Eestimaa Loomakaitse Liidu kaebus keelata Keskkonnaametil juhinduda looma abitut olukorda puudutavate sündmuste lahendamisel ametisisestest õigusvastastest suunistest, mille kohaselt jäetakse kõigi kaitse alla mitte kuuluvate abitus seisus loomadega seotud sündmustele reageerimata ja looduskaitseseaduse §-st 62 tulenevad kohustused täitmata või alternatiivselt tuvastada õigusvastasus Keskkonnaameti tegevusetuses, millega Keskkonnaamet jätab kõigi kaitse alla mitte kuuluvate abitus seisus loomadega seotud sündmustele reageerimata ja looduskaitseseaduse §-st 62 tulenevad kohustused täitmata
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Eestimaa Loomakaitse Liit Vastustaja: Keskkonnaamet Kaasatud haldusorgan: kliimaminister
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada kaebus ja keelata Keskkonnaametil juhinduda looma abitut olukorda puudutavate sündmuste lahendamisel ametisisestest õigusvastastest suunistest, mille kohaselt jäetakse kõigi kaitse alla mitte kuuluvate abitus seisus loomadega seotud sündmustele reageerimata ja looduskaitseseaduse §-st 62 tulenevad kohustused täitmata.
2.Mõista Keskkonnaametilt Eestimaa Loomakaitse Liidu kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot. Muus osas jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2025. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,
r
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohtu menetluses on Eestimaa Loomakaitse Liidu kaebus keelata Keskkonnaametil juhinduda looma abitut olukorda puudutavate sündmuste lahendamisel ametisisestest õigusvastastest suunistest, mille kohaselt jäetakse kõigi kaitse alla mitte kuuluvate abitus seisus loomadega seotud sündmustele reageerimata ja looduskaitseseaduse §-st 62 tulenevad kohustused täitmata või alternatiivselt tuvastada õigusvastasus Keskkonnaameti tegevusetuses, millega Keskkonnaamet jätab kõigi kaitse alla mitte kuuluvate abitus seisus loomadega seotud sündmustele reageerimata ja looduskaitseseaduse §-st 62 tulenevad kohustused täitmata.
2.16.12.2024 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebusele, milles vastustaja võtab kaebuse õigeks.
3.17.12.2024 määrusega määras kohus menetlusosalistele täiendavad tähtajad menetluskulude hüvitamise taotluse esitamiseks ja sellele vastamiseks. Ühtlasi määras kohus kindlaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.
4.17.12.2024 esitas kaebuse esitaja kohtule menetluskulude hüvitamise taotluse. Kaebuse esitaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 993,34 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 80-86).
5.Kaasatud haldusorgan teatas 18.12.2024 kohtule, et leiab, et Keskkonnaamet on õigesti kaebuse omaks võtnud. Looduskaitseseaduse §-st 62 tulenevalt on Keskkonnaameti ülesanne korraldada looma abitut olukorda põhjustavate asjaolude kõrvaldamine ning abitusse olukorda sattunud või vigastatud looma vedu, vigase või haige looma elujõulisuse taastamine ning loodusesse tagasiviimine. Säte ei erista kaitsealust ja mittekaitsealust abitut looma, seetõttu ei ole õige jätta abitu looma kohta tehtavad teated vastu võtmata. Teadete ärakuulamisel on piiratud eelarve juures võimalik ressursid suunata tegevusele, mis seda eeskätt vajavad.
6.02.01.2025 saabus, kohtule vastustaja seisukoht kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlusele. Keskkonnaamet palub kontrollida Eestimaa Loomakaitse Liit esindaja Pille Tees esindusõiguse asjaolusid menetluskulude hüvitamise taotluses märgitud „lepingulise esindaja kulude“ osas hinnangu andmisel. Juhul, kui kohus peab Eestimaa Loomakaitse Liit menetluskulude hüvitamise taotluses märgitud „lepingulise esindaja kulude“ väljamõistmist Keskkonnaametilt põhjendatuks, palub Keskkonnaamet väljamõistetavate kulude summa vähendamist kohtu õiglasel äranägemisel.
6.1.Seonduvalt menetluskulude hüvitamise taotluses nimetatud „lepingulise esindaja kuludega“ märgib vastustaja, et on jäänud ebaselgeks, kas Pille Tees osaleb kohtumenetluses Eestimaa Loomakaitse Liit seadusliku esindajana, kui ühingu juhatuse liige või volitatud esindajana. Vastustaja andmetel (tuginedes E-toimikust nähtuvale) ei ole Pille Tees esitanud kohtule kaebuse lisana ega ka muu menetlusdokumendi lisana esindusõigust tõendavat
volikirja, mille põhjal võis kuni menetluskulude taotluse esitamiseni eeldada, et ta tegutses ühingu seadusliku esindajana. Samas menetluskulude hüvitamise taotluse punktist 6 ja taotluse lisadest nähtub, et menetluskulude hulka kuuluvad ka lepingulise esindaja kulud ning selle põhjal oleks Pille Tees kohtumenetluses osalenud justkui ühingu volitatud esindajana. Vastustaja on seisukohal, et antud juhul lepingulise esindaja kulude menetluskuluna väljamõistmise eeldusena peab olema üheselt selge, et Pille Tees on kohtumenetluses Eestimaa Loomakaitse Liit volitatud esindaja. Lähtudes eeltoodust taotleb vastustaja Eestimaa Loomakaitse Liit esindaja Pille Tees esindusõiguse asjaolude kontrollimist menetluskulude hüvitamise taotluses märgitud lepingulise esindaja kulude osas hinnangu andmisel, tuginedes järgnevale: HKMS § 31 lg 3 järgi kohaldatakse esindusele muuhulgas TsMS § 221. TsMS § 221 lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. HKMS § 35 lg 2 kohaselt menetlusosaline võib taotleda teise menetlusosalise esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes.
6.2.Keskkonnaamet on seisukohal, et antud kohtumenetluses lepingulise esindaja kulu põhjendatud menetluskuluna väljamõistmisel tuleks hinnata seda, mil määral Eestimaa Loomakaitse Liidu esindamisel oli ühingus tegeval juhatuse liikmel vaja kasutada õigusalaseid eriteadmisi ning osaleda õigusalast kvalifikatsiooni nõudvas volitatud esindaja rollis. Kuivõrd menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb eelkõige lähtuda asja keerukusest, arvestades nii õiguslikke põhjendusi, aga ka elulisi asjaolusid, siis Keskkonnaamet on seisukohal, et antud vaidlus on nii faktiliste asjaolude poolest, kui ka juriidiliselt keskmisest lihtsam ning vaidlus ei ole ka mahukas, mistõttu õigusalast kvalifikatsiooni nõudva volitatud esindaja abi kasutamise reaalne vajadus jääb mitmel puhul pigem kaheldavaks. Samuti tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega ja esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (st ühe tööühiku hinda), mille osas vastustaja kinnitab, et ei esita vastuväiteid esindaja tasu arvetel märgitud tunnihinna suuruse osas, kuid seab kahtluse alla arvetele märgitud esindaja vajaliku tööaja kestust. Vastustaja juhib tähelepanu sellele, et Eestimaa Loomakaitse Liitu kohtumenetluses esindav Pille Tees on ühtlasi ühingu juhatuse liige. Kaebusele lisatud asjaga seotud materjalide sisu oli valdavas osas seega temale juba teada, mitte ta ei tutvunud asja materjaliga seoses kohtumenetlusega. Ainus materjal, millega Keskkonnaameti hinnangul oli vaja tutvuda esmakordselt kohtumenetlusega seoses, võisid olla nimetatud 3 kõne salvestist. Mõlemad nimetatud teabenõuded Keskkonnaametile oli koostanud Pille Tees Eestimaa Loomakaitse Liidu juhatuse liikmena ning tema nimele olid adresseeritud ka mõlemad Keskkonnaameti vastused, seega oli nende sisu talle tuttav. Vastustaja palub sisuliselt hinnata menetluskulude põhjendatust (vt dtl 91-94). Keskkonnaametil puuduvad vastuväited menetluskulu hulka kuuluva riigilõivu 20 eurot hüvitamise osas.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse.
8.Vastustaja on kaebuse õigeks võtnud.
9.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldada ning keelata Keskkonnaametil juhinduda looma abitut olukorda puudutavate sündmuste lahendamisel ametisisestest õigusvastastest
suunistest, mille kohaselt jäetakse kõigi kaitse alla mitte kuuluvate abitus seisus loomadega seotud sündmustele reageerimata ja looduskaitseseaduse §-st 62 tulenevad kohustused täitmata.
10.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. HKMS § 108 lg 5 sätestab, et kui vastustaja võtab kaebuse õigeks, ei kanna ta pärast õigeksvõttu tekkinud menetluskulusid. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 80-86) kokku summas 993,34 eurot (ilma käibemaksuta). Vastustaja vaidleb kaebaja menetluskulude hüvitamise taotlusele vastu v.a riigilõivu osas. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et kaebaja esindaja kulud ei ole välja mõistetavad. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et HKMS § 31 lg 3 järgi kohaldatakse esindusele muuhulgas TsMS § 221. TsMS § 221 lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Kaebaja ei ole kohtule esitanud volikirja, mille kohaselt oleks Pille Tees või OÜ TWINTES kaebaja volitatud esindajaks. Kohus kontrollis kaebuse saamisel äriregistrist kaebaja seaduslikke esindajaid, kelleks oli kaebuse esitamise ajal ning on jätkuvalt teiste hulgas ka Pille Tees. Seega nii kohus kui vastustaja eeldasid, et Pille Tees esindab kaebajat kui seaduslik esindaja (juhatuse liige). Kaebaja ei ole ka hiljem menetluse jooksul kordagi avaldanud, et kaebaja volitatud esindajaks oleks Pille Tees ega esitanud kohtule sellekohast volikirja. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja poolt taotletud menetluskulud (esindaja kulud) ei ole välja mõistetavad v.a riigilõiv. Kohus leiab, et isegi kui kaebaja esitaks tagantjärele vastava volikirja, ei ole vastavate menetluskulude välja mõistmine vastustajalt käesoleval juhul põhjendatud lähtudes HKMS § 108 lg 11, mis sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus menetluskulude tekkimine volitatud esindaja kulude näol ei ole vastaspoolele kuidagi ette nähtav ega aimatav, ei ole õiglane neid ka vastaspoolelt välja mõista. Käesoleval juhul ei ole kaebaja seadusjärgne esindaja kogu menetluse väitel kuni menetluskulude väljanõudmise taotluse esitamiseni ei kohtule ega ka vastustajale teatanud, et ta esineb menetluses volitatud esindajana ja vastustajal puudus igasugune alus seda ka eeldada. Samuti puudub kohtul kahtlus, et kaebaja esindaja oli kursis kogu asja materjalidega seoses tema kaebaja seaduslikuks esindajaks olemisega. Arvestades, et tegemist on huvikaitseühinguga, saab eeldada, et selle seaduslikud esindajad on kursis vastava valdkonna põhilise õigusliku raamistikuga. Kuna käesolev vaidlus seisnes ainult seaduse ühe sätte küllaltki ühemõttelises ja lihtsas tõlgenduses ja vastustaja võttis kaebuse ilma sisulise vaidluseta omaks, siis ei näe kohus ka seda, et seaduslikul esindajal oleks olnud käesoleva asja ettevalmistamisel ja lahendamisel kasutada õigusalaseid teadmisi, mis on väljaspool seadusliku esindaja tavakompetentsi ja mille kasutamise hüvitamine oleks õigustatud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuludena üksnes kaebuselt tasutud riigilõivu summas 20 eurot. Muus osas jätab kohus poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.