lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-3131/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-3131/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1140
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Määruse tegemise aeg ja koht

30.12.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3131

Haldusasi

A.H kaebus Tallinna Vangla 15.11.2024 IV üksuse esimese osakonna (sh kambri P1-15) uste lukustamisele

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – A.H Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada A.H kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.Tallinna Halduskohtusse saabus 15.11.2024 Tallinna Vanglas kinni peetava A.H kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale. Kaebaja vaidlustab Tallinna Vangla toimingu, millega 15.11.2024 kella 8.00-12.00 lukustati vangla IV üksuse I sektsioon läbiotsimiseks suuliselt. Kaebaja palub kohtul tuvastada uste lukustamise õigusvastasuse. Kaebaja leiab, et uste lukustamine ja läbiotsimine on erinevad asjad ning läbiotsimiseks ei pea tingimata kambreid lukustama. Kaebaja leiab, et vangla tegevus piiras ebaproportsionaalselt tema liikumisvabadust. Samale ajale langes tema sektori spordisaali graafikujärgne kasutus ning uste lukustamise tõttu ei saanud kaebaja spordisaali kasutada. Kaebaja palus end menetlusabi korras vabastada riigilõivu tasumisest.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tallinna Vangla 13.12.2024 vastusest kohtunõudele nähtub, et Tallinna Vangla osakonnas P1 toimus 15.11.2024 ruumide läbiotsimine. Vangiregistri andmetel paikneb kinnipeetav A.H alates 28.08.2024 Tallinna Vanglas, neljandas üksuses, osakonnas P1, kambris nr 2k-P1-15. Vangla kohustus regulaarselt ruume, sh kinnipeetavate kambreid läbi otsida tuleneb vangistusseaduse § 68 lõikest 1 ja justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 9 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 33 lõikest 1. Julgeoleku tagamiseks lukustati vangistusseaduse § 8 lg 2 alusel P1 osakonnas kambrite uksed. Kirjalikku haldusakti osakonna lukustamise kohta välja ei antud, kinnipeetavaid teavitati kambrite lukustamise põhjusest suuliselt. Osakond oli lukustatud ajavahemikul 8.30-11.30. Graafiku järgselt on P1 osakonna spordisaali kasutamise

3-24-3131 aega reedeti, kell 10.00-11.15. Seoses läbiotsimisega ei viidud P1 osakonna kinnipeetavaid 15.11.2024 spordisaali.

3.Leian, et kaebus tuleb tagastada, kuna sest sellega kaitstav õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS §121 lg 2 p 21).
4.Kaebaja soovib esitada tuvastamiskaebuse. Kaebaja soovib, et kohus tuvastaks uste lukustamise õigusvastasuse arvestades seda, et toimingu kohta ei vormistatud kirjalikku haldusakti nagu seadus ette näeb. Kaebaja põhjendab tuvastamiskaebuse esitamist vajadusega kaitsta oma õigust liikumisvabadusele.
5.Leian, et praegusel juhul ei ole kaebaja õiguste riive intensiivne. Vangla piiras 15.11.2024 seoses läbiotsimistega kaebaja liikumist kella 8.30-11.30, seega kokku 3 tundi. Kaebaja leiab, et vangla tegevus piiras ebaproportsionaalselt tema liikumisvabadust ning ta ei saanud selle tõttu kasutada tavapärasel ajal spordisaali. Märgin siinkohal, et kinnipeetavatel puudub subjektiivne õigus nõuda kehakultuuriga tegelemise võimaldamist konkreetsetes ruumides konkreetsetel aegadel. VangS § 55 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse võimalus kehakultuuriga tegelemiseks. Selline võimalus oli kinnipeetaval 15.11.2024 ka olemas, kuid erandkorras ei olnud seda võimalik teatud kellaaegadel kasutada seetõttu, et kinnipeetava eluruumid oli lukustatud läbiotsimiseks. See, et läbiotsimine langes samadele kellaaegadele, kui oli P1 osakonna spordisaali kasutamise aeg, on pelgalt juhuslik. See, et ühel päeval selline võimalus teatud isikute grupi, sh kaebaja, jaoks puudus, ei tähenda veel seda, et vangla ei võimalda kinnipeetavatel kehakultuuriga tegeleda. Kinnipeetavate päevaaegset liikumis- ja suhtlemisvabadust kambrite või osakondade kaupa on võimalik piirata VangS § 8 lg 2 alusel, käesoleval juhul oli piirangu eesmärgiks tagada vangla julgeolek läbi regulaarselt läbiviidava läbiotsimise. Selleks, et läbiotsimist saaks läbi viia ja see oleks tõhus, tuleb kambrid ja osakonnad sulgeda, et kinnipeetavad ei saaks samal ajal vabalt ringi käia ning näiteks esemeid liigutada ühest kohast teise. Samuti peab selline läbiotsimine olema ootamatu ehk kambrite sulgemisest ja läbiotsimisest ei anta ette teada pika ajavaruga. Arvestades üldist huvi, milleks on vangla julgeolek, ei saa selline lühiajaline piirang ebaproportsionaalselt piirata kaebaja liikumisvabadust. Seega arvestades piirangu lühikest aega ning kaebuse asjaolusid, ei kujutanud vangla P1 osakonna lukustamine kaebaja õiguste intensiivset riivet.
6.VangS § 8 lg 2 alusel võib vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult. VangS § 68 lõike 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kehtestab läbiotsimise korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 9 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 33 lõike 1 kohaselt korraldab vangla vähemalt korra kvartalis kõikide nende ruumide ja territooriumi läbiotsimise, kus tavapäraselt viibivad või mida läbivad kinnipeetavad.
7.VangS võimaldab vanglal seega osakondi lukustada, kui seda on vaja vangla julgeoleku tagamiseks. Arvestades et 15.11.2024 oli tegemist vangla julgeoleku tagamiseks tehtud kinnipeetavate kambrite regulaarse läbiotsimisega, oli osakonna lukustamine vangla julgeoleku tagamiseks põhjendatud. VangS § 8 lg 2 näeb ette, et kambrite erakorralise lukustamise kohta tuleb vormistada otsus (haldusakt) kirjalikus vormis. Praegusel juhul ei ole vangla järginud otsuse vormistamisel haldusakti kohustuslikku kirjalikku vormi kuna tegi korralduse kambrite lukustamiseks kinnipeetavatele teatavaks suuliselt. Leian, et see ei too kaasa kambrite sulgemise otsuse tagantjärgi õigusvastaseks tunnistamist. Haldusmenetluse

3-24-3131 seaduse § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Olenemata sellest, kas otsus oleks vormistatud kirjalikul või tehti see suuliselt teatavaks, ei oleks see muutnud selle otsuse sisu ega tagajärgi otsuse adressaatidele. Kuna otsuse toime oli ühekordne ja lühiajaline, piirdudes vaid paari tunniga, siis ei oleks otsuse kirjaliku vormi järgmine andud selle adressaatidele rohkem õigusi või loonud rohkem kohustusi. Seda, milleks sellist piirangut uste lukustamise näol 15.11.2024 kella 8.30-11.30 rakendati (so kambrite regulaarse läbiotsimise kohustuse täitmine vangla poolt), selgitati kaebajale ning kaebusest nähtub, et kaebaja sai sellest selgelt aru. Kaebaja seab kaebuses kahtluse alla hoopis selle, kas kambrite läbiotsimisega peaks tingimata kaasnema uste lukustamine. Seega vaidlustab kaebaja pigem vangla poolt valitud julgeoleku tagamise meetodeid. Kuna praegusel juhul ei ole alust kahelda toimingu aluseks olev otsuse (suuline haldusakt) õiguspärasuses, siis ole ära tuntav, et kambrite lukustamise toiming oleks olnud õigusvastane. Seega ei ole kaebaja kaebusel eduväljavaateid.

8.Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kaebajal puudub ka ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebajal pole õigust nõuda toimingu õigusvastasuse tuvastamist. Toimingu mõju kaebajale on lõppenud. Kaebaja soov, et kohus kontrolliks toimingu õiguspärasust, peab aitama kaasa tema subjektiivsete õiguste kaitsele (HKMS § 44 lg 1 ja § 45 lg 2). Üksnes huvi veenduda toimingu õigusvastasuses kaebuse esitamiseks õigust ei anna (Riigikohtu halduskolleegiumi 12. novembri 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-70-09, p 12). Kuna vangla peab regulaarselt kinnipeetavate eluruume kontrollima ning see eeldab erandlike ajutiste liikumispiirangute kehtestamist, siis ei saa praegusel juhul tuvastamiskaebuse lubatavuse põhjenduseks olla ka preventiivne huvi. Seetõttu võiks tuvastamiskaebus tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
10.Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta aga kaebuse tagastamine selle esitanud isikult õigust pöörduda vajaduse korral sellekohaseid tähtaegasid järgides hiljem uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et see ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma MUUDETUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 18.11.2025 KOHTUMÄÄRUSEGA

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium