E
e
s
t
i
V
a
b
a
nimel Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Daimar Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
13.01.2025, Tallinn
Haldusasja number
3-24-3074
Haldusasi
Eestimaa Loomakaitse Liidu kaebus keelata Keskkonnaametil juhinduda looma abitut olukorda puudutavate sündmuste lahendamisel ametisisestest õigusvastastest suunistest, mille kohaselt jäetakse kõigi kaitse alla mitte kuuluvate abitus seisus loomadega seotud sündmustele reageerimata ja looduskaitseseaduse §-st 62 tulenevad kohustused täitmata või alternatiivselt tuvastada õigusvastasus Keskkonnaameti tegevusetuses, millega Keskkonnaamet jätab kõigi kaitse alla mitte kuuluvate abitus seisus loomadega seotud sündmustele reageerimata ja looduskaitseseaduse §-st 62 tulenevad kohustused täitmata
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Eestimaa Loomakaitse Liit Vastustaja: Keskkonnaamet Kaasatud haldusorgan: kliimaminister
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
r
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
volikirja, mille põhjal võis kuni menetluskulude taotluse esitamiseni eeldada, et ta tegutses ühingu seadusliku esindajana. Samas menetluskulude hüvitamise taotluse punktist 6 ja taotluse lisadest nähtub, et menetluskulude hulka kuuluvad ka lepingulise esindaja kulud ning selle põhjal oleks Pille Tees kohtumenetluses osalenud justkui ühingu volitatud esindajana. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul lepingulise esindaja kulude menetluskuluna väljamõistmise eeldusena peab olema üheselt selge, et Pille Tees on kohtumenetluses Eestimaa Loomakaitse Liit volitatud esindaja. Lähtudes eeltoodust taotleb vastustaja Eestimaa Loomakaitse Liit esindaja Pille Tees esindusõiguse asjaolude kontrollimist menetluskulude hüvitamise taotluses märgitud lepingulise esindaja kulude osas hinnangu andmisel, tuginedes järgnevale: HKMS § 31 lg 3 järgi kohaldatakse esindusele muuhulgas TsMS § 221. TsMS § 221 lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. HKMS § 35 lg 2 kohaselt menetlusosaline võib taotleda teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes.
suunistest, mille kohaselt jäetakse kõigi kaitse alla mitte kuuluvate abitus seisus loomadega seotud sündmustele reageerimata ja looduskaitseseaduse §-st 62 tulenevad kohustused täitmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.