Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 18. detsember 2024, Tartu 3-21-186
Haldusasi
X.X.-i kaebus Transpordiameti kohustamiseks väljastada sõidumeeriku kaart ja keeldumisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 27. novembri 2023. a otsus X.X.-i apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X.X. Vastustaja – Transpordiamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. novembri 2023. a resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
4.Tagastada kaebajale apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad dokumendid vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 17. jaanuar 2025).
X.X. esitas Transpordiametile 11. novembril 2020 taotluse digitaalse sõidumeeriku juhikaardi vahetamiseks. Transpordiameti 8. detsembri 2020. a otsusega nr 1.2-1/21-289/11055-1 keelduti juhikaardi väljastamisest.
2.X.X. esitas kaebuse, milles palus kohustada Transpordiametit väljastama talle digitaalse sõidumeeriku juhikaart ning mõista välja hüvitis keeldumisega tekitatud mittevaralise kahju ja saamata jäänud tulu eest.
3.Tartu Halduskohtu 27. novembri 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebajal ei ole kaebeõigust kohustamisnõude osas väljastada talle tema pöördumisele kirjalik vastus. Kaebaja esitas vastustajale taotluse digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaardi väljastamiseks. Vastustaja 8. detsembri 2020. a otsuse, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata, sai kaebaja kätte 21. detsembril 2020. Pärast seda ei ole kaebaja vastustaja poole uue taotlusega pöördunud. Järelikult on kaebaja enda pöördumisele kirjaliku vastuse saanud.
3.2.Hüvitamisnõue ei kuulu rahuldamisele. Kaebaja on põhjendanud kahju tekkimist sellega, et vaidlustatud otsuse tõttu ei saanud ta edaspidi enam tööd.
3.3.Digitaalse sõidumeerikuga mootorsõiduki juhikaarti võib taotleda määruse nr 165/2014 art 26 lg 2 kohaselt alalist elukohta omav isik. Isiku tavapäraseks elukohaks peetakse kohta, kus isik vähemalt 185 päeva kalendriaastast tulenevalt isiklikest või ametialastest sidemetest tavapäraselt elab, või kui isikul ametialased sidemed puuduvad, siis tulenevalt isiklikest sidemetest, mis näitavad tihedaid sidemeid isiku ja tema elukoha vahel. Sarnane regulatsioon on liiklusseaduse (LS) § 100 lg-s 2. Transpordiamet jättis 20. novembri 2020. a kirjaga kaebaja juhikaardi vahetamise taotluse käiguta ja selgitas, et kaebajal puudub registreeritud elukoht Eestis. Seega tuleb kaebajal registreerida enda elukoht Eestis või tõendada enda alalist Eestis viibimist. Selleks paluti kaebajal esitada tõendid, mis kinnitaksid Eestis elamist või viibimist vähemalt 185 päeva jooksul.
3.4.Kaebaja esitas tõendina tema ja OÜ Hormigon Narva vahel 11. juunil 2018 sõlmitud töölepingu, mille kehtivus oli lõppenud 30. novembril 2020. Kohus asus seisukohale, et isikult saab nõuda enda Eestis elamise tõendamist üksnes tagasiulatuvalt, mitte edasiulatuvalt ja ei pidanud asjakohaseks vastustaja seisukohta, et töölepingu kehtivus oli lõppenud. Kohtu hinnangul tõendas esitatud tööleping seda, et kaebaja viibis 2020. aastal Eestis vähemalt 185 päeva. Seega ei saanud vastustaja keelduda juhikaardi vahetamisest LS § 134 lg 1 ja 2 alusel. Seetõttu on otsus formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.
3.5.Kaebaja ei ole aga tõendanud talle mittevaralise kahju tekitamist ning selle eest hüvitise väljamõistmiseks pole alust.
3.6.Saamata jäänud tulu osas leidis kohus, et kuna vastustaja suhtles OÜ Hormigon Narva esindajaga haldusmenetluse kestel telefoni teel ning kaebaja tööandja kinnitas, et kaebajaga töölepingut ei pikendata, siis pidi tööandja ka teadma, et kaebaja on algatanud haldusmenetluse juhikaardi väljastamiseks. Kui tööandja oleks olnud huvitatud kaebajaga töösuhte jätkamisest juhikaardi väljastamise korral, oleks ta seda vastustajale telefonivestluses öelnud. Kuna ta seda ei teinud, oli töölepingu pikendamata jätmisel muu põhjus. Seega pole vastustaja otsus põhjuslikus seoses töölepingu lõpetamisega.
3.7.Ka kahju olemasolu korral oleks kaebajal niivõrd suur kaassüü (kuna ta ei esitanud enda elukoha kohta andmeid), et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 lg 1 p 4 järgi ei oleks kaebajale hüvitise väljamõistmine põhjendatud.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.X.X. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohtunik tegutses kriminaalselt, kuna keeldus kaebust kohe lahendamast. Samuti rikuti kaebaja õigust suulisele kohtumenetlusele, ei väljastatud talle kohtumääruste tõlkeid ega võimaldatud tutvuda kohtuasja materjalidega ning rikuti veel mitmel erineval moel menetlusõigust. Kaebaja õigusi rikuti ka haldusasja xxx lahendamisel.
4.2.Kohus ei tuvastanud rikkumistega seotud Narva-Jõesuu ametnikke, kes kustutasid kaebaja ilma tema avalduseta rahvastikuregistrist.
4.3.Kohtunik suhtus kaebajasse eelarvamusega. Rahvastikuregistri seadusest tulenevalt ei ole õigust viibida Eestis ilma sissekirjutuseta. Kohtunik ei kontrollinud koolitusfirmat Autom, kes keeldus kaebajat vastu võtmast traktoristide kursustele.
5.Transpordiameti vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et halduskohtu otsuses on ringkonnakohtu hinnangul tõepoolest menetluslik viga, mis aga ei mõjuta otsuse resolutsiooni õigsust ning mille saab kõrvaldada ringkonnakohus. Halduskohtu otsuse p-s 23 käsitleti kohustamiskaebust. Võimalik on järeldada, et halduskohtu käsitluses oli kaebaja esitanud kohustamiskaebuse mitte sõidumeeriku juhikaardi väljastamiseks kohustamiseks, vaid tema taotlusele kirjaliku vastuse väljastamiseks kohustamiseks. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kuidas halduskohus sellisele arusaamisele jõudis. Seda iseäranis asjaolu arvestades, et 2. juuni 2023. a määrusega oli halduskohus ise lõpetanud haldusasja menetluse kohustamisnõude osas. Määrus jõustus pärast seda, kui ringkonnakohus jättis kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Riigikohus tema määruskaebuse menetlusse võtmata (tl 189, kd I). Sellele, et kohustamisnõude osas menetlus lõpetati, viitas halduskohus ka ise oma otsuses (p 16). Kohustamisnõude osas lõpetati menetlus seetõttu, et möödunud oli selle esitamiseks ettenähtud 30-päevane kaebetähtaeg ning et sellesama kohustamisnõude oli kaebaja juba varem esitanud, kuid selles asjas kaebus tagastati ning see tagastamise määrus on jõustunud (haldusasi nr xxx). Määrusest ei nähtu, et menetlus oleks lõpetatud kohustamisnõude osas osaliselt, st et mingis osas oleks kohustamisnõue veel menetlusse jäänud (tl 156, kd I). Seetõttu ei mõista ringkonnakohus, miks leidis halduskohus, et otsuse kirjutamise ajal oli menetluses veel kohustamisnõue kaebaja taotlusele vastamiseks kohustamiseks. Kokkuvõttes ei ole siiski vajadust seetõttu halduskohtu otsust tühistada. Vaidlustatud halduskohtu otsuse resolutsiooni p-ga 1 jäeti kaebus tervikuna rahuldamata, st selles ei eristatud enam kohustamis- ja hüvitamiskaebust. Kuigi kohustamisnõuet ei olnud enam halduskohtu menetluses, on kohtuotsuse resolutsioon lõppkokkuvõttes siiski õige, sest allesjäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Seetõttu puudub vajadus halduskohtu otsust osaliselt tühistada, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb kohustamisnõude osas muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
7.Ülejäänud halduskohtu põhjendustega, mis olid kaebuse rahuldamise aluseks, ringkonnakohus nõustub. Ehkki kaebaja on esitanud küllaltki pika apellatsioonkaebuse ning esitanud apellatsioonimenetluses oma seisukohti korduvalt, ei nähtu tema seisukohtadest sisulisi vastuväiteid küsimustes, mida halduskohus pidas kaebuse rahuldamata jätmisel oluliseks. Kaebaja ei esita sisulisi vastuväiteid muuhulgas sellele, et; - kaebaja ei ole põhjendanud talle mittevaralise kahju tekkimist RVastS mõttes; - ka saamata jäänud tulu ei kuulu hüvitamisele, kuna puudub põhjuslik seos juhikaardi väljastamata jätmisel ja sellel, et kaebaja töösuhe OÜ-ga Hormigon Narva lõppes, sest kaebaja tööandja oli teinud valiku töösuhte lõpetamiseks juba siis, kui juhikaardi väljastamise menetlus alles käis; - kaebaja kaassüü välistaks talle kahju hüvitamise, sest juhikaardi väljastamise eelduseks oli alalise elukoha olemasolu Eestis ning kaebajat paluti esitada sellekohased andmed, kuid ta ei teinud seda.
Kuivõrd kaebaja neid seisukohti apellatsioonimenetluses ei vaidlusta, ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks neid uuesti ja põhjalikumalt üle korrata. Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega ning ei näe, et isegi halduskohtuliku uurimispõhimõtte kohaldamine võiks viia nende seisukohtade ümberhindamiseni. Ülejäänud halduskohtu seisukohtadele, mis ei seondunud kaebuse rahuldamata jätmisega, ringkonnakohus hinnangut ei anna. Neid ei ole asjas samuti vaidlustatud.
8.Apellatsioonkaebuse põhjendused koosnevad peamiselt mitmesugustest menetluslikest etteheidetest halduskohtule. Ükski neist pole põhjendatud.
8.1.See, et halduskohus kaebust kohe sisuliselt ei menetlenud, vaid selle tagastas, ei tähenda, et tegemist oleks kriminaalse tegevusega. Kaebuse tagastamine on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) järgi üks võimalusi, kuidas haldusasja menetlus võib lõppeda. See, et halduskohtu määrus hiljem tühistati, ei tähenda, et halduskohus oleks käitunud kriminaalselt.
8.2.Ka asja lahendamine kirjalikus menetluses ei saanud viia asjas valele lõpptulemusele. HKMS § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja lahendada kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohtu hinnangul olid halduskohtus ja on ka ringkonnakohtus kirjaliku menetluse eeldused täidetud. Vaidluse faktilised asjaolud on asja lahendamiseks piisavalt selged ning puudub vajadus tähtsust omavate faktide täiendavaks tuvastamiseks. Kaebaja on esitanud oma seisukohti nii halduskohtule kui ringkonnakohtule korduvalt ning tema esitatud dokumentide maht on niigi suur. Lihtsalt soov istungil osaleda ei tingi vältimatult vajadust istungi korraldamiseks, kui selle järele sisuline vajadus täielikult puudub. Neil põhjendustel on halduskohus jätnud põhjendatult asjas istungi korraldamata ning samadel põhjendustel jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebaja taotluse asjas istungi korraldamiseks.
8.3.Ka ülejäänud väidetavad menetluslikud rikkumised (kohtumääruste tõlgete tegemata jätmine, asja materjalidega tutvumise mittevõimaldamine jne) ei saanud viia asjas vale otsuse tegemiseni. Halduskohus on 27. septembri 2022. a määruses kaebajale põhjalikult selgitanud, miks pole kaebajale menetlusdokumentide vene keelde tõlkimine põhjendatud (üldreeglina on kohtumenetlus eestikeelne; kaebaja senine käitumine menetluses viitab piisavale eesti keele oskamise või tõlkimise võimalustele; kuna kaebaja töötab, saab ta eelduslikult ise vajadusel tõlkimise eest tasuda; kaebuse eduväljavaated pole head, vt tl 96, kd I). Halduskohtu määrus on jõustunud. Ringkonnakohus nõustub seal esitatud seisukohtadega. See, et kaebajale tema soovi korral dokumente vene keelde ei tõlgita, ei tähenda kaebaja diskrimineerimist, vaid tuleneb halduskohtu poolt eeltoodud määruses viidatud normidest ja kohtupraktikast. Mis puudutab asja materjalidega tutvumist, siis suure osa toimikust moodustavad kaebaja enda esitatud seisukohad ja tõendid, mille sisust on ta eelduslikult teadlik. Miski ei viita ka sellele, et kaebajale on jäetud teatavaks tegemata mõni vastustaja esitatud või kohtu koostatud dokument.
9.Apellatsioonkaebuses on esitatud ka hulgaliselt väiteid, mis ei ole käesolevas asjas vaidluse esemeks (ei ole tuvastatud Narva-Jõesuu linna ametnikke, kes kaebaja rahvastikuregistrist kustutasid; kaebaja õigusi rikuti haldusasja xxx menetlemisel; ei kontrollitud koolitusfirma tegevust, kes ei võtnud kaebajat vastu traktoristide kursustele). Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva haldusasja lõplikuks nõudeks pärast halduskohtu 2. juuni 2023. a määrust, millega kohustamisnõude menetlus lõpetati, jäi üksnes Transpordiameti poolt juhikaardi väljastamisest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Ükski kaebaja poolt eeltoodud väidetest ei seondu selle vaidluse esemega, kuna käesolevas asjas saab kaebaja esitatud nõudest tulenevalt lahendada üksnes Transpordiameti tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Teised isikud selle vaidlusega seotud ei ole.
10.Samuti ei saa käesolevas asjas vaidlustada asjas nr xxx kaebuse tagastamist. Selles asjas tehtud kohtumäärused on jõustunud, kohtumenetlus selles asjas on lõppenud ning selles asjas vaidluse all olnud küsimusi ei saa uuesti tõstatada käesolevas asjas.
11.See, et kaebaja arvates ei saa rahvastikuregistri seadusest tulenevalt keegi Eestis viibida ilma sissekirjutuseta, ei muuda seda, et kaebajale ei ole tema väidetud kahju tekkinud, ega samuti seda, et kaebaja ise ei esitanud Transpordiametile juhikaardi saamiseks vajalikke tõendeid alalise elukoha kohta (LS § 132 lg 2).
12.Millegagi pole tõendatud, et kohus suhtus kaebajasse eelarvamusega. See, et kaebus rahuldamata jäeti, ei tähenda eelarvamuslikku suhtumist kohtu poolt.
13.Kaebaja on apellatsioonimenetluses lisaks eeltoodule loetlenud väga suurel hulgal erinevaid norme, mida kohus on kaebaja arvates rikkunud või mida kohus on menetluses valesti teinud. Ringkonnakohtu hinnangul on nende väidete suurt arvu, ebaselget sõnastust, lähemate põhjenduste puudumist ning nende ilmselget asjakohatust arvestades põhjendatud hinnata neid väiteid üheskoos ning asuda seisukohale, et tegemist on ilmselgelt põhjendamatute väidetega ja nende üksikasjalik lähem analüüs ei ole vajalik.
14.Kaebaja ähvardus ringkonnakohtule – et kui kaebust ei rahuldata, on kaebaja sunnitud pöörduma rahvusvahelisse kohtusse, et paljastada kohtunike kuritegelik tegevus - ei ole samuti kaebuse rahuldamise aluseks.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 350 eurot) jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
16.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad dokumendid kuuluvad kaebajale tagastamisele, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Asja materjalide hulka tuleb seega jätta vaid kaebaja poolt esitatud apellatsioonkaebus ja selle täiendused koos tõlgetega ja nende dokumentide esitamist kajastavad andmed, samuti riigilõivu tasumist tõendav dokument (kõik ühes eksemplaris). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.