Keskkonnaõigus › Metsandus

hiljemalt

13.01.2025

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

3-22-162 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Tallinna Ringkonnakohus selgitas 22.12.2022 otsuses nr 3-21-979, et kavandatud raiet lubava märkega metsateatise registreerimine metsaregistris kujutab endast haldusakti andmist elektroonilises vormis, mis ei ole iseenesest õigusvastane. KeA ei kasuta metsateatiste registreerimisel tehisintellekti, vaid tegu on sisuliselt automatiseeritud andmetöötlusega, mille puhul programm kontrollib üksnes metsateatise vastavust etteantud andmetele ja kriteeriumitele. Kaebaja õigusi ei saa eraldiseisvalt rikkuda see, kuidas on metsateatist menetletud. Kaebaja õigusi saaks rikkuda ainult see, kui just vaidlustatud metsateatise 2(7)

3-22-162 automaatne kontrollimine ja registreerimine oleks toonud kaasa raiete õigusvastase lubamise. Need ringkonnakohtu seisukohad on valdavas osas kohaldatavad ka siinsel juhul. Kohus leiab siiski, et automatiseeritud metsateatiste menetlemise süsteem ei võimalda piisavalt arvestada keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigusega ja neid nõuetekohaselt haldusmenetlusse kaasata. Planeerimisseaduse (PlanS) § 6 p 17 kohaselt on rohevõrgustik eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tugialast ja tugialasid ühendavatest rohekoridoridest. PlanS § 59 lg 1 p 9 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesandeks mh rohevõrgustiku toimimise tagamiseks üldiste kasutustingimuste määramine. Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust ei tulene lageraie keeldu vaidlusaluse metsateatisega hõlmatud alal. Selles on sätestatud tingimused rohevõrgustiku toimimise säilitamiseks. Rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus tuumalas ei langeks alla 90%. Tuumaladel ja koridorides on metsakategooriaks üldjuhul tulundusmets ja seal võib vastavalt metsakorralduskavadele tegeleda majandustegevusega. Samasugune juhis tuleneb Põlva maakonnaplaneeringu seletuskirjast (lk 33), kus on mh märgitud, et planeeringus esitatud rohevõrgustiku piire täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega. PlanS § 75 lg 1 p 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks mh rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Kaebaja toob välja, et Kõlleste valla üldplaneeringu seletuskirja ptk 5.7 „Rohelise võrgustiku aladel maade arendamise tingimused“ kohaselt on rohevõrgustik määratud Põlva maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus. Rohevõrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse (põhja- ja pinnavee teke, õhu puhastumine, keemiliste elementide looduslikud ringed jne). Seletuskirjas on välja toodud, et rohevõrgustiku eesmärk on tagada ökosüsteemide ja liikide säilimine, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmine ning looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi järgimine. Samuti on seletuskirjas märgitud, et rohevõrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et looduslike alade osatähtsus ei langeks alla 90%. Rohevõrgustiku alal metsa majandamisse puutuvalt on seletuskirjas märgitud, et metsakategooriaks on üldjuhul tulundusmets. Lisaks tuleb seletuskirja kohaselt säilitada bioloogiline mitmekesisus ja metsatüüpide esindatus. Kohus nõustub kaebajaga, et Kõlleste valla üldplaneeringust tuleneb kohustus arvestada raieloa menetluses rohevõrgustiku eesmärkidega, milleks on mh inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, looduslike ökosüsteemide kaitsmine ja looduskasutuse juures säästlikkuse printsiibi säilitamine. Küll aga ei saa nõustuda sellega, et kõnealune üldplaneering keelab lageraiete tegemise. Selleks, et üldplaneeringust saaks tulla lageraie keeld kui väga oluline omandiõiguse piirang, peab see olema seal selgelt sätestatud. Viidatud üldplaneeringust ei tulene sellist konkreetset piirangut. Lisaks on vastustaja asjakohaselt välja toonud, et üldplaneeringu järgi peab loodusliku ala osatähtsus olema vähemalt 90%. Ei ole vaidlust, et ka pärast lageraiet on tegemist loodusliku alaga, kuigi see on inimtegevuse (lageraie) tõttu oma senise bioloogilise koosseisu ja põhilise tunnuse (mets) olulises osas või täielikult kaotanud. Viidatud piirang on sätestatud eelkõige eesmärgiga vältida looduslike alade täisehitamist ja sellest ei tulene otsest lageraie keeldu. Seega ei välista kõnealused planeeringud raiet rohevõrgustiku aladel. Kui raie on kavandatud rohevõrgustiku alale ja planeeringuga ei ole täpsustatud rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi, sh konkreetselt sätestatud lageraie keeldu, ei saa KeA muude piirangute

3(7)

3-22-162 puudumisel raieloa andmisest keelduda. KeA ei pidanud eraldi põhjendama, miks raied on maakonna- ja üldplaneeringuga kooskõlas. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et raieluba on õigusvastane, sest vastustaja jättis välja selgitamata ohustatud liikide esinemise raiealal ja selle läheduses. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset asjaolu, millest pidanuks KeA-le ilmnema, et kavandatav raie võiks negatiivselt mõjutada mõnda ohustatud liiki. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et metsateatise registreerimise ajal puudusid raiealal Eesti looduse infosüsteemi andmete kohaselt kaitsealused liigid, samuti pole neid seal praegu. RMK on teadlik kõigist registreeritud I, II ja III kaitsekategooria liigi isendite elupaikadest. Raiete planeerimisel ja teostamisel lähtub RMK KeA seatud tingimustest. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kohalik elanik teavitas väidetavast röövlinnupesast RMK-d. RMK on selgitanud, et see pesa ei asunud eraldisel, millel kavandati metsa majandada metsateatise nr 50000523183 alusel. RMK spetsialist kontrollis asjaolusid enne raiet ja selgus, et tegemist on ronga pesaga. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Kaebaja on heitnud vastustajale ette, et teda ega avalikkust ei kaasatud metsateatise menetlusse ning metsateatist ei toimetatud kaebajale kätte. Riigikohus selgitas 09.12.2022 määruses nr 3-22-348 (p 12), et seadus ei sätesta kohustust teha raieload teatavaks kõigile kaebeõigust omavatele keskkonnaorganisatsioonidele. Kui organisatsioon ei ole juhtumiga eriliselt seotud, siis ei ole üldjuhul tegu isikuga, kellele tuleks haldusakt HMS § 62 lg 2 alusel kätte toimetada. Seega tulnuks kaebajat raiete registreerimisest eraldi teavitada üksnes juhul, kui ta pidanuks olema menetlusse kaasatud. Kaebaja kaasamata jätmine oleks õigusvastane, kui vastustajale pidi olema teada tema huvi olla metsateatiste registreerimise menetlusse kaasatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2022 otsus nr 3-20-2652, p 46). Siinses asjas ei pidanud KeA-le teada olema kaebaja eriline huvi Palojärve ümbruses raiete tegemise vastu ning kaebaja metsateatise registreerimise menetlusse kaasamata jätmine ei olnud õigusvastane. Samal põhjusel ei olnud õigusvastane kaebajale raieloa kätte toimetamata jätmine. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-22-162 Raiepiirangud peavad olema üldplaneeringus konkretiseeritud, et KeA saaks raieloa andmisel neile tugineda. Praeguses asjas pole see nii. Raieloast ei pea nähtuma, mida täpselt KeA kontrollis ja miks jõuti järeldusele, et raieloa väljastamine on kooskõlas õigusaktidega, sh üldplaneeringuga. Väited raieloa kooskõlast üldplaneeringuga väljuvad kaebeõiguse piiridest. Halduskohus selgitas õigesti, et vaidlustatud haldusakti ei andnud tehisintellekt. Pole tähtsust, et halduskohtu otsuses tsiteeritud ringkonnakohtu lahend on jõustumata, sest halduskohtu seisukoht on arusaadav. KeA kaasab menetlusse isikud, kelle huvi menetluses osaleda on talle teada. Siinses asjas ei olnud kaebaja huvi vastustajale teada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-22-162 Õigusakti nõudeks, mille alusel on vastustajal õigus MS § 41 lg 8 alusel metsateatise registreerimisest keelduda, on KeÜS § 10, mille järgi tuleb keskkonnaohtu vältida. Rohevõrgustiku säilimise, toimimise, terviklikkuse või sidususe oluline kahjustamine on oluline keskkonnahäiring. MS 4. ptk 3. jagu ning keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kehtestatud „Metsa majandamise eeskiri“ ei taga täiel määral rohevõrgustiku toimimist, sest need ei lähtu rohevõrgustiku spetsiifilistest vajadustest. Rohevõrgustiku aspektist tuleb arvestada varasemaid raieid laiemalt kui ainult piirnevatel aladel, samuti muid tegevusi lisaks raietele, nagu maapinna kuivendamine, ehitustegevus jms. KeA võib piirduda metsaseaduse, selle rakendusaktide ning üldplaneeringu tingimuste ja kitsenduste järgimisega vaid siis, kui rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused on üldplaneeringus seatud vähemalt üldjoontes läbimõeldult ning maakonnaplaneeringu üldisi kasutustingimusi ja rohevõrgustiku kõiki ruumielemente arvestades. KeA rakendatud halduseeskirja alusel toimiv automaatsüsteem ei näinud ette võimalust rohevõrgustikuga seotud asjaolude juhtumipõhiseks hindamiseks ja ohu välistamiseks. KeA kinnitusel arvestab arvutiprogramm MS-st ja selle rakendusaktidest tulenevaid üldisi piiranguid raietele, samuti üldplaneeringusse kantud kitsendusi. See ei ole rohevõrgustiku aladel igas olukorras piisav.

6(7)

3-22-162

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.