Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 203 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Halduskohus võttis 29.08.2023 määrusega menetlusse J.M-i kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada lühiajalist kokkusaamist Qga. Q oli esitanud Tallinna Vanglale 10.08.2022 taotluse lühiajalise kokkusaamise võimaldamiseks kaebajaga, mille vangla jättis 12.08.2022 rahuldamata. Halduskohus tagastas samas J.M-i kaebuse kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, sest kaebaja ei olnud esitanud eelnevalt kahju hüvitamise nõuet vanglale. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu 29.08.2023 määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 29.08.2023 määruse muutmata.
3-22-2489 Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas menetlusse.
2.Tallinna Vangla teatas 11.09.2024 kohtule, et 02.07.2024 registreeriti J.M-i taotlus kokkusaamiseks Qga. Taotlus rahuldati ja lühiajaline kokkusaamine toimus 18.07.2024 ajavahemikus 14.00 kuni 16.00. Seega on kaebaja saavutanud kaebuse eesmärgi.
3.Kaebaja teatas 27.09.2024 vastuses kohtunõudele, et ei ole nõus menetluse lõpetamisega ning soovib lisaks, et Tallinna Vangla hüvitaks talle ja Qle solidaarselt tekitatud kahju 150 eurot.
4.Tallinna Halduskohus lubas 09.10.2024 määrusega kaebajal üle minna nõudele tuvastada Tallinna Vangla 12.08.2022 otsuse õigusvastasus, millega jäeti rahuldamata Q poolt 10.08.2022 esitatud kaebajaga lühiajalise kokkusaamise taotlus (resolutsiooni p 1). Muus osas keeldus halduskohus kaebuse muutmise vastuvõtmisest (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendustes selgitas halduskohus, et vangistusseaduse § 11 lg 8 järgi saab kinnipeetav esitada vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kaebuse halduskohtule tingimusel, et ta on eelnevalt pöördunud selle nõudega vangla poole ja vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja ei ole esitanud kohtule andmeid selle kohta, et ta oleks esitanud vanglale taotlust kahju hüvitamiseks seoses sellega, et talle pole viis aastat võimaldatud kokkusaamist teise kinnipeetavaga. Kui kaebaja on Tallinna Vanglale siiski vastavasisulise taotluse esitanud ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud, on kaebajal õigus esitada selle peale eraldiseisev kaebus, mille liitmine käesoleva asjaga pole võimalik. Qle tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks puudub kaebajal aga kaebeõigus.
5.Tallinna Ringkonnakohtusse saabus 04.11.2024 J.M-i avaldus, milles ta väljendab rahulolematust halduskohtu tegevuse üle. Muu hulgas märgib kaebaja, et ta palub mõista välja vanglalt kompensatsioon 150 eurot talle ja Qle tekitatud kahju eest.
6.Tallinna Ringkonnakohus käsitas J.M-i 04.11.2024 saabunud avaldust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määruse peale ja jättis selle 06.11.2024 määrusega käiguta, andes kaebajale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks ja määruskaebuse täiendamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates.
7.J.M esitas 19.11.2024 määruskaebuse täienduse, milles taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist mõjuva põhjuse tõttu. Kaebaja hilines määruskaebuse esitamisega kaks päeva. Kaebajal on diagnoositud kaks rasket haigust: suhkruhaigus ja psüühikahäire. Tal on raske puue alates 2018. aastast. Kui tal on paha olla, siis ta lihtsalt lamab ja ei tee midagi ega saa millestki aru. Ta saab ravimeid. Kaebaja on varem alati tähtaegasid järginud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J.M Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määruse saanud avaliku e-toimiku kaudu kätte 13.10.2024. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev, s.o tähtpäev 28.10.2024 (HKMS § 67 lg 2). Kaebaja on kinnipeetav Tallinna Vanglas. HKMS § 68 lg 4 sätestab, et vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus loetakse kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Kaebaja on ringkonnakohtule adresseeritud avaldusele märkinud kuupäeva 30.10.2024 ning samuti on ümbrikule märgitud, et see on saadetud 30.10.2024. Sellest järeldub, et kaebaja ei ole andnud avaldust vanglale üle edasikaebamise tähtpäeval, vaid on seda teinud kaks päeva hiljem, s.o 30.10.2024. Järelikult on määruskaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes. 2(3)
3-22-2489
9.HKMS § 181 lg 3 sätestab, et kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. Viidatud säte kohaldub ka määruskaebuse mittetähtaegse esitamise korral (HKMS § 207 lg 1). HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 järgi märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid määruskaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjuse korral peab tegemist olema ootamatu ja erakorralise takistusega (Riigikohtu 11.12.2013 määrus asjas nr 3-7-1-3-500-13, p 7). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine eeldab, et on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul (Riigikohtu 19.04.2006 määrus nr 3-3-1-26-06, p 12). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu 16.01.2009 määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
10.Kaebaja taotluse kohaselt takistas tal õigeaegselt määruskaebuse esitamist see, et tal on suhkruhaigus ja psüühikahäire ning kui tal on halb olla, ei suuda ta midagi teha. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva põhjusega, mis tingiks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Nagu kaebaja on ise taotluses märkinud, on tal need haigused juba pikka aega. Seega asjaolu, et kaebajal võib haigustest tulenevalt aeg-ajalt enesetunne kehv olla, ei ole ootamatu takistus, mida kaebaja ei oleks ette teadnud ja oma tegevuse kavandamisel arvesse saanud võtta. Nagu kaebaja on ise samas selgitanud, on ta varem alati kaebetähtaega järginud, ning kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on varem korduvalt halduskohtusse pöördunud ja edasikaebamise võimalust kasutanud. Seejuures ei ole kaebaja ka täpsustanud, millal ja kui pikka aega tal enesetunne selline oli, et ta polnud võimeline midagi tegema. Kaebaja palus taastada kaebuse esitamise tähtaeg juba 04.11.2024 saabunud avalduses, kuid ei märkinud samas, et ta ei saanud tähtaega järgida haiguse ja kehva enesetunde tõttu. Eelnevast tulenevalt ei ole usutav, et kaebajal oli kogu määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul selle esitamine takistatud terviseprobleemide tõttu.
11.Eeltoodust tulenevalt on J.M-i määruskaebus esitatud tähtaega rikkudes ning selle esitamise tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Määruskaebus halduskohtu määruse peale tuleb HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1, § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel tagastada. Eelneva põhjal tuleb lugeda, et J.M ei ole esitanud määruskaebust Tallinna Halduskohtu 09.10.2024 määruse peale.
12.Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et nagu märkis ka halduskohus, on kaebajal võimalik kokkusaamise võimaldamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks esitada eraldiseisev kaebus. See eeldab aga, et kaebaja esitab eelnevalt sellesisulise kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (vt vangistusseaduse § 11 lg 8).
13.Määruse avaldamisel tuleb asendada kaebaja ja Q nimi tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.