Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus OB suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks
Harju Maakohtu 27.12.2016 määrus esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja pikendamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OB määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik (ravile paigutatav isik) OB (isikukood
XXXXXXXXXXX),
esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Marika Jaanson
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.12.2016 määrus jätta muutmata.
2.OB määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik (psühhiaatriakliinik) esitas 26.12.2016 Harju Maakohtule taotluse OB suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja tema paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni. Avaldaja taotles rakendada OB suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani. Taotluse kohaselt hospitaliseeriti OB psühhiaatriakliinikusse 24.12.2016; kell 13.30 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma
psüühikahäire tõttu on OB ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Patsient ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.
2.Taotlusele lisatud arsti arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik ravil avaldaja psühhiaatriakliinikus kolmandat korda. Esimest korda oli puudutatud isik psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil tahtevastaselt 01.04.2014 kuni 03.04.2014, mil alkoholijoobes olles käitus agressiivselt ja ebaadekvaatselt- loopis kodus asju aknast välja, karjus naabrite peale. Viimati viibis statsionaarsel haiglaravil 16.05.2014 kuni 13.08.2014 (avalduses ilmselt ebaõige aastaarv 2013) diagnoosiga äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomitega. Siis toodi puudutatud isik valvetuppa kiirabiga politsei saatel. Kiirabi kutsus puudutatud isiku poeg. Tema sõnul oli puudutatud isik viimased kaks nädalat käitunud ebaadekvaatselt: ta oli väitnud, et koristab tuba, kui aga lõpuks poeg külla tuli, olid seal kõik asjad segamini – kapp seisis keset tuba, toolidele oli puistatud soola, põrandal põletas puudutatud isik pabereid, ahi oli niisama sisse lülitatud. Puudutatud isik seletas oma tegevusi veidralt: „Palju tolmu oli, siis panin soola“, „kuna naabrid pahandavad, et ma lasin nendele vett peale, siis lülitasin sisse ahju, et kuivatada saaks“, „küünlaga puhastasin ahju ja tahtsin kardinaid lõigata, sest nii porised olid, siis paber läks kogemata põlema“. Süüdistas kõiges naabreid. On teada, et puudutatud isik elab üksinda korteris, korterimaksud on tasumata, raha kulutab Oriflame ja muude taoliste asjade peale, tütar ja poeg käivad aeg-ajalt teda vaatamas. Puudutatud isikul on vormistatud invaliidsuspension. Anamneesis alkoholi kuritarvitamine, lisaks tarvitab pidevalt erinevaid „ravimtaimede“ segusid õli ja piirituse baasil. Puudutatud isik põeb II tüüpi diabeeti (insuliinravil), mis on dekompenseerunud. 2010. a diagnoositud maksatsirroos. Seekord toimetati puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga politsei saatel. Sotsiaaltöötaja sõnul olevat puudutatud isik käitunud agressiivselt, rahutult ning ebaadekvaatselt viimased kolm päeva. Ta karjus majaelanike peale, tahtis tekitada tulekahju. Puudutatud isik olevat olnud kõigi majaelanike suhtes konfliktne ja süüdistav. Kiirabi saabudes üritas puudutatud isik kiirabitöötajat lüüa. Valvetuppa jõudes oli puudutatud isik väga aktiivne ning kärsitu. Ta rääkis kiiresti, monoloogina ning raskesti jälgitava mõttekäiguga. Käitus väga teatraalselt ning negativistlikult. Puudutatud isik selgitas, et ta polnud mitu päeva söönud, joonud ega insuliini süstinud ning kaotas seetõttu isegi teadvuse. Valvetoas mõõdeti puudutatud isikul väga kõrged potentsiaalselt eluohtlikud veresuhkruväärtused. Ettearvamatu, agressiivse, potentsiaalselt teistele ja endale ohtlikkuse tõttu vormistas valvearst puudutatud isikule tahtest olenematu ravi 24.12.2016 kell
13.30.Käesolevalt on puudutatud isik emotsionaalselt ebastabiilne ning oma käitumises väga muutlik: kord räägib ta pingutatud naeratuse ning rahulikkusega, et kõik on kodus hästi. Järgmisel hetkel hakkab kiirel tempol dramatiseerivalt rääkima oma halbadest naabritest, kes teda kiusavad ning tema elu pidevalt segavad. Alkoholi (kuri)tarvitamist ta eitab, kuid tunnistab, et ei süstinud endale insuliini ning näljutas end kodus (täpne põhjus jääb selgusetuks). Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire täpsustamata mitteorgaanilise psühhoosi näol. Kriitikat tal oma seisundi suhtes ei esine. Ravita jäämisel on puudutatud isik ohtlik nii iseendale (dekompenseeritud diabeet – ei süstinud insuliini, ei söönud/joonud, maksatsirroos) kui ka teistele (eeskätt oma naabritele) oma ebaadekvaatse ettearvamatu käitumise tõttu. Puudutatud isik vajab diagnoosi täpsustamiseks täiendavaid uuringuid, seisundi stabiliseerimist ja samas diabeedi raviskeemi korrigeerimist, kuid oma seisundi tõttu ta ei suuda ravivajadust mõista. Samuti võib tema seisund ravita jäämisel süveneda ning raskendada olulisel määral tema edasist toimetulekut.
2(6)
Anamneesi, objektiivset leidu ja puudutatud isiku seisundit arvestades vajab patisent ravi kontrollitud ravikeskkonnas. Puudutatud isiku ärakuulamine
3.Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel 27.12.2016 kohtule järgmist: „Tahaksin varem välja saada, sest see olkord siin paneb mind muretsema. Mu tütar võib mulle taksoga järgi tulla. Kodus ma istun rahulikult oma toas ja ei lähe kusagile. Tahan pühadeks koju saada. Ma oleksin kodus tütre järelevalve all. Mul on uus telefon ostetud ja ma saan talle helistada. Ma olen siin murelik. Ma hakkasin tegema suurkoristust kodus. Ma ikka õhtuti koristan ja päeval magan. Kui koristasin, panin asjad kokku, mis mulle vaja läheb ja sattusin nii hoogu, et isegi ei söönud. Minu juurde tuli valvur, võttis mult elektripliidi ära. Olin seal näljas maas kuni kella kaheni öösel. Kui ma ärkasin, oli väljas pime, läksin valvuri juurde, palusin osta leiba ja piima. Ta ütles, et kell on kaks öösel, kuhu te lähete. Valvur ei ole mulle pliiti tagastanud ja ma olin selle pärast näljas need päevad. Ma olen haige inimene. Mu poeg õpib lenduriks, ma igatsen teda. Ma kasutan vererõhuravimeid ja suhkrut kontrollin kogu aeg. Kui kodus olen, siis ei jäeta mind üksi, aga siin ma suren.“
4.Puudutatud isiku raviarst KT avaldas 27.12.2016 ärakuulamisel, et kõige hullem on see, et patsient ei võta ravimeid ja nälgib. Veresuhkur on paigast ära. Patsiendil on diabeet, ta vajab insuliini süste, võib tekkida insuliinikooma. Patsient on ka alkoholi tarbima hakanud. Ravi on vaja vähemalt 40 päeva. Määratud esindaja seisukoht
5.Puudutatud isiku esindaja ei vaielnud vastu puudutatud isiku paigutamisele kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse korras. Maakohtu määrus
6.Maakohus rakendas OB suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendas seda neljakümne päevani, lubades paigutada OB psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 24.12.2016 kuni 02.02.2017 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Kohus lubas kohaldada OB suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
7.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi haigla psühhiaatriaosakonnas kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui: 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja 2) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.
8.Kohtule esitatud arsti arvamusest nähtub, et puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire (äge polümorfne psühhootiline häire skisofreenia sümptomitega). Puudutatud isik ei ole oma seisundist lähtuvalt võimeline mõistma ravivajadust. Puudutatud isik on oma psüühikahäirest tingituna ohtlik eelkõige iseendale, kuid välistatud ei ole ka oht teistele isikutele. Puudutatud isik võib oma psüühikahäirest tingituna jätta ennast hooletusse, sealhulgas mitte manustada
3(6)
diabeediravimeid ja pidama suhkurtõve esinemise korral ettenähtud dieeti. Puudutatud isikul on tema enda sõnul insuliinisüstide ja mittesöömise tõttu esinenud minestusi. Seetõttu ei ole välistatud puudutatud isiku koomasselangemine, mida tuleb käsitleda eluohtlikuks seisundiks. Lisaks eeltoodule ohustab puudutatud isik oma käitumisega enda ja teiste isikute elu ja tervist, sest puudutatud isik käib tulega lohakalt ringi ja võib seetõttu põhjustada tulekahju. Et puudutatud isik ei saaks teisi ja ennast kahjustada, on vajalik tema ravi kontrollitud ja turvalises keskkonnas. Seetõttu tuleb puudutatud isiku suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset ja paigutada isik neljaks päevaks kinnisesse asutusse.
9.Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma puudutatud isik arusaama ravivajadusest. Puudutatud isik ei ole oma psüühikahäirest tingituna võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, sealhulgas ravimite võtmisest keeldumise osas. Seetõttu tuleb määrata puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi kohaldamine, sealhulgas vajadusel tahtevastane ravimite manustamine.
10.TsMS § 534 lg 5 sätestab, et esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates. Esialgset õiguskaitset võib kohaldada ka käesoleva seadustiku § 537 lõikes 4 nimetatud eesmärgil ja tähtaja jooksul. Kohus kuulas puudutatud isiku ära. Puudutatud isiku raviarsti hinnangul on vajalik haiglaravi kestusega vähemalt 40 päeva. Eeltoodust nähtuvalt esineb alus esialgse õiguskaitse pikendamiseks.
11.Kohus ei kuulanud ära puudutatud isiku pereliikmeid ning kohalikku omavalitsust, sest nende poolt avaldatu ei aita kaasa asja lahendamisele. Puudutatud isiku psüühikahäire on eeltoodust nähtuvalt toonud kaasa esialgse õiguskaitse korras psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused, mille esinemine ei sõltu nimetatud isikute arvamusest. Määruskaebus
12.Puudutatud isiku esindaja esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik maakohtu määruse tühistada.
13.Kaebuse kohaselt ei ole kohtumäärus põhjendatud ega kooskõlas seadusega. Määratud esindaja vestles 05.01.2017 kaebajaga, kes eitas tõsist psühhiaatrilist haigust ja soovis koju minna. Isik kinnitas, et tal on diabeet, psühhiaatriakliinik mõjub tema tervisele halvasti ja ta on nõus raviga kodustes tingimustes. Puudutatud isik selgitas, et temaga juhtunu oli eksitus, ta kukkus kodus ja veresuhkru kõikumise tõttu oli segaduses, mida tõlgendati ekslikult isiku ebaadekvaatse käitumisena. Isikul on olemas kodu sotsiaalmajas, ta jälgib oma veresuhkrut ise kodustes tingimustes ja ei ole ohtlik ei endale ega teistele. On nõus külastama arste ja peab seda tegema seoses oma teiste terviseprobleemidega (silmahaigus, vererõhk jne). Psühhiaatriahaiglasse paigutamine oli ebaseaduslik, kuna puudutatud isik ei andnud oma tegevusega selleks mingit põhjust.
14.Inimesele tema tahte vastaselt ravi kohaldamisel peavad vastavalt PsAS § 11 lg 1 olema täidetud kolm tingimust: isikul on raske psüühikahäire; ta on ohtlik endale või teistele; muude abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks.
15.Käesoleval juhul ei ole seaduses toodud tingimused täidetud. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et kohtud ei peaks tuginema üksnes konkreetse arsti-eksperdi arvamusele ja ka eksperdiarvamus peab siiski olema millegagi põhjendatud (Riigikohtu lahend 3-2-1-81-07). Eelkõige
4(6)
saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena. Menetluse edasine käik
16.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla leidis vastuses määruskaebusele, et maakohtu määrus OB suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ja selle pikendamiseks kuni neljakümne päevani tahtevastase ravi kohaldamisega oli põhjendatud ja vajalik. OB-l esineb raske psüühikahäire – täpsustamata mitteorgaaniline psühhoos (F29), millest paranemine on pikaajaline.
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu 27.12.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Põhjendatud ei ole puudutatud isiku väide, et maakohus on taotluse lahendamisel tuginenud üksnes arsti-eksperdi arvamusele. Maakohus on kontrollinud piisavalt põhjalikult esialgse õiguskaitse rakendamise eeldusi, tuginedes seejuures raviasutuse arstide arvamusele, puudutatud isiku poolt avaldatule ning puudutatud isiku esindaja seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tahtest olenematu ravi kohaldamine on käesoleval juhul põhjendatud ning et tulenevalt puudutatud isiku hospitaliseerimise asjaoludest ei sõltu ravivajadus puudutatud isiku pereliikmete arvamusest, mistõttu nende ärakuulamine ei oleks aidanud kaasa asja lahendamisele.
20.Puudutatud isku seisukoht, et ta ei põe tõsist psühhiaatrilist haigust ning et ta ei ole ohtlik, on vastuolus raviarstide arvamuses märgituga. Nimetatud arvamuses märgitu kohaselt viibib puudutatud isik ravil kolmandat korda. Puudutatud isik toimetati psühhiaatriakliiniku valvetuppa kiirabiga politsei saatel. Sotsiaaltöötaja sõnul olevat puudutatud isik käitunud agressiivselt, rahutult ning ebaadekvaatselt viimased kolm päeva. Ta karjus majaelanike peale, tahtis tekitada tulekahju. Kiirabi saabudes üritas puudutatud isik kiirabitöötajat lüüa. Valvetuppa jõudes rääkis puudutatud isik kiiresti, monoloogina ning raskesti jälgitava mõttekäiguga. Puudutatud isik selgitas, et ta polnud mitu päeva söönud, joonud ega insuliini süstinud ning kaotas seetõttu isegi teadvuse. Valvetoas mõõdeti puudutatud isikul väga kõrged potentsiaalselt eluohtlikud veresuhkruväärtused. Eeltoodu põhjal on arstid leidnud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire täpsustamata mitteorgaanilise psühhoosi näol. Ringkonnakohus leiab, et psühhiaatriakliiniku arstide hinnanguga on piisava usaldusväärsusega tuvastatud puudutatud isikul raske psüühikahäire esinemine.
21.Samuti on asjas leidnud tuvastamist, et haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut. Maakohus on esitatud asjaoludest põhjendatult järeldanud, et puudutatud isik on oma psüühikahäirest tingituna ohtlik eelkõige iseendale, kuid välistatud ei ole ka oht teistele isikutele. Puudutatud isik võib oma psüühikahäirest tingituna jätta ennast hooletusse, sealhulgas mitte manustada diabeediravimeid ja mitte pidada suhkurtõve esinemise korral ettenähtud dieeti. Seetõttu ei ole välistatud puudutatud isiku koomasselangemine, mida tuleb käsitleda eluohtliku seisundina. Lisaks eeltoodule ohustab puudutatud isik oma käitumisega enda ja teiste
5(6)
isikute elu ja tervist, sest puudutatud isik käib tulega lohakalt ringi ja võib seetõttu põhjustada tulekahju.
22.Kuivõrd puudutatud isikul kriitikat oma seisundi suhtes ei esine, on vajalik tema ravi kontrollitud ja turvalises keskkonnas, mistõttu muude abinõude kasutamine ei ole käesoleval juhul võimalik. Seega oli põhjendatud ka maakohtu järeldus, et puudutatud isiku ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik kui kinnisesse asutusse paigutamisega.
23.TsMS § 172 lg 3 tulenevalt jäävad määruskaebementlusega seotud menetluskulud riigi kanda.
/allkirjastatud digitaalsel Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.