X. Xi kaebus kahju hüvitise 11000000000 eurot väljamõistmiseks ja Eesti Vabariigi kohustamiseks Eesti kodakondsuse andmiseks, Vabariigi Valitsuse 19.11.2015 määruse nr 119 ning halduskohtu määruse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1) Tagastada X. Xi kaebus. 2) Jätta X. Xi taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve algatamiseks rahuldatama.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata. Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitavat) või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida (HKMS § 28 lg 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) esitas 04.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub Justiitsministeeriumilt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 11 000 000 000 (11 miljardit) eurot. Samuti taotleb kaebaja kohustada Eesti Vabariiki andma kaebajale Eesti kodakondsus. Kaebaja lisas kaebusele koopia tema poolt 02.11.2024 Justiitsministeeriumile adresseeritud kahjunõudest (venekeelne).
2.Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli:
3-24-3024
2.1.tuua välja, millise haldusorgani ja millist konkreetset haldusakti või toimingut ta vaidlustab. Esitatud kaebusest ei selgunud, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati;
2.2.selgitada, miks ja mida peaks tegema Eesti Vabariik kaebajale kodakondsuse andmiseks;
2.3.põhjendada kaebust faktiliselt – kuidas ja milliseid tema õigusi rikutakse. Kohtule ei ole selge, kahju iseloom, summa kujunemine ega riivatud õigushüved, samuti kahju tekitaja. Kaebajal tuleb esitada tõendid enda väidete kinnituseks. Kohustamisnõude osas ei ole selge, kes ja mida tegi valesti või jättis tegemata;
2.4.tuua välja, kuidas ja millal sai kaebaja võimalikust vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada. Kui kaebus esitati tähtaega rikkudes, taotleda tähtaja ennistamist;
2.5.märkida asja arutamise vorm;
2.6.sõnastada kaebus võimalikult selgelt ja lühidalt ning see allkirjastada;
2.7.tasuda riigilõiv 1050 eurot või esitada menetlusabi taotlus;
2.8.esitada kaebus ja tõendid eestikeelsetena.
3.Kaebaja esitas 27.11.2024 kohtule kaebuse täienduse järgmiste nõuetega: 1) nõuda Justiitsministeeriumilt, Politsei- ja Piirivalveametilt (PPA) ning Vabariigi Valitsuselt mittevaralise kahju hüvitamist 11 000 000 000 eurot; 2) kohustada Eesti Vabariiki andma kaebajale Eesti kodakondsus; 3) tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.11.2015 määruse nr 119 „Kodakondsuse seaduses nimetatud volitatud valitsusasutuste määramine“ õigusvastasus; 4) tuvastada kodakondsuse seaduse (KodS) § 18 lg 1 ja § 20 vastuolu Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) osas, milles võimaldatakse sünniajast tulenevalt piiranguid tulevikus sarnastes olukordades; 5) tuvastada Tallinna Halduskohtu 15.11.2024 määruse nr 3-24-3024 õigusvastasus. Põhjendusena märgib kaebaja, et kohus on kaebuse lahendanud erapoolikult vastuolus PS §-dega 146 ja 152. Vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni. Halduskohus oleks pidanud lahendama esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud alates 08.11.2024. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, sest Eesti kodakondsusesse üleviimise keeld piirab tema õigusi. Avalik huvi ei kaalu rikkumist üles. Kohtumäärusest ei selgu, kas kohus lahendas kahju hüvitamise ja kohustamisnõude sisuliselt. Märkimata on kaebuse tagastamise põhjus ja ei ole selgitatud, kuhu peaks kaebuse esitaja pöörduma. Kaebaja soovib asja lihtmenetluses läbivaatamist.
4.Kohus jättis 27.12.2024 määrusega kaebuse teistkordselt käiguta ja andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Muu hulgas tuli kaebajal tasuda riigilõiv 1050 eurot.
Kaebaja sai kohtu 27.12.2024 määruse kätte 02.01.2025.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 121 lg 1 p 2 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
7.Kohus selgitas 14.11.2024 määruses kaebajale põhjalikult, et esitatud kaebus on puudustega.
8.Kaebaja ei ole kohtule 27.11.2024 esitatud kaebuse täiendusega kaebuse puuduseid kõrvaldanud ega vastanud sellele järgnevalt koostatud kohtu 27.12.2024 määrusele. Viidatud 2(4)
3-24-3024
määrusega osundatud puudused pidanuks kaebaja kõrvaldama hiljemalt 13.01.2025. Kaebaja ei ole kaebuse puuduseid kõrvaldanud. Kaebaja nõuded nr 1 ja nr 2: 1) nõuda Justiitsministeeriumilt, PPA-lt ning Vabariigi Valitsuselt mittevaralise kahju hüvitamist 11 000 000 000 eurot; 2) kohustada Eesti Vabariiki andma kaebajale Eesti kodakondsus.
9.Kohtule ei ole jätkuvalt selge, millise konkreetse haldusakti või tegevusega kaebaja õigusi rikuti ja mille alusel tuleks kohustada Eesti Vabariiki andma kaebajale Eesti kodakondsus. Samuti ei ole kohtule arusaadav, kuidas tekitasid Justiitsministeerium, PPA ja Eesti Vabariigi Valitsus kaebajale mittevaralise kahju. Kaebaja ei ole tasunud nõutud riigilõivu, 1050 eurot.
10.Kaebuse puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuse nõuded 1 ja 2 tuleb kaebajale tagastada puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebaja nõue nr 3: tuvastada Vabariigi Valitsuse 19.11.2015 määruse nr 119 „Kodakondsuse seaduses nimetatud volitatud valitsusasutuste määramine“ õigusvastasus.
11.HKMS § 37 lg 2 p 6 kohaselt võib kaebusega nõuda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 6 lg 1 järgi loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Vastavalt HMS §-le 88 on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 26 alusel annab valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ning korraldusi, millised peavad vastama HMS-is sätestatud vorminõuetele. VVS § 27 lg 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse määrus õigustloov akt. VVS § 27 lg 3 alusel annab valitsus määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks. Vabariigi Valitsuse 19.11.2015 määrus on õigustloov akt.
12.Kohus selgitab, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada kaebusi õigustloova akti peale. Ka Riigikohus on märkinud, et halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (HKMS § 4 lg 1, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (PSJKS) § 2 p 1; vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 9). Selline menetluskord on reguleeritud PSJKS-s. Vastavalt PSJKS § 2 p-le 1 lahendab PSJKS alusel taotlusi, kontrollida õigustloova akti või selle andmata jätmise vastavust PS-le, Riigikohus. Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu (PSJKS § 4 lg 2).
13.Kaebaja ei saa pöörduda halduskohtusse õigustloova akti vaidlustamiseks. Õigusloova akti õigusvastasuse tuvastamise nõue tuleb kaebajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Kaebaja nõue nr 4: tuvastada KodS § 18 lg 1 ja § 20 vastuolu PS-ga osas, milles võimaldatakse sünniajast tulenevalt piiranguid tulevikus sarnastes olukordades.
14.Halduskohtul on võimalik Riigikohtult taotleda õigust loova akti (praegusel juhul taotletud KodS § 18 lg 1 ja § 20) sätete tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks, kui need on kohtuasja lahendamisel asjasse puutuvad. Normikontrolli saab seega teostada juhul, kui kohus vaatab asja sisuliselt läbi (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 10.11.2023 määrus asjas nr 5-23-29, p 47). Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei saa kaebaja taotlust seaduse sätete põhiseaduslikkusele vastavuse osas läbi vaadata ja kohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata.
3(4)
3-24-3024
Kaebaja nõue nr 5: tuvastada Tallinna Halduskohtu 15.11.2024 määruse nr 3-24-3024 õigusvastasus.
15.Kaebaja ei saa halduskohtus taotleda kohtumääruse õigusvastasuse tuvastamist (vt HKMS § 5 lg 1 ja § 37 lg 2). Kaebajal on enda õiguste kaitseks võimalik HKMS-s ettenähtud juhtudel (vt HKMS § 203) vaidlustada halduskohtu koostatud määrus, esitades määruskaebuse ringkonnakohtule. Halduskohtu 15.11.2024 määrust, millega kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ei olnud võimalik edasi kaevata.
16.Eeltoodust lähtuvalt puudub halduskohtul pädevus kaebaja tuvastamisnõude lahendamiseks ja kohus tagastab kaebaja nõude kohtu 15.11.2024 määruse õigusvastasuse tuvastamiseks selle esitajatele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
17.Kohus märgib, et kaebaja selgitused esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisest on täiesti arusaamatud. Kaebaja ei ole kohtule praeguses menetluses esialgse õiguskaitse taotlust esitanud. Seetõttu jätab kohus kaebaja vastavad väited tähelepanuta.
18.HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
19.HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja ei ole riigilõivu tasunud, seetõttu ei tule kohtul riigilõivu tagastamise küsimust lahendada.