X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 1 000 euro hüvitamise nõudes (meditsiinilise abi kättesaadavuse tagamine 01-02.10.2022 ja 2324.10.2022)
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Edvard Remsel
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 11.03.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 17).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja X on kinnipeetav Tartu Vanglas. Kaebaja esitas 31.10.2022 vastustajale kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/325-1. Kaebaja tugines nõude alusena sellele, et talle ei tagatud ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavust 02.10.2022 ja 23.10.2022. Kaebajal oli äge äkiline kõhuvalu, see võib viidata erinevatele tõsistele terviseriketele. Kaebaja etteheide on suunatud ametnikele, kes ei võimalda meditsiinilist abi saada.
2.Vastustaja Tartu Vangla jättis 02.01.2023.a otsusega nr 1-13/325-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastustaja leidis, et kaebaja ei vajanud vältimatut abi. Tegemist ei olnud olukorraga, kus abi edasilükkamine või andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. 02. ja 23.10.2022 olid pühapäevad. Vanglaametnikud tegelesid mõlemal korral kaebaja probleemiga, konsulteerides seejuures meditsiiniosakonnaga.
Kaebajale võimaldati arstiabi mõistliku aja jooksul.
3.Kaebaja esitas 16.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju 1 000 euro hüvitamist. Kaebuse aluseks on see, et 01-02.10.2022 ja 23-24.10.2022 ei taganud Tartu Vangla kaebajale vältimatu meditsiinilise abi kättesaadavust. Kaebajal tekkis 01.10.2022 öösel äkiline tugev kõhuvalu, oksendamine ja krambid. See võib tähendada tõsist tervisehäiret (mürgitus, pimesoole põletik, salmonelloos, kõhugripp, difteeria jne). Valu ja oksendamine jätkus kogu öö ja hommikul. Kaebaja teavitas oma tervisehäirest vanglaametnikke öösel, 02.10.2022 hommikusel toidujagamisel kell 06.15 ja hommikusel loendusel kell 08.15. Vanglaametnik E. Sankovski otsustas kella 10 paiku, et kaebajat ei ole vaja meditsiiniosakonda viia ja kaebaja saab võtta paratsetamooli. Kaebaja pääses tervishoiutöötaja juurde 02.10.2022 pärast kella 14 ning talle osutati ravi (süstid, lahtisti, oksendamise vastased tabletid). Kaebajal ei olnud võimalust kutsuda ise kiirabi, helistada perearsti nõuandeliinile vms. 23.10.2022 kordus sama. 24.10.2022 kella 10 paiku viis valvur K. Vassil kaebaja omal vastutusel meditsiiniosakonda. Kaebaja kuulis vanglaametniku ja arsti vestlust, mille põhjal valvur K. Timmusk JVO juhataja ülesannetes ei andnud selleks kooskõlastust ning otsustas, et kaebajat ei ole vaja arsti juurde viia, kuigi juhendite järgi on kõhuvalu kinnipeetava arsti juurde toimetamise aluseks. Kaebaja sai ravi, kuid hilinemisega. Kaebaja tugineb nõude alusena sellele, et infot kaebaja abivajaduse kohta tõenäoliselt ei edastatud meditsiiniosakonnale, kuigi vältimatu abi vajadusest tuleb koheselt teavitada valvemeedikut. Kaebajat ei viidud arsti juurde (vanglaametnik keeldus kaebaja arsti juurde viimisest) ning vanglaametnik otsustas kaebaja ravivajaduse üle. Raviga viivitamise tõttu pidi kaebaja taluma valu ja kannatusi. Kaebaja peab õigusvastaseks vanglaametnike tegevust, kes keelavad kinnipeetavale ravi võimaldamise. Kaebajal ei ole etteheiteid meditsiiniosakonnale või osutatud ravi kvaliteedile. Kaebaja esitas kuriteoteate karistusseadustiku § 123 alusel, kuid kriminaalmenetlust ei alustatud.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelse menetluse seisukohtade juurde. Vastustaja selgitas, et peavalvekeskus lähtub erakorralise meditsiinilise abi vajaduse hindamisel meditsiiniosakonna antud töökorralduslikest juhistest. Erakorraliseks juhtumiks loetakse talumatut, tunde kestvat ja ajas süvenevat kõhuvalu ning tähelepanu peab pöörama ka sellele, kui esineb kohvipruuni okset. Vanglaametnik edastab info kinnipeetava ravivajaduse kohta peavalvekeskusele, kes hindab vastavalt meditsiiniosakonnast antud juhistele, kas tegemist on erakorralist vastuvõttu vajava situatsiooniga või tuleb kinnipeetav suunata ambulatoorsele vastuvõtule. Vajadusel annab peavalvekeskus informatsiooni kinnipeetava kaebustest edasi meditsiiniosakonnale. Ametnikud ei ole keeldunud kaebajat arsti juurde viimast. Ametnikud peavad lähtuma meditsiiniosakonna otsusest. Kui meditsiiniosakond ei näe erakorralise abivajaduse esinemist, siis kinnipeetavat kohe arstile ei viida. Kinnipeetavale selgitatakse, kas suunised tulid peavalvekeskuselt või meditsiiniosakonnalt. Näiteks erakorralise abivajaduse küsimuses selgitatakse kinnipeetavale peavalvekeskuse hinnangut probleemi erakorralisusele lähtuvalt meditsiiniosakonna suunistest ning kui peavalvekeskus on meditsiiniosakonnalt saanud soovitusi või kinnitusi (nt erakorralise sekkumise vajadus) selgitatakse kinnipeetavale meditsiiniosakonna otsust.
Kaebaja 02.10.2022 esinenud kõhuvaevustest teavitas E. Viiklaid meditsiiniosakonda läbi peavalvekeskuse ning käis ka ise meditsiiniosakonnas küsimas, kas peavalvekeskuse soovitus kaebajale esmalt valuvaigistit anda on korrektne. Pärast nelja tunni möödumist toimetati kaebaja vastavalt meditsiiniosakonna soovitusele tervishoiutöötaja juurde. 23.10.2022.a osas ei ole täpselt selge, mis ajal pärast lõunasööki kaebaja arstile toimetati. Seda, et ametnikud teate meditsiiniosakonnale edastasid, näitab see, et kaebaja viidi tervishoiutöötaja juurde. Kuna probleem ei lahenenud, siis sai kaebaja meditsiiniabi ka 24.10.2022. Ametnikud ei otsustanud kaebaja ravivajaduse üle, vaid otsused tehti kooskõlas meditsiiniosakonna juhiste ja nõuannetega. Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused. Üks nendest on avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus avalik-õiguslikus suhtes. RVastS § 7 lg 2 kohaselt saab tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. Kaebaja tugineb vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusena sellele, et kaebaja ei saanud tervishoiutöötaja abi piisavalt kiiresti, kuna tegemist oli olukorraga, kus kaebajale oleks tulnud osutada vältimatut abi.
6.Vangistusseaduse (VangS) § 53 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 5 alusel on vältimatu abi tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Tartu Vangla kodukorra punkti 20.4 kohaselt teavitatakse vältimatu abi vajadusest koheselt valvemeedikut. Kodukorra punkt 20.5 ütleb, et töövälisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel osutatakse kinnipeetavatele ainult erakorralist ja vältimatut meditsiinilist abi. Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, mida mõistetakse erakorralise abi all. Kaebaja tugineb sellele, et ta vajas vältimatut abi, see mõiste on õigusaktis defineeritud. Kohus märgib, et erakorralise abi mõistet kasutab ka tervishoiusüsteem, kuna haiglates on olemas erakorralise meditsiini osakonnad (EMO), mis muuhulgas osutavad ka vältimatut abi.
7.Kaebaja väitel tekkis tal ööl 01-02.10.2022 kõhuvalu. Kohtueelses menetluses väitis kaebaja, et ta teatas sellest vanglaametnikele 02.10.2022 kell 06.15 toidujagamise ajal ja järgmisena kell 08.15. Kaebuses väidab kaebaja, et ta pöördus vanglaametniku poole ka 01.10.2022 öösel. Kaebaja väide, et ta teatas tervisehäirest vanglaametnikele öösel, ei ole tõendatud ja ei ole ka usutav. Puudub seletus, miks jättis kaebaja selle pöördumise kohtueelses menetluses välja toomata. Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et kaebaja teatas tervisehäirest vanglaametnikele 02.10.2022 hommikuse toidujagamise ajal kell 06.15. Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud.
8.02.10.2022.a sündmuste kohta on olemas järgmised tõendid.
Inspektor-kontaktisik E. Viiklaiu 04.11.2022.a seletus (dtl 67-68). Kaebaja kurtis hommikusel loendusel (s.o kell 08.15) kõhuvalu ja -kinnisust. E. Viiklaid andis pärast loendust vangla korrapidajale teada, et kaebaja soovib arsti vastuvõtule seoses kõhu probleemidega. Korrapidaja vastas, et tegu ei ole erakorralise probleemiga, et võtku valuvaigistit. E. Viiklaid palus seejärel kaebajal panna kirja oma kaebused ja läks selle paberiga meditsiiniosakonda. Õde D. Šramov ütles, et vangla korrapidaja ütles väga õigesti, et võtku valuvaigistit (konkreetsemalt paratsetamooli) ning lisas, et kui probleem ei lahene 4 tunni jooksul, siis võtta uuesti meditsiiniosakonnaga ühendust. E. Viiklaid läks meditsiinist otse kaebaja juurde ja andis talle kaks paratsetamooli (tablettide väljastamise vihikus on märge, et kaebaja on saanud kell 10.30 kaks paratsetamooli) ning palus kaebajal anda teada 4 tunni pärast, kas on parem. Kaebaja andis natuke rohkem kui 4 tunni möödudes teada, et tema probleem kõhuga ei ole lahenenud, misjärel E. Viiklaid teavitas D. Šramovit ning korraldas vangla korrapidaja kaudu kaebaja meditsiiniosakonda viimise. Valvur K. Vassili 04.11.2022.a seletus (dtl 69-70). Ta mäletas seda, et peavalvekeskust teavitati korduvalt kaebaja kõhuvalust ning algselt ei viidud kaebajat meditsiiniosakonda, sest peavalvekeskusest luba ei antud. Kaebuses ära toodud vestlus meditsiiniosakonnas ei ole seotud kaebaja olukorraga ja päris nii nad omavahel P. Kooliga ei rääkinud. Peaspetsialist-korrapidaja E. Sankovski 04.11.2022.a seletus (dtl 71). Selle järgi on logiraamatus sissekanne, et 02.10.2022 olid kaebajal E. Viiklaiu saadud info kohaselt kõrvetised. Meditsiiniosakonna juhendi järgi ei ole selline seisund erakorraline ja seda isikut hommikul meditsiiniosakonda ei saadetud. Ta ei mäleta, miks kaebaja lõpuks sinna viidi. Kaebaja tervisekaardist (dtl 18) nähtub, et kaebaja oli 02.10.2022 õde D. Šramovi vastuvõtul. Kaebaja kurtis kõhuvalu, mis kestab eilsest ja käib hoogudena, kaebaja sõnul on tal krooniline kõhukinnisus. Objektiivselt kõhukatted pehmed, peristaltika loid. Hetkel ägedat peritoniaal ärritust ei sedasta. Õde määras kaebajale ravi. Kandes on märgitud, et kaebajal sai Sol Dufalac otsa, väljastatud 1 originaal. 03.10.2022 on tervisekaarti märgitud, et kaebuseks ikka kõhukinnisus, eilsest hakkas võtma Duphalaki, ütleb et pole veel efekti, kõht ikka kinni. Antud 1 originaal Microlaxi.
9.Kohtu hinnangul ei nähtu otsuse punktis 8 toodud tõenditest vastustaja õigusvastast tegevust või tegevusetust. Kaebaja ei vajanud vältimatut abi TTKS § 5 tähenduses. Tervishoiutöötaja dokumenteeritud andmete põhjal oli kaebajal kõhuvalu, mille põhjuseks oli kõhukinnisus. Tervisekaardi alusel on tegemist terviseseisundiga, mida kaebajal on esinenud ka varem. Kaebaja elu ei olnud ohus ning kaebajat ei ähvardanud püsiva tervisekahjustuse tekkimine. Kaebaja pääses mõistliku aja jooksul pärast tervisehäirest teatamist tervishoiutöötaja juurde. Otsuse punktis 8 toodu põhjal hindas vanglaametnik, et tegemist ei ole vältimatu abi vajadusega. Kohtul ei ole põhjust kahelda vanglaametniku seletuses, et ta lähtus hinnangu andmisel meditsiiniosakonna antud juhistest. Vanglaametniku hinnangu õigsust kontrollis tervishoiutöötaja - inspektor-kontaktisiku seletuse põhjal pöördus ta kohe pärast vanglaametniku hinnangu saamist meditsiiniosakonda ning õde kinnitas, et vanglaametniku hinnang oli õige, kaebaja seisund ei vaja veel sekkumist ja tervishoiutöötaja poole tuleb pöörduda siis, kui tervisehäire ei ole 4 tunniga taandunud. See ühtib vastustaja selgitusega vanglaametnikele antud juhiste kohta - erakorraliseks juhtumiks loetakse talumatut, tunde kestvat ja ajas süvenevat kõhuvalu ning tähelepanu peab pöörama ka sellele, kui esineb kohvipruuni okset. Kuna kaebaja tervisehäire ei taandunud, siis viidi kaebaja hiljem tervishoiutöötaja juurde.
10.Kuna käesolevas asjas hindas kaebaja terviseseisundit tervishoiutöötaja, siis ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas üldiselt on õiguspärane selline töökorraldus, kus meditsiiniosakond on vanglaametnikele andnud juhised vältimatu abi vajaduse äratundmiseks ning kui juhiste põhjal sellist vajadust ei ole, siis kinnipeetavale vältimatut abi ei osutata. Kohus ei võta selles küsimuses lõplikku seisukohta. Kohus siiski pigem nõustub, et selline töökorraldus on õiguspärane. Inimese subjektiivne taju, et tal on väga halb olla või väga tugev valu, ei pruugi tähendada, et esineb püsiva tervisekahjustuse tekkimise oht või inimese elu on ohus. Selline töökorraldus ei ole ainuomane vanglale - määruse „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 5 lg 2 kohaselt hindab ka hädaabiteate menetleja (näiteks Häirekeskuse töötaja) abi väljasaatmiseks ohtu tervisele ja elule ning kasutab seejuures Terviseameti kinnitatud tüüpjuhtumeid ja juhiseid. Kohus siiski märgib, et sellise töökorralduse puhul peaksid kinnipeetava avaldused ja vanglaametniku hinnangud olema väga korrektselt dokumenteeritud, s.h tuleks dokumenteerida kõik sellised avaldused ning täpselt fikseerida kinnipeetava tervisekaebused. Praeguse vaidluse asjaoludel on sündmuste dokumenteerimisel puudusi (kaebaja pöördumine hommikuse toidujagamise ajal ei ole dokumenteeritud, kaebaja vaevustena on valesti fikseeritud kõrvetised, õe soovitus ja kaebaja hilisem viimine meditsiiniosakonda ei ole dokumenteeritud). Kuid nagu eespool öeldud, ei mõjuta see asja lahendamist, kuna kohus ei hinda abstraktselt vastustaja töökorraldust, vaid lähtub sellest, mis tegelikult toimus.
11.Teise juhtumi kohta on olemas järgmised tõendid. Kaebaja tervisekaardis on märgitud, et probleem sai alguse 23.10.2022 kell 12.30 söödud lõunasöögi järel (dtl 18) - kaebaja oksendas kohe pärast lõunasööki ning kurtis iiveldust, peavalu ja kõhukinnisust (viimane juba pikemat aega). Tervishoiutöötaja hindas samal päeval kaebaja tervislikku seisundit ja määras talle ravi. Järgmisel päeval, s.o 24.10.2022 oli kaebaja uuesti tervishoiutöötaja vastuvõtul, kuna probleem ei olnud lahenenud (dtl 18-19). Inspektor-kontaktisik E. Viiklaiu 23.10.2022.a ettekandest (dtl 65) nähtub, et õhtuse loenduse ajal kell 20.09 oli kaebaja narivoodi alumisel magamisasemel teki all. Kaebaja ütles, et ei saa voodist püsti tõusta, kuna on päev otsa oksendanud. Vanemvalvurite G. Kelder ja E.-L. Valdmaa sõnul käis kaebaja oma terviseprobleemidega päeval meditsiiniosakonnas. Peaspetsialist-korrapidaja E. Sankovski 04.11.2022.a seletuse (dtl 71) järgi 23.10.2022 hommiku kohta logiraamatus sissekanded puuduvad. Päevase vahetuse kohale on kirjutatud, et kaebaja oli väidetavalt peale lõunat oksendanud ja halb olla, meditsiinilist abi ei soovinud. Peavalve edastas info meditsiiniosakonda. Vastustaja esitas ka vanemvalvur E-L. Valdmaa 23.10.2022.a ettekande (dtl 73), kuid see käsitleb sündmusi enne tervisehäire tekkimist (kella 8.00 paiku keeldus kaebaja loenduse ajal voodist püsti tõusmast) ning ei puutu asjasse.
12.Kaebaja kirjeldus, et ta pöördus vanglaametnike poole kell 06.00 ja meditsiiniosakonda viidi ta kella 10 paiku, saab seega kirjeldada üksnes teisel päeval ehk 24.10.2022 toimunud sündmusi. Tõele ei vasta kohtueelses menetluses esitatud kaebaja väide, et kõhuvalu algas 23.10.2022 ja arsti juurde pääses ta järgmisel päeval kell 10. Olukorda, kus kaebajal tekkisid 23.10.2022 lõuna ajal tervisehäired ja ta viidi samal päeval tervishoiutöötaja juurde, ei saa käsitleda vastustaja õigusvastase tegevuse või tegevusetusena. Ühestki tõendist ei nähtu ja kohtumenetluses ei ole kaebaja ka väitnud, et 23.10.2022 oleks vanglaametnik otsustanud, et kaebaja ei vaja kiiret meditsiinilist abi.
13.Kummagi juhtumi puhul ei puutu asjasse see, millised tervisehäired võivad teoorias olla inimesel, kes kurdab kõhuvalu ja oksendamist. Kahju hüvitamise nõude aluseks saavad olla tegelikult esinenud faktilised asjaolud, s.o milline tervisehäire esines kaebajal ja milline oli vastustaja reageering sellele. See, et põhimõtteliselt esineb kõhuvalu ka raskete ja ohtlike terviseseisundite korral, ei tähenda seda, et iga kõhuvalu puhul on tegemist raske või ohtliku terviseseisundiga. Õige ei ole kaebaja arusaam et ta sai vältimatut abi 24 tundi pärast vaevuste tekkimist. Kohus ei nõustunud kaebajaga selles, et tegemist oli vältimatu abi vajadusega. Ajavahemikku arstiabi saamiseni ei saa arvestada vaevuste tekkimisest, vaid sellest, kui kaebaja tervisehäirest vastustajale teada andis. Esimese juhtumi korral andis tervishoiutöötaja ligikaudu 2,5 tunni jooksul hinnangu kaebaja tervislikule seisundile (kaebaja teatas tervisehäirest kell 06.15 ja tervishoiutöötaja andis hinnangu, et tema sekkumine ei ole veel vajalik, lühikese aja jooksul pärast 08.15). Teise juhtumi korral viidi kaebaja tervishoiutöötaja juurde ajavahemikus lõunast kuni õhtuse loenduseni (probleem tekkis lõuna ajal ja õhtuse loenduse seisuga oli teada, et kaebaja käis päeval meditsiiniosakonnas). Kaebaja viidatud lahendid asjas 3-20-564 ja 3-3-1-9-17 on tehtud teistel asjaoludel - tegemist oli juhtumitega, kus kinnipeetavat ei viidud arsti korralisele vastuvõtule, s.o vastuvõtule, kuhu ta oli eelnevalt registreeritud. Praeguses asjas ei ole tegemist sellise olukorraga.
14.Kokkuvõttes ei esinenud kaebuse alusena esitatud juhtumites vastustaja õigusvastast tegevust või tegevusetust. Kahju hüvitamise nõude rahuldamine ei ole sel juhul võimalik. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
16.Kohus vabastas kaebaja 13.06.2023.a määrusega riigilõivu 30 euro tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub tegelik nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis.
17.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.