Catrin Tumala, Aksel Tõugjase, Kaido Ilvese ja Marek Matjuse kaebus Luunja Vallavalitsuse 17.04.2024. a korralduse nr 2-4/146 „Avatud menetluse algatamine projekteerimistingimuste määramiseks Kasesalu tee kõnnitee ehitusprojekti koostamiseks“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Catrin Tumala, Aksel Tõugjas, Kaido Ilves ja Marek Matjus, esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja – Luunja vald
RESOLUTSIOON
Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-24-1498.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajate esindajale kätte.
ASJAOLUD
1.Luunja Vallavalitsuse 17.04.2024. a korraldusega nr 2-4/146 otsustati algatada Kasesalu tee kõnnitee ehitusprojekti koostamiseks avatud menetlus projekteerimistingimuste andmiseks ning avaldada avatud menetluse teade ja projekteerimistingimuste eelnõu koos lisadega Luunja valla kodulehel.
Catrin Tumala, Aksel Tõugjas, Kaido Ilves ja Marek Matjus esitasid 17.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Luunja Vallavalitsuse 17.04.2024. a korralduse nr 2-4/146 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised:
2.1.Kaebajad on Kasesalu tee kinnistute omanikud ja elanikud, keda rajatav kõnnitee otseselt puudutab. Projekteerimistingimuste asukohaskeemi järgi on kavandatav kõnnitee märgistatud punase joonega, mis hakkaks kulgema Kasesalu tee 69 ja 69A (Catrin Tumala ja Aksel Tõugjase) kinnistute kõrval. Uue üldplaneeringu lahenduse kohaselt pikendataks rajatavat kõnniteed tulevikus edasi Kasesalu tee 71 ja 73 (Kaido Ilvese ja Marek Matjuse) kinnistute kõrvale ja sealt edasi mööda Püti kinnistust suunaga Räpina mnt poole.
2.2.Kaebajad on esitanud Luunja vallale 30.04.2024 ühise pöördumise, milles on toodud peamised vastuväited tee rajamise vastu, aga ka ettepanekud alternatiivseteks lahendusteks. Vald ei ole ühispöördumisele vastanud.
3-24-1498
2.3.Vaidlustatud korraldus tugineb ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg-le 1, mille kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Vald ei ole korralduses põhjendanud, milles seisneb oluline avalik huvi kõnnitee ehitusprojekti koostamiseks ja selle tee ehitamiseks. Ei ole ka põhjendatud avaliku menetluse algatamine, kuna projekteerimistingimusi ei oleks niikuinii seaduse kohaselt alust anda.
2.4.Projekteerimistingimuste eelnõu kohaselt on tegemist kõnnitee rekonstrueerimisprojekti koostamisega. Tegelikult ei ole selles asukohas kunagi kõnniteed olnud, mistõttu ei ole võimalik kõnniteed rekonstrueerida.
2.5.Projekteerimistingimuste eelnõu p-s 5.2.1.8 on nõue, et projekt tuleb kooskõlastada piirinaabritega, keda ehitusega seotud tööd otseselt mõjutavad. Catrin Tumala ja Aksel Tõugjas on juba väljendanud, et nemad ei kooskõlasta väljastatud projekteerimistingimuste eelnõud, mistõttu ei ole mõttekas ega vajalik vastavat menetlust läbi viima hakata.
2.6.Projekteerimistingimused (eelnõu) on vastuolus üldplaneeringuga ning ka kavandatava üldplaneeringu lahendusega. Luunja valla kehtiv üldplaneering ei näe ette Kasesalu teele kõnniteed. Luunja vald menetleb üldplaneeringut, millesse soovitakse sisestada lahendus, mis näeb ette rajada kõnnitee Kasesalu teele, kuid see ei lõppe kavandatava üldplaneeringu kohaselt mitte Uus-Veeriku tee 2 kinnistul (Kasesalu tee bussipeatuse juures), nagu näeb ette eelnõu, vaid see on plaanitud kulgema mööda Kasesalu tee 71, 73 kinnistutest, edasi Püti kinnistu kõrvalt suunaga Räpina maantee poole.
2.7.Praeguseks on selgunud, et üldplaneeringusse kavandatavat kõnniteed ei ole samuti sellisel moel võimalik realiseerida ja vald on sellest teadlik. Nimelt on Keskkonnaamet andnud teada, et Lohkva külla Kasesalu tee idaküljele kavandatav minimaalselt 2 m laiune kõnnitee ulatuks mägi-piimputke kasvukohta ja Kasesalu püsielupaiga sihtkaitsevööndisse. Üldkasutatava otstarbega kõnnitee rajamine ei ole Kasesalu püsielupaiga piires kaitseeeskirjast tulenevalt võimalik.
2.8.Kaebajad saavad aru, et igasuguse kergliiklustee rajamine, nende üldised asukohad jne tuleb otsustada üldplaneeringu menetlemise raames, mitte aga valla antavate projekteerimistingimustega (planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga mh kohalike teede üldised asukohad ja nendest tekkivad kitsendused).
2.9.Antud lahendus, millele tugineb projekteerimistingimuste eelnõu, on ka arusaamatu, kuna seda soovitakse rajada nö tupikteeks – see ei oleks ühendatud loogiliselt olemasolevate kergliiklusteede võrgustikuga. Sisuliselt soovitakse rajada kergliiklustee kaebajate kruntide eest läbi ja bussipeatusesse olukorras, kus kaebajad ei soovi seda kõnniteed kasutada ja kus bussipeatus on mõeldud teenindama Uus-Veeriku teed.
2.10.Kaebajatel on kavandatavale projektile ka sisulised vastuväited, mis seonduvad ohutuse ja turvalisusega, lumekoristusega, aga ka liiklusloogikaga (kaebajad seda teed ei vaja ja kergliiklustee on paikkonnas juba olemas). Mitte miski ei toeta valla viidatud „olulist avalikku huvi“ selle kergliiklustee rajamiseks, Keskkonnaamet on samuti sellele vastu ja rajada kõnnitee lihtsalt tupikuks tähendab seda, et seda ei hakkagi keegi kasutama (lihtsalt edasi-tagasi liiklemisel ei ole mõtet).
2.11.Kaebajate eesmärgiks on projekteerimistingimuste menetluse algatamise õigusvastaseks tunnistamine, et vald sellist eelnõud ei menetleks, millel ei ole perspektiivi. Kaebajad leiavad, et eelnevatel põhjustel ei ole võimalik õiguspäraselt projekteerimistingimusi väljastada ja seetõttu puudub mõte vastavat menetlust üldse pidada.
3-24-1498
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.Kaebajad nõuavad Luunja Vallavalitsuse 17.04.2024. a korralduse nr 2-4/146 tühistamist, millega otsustati algatada Kasesalu tee kõnnitee ehitusprojekti koostamiseks avatud menetlus projekteerimistingimuste andmiseks. Vastustaja on küll projekteerimistingimuste andmiseks avatud menetluse algatamise vormistanud haldusaktina, ent kohtu hinnangul ei ole projekteerimistingimuste andmise algatamine analoogselt detailplaneeringu koostamise algatamisega mitte haldusakt, vaid tegemist on haldusmenetluse menetlustoiminguga. Kuna vaidlusalune korraldus kujutab endast menetlustoimingut, mitte haldusakti, oleks käesolevas asjas tühistamisnõude asemel kohaseks nõudeks kohustamisnõue projekteerimistingimuste andmise menetluse lõpetamiseks või selle algatamise üle uuesti otsustamiseks (HKMS § 37 lg 2 p 2). Selline nõue hõlmaks ka vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamise. Kohtu hinnangul ei ole aga praegusel juhul põhjendatud tõlgendada kaebuses esitatud nõuet ja suunata kaebajaid kohase nõude esitamise juurde, sest kaebajatel puudub kaebeõigus Luunja Vallavalitsuse korralduse nr 2-4/146 vaidlustamiseks.
5.HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul reeglina võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 18.02.2002. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5 ja 17.11.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-64-11, p 8). Enne lõpliku haldusakti andmist saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav ka siis, kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010. a otsus asjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja seal viidatud varasem kohtupraktika).
6.Seega oleks praegune kaebus lubatav üksnes juhul, kui on täidetud vähemalt üks HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud eeldustest – otsus rikub kaebajate õigusi iseseisvalt (sõltumata lõplikust haldusaktist) või toob vältimatult kaasa nende õigusi rikkuva haldusakti andmise.
7.Kohus leiab, et praegusel juhul ei saa asuda seisukohale, et projekteerimistingimuste andmise menetluse algatamine rikub kaebajate õigusi sõltumata vaidlusaluse menetluse lõpptulemusest. EhS § 27 lg 2 p 2 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel muu hulgas sellega, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga. EhS § 31 lg-test 4 ja 5 tulenevalt on kaebajatel õigus projekteerimistingimuste menetluses esitada omapoolseid arvamusi ja ettepanekuid ning vastustajal lasub kohustus neid asjakohaselt arvesse võtta või arvestamata jätmist põhjendada. Seega on kaebajatel vaidlusaluses menetluses võimalik vastustajale omapoolseid arvamusi esitada, mida kaebajad kaebusest nähtuvalt on ka juba teinud. Kui vastustaja jätab need põhjendamatult arvestamata ning projekteerimistingimuste andmisega rikutakse kaebajate õigusi, siis on kaebajatel võimalik vaidlustada projekteerimistingimuste andmise otsust.
3-24-1498
8.Kohtule ei nähtu asjaoludest ja kaebuse põhjendustest, et projekteerimistingimuste andmise menetluse algatamisega oleks vastustaja teinud sedavõrd olulise ja ilmse vea, mille tõttu võiks käesoleva menetluse käigus jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane. Praeguses menetlusstaadiumis ei ole ka selge, kas üldse ja mis tingimustel haldusorgan projekteerimistingimused väljastab. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole Luunja valla kodulehelt leitav, et vastustaja oleks juba teinud otsuse vaidlusaluste projekteerimistingimuste andmise kohta. Tallinna Ringkonnakohus on seoses detailplaneeringu menetluse algatamise vaidlustamisega tehtud 24.01.2022. a määruses asjas nr 3-21-2681 märkinud, et isik peab taluma, et pädev haldusorgan menetleb planeeringut, mis tema olukorda võib mõjutada ning ta saab oma huve kaitsta selles menetluses osaledes, mitte seda menetlust ära keelates. Kohtu hinnangul on see seisukoht asjakohane ka vaidlusaluste projekteerimistingimuste andmisel. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis on kaebajatel vaidlusaluses menetluses võimalik esitada enda arvamusi ja ettepanekuid. Vajadusel on kaebajatele tagatud tõhus võimalus oma õigusi kaitsta ka siis, kui vastustaja peaks projekteerimistingimused määrama. Üldreegel on, et kui kaebajad soovivad tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, siis tuleb see lõpptulemus ära oodata. Kaebajad saavad antud juhul võimalikele rikkumistele viidata lõplikku haldusakti, s.o projekteerimistingimuste andmise otsust vaidlustades.
9.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebajad on pöördunud kohtusse ennatlikult, mistõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kaebuselt tasutud riigilõiv ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.