Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 18.12.2024, Tartu 3-23-102 X.X. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 09.02.2024. a otsus X.X. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.02.2024. a otsus muutmata.
2.Jätta X.X. menetluskulud (riigilõiv 30 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
3.Kuulutada menetlus kaebaja terviseandmeid puudutavas osas (dtl 18-19) kinniseks.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses X.X. nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 17.01.2025 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
X.X. esitas 31.10.2022 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. X.X. väitel tabas teda 02.10.2022 öösel äge kõhuvalu ning ta teavitas sellest valvurit 02.10.2022 kl 6.15 ja uuesti kl 8.15. Seejärel kl 10 paiku sai ta 2 paratsetamooli ning kl 14 ajal toimetati ta meditsiiniosakonda. 03.10.2022 käis ta uuesti valvearsti vastuvõtul. X.X. väitel kordus sama 23.10.2022, mil ta oksendas lõunase toidu välja ning oksendamine ja kõhuvalu jätkus terve õhtu kuni järgmise hommikuni. Kl 10 paiku viidi ta meditsiiniosakonda. X.X. märkis, et tal puuduvad etteheited meditsiiniteenuse osutajale või teenuse kvaliteedile,
kuid etteheited on Tartu Vangla ametnikele, kes ei võimalda meditsiinilist abi. X.X. väitel põhjustab vangla talle valu ja kannatusi, s.t mittevaralist kahju kinnipeetava tervise ohtu seadmisega.
2.Tartu Vangla jättis 02.01.2023. a otsusega nr 1-13/325-2 X.X. kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla leidis, et kinnipeetavale oli meditsiiniline abi 02., 23. ja 24.10.2022 kättesaadav ning vangla tegutses kinnipeetavale vajaliku meditsiinilise abi korraldamisel õiguspäraselt.
3.X.X. esitas 16.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebuse põhjendused: 01.10.2022 tekkis kaebajal äkiline tugev kõhuvalu, oksendamine ja krambid, kuid meditsiinilist abi ta sellel kuupäeval ei saanud. Kaebaja teavitas tervisehäirest vanglaametnikke 02.10.2022 hommikusel toidujagamisel kl 6.15 ja hommikusel loendusel kl
8.15.Kl 10 paiku sai kaebaja 2 paratsetamooli. Kaebaja pääses tervishoiutöötaja juurde 02.10.2022 pärast kl 14 ning talle osutati ravi. 23.10.2022 kordus sama. 24.10.2022 kl 10 paiku viis valvur kaebaja meditsiiniosakonda. Kaebajat ei viidud arsti juurde ning vanglaametnik otsustas kaebaja ravivajaduse üle. Raviga viivitamise tõttu pidi kaebaja taluma valu ja kannatusi ning seeläbi alandati kaebaja väärikust. Kaebajal ei ole etteheiteid meditsiiniosakonnale või osutatud ravi kvaliteedile. Kaebaja peab õigusvastaseks vanglaametnike tegevust, kes keelavad kinnipeetavale ravi võimaldamise.
4.Tartu Vangla palus jätta kaebus rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus jättis 09.02.2024. a otsusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud välja mõistmata. Otsuse põhjendused: 1) Kohus lähtus asja lahendamisel sellest, et kaebaja teatas tervisehäirest vanglaametnikele 02.10.2022 hommikuse toidujagamise ajal kl 6.15. Kohtuotsuse p-s 8 toodud tõenditest ei nähtu vastustaja õigusvastast tegevust või tegevusetust. Kaebaja ei vajanud vältimatut abi tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 5 tähenduses. Tervishoiutöötaja dokumenteeritud andmete põhjal oli kaebajal kõhuvalu, mille põhjuseks oli kõhukinnisus. Tervisekaardi alusel on tegemist terviseseisundiga, mida kaebajal on esinenud ka varem. Kaebaja elu ei olnud ohus ja kaebajat ei ähvardanud püsiva tervisekahjustuse tekkimine. Kaebaja pääses mõistliku aja jooksul pärast tervisehäirest teatamist tervishoiutöötaja juurde. Vanglaametnik hindas, et tegemist ei ole vältimatu abi vajadusega. Vanglaametniku hinnangu õigsust kontrollis tervishoiutöötaja. Kuna kaebaja tervisehäire ei taandunud, viidi kaebaja hiljem tervishoiutöötaja juurde. 2) Inimese subjektiivne taju, et tal on väga halb olla või väga tugev valu, ei pruugi tähendada, et esineb püsiva tervisekahjustuse tekkimise oht või inimese elu on ohus. Kuna kaebaja terviseseisundit hindas tervishoiutöötaja, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas üldiselt on õiguspärane selline töökorraldus, kus meditsiiniosakond on vanglaametnikele andnud juhised vältimatu abi vajaduse äratundmiseks ning kui juhiste põhjal sellist vajadust ei ole, siis kinnipeetavale vältimatut abi ei osutata. Selline töökorraldus ei ole ainuomane vanglale. Määruse „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 kohaselt hindab ka hädaabiteate menetleja (nt Häirekeskuse töötaja) abi väljasaatmiseks ohtu tervisele ja elule ning kasutab seejuures Terviseameti kinnitatud tüüpjuhtumeid ja juhiseid. Sellise töökorralduse puhul peaksid kinnipeetava avaldused ja vanglaametniku hinnangud olema korrektselt dokumenteeritud. Praeguse vaidluse asjaoludel on sündmuste dokumenteerimisel puudusi (kaebaja pöördumine hommikuse toidujagamise ajal ei ole dokumenteeritud, kaebaja vaevustena on valesti fikseeritud kõrvetised, õe soovitus ja kaebaja hilisem viimine meditsiiniosakonda ei ole
dokumenteeritud), kuid see ei mõjuta asja lahendamist, kuna kohus ei hinda abstraktselt vastustaja töökorraldust, vaid lähtub sellest, mis tegelikult toimus. 3) Kaebaja kirjeldus, et ta pöördus vanglaametnike poole kl 6 ja meditsiiniosakonda viidi ta kl 10 paiku, saab kirjeldada üksnes teisel päeval ehk 24.10.2022 toimunud sündmusi. Tõele ei vasta kohtueelses menetluses esitatud kaebaja väide, et kõhuvalu algas 23.10.2022 ja arsti juurde pääses ta järgmisel päeval kl 10. Olukorda, kus kaebajal tekkisid 23.10.2022 lõuna ajal tervisehäired ja ta viidi samal päeval tervishoiutöötaja juurde, ei saa käsitleda vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusena. Ühestki tõendist ei nähtu ja kohtumenetluses ei ole kaebaja ka väitnud, et 23.10.2022 oleks vanglaametnik otsustanud, et kaebaja ei vaja kiiret meditsiinilist abi. 4) Kummagi juhtumi puhul ei puutu asjasse, millised tervisehäired võivad teoorias olla inimesel, kes kurdab kõhuvalu ja oksendamist. See, et põhimõtteliselt esineb kõhuvalu ka raskete ja ohtlike terviseseisundite korral, ei tähenda, et iga kõhuvalu puhul on tegemist raske või ohtliku terviseseisundiga. 5) Õige ei ole kaebaja arusaam, et ta sai vältimatut abi 24 tundi pärast vaevuste tekkimist. Kohus ei nõustunud kaebajaga, et tegemist oli vältimatu abi vajadusega. Ajavahemikku arstiabi saamiseni ei saa arvestada vaevuste tekkimisest, vaid sellest, kui kaebaja tervisehäirest vastustajale teada andis. Esimese juhtumi korral andis tervishoiutöötaja ligikaudu 2,5 h jooksul hinnangu kaebaja tervislikule seisundile (kaebaja teatas tervisehäirest kl 6.15 ja tervishoiutöötaja andis hinnangu, et tema sekkumine ei ole veel vajalik, lühikese aja jooksul pärast kl 8.15). Teise juhtumi korral viidi kaebaja tervishoiutöötaja juurde ajavahemikus lõunast kuni õhtuse loenduseni (probleem tekkis lõuna ajal ja õhtuse loenduse seisuga oli teada, et kaebaja käis päeval meditsiiniosakonnas).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.X.X. esitas 08.03.2024 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 09.02.2024. a otsuse peale. Kaebaja palus rahuldada tema kaebus täies ulatuses ja mõista tema kasuks välja rahaline hüvitis. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Praeguseks on selgunud, et haigushood olid tingitud bakteritest, mille tõttu ta viibis TÜ Kliinikumis 30.01.-06.02.2024. Lisaks on vajalik operatsioon. Seega kaebaja tervisele põhjustati oluline kahju. Kinnipeetaval peab olema sarnaselt vabaduses viibivate isikutega võimalus enda subjektiivse tunde alusel endale abi kutsuda, s.t et meedik reaalselt vaatab ta üle ja annab oma hinnangu. Vangla põhjustas kaebajale kannatusi, valu ja süvenenud terviserikke, mis vajab operatsiooni, tulenevalt õigeaegse ravi mittevõimaldamisest.
7.Tartu Vangla palus 12.04.2024. a vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Valu ja kannatuste eest rahalise hüvitise nõudmisel ei ole viited tervise halvenemisele asjassepuutuvad. Kaebajal vältimatu abi vajadus puudus, mistõttu puudus põhjus teda plaaniväliselt meditsiiniosakonda viia. Ametnike tegevus ei olnud õigusvastane.
8.X.X. märkis 27.11.2024. a seisukohas, et terviserikke süvenemine on tagajärg vanglaametnike käitumisele. Seega on tõendatud, et tagajärg saabus, kuna ametnikud käitusid õigusvastaselt. Tervisega seotud küsimuses ei ole vaja läbida kohtueelset menetlust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Riigikohtu praktika kohaselt on oluline eristada väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega tekitatud kahju. Seda ka juhul, kui see on põhjustatud sama tegevusega, sest tõendamist vajavad asjaolud on nende nõuete puhul erinevad (RKHKo 17.06.2010,
3-3-1-41-10, p 13). Kaebaja poolt kohtueelses menetluses Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses (dtl 33-41) ja halduskohtule esitatud kaebuses (dtl 1-12) tugines kaebaja valu ja kannatuste talumisele ja tervise ohtu seadmisele, mis on tõlgendatav kui väärikust alandav kohtlemine, seega soovis kaebaja hüvitist oma väärikuse alandamise eest. Kaebaja viitab apellatsioonkaebuses (dtl 90-94) lisaks valu ja kannatuste põhjustamisele ka terviserikke süvendamisele, seega tervise kahjustamisele, kuid sellise kahjuliku tagajärje eest ei ole kaebaja vanglalt rahalist hüvitist nõudnud ning sellisel alusel ei ole kaebaja taotlust ka läbi vaadatud. Ka ringkonnakohus tõlgendas 18.03.2024. a määruses (dtl 107-109), et kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu 09.02.2024. a otsuse tühistamist täies ulatuses ning asjas uue otsuse tegemist, millega rahuldada tema kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (meditsiinilise abi kättesaadavuse tagamine 01.02.10.2022 ja 23.-24.10.2022) summas 1000 eurot. Seega lahendab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebust lähtudes sellest, et kaebaja on soovinud kahju hüvitamist väärikuse alandamise eest. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja apellatsiooniastmes esitatud väited tema tervise kahjustamise kohta.
10.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Tartu Halduskohus asus 09.02.2024. a otsuses kokkuvõttes seisukohale, et kaebuse alusena esitatud juhtumites ei esinenud vastustaja õigusvastast tegevust või tegevusetust ning kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole sel juhul võimalik. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohtu põhjendustest nähtuvalt hindas kohus nii kaebaja kui ka vastustaja seisukohti, ka muid asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses. Kaebuses esitatud väidete osas on halduskohus võtnud otsuses omapoolse seisukoha. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Apellatsioonkaebuses esitab kaebaja suuresti samased väited, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine ei ole võimalik, kuna täidetud ei ole kahju hüvitamise eeldused. Seega jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja kaebuse rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.
13.Kaebaja arvates peab olema võimalus enda subjektiivse tunde alusel endale abi kutsuda, s.t et meedik reaalselt vaatab ta üle ja annab oma hinnangu. Ringkonnakohus ei nõustu
kaebajaga. Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Tervishoiuteenuste osutamisele vanglas kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust koos vangistusseadusest tulenevate erisustega (TTKS § 1 lg 21, VangS § 49 lg 1 ja § 52 lg 1). Seepärast tuleb vältimatut abi sisustada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. TTKS § 5 tähenduses on vältimatu abi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Käesolevas haldusasjas leidis tõendamist, et kaebaja ei vajanud vältimatut abi TTKS § 5 tähenduses. Õigusaktidest ka ei tulene, et kinnipeetavale, kes avaldab soovi arstiabi saamiseks, tuleb see tingimata koheselt võimaldada. Kohtupraktikas on sedastatud, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiiniliste uuringute või ravi läbiviimist vastavalt enda soovile (RKHKo 21.12.2010, 3-3-1-69-10, p 8). Tervishoiutöötaja otsustab ravivajadusest lähtudes tervishoiuteenuse osutamise aja üle (RKEKm 19.11.2018, 3-18-1757, p 13). Seega ei tähenda vangla kohustus kinnipeetavale arstiabi tagada seda, et iga kinnipeetav, kes soovi avaldab, peab igal juhul ja viivitamatult pääsema arsti vastuvõtule.
14.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.02.2024. a otsuse muutmata.
apellatsioonkaebuse
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus jätkas 18.03.2024. a määrusega kaebajale antud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 30 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
16.HKMS § 77 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Halduskohtule on esitatud väljavõtted kaebaja haigusjuhtudest (dtl 18-19). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu käesoleval juhul puudub. Eelnevat arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel eelmärgitud osas kinniseks.
17.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja terviseandmete kaitseks kohtuotsuse avaldamisel tema nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.