 alapunkti 1 järgi delegeeris Vabariigi Valitsus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude rakendamise selgituste andmise õiguse ja kohustuse Sotsiaalhooldusministeeriumile (praegune Sotsiaalministeerium). Olukorras, kus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvad ametikohad ei ole õigusaktiga täpsemalt kirjeldatud ning lisaks võivad aja jooksul olla muutunud ametikohaga seotud tööülesannete täitmise tingimused ja laad, tuleb määruses nr 206 Sotsiaalministeeriumile antud volitust mõista selliselt, et viimasel on pädevus hinnata, milliste kriteeriumide alusel tuvastada, kas töötamine vastab määruse nr 206 nimekirjas toodud ametikoha määratlusele või mitte. Sotsiaalministeeriumi selgitused ei saa olla meelevaldsed, vaid peavad lähtuvad SVPS-i ja määruse nr 206 eesmärgist tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja kokkupuude ohuteguritega 1. Sel juhul tegutseb Sotsiaalministeerium talle antud volituse piires.
12.Praeguses asjas tugineb vastustaja Sotsiaalministeeriumi 15. mai 2015. a selgitusele haldusasjas nr 3-14-52487 ja 21. septembri 2015. a selgitusele haldusasjas nr 3-15-2156. Kokkuvõtvalt leidis Sotsiaalministeerium neis selgitustes, et ametikohal koodiga nr 19207 on tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Seejuures peeti määruses nr 206 silmas töötamist määruse kehtestamisel ja sellele eelnenud ajal olnud tingimustes ja vahenditega. Täpsemalt palkide vedamist vintsiga varustatud traktoriga, kus töö nõudis kinnitusvahendi käsitsi paigaldamist ja füüsilist tööd palkidega. 1990. aastatel laialdaselt kasutusele võetud haaratsitega varustatud traktoritel või spetsiaalselt metsa kokkuveo traktoritel (forvarderidel) töötamine neid tingimusi ei täida ega ole võrdsustatav töötamisega määruse nr 206 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2 nimetatud kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on Sotsiaalministeerium sellega loogiliselt jälgitavalt ja kooskõlas SVPS-st tuleneva eesmärgiga määratlenud, millistel tingimustel saab kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal töötamist arvestada SVPS § 1 p-s 2 nimetatud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel töötamise staaži hulka. Selgituses on esile toodud nii see, mis algselt tingis kokku- ja väljaveotraktoristi ametikoha nimetamise määruses nr 206 vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2 kui ka see, miks töötamine forvarderil ei kvalifitseeru töötamiseks kokku- ja väljaveotraktoristi ametikohal.
14.Nõustuda ei saa kaebajaga, nagu oleks ministeerium selgituse kaudu asunud kitsendama määrusega nr 206 kehtestatud vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu. Tööülesannete hindamine vastavalt sellele, kas muutunud oludes on ametikohal tööülesannete täitmise tingimused jätkuvalt sarnased määruse kehtestamise ajal olnud tingimustele on kooskõlas määruses antud volitusega. Selliselt on tagatud muutuvate olude arvesse võtmine soodustingimustel vanaduspensioni õiguse tuvastamisel. See tähendab ühelt poolt tõesti seda, et mõni ametikoht ei pruugi muutunud töötingimuste tõttu enam vastata vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu kehtestamisel silmas peetud kriteeriumidele. Teisalt aitab Sotsiaalministeeriumile antud volitus vältida formalistlikku menetlust, kus soodustingimustel vanaduspensioni saamise õigus oleks näiteks üksnes nimekirjas tooduga kokkulangeva nimega
Vt RKHK 21. aprilli 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-10-08 (p 11).
ametikohal töötades. Isiku õiguste kaitse on seejuures tagatud seeläbi, et kohus saab kontrollida Sotsiaalministeeriumi selgitusi pensionistaaži tuvastamise vaidluse lahendamisel. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis on Sotsiaalministeeriumi selgitused kokku- ja väljaveotraktoristi ametikoha osas kooskõlas SVPS eesmärgiga ega ole meelevaldsed. Sotsiaalministeeriumi seisukohta toetab kaudselt ka Statistikaameti võrguleheküljel 2 avaldatud ametite klassifikaator. Klassifikaator tugineb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni avaldatud klassifikaatorile, konkreetsete ametite osas arvestab klassifikaator Eesti vajadusi. Liigitus võtab arvesse töö sisu, tööga seotud ülesandeid ja nõutavat kvalifikatsiooni. Klassifikaatoris eristatakse praegusel ajal näiteks traktoristi (kood 83410003), forvarderijuhti (kood 83410004), metsatöömasinate juhti (kood 83410005) ja harvesteri juhti (kood 83410007). See kinnitab samuti, et töötamist forvarderi juhina ei saa tingimata võrdsustada töötamisega traktoristina või muu metsatöömasina juhina, kelle tööülesandeks on puidu kokku- või väljavedu. Igal klassifikaatoris eraldi välja toodud ametikohal võib olla erinev mõju isiku tervisele sõltuvalt tööülesannete laadist ja töövahenditest.
15.Kaebaja hinnangul tugineb Sotsiaalministeeriumi selgitus vähemalt osaliselt asjakohatutele allikatele, s.o loodusajakirjas ilmunud artiklile ja Tartu Maakohtu otsusele tsiviilasjas. Ringkonnakohus kaebaja etteheidetega ei nõustu. Andmed metsa ülestöötamisel ja väljaveol erineval ajal kasutatud tehnika kohta on ilmselt asjakohased erinevatel masinatel sama funktsiooni täitmisel esinenud töötingimuste hindamiseks. Kaebaja ei väida, et nendest allikatest saadud teave metsaraie ja kokkuveo tehnoloogia kasutamise ja arengu, samuti töötingimuste kohta raielankidel puidu kokku- ja väljaveo teostamisel, oleks olulises osa ebaõige. Eelkõige ei ole kaebaja seadnud kahtluse alla, et forvarderil töötades oli ta oluliselt paremine eraldatud väliskeskkonnast, ei pidanud rakendama vahetut füüsilist jõudu palkide haakimisel ega virnastamisel ega viibima olulist osa tööajast välitingimustes. Kaebaja toob välja, et haaratsitega varustatud puidu laadimise seadmed võeti kasutusele juba enne määruse nr 206 andmist. Sotsiaalministeeriumi viidatud artikkel3 toob samuti välja esimeste seadmete jõudmise Eestisse juba 1986. ja 1987. aastal, kuid tehnika laialdase kasutuselevõtu ajana märgib siiski 1990. aastate esimest poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda kaebaja väide asja lahendamist. Isegi, kui määruse nr 206 vastuvõtmise ajaks oli muutus toimumas ja Eestis kasutati olulises osas haaratsitega varustatud seadmeid puidu kokku- ja väljaveol, on määruses kokku- ja väljaveo traktoristi ametikoha nimetamine mõistetav, kuna nõutava staaži kogumine võiski olla toimunud juba enne määruse andmist, kuid isiku pensioniõigus tekkis pärast määruse nr 206 jõustumist. Juhul, kui määruse andmise ajal olid forvarderid Eestis juba laialdases kasutuses, viitab forvarderi juhi ametikoha määruses nr 206 nimetamata jätmine pigem sellele, seda ametit ei peetud enam sedavõrd tervist ohustavaks ja jäeti seetõttu teadlikult nimekirja lisamata. Ka maakohtu otsus tsiviilasjas kirjeldab asjakohaseid töötingimusi ning võib seega anda teavet, mis oli selgituse andmisel oluline. Kaebaja ei osuta, millises osas on Sotsiaalministeeriumi selgitus ekslik põhjusel, et see toetub tsiviilasjas tehtud kohtulahendile. Ka ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et teist liiki õigussuhtest tekkinud vaidluse lahendamisel tehtud kohtulahend oleks mõjutanud selgitust vastuolus avaliku õiguse printsiipidega. Seetõttu ei saa järeldada Sotsiaalministeeriumi selgituste õigusvastasust põhjusel, nagu tugineks selgitus lubamatutele allikatele.
16.Olukorras, kus Sotsiaalministeeriumile on pandud õigus ja kohustus selgitada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude rakendamist, pidanuks halduskohus asja lahendamisel vastuolus Sotsiaalministeeriumi selgitusega põhjendama, miks Sotsiaalministeeriumi selgitused ei ole
Kättesaadav võrguleheküljel https://klassifikaatorid.stat.ee/item/stat.ee/b8fdb2b9-8269-41ca-b29e-5454df555147 V. Kurvits. „Metsaraiete tehnoloogia on kiiresti muutunud“, kättesaadav võrguleheküljel http://www.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel228_212.html
kohaldatavad ning millises osas on need õigusvastased. Halduskohus seda ei teinud, rikkudes seega otsuse põhjendamise kohustust.
17.Halduskohus tugines kaebuse rahuldamisel sellele, et ka forvarderil töötades olid kaebaja töötingimused tervistkahjustavad. Forvarderi rattad on lintidega, millega sõites on rappumine pidev ja tervistkahjustav (selja- ja närvivalu) ja talvetingimustes on töö pimedal ajal ja halva nähtavusega, kusjuures koorma laadimine toimub sortimentide kaupa. Sotsiaalministeerium on selgituses aga tervistkahjustavate töötingimustena välja toonud raske füüsilise töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes, talviti lumes sumpamise, sagedase külmetamise, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda soojendamise võimaluse puudumise. Kaebaja ei vaidle vastu sellele, et forvarderil töötades olid töötingimused selles osas oluliselt muutunud. Ilmselt oli varasema tehnoloogiaga (s.o vintsi kasutades) võrreldes oluliselt vähenenud väljaspool traktori kabiini töötamise aeg ning paranenud kabiini soojapidavus ja seega ka võimalus püsida soojas. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei saa järeldada, et seadme opereerimisega kaasnev vibratsioon või töötamine tulede valguses eraldi tuleks hinnata sedavõrd rasketeks töötingimusteks, et õigustaks forvarderi juhi töö võrdsustamist kokku- ja väljaveo traktoristi tööga varasemal ajal. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda selles, et spetsiaalselt puidu kokku- ja väljaveo otstarbeks sõidukite ehitamisel võeti arvesse sõiduki opereerimisega kaasnevat võimalikku vibratsiooni ja rakendati meetmeid selle leevendamiseks, näiteks istme vedrustuse kaudu. Eeldada võib sedagi, et selles osas tehnika areng ei peatunud forvarderite kasutusele võtmisega ning töötingimused paranesid aja jooksul veelgi forvarderite uute mudelite turuletulemisega.
18.Halduskohus ei selgitanud täpsemalt, miks ta nendel asjaoludel siiski leidis, et kaebaja töötamine OÜ-s XXX tuleb lugeda töötamiseks kokku- ja väljaveo traktoristina määruse nr 206 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb asjas tuvastatu pinnal asuda vastupidisele seisukohale. Forvarderi juhi töö ei ole samastatav kokku- ja väljaveo traktoristi tööga. Forvarderi juhi ametikoht ei ole nimetatud määruses nr 206 soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelus nr 2. Ometi on töötingimused varasemaga võrreldes sedavõrd muutunud, et forvarderi juhi ametikoha eristamine kokku- ja väljaveo traktoristi ametikohast ei ole meelevaldne. Seetõttu on halduskohus ekslikult tuvastanud, et kaebaja töötas 1. novembrist 2002 kuni 30. aprillini 2023 täistööajaga OÜ-s XXX kokku- ja väljaveotraktoristina ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punktis 1 nimetatud „Metsavarumine“ erialakoodile 19207 (kokku- ja väljaveotraktorist). Eeltoodu alusel ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata nii tuvastamis- kui ka kohustamisnõude osas.
19.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja menetluskulud apellatsioonimenetluses jäävad tema enda kanda. HKMS § 109 lg 4 järgi, kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Kuna halduskohus jättis poolte menetluskulud nende endi kanda ja vastustaja ega kaebaja ei taotlenud vastastikku menetluskulude väljamõistmist, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni punki 3, kuid ei tee selles osas uut otsus.
20.HKMS § 175 lg-le 3 alusel asendab ringkonnakohus omal algatusel kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärgiga kaebaja ja tema perekonnaliikmete isikuandmete kaitseks. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.