Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-23-935 13. detsember 2024 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Julia Laffranque ja Nele Siitam X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse peale Kaebaja X Vastustaja Politseija Piirivalveamet, esindaja Andrei Krassilnikov Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2024. a otsus Politsei- ja Piirivalveameti kassatsioonkaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. veebruari 2024. a otsus ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ja nimi „Q“ tähemärkidega ning jätta otsuse kirjeldava osa punkt 3.5 avaldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on Valgevene Vabariigi kodanik (sünd. 1999), kes elab koos vanematega alates 2017. aastast Eestis. Tema vanemad, vanaema ja noorem vend elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa alusel. Kaebaja viibis Eestis õppimiseks mõeldud tähtajalise elamisloa alusel ja õppis siin ülikoolis, kuid ta eksmatrikuleeriti seda lõpetamata, misjärel ta naasis Valgevenesse. Kaebaja tädi ja tädimees on saanud Eestilt rahvusvahelise kaitse ning elavad koos perega Eestis. Kaebaja teised vanavanemad elavad Valgevenes.
2.Viimati saabus kaebaja Eestisse 4. augustil 2020 Eesti Vabariigi väljastatud viisa alusel ning on sellest ajast püsivalt siin elanud. Kaebaja jätkas õpingutega, aga osakoormusel, seetõttu ei antud talle uut õppimiseks mõeldud tähtajalist elamisluba. Kaebaja taotles töötamiseks mõeldud lühiajalist elamisluba, aga selle andmisest keelduti 2. juunil 2022 tulenevalt Valgevene vastu kehtivatest sanktsioonidest. Kaebaja esitas 5. oktoobril 2022 rahvusvahelise kaitse taotluse (RVK taotlus), sel hetkel oli tema viisa kehtivuse lõpuni veel 19 päeva. Taotluse järgi kartis kaebaja päritoluriiki naasmisel enda arreteerimist ja tagakiusamist oma poliitilise tegevuse tõttu. Kaebaja passi kehtivusaeg lõppes 25. jaanuaril 2023 ning talle on keeldutud uue passi väljastamisest, sest kaebaja hoiab kõrvale kohustuslikust ajateenistusest.
3-23-935
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) luges 5. aprilli 2023. a otsusega taotluse põhjendamatuks ning lükkas selle tagasi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 2 alusel ning tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks oma päritoluriiki vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva. Vastustaja põhjendas otsust järgnevalt.
3.1.Kaebaja ütlustest nähtub tema tagakiusukartus Valgevene riigivõimu ees ning tagakiusukartust tuleb hinnata poliitilise meelsuse alusel.
3.2.2020. a suvel viibis kaebaja Valgevenes, aga suurtel meeleavaldustel ei osalenud. Kaebajal on iseenesest Valgevene riigivõimust erinev meelsus, kuid miitingutel hakkas ta osalema ja sotsiaalmeedias tegutsema alles pärast seda, kui 4. augustil 2020 tuli Eestisse. Valgevenes piirdus tema poliitiline aktiivsus kohtumistes opositsiooni esindajatega, sest need olid tema tädimehe sõbrad. Kaebaja ei kuulunud opositsiooni ridadesse ega olnud seotud oma tädimehe poliitilise tegevusega Valgevenes.
3.3.Valgevene 2020. a presidendivalimistele järgnenud meeleavaldustele reageerisid võimud ülemäärase politseivägivalla, massiliste vahistamiste ja piinamistega. Kuivõrd kaebaja ei osalenud meeleavaldustel, siis ei ole põhjust arvata, et Valgevene võimud võiksid tema vastu nende sündmuste tõttu huvi tunda. Meeleavaldustel osales 300 000 kuni 500 000 inimest ning 2022. a novembri seisuga on Valgevenes 1423 poliitvangi. Seega pole tõenäoline, et Valgevene võimudel võiks tulevikus kaebaja vastu huvi tekkida.
3.4.Kaebaja on sisse kirjutatud Valgevenes elavate vanavanemate korterisse. Seal tehti läbiotsimine alles pärast seda, kui kaebaja oli Valgevenest lahkunud.
3.5./ . . . /
3.6.Välismaal viibinud valgevenelasi peetakse riiki naasmisel piiril kinni ja neile esitatakse süüdistusi, mis puudutavad 2020. aastal meeleavaldustel osalemist või sotsiaalmeedias poliitiliste vaadete väljendamist. Kaebaja aga ei ole poliitiline aktivist, keda selline kohtlemine ähvardaks. Kaebaja roll ja osalus miitingutel Eestis ei ole selline, et teda nimetada aktivistiks. Kaebaja poliitilise sisuga postitused sotsiaalmeedias ei ole pidevad, järjekindlad, kättesaadavad kõigile, samuti pole kaebajal suurt hulka jälgijaid. Kaebaja roll filmis „Q“ on episoodiline ning kaebajat ei ole võimalik internetis oleva teabe alusel filmiga seostada. On vähetõenäoline, et kaebaja oleks oma tegevusega sattunud Valgevene võimude huviorbiiti. Seega ei kuulu kaebaja selliste inimeste hulka, keda Valgevenesse naasmisel ootaks ees võimude tagakius või vanglakaristus.
3.7.Rahvusvahelise kaitse andmise aluseks ei ole ka asjaolu, et Valgevene konsulaarteenistus Eestis ei väljastanud kaebajale uut passi, kuna ta on Valgevenes ajateenistuskohustuslane. Valgevene on lubanud Vene sõjaväel Ukraina-vastases sõjas kasutada oma territooriumit ja taristut, aga Valgevene sõjavägi ei võta otseselt sõjast osa. Ei ole märke sellest, et Valgevenes toimuks mobilisatsioon.
3.8.Täiendava kaitse andmise eeldused ei ole samuti täidetud. Kaebaja ei ole Valgevenes tagaotsitav ning teda ei ootaks päritoluriiki naasmisel alusetu kriminaalkaristus või tagakiusamisena kvalifitseeritav kohtlemine. Valgevene territooriumil ei toimu sellist relvakonflikti, mis võiks seada ohtu kaebaja elu. Talle on Valgevene Vabariigi kaitseministeeriumi otsusega kehtestatud Valgevenest lahkumise õiguse ajutine piirang, aga see ei seostu tema poliitilise aktiivsusega, vaid kohustuslikust ajateenistusest kõrvalehoidmisega.
2(8)
3-23-935
3.9.RVK taotluse esitamise aeg ja vestlusel antud ütlused viitavad sellele, et kaebaja esitas taotluse lahkumiskohustuse täitmise vältimiseks. Kaebaja ei õpi ega tööta, tal puudub Euroopas vara. Hoolimata pikaajalisest viibimisest Eestis ei ole ta läbinud ühtegi eesti keele kursust ja keeleoskus on väga napp. See näitab tema soovimatust integreeruda Eesti ühiskonda ja vähene sulandumine ei ole takistuseks lahkumiskohustuse täitmisel.
3.10.Kaebajal ei ole kehtivat reisidokumenti, sest tema pass aegus 25. jaanuaril 2023 ning talle on keeldutud uue passi väljastamisest. Seega on võimalik kaebajat saata üksnes tema kodakondsusjärgsesse riiki. VSS §-s 171 sätestatud väljasaatmist keelavaid asjaolusid Valgevene puhul ei esine.
3.11.Kaebaja ütles vestlusel vastustajale, et kui tema RVK taotlust ei rahuldata ning ta saadetakse tagasi Valgevenesse, siis ta sooritab enesetapu. Ühtlasi avaldas kaebaja vestlusel, et talle on kirjutatud välja antidepressandid ning ta on saanud Eestis psühholoogilist abi. Kaebajal on perekondlikust taustast tulenevalt lähedased sidemed Eestiga. Eelnevast lähtuvalt tuleb lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks määrata 30 päeva ja humaansetel kaalutlustel jätta sissesõidukeeld kohaldamata.
4.Kaebaja esitas kaebuse vastustaja otsuse tühistamiseks ning taotles vastustaja kohustamist lahendada kaebaja RVK taotlus uuesti.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 22. juuni 2023. a otsusega kaebuse, tühistas vastustaja otsuse punktid 1 ja 2 (resolutsiooni p 1) ning kohustas vastustajat uuesti kaebaja RVK taotlust läbi vaatama (resolutsiooni p 2). Halduskohtu hinnangul oli haldusmenetlus RVK taotluse lahendamisel niivõrd suurte puudustega, et kohtul ei olnud võimalik halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 31 alusel ise langetada otsust kaebaja rahvusvahelise kaitse vajaduse üle.
6.Tallinna Ringkonnakohus tegi 15. veebruaril 2024 otsuse, millega jättis vastustaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, tühistas halduskohtu 22. juuni 2023. a otsuse resolutsiooni punkti 2 ja kohustas vastustajat andma kaebajale rahvusvaheline kaitse, ülejäänud osas jäi halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muutis otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis HKMS § 158 lg 31 alusel, lähtudes Riigikohtu juhistest otsuses nr 3-22-2509/36, et kuigi kaebaja RVK taotluses on mitmeid küsitavusi, on tal vajadus rahvusvahelise kaitse järele. Ringkonnakohus analüüsis kaebaja põhjendatud kartust tagakiusamiseks, lähtudes kaebaja poliitilisest tegevusest, tagakiusatavasse sotsiaalsesse gruppi kuulumisest ning kõlbelistel põhjustel ajateenistusest keeldumise võimaluse puudumisest.
6.1.Kaebaja ei olnud enne Eestisse saabumist poliitiliselt aktiivne, st ei väljendanud avalikult oma vastumeelsust päritoluriigi režiimile. Kuigi kaebaja vanavanemate korter otsiti läbi, oli see pigem seotud kaebaja sugulastega. Ühtlasi ei saanud too sündmus olla kaebaja lahkumise põhjuseks, kuivõrd toimus pärast kaebaja Eestisse saabumist. Kaebaja peamine motiiv Eestisse tulekuks oli soov jätkata õpinguid, mitte hirm tagakiusamise pärast. Kuigi kaebaja poliitiliste veendumuste siiruses ei ole põhjust kahelda, on küsitav, kas tema teod on täielikult siirad. On võimalik, et kaebaja on sihilikult püüdnud tegutseda viisil, et tema RVK taotlus oleks võimalikult põhjendatud. Kaebaja ei ole selline isik, kelle poliitiline tegevus oleks päritoluriigile teada ja mille tõttu soovitaks teda vaigistada. Kaebaja panus poliitilistesse üritustesse Eestis on olnud pigem tehniline abi, mitte sisuline organiseerimine. Kaebaja osalemine filmis „Q“ on üksnes episoodiline ning puudub teave, et ainuüksi filmis osalemine oleks alus kellegi tagakiusamiseks. Kaebaja poliitiline tegevus sotsiaalmeedias ei ole aktiivne ning tema postitustel on vaid piiratud levik. Neist asjaoludest tulenevalt pole alust arvata, et kaebaja poliitiline tegevus oleks päritoluriigi ametivõimude huviorbiidis. Siiski on võimalik, et naasmisel 3(8)
3-23-935 satub kaebaja piiril põhjalikuma kontrolli alla ajateenistusest kõrvalehoidmise tõttu ning tema poliitiline tegevus Eestis saab võimudele teatavaks. Kaebaja teod oleksid ilmselt karistatavad haldusõigusrikkumistena ning ka kriminaalvastutust pole võimalik välistada.
6.2.Kuigi päritoluriigi teave kinnitab, et ametivõimud on hakanud kiusama taga ka poliitvangide ja hiljuti vabanenud poliitvangide sugulasi (sotsiaalne grupp VRKS mõttes), siis pole see üldlevinud praktika ning on pigem seotud kõrge profiiliga isikute lähedastega. Kaebaja puhul ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada, et tema võiks samuti sellise tagakiusamise ohvriks langeda. Kaebaja seos tema tädimehe ettevõttega oli väga kaudne ning praeguseks juba aastaid tagasi. Sellest tulenevalt ei ole usutav, et ametivõimudel võiks olla huvi kaebaja vastu. Seega ei saa kaebajat tunnustada pagulasena tema lähedaste või nende tegevuse tõttu.
6.3.Kaebajat ei oota päritoluriiki naasmisel ees mobilisatsioon sõjaväkke, vaid üksnes tavapärane kohustusliku ajateenistuse läbimine. Kaebajale anti ülikoolis õppimise tõttu 2017. aastal nelja-aastane ajapikendus ajateenistuse läbimiseks. Seega teadis kaebaja juba 2020. aastal Eestisse naasmisel, et peab aasta pärast läbima kohustusliku ajateenistuse. Kaebajale uue passi väljastamisest keeldumine ei viita automaatselt sellele, et ametivõimud peavad kaebajat režiimivastaseks. Ajateenistusest kõrvalehoidjatele uue passi väljastamisest keeldumine on tavaline praktika. Puudub teave, mille kohaselt päritoluriigi sõjavägi osaleks vahetult sõjategevuses Ukraina vastu. Õigusest mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele tuleneb õigus keelduda kõlbelistel põhjustel sõjaväeteenistusest ning kohustusliku sõjaväeteenistusega riikides peab olema tagatud kõlbelistel või usulistel põhjusel asendusteenistuse läbimine. Kaebaja ei ole väitnud, et tema jaoks on usulistel põhjustel ajateenistuse läbimine vastuvõetamatu. Kaebaja ei soovi läbida ajateenistust kõlbelistel põhjustel, kuid päritoluriigi seadus näeb üksnes ette usulistel põhjustel asendusteenistuse läbimise. Seega ei ole kaebajal võimalik oma veendumuste alusel läbida asendusteenistust, sest tal puuduvad vastava erandi alla sobivad usulised veendumused. Olgugi, et karistused ajateenistuse läbimata jätmise eest ei ole ebaproportsionaalsed, on oluline silmas pidada, et kaebajal puudub võimalus taotleda sõjaväeteenistuse asendamist tsiviilteenistusega ja sellega enda vastutusele võtmist vältida.
6.4.Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse aspektist esineb mitmeid küsitavusi. Arvestades siiski kogumis nii kaebaja mõningast Valgevene valitsevale režiimile vastanduvat poliitilist tegevust kui ka puuduvat võimalust keelduda kohustusliku ajateenistuse läbimisest kõlbelistel põhjustel, tuleb möönda kaebaja vajadust rahvusvahelise kaitse järele. Kaebaja pagulasena tunnustamist välistavaid asjaolusid ei esine (VRKS § 22).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.PPA taotleb kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistamist ning palub teha uue otsuse, millega jäetakse kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et ringkonnakohtu otsus on vastuoluline, sest selle põhjendused ei ole kooskõlas lõppjäreldustega.
7.1.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajat pole alust pidada poliitiliseks aktivistiks ning on alust arvata, et kaebaja poliitiline tegevust pärast Eestisse saabumist on osaliselt seotud rahvusvahelise kaitse saamiseks tingimuste loomisega. Sellest hoolimata järeldas ringkonnakohus, et kaebajal on rahvusvahelise kaitse vajadus. Seega pole otsuse põhjendused kooskõlas otsuse järeldustega.
7.2.Otsus on vastuolus ringkonnakohtu enda praktikaga. Otsuses nr 3-23-365/37 (p 26) on ringkonnakohus leidnud, et kui päritoluriiki naasmisel kontrollitakse piiril isiku arvutit ja telefoni, siis kannab isik ise sealt leitava materjaliga seotud riske. Praeguses asjas on aga ringkonnakohus pidanud
4(8)
3-23-935 piiriületamisel võimaliku põhjalikuma kontrolli tulemusel leitava materjali alusel kaebaja võimalikku karistamist piisavaks, et jaatada tema rahvusvahelise kaitse vajadust.
7.3.Kaebaja selgitustest ei saa järeldada, et tema jaoks on ajateenistus kui niisugune eetiliselt vastuvõetamatu ja seega soovib sellest keelduda kõlbelistel põhjustel. Kaebaja ütles vestlusel, et oli 17-aastaselt valmis läbima ajateenistust. Ainuüksi isiku soovimatus sõjaväeteenistusse asuda ei ole tema pagulasena tunnustamise aluseks. Ringkonnakohus on jätnud analüüsimata, kas praegusel juhul saab ajateenistuse läbimisele sundimist käsitada võimaliku tagakiusamisena. Ringkonnakohus on õigesti märkinud, et kaebaja pidi olema teadlik, et talle on antud vaid kindla kestusega pikendus, selle lõppemisel tuleb tal läbida ajateenistus ning kohustuse täitmata jätmisega võib kaasneda vastutus.
8.Kaebaja leiab vastuses kassatsioonkaebusele, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon on õiguspärane ning pole põhjuseid selle tühistamiseks. Vastuseks vastustaja väidetele kassatsioonkaebuses märgib kaebaja järgmist.
8.1.PPA on kassatsioonkaebuses refereerinud ringkonnakohtu otsust valikuliselt ning kontekstist välja rebituna. See jätab otsusest kallutatud mulje. Vastustaja on viidanud ainult nendele ringkonnakohtu järeldustele, mis toetavad tema positsiooni.
8.2.Kaebaja ei olnud Valgevenes poliitiliselt aktiivne ning ta ei tulnud Eestisse, et põgeneda tagakiusamise eest, vaid soovist jätkata õpinguid Eestis. Kaebajal tekkis vajadus rahvusvahelise kaitse järele alles Eestis siinse poliitilise tegevuse tõttu. Kui ta jätkaks Valgevenes samu tegevusi (režiimivastastel üritustel osalemine, postitused sotsiaalmeedias, võimuvastaste poliitikutega kohtumine), siis langeks ta tagakiusamise ohvriks. Rahvusvahelise kaitse saamiseks ei pea isik juba olema langenud tagakiusamise ohvriks. Pagulasseisundi võib anda ka ennetamaks taotleja inimõiguste rikkumist.
8.3.Kaebaja ei ole püüdnud oma poliitilise tegevusega kunstlikult luua tingimusi rahvusvahelise kaitse saamiseks. Ringkonnakohus on leidnud, et kaebaja üldises usaldusväärsuses ei ole alust kahelda ning tema poliitiline tegevus Eestis on kooskõlas püsiva vastasseisuga Valgevene režiimile. Kaebaja postitas oma Instagrami kontole pildi koos opositsiooni juhiga juba märtsis 2021, samale kontole postitas ta Valgevene võimude vastase 24 tundi kestva postituse (story) juba 2020. aastal.
8.4.Isegi kui kaebaja kustutaks poliitilisele tegevusele viitavad andmed oma telefonist ja arvutist, võib tema tegevus võimudele siiski teatavaks saada. Kui kaebajat piiri ületamisel kontrollitakse põhjalikumalt, on võimalik leida teavet kaebaja poliitilise tegevuse kohta teistest avalikest allikatest internetis.
8.5.Kaebaja varasem seisukoht, et ta oli valmis minema ajateenistusse 17-aastaselt, ei näita seda, et kaebaja ei oma püsivat meelsust režiimi vastu. Valgevene režiim on alates 2020. aastast muutunud vägivaldsemaks ning alates 2022. aastast on Valgevene kaasosaline Ukraina sõjas.
8.6.Kaebajal on põhjust karta tagakiusamise ohvriks langemist selle tõttu, et tema sugulased on tagakiusamise ohvriks langenud. Valgevene režiim on hakanud poliitiliste aktivistide lähedasi represseerima. Samuti pakub kaebaja tädimehe ettevõte jätkuvalt huvi Valgevene režiimile.
8.7.Kaebajale ei tohiks ette heita seda, et tema panus poliitiliste sündmuste toimumisse on olnud tehnilist ja abistavat laadi. Igaüks panustab vastavalt oma oskustele ja võimekusele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
5(8)
3-23-935
9.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kolleegium tühistab ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks (HKMS § 230 lg-d 1, 4 ja 5 p 2; vt ka kolleegiumi otsus nr 3-22-2509/36, p 17). Kuigi ringkonnakohus on oma otsuse tegemisel järginud kolleegiumi otsuses nr 3-22-2509/36 antud suuniseid, on ta jätnud olulised asjaolud tuvastamata ning tuvastatud asjaoludest valed õiguslikud järeldused. See on viinud ennatlikule järeldusele, et kaebajal on seni tuvastatu alusel rahvusvahelise kaitse vajadus. Kolleegium käsitleb esmalt ajateenistusest kõrvalehoidmist (I) ning seejärel kaebaja poliitilise tegevusega seotud asjaolusid (II). Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldustega, et kaebajal ei olnud alust karta tagakiusamist sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu otsuse tegemise aja seisuga. I
10.Rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele, kellel on põhjendatud alus karta tagakiusamist ühe VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud tunnuse (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised vaated) tõttu, seal juures pole oluline, kas isikul see tunnus tegelikult on, vaid see, et teda kiusatakse taga selle tunnuse alusel (vt pikemalt kolleegiumi otsus nr 3-17-1026/43, p 13). VRKS § 19 lg-s 2 antakse mitteammendav loetelu tegudest, mida loetakse tagakiusamiseks, sh füüsiline või vaimne vägivald ning seadusandliku-, täidesaatva- või kohtuvõimu diskrimineerivate meetmete rakendamine. VRKS § 19 lg 1 alusel peavad need teod ületama teatud raskuse lävendi. Seega on rahvusvahelise kaitse vajaduse jaatamiseks tarvilik tuvastada kolm asjaolu: (1) milles seisneb võimalik tagakiusamine, (2) võimaliku tagakiusamise piisav tõsidus ning (3) võimaliku tagakiusamise põhjuslik seos ühe tagakiusamise tunnusega.
11.Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, kas kõik need asjaolud on tuvastatud kaebaja keeldumise juures minna ajateenistusse. Ringkonnakohus on analüüsinud võimalikke karistusi, mida kaebajale võidakse määrata, aga ei ole järeldanud, et need karistused oleksid ebaproportsionaalsed (p 30). Samuti ei selgu otsusest, millise tagakiusamise tunnusega (rass, usk, rahvus, sotsiaalsesse gruppi kuulumine, poliitilised vaated) võiks olla võimalik karistus põhjuslikus seoses. Ringkonnakohus on järeldanud, et kaebajal usulised veendumused ajateenistusest keeldumiseks puuduvad ning et Valgevene võimud ei ole ajateenistusest kõrvalehoidmise tõttu kaebajale režiimivastaseid poliitilisi veendumusi omistanud (p 28). Teisi tagakiusamise tunnuseid ei ole ringkonnakohus ajateenistusest keeldumist käsitledes analüüsinud.
12.Kuivõrd VRKS § 4 lg 1 alusel ei ole oluline, kas kaitset taotleval isikul on tagakiusamise tunnus, siis tuleb päritoluriigis ajateenistusest keeldumise korral hinnata, kas päritoluriigi ametivõimud võivad keeldumisele omistada poliitilise motiivi (vt Euroopa Liidu Varjupaigaameti „Praktiline juhend poliitiliste veendumuste kohta“, lk 53). VRKS § 4 lg 1 aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
13.detsembri 2011. a direktiivi 2011/95/EL (kvalifitseerumisdirektiiv) art 10 lg 2. Seega on asjakohane vaadata Euroopa Kohtu praktikat. Näiteks kodusõjast osavõtmisest keeldumise puhul tuleks eeldada, et valitsev režiim omistab keeldumisele poliitilise motiivi (Euroopa Kohtu otsus C-238/19 Bundesamt für Migration und Flüchtlinge, p 60). Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas olukorras, kus kaebaja poliitiline tegevus Eestis saab Valgevene ametivõimudele teatavaks (nt piiril põhjalikuma kontrolli tõttu), võidakse tema ajateenistusest keeldumisele omistada poliitiline tähendus. Kui vastus sellele küsimusele on jaatav, siis tuleb analüüsida, kas selle tõttu võib kaebaja langeda tagakiusamise ohvriks (eelkõige VRKS § 19 lg 2 p 2 või 3 tähenduses). Kui vastus ka sellele küsimusele on jaatav, siis tuleb hinnata, kas sellised diskrimineerivad meetmed või diskrimineeriv karistamine ületab VRKS § 19 lg-s 1 sätestatud tõsiduse lävendi. Seejuures tuleb arvestada, et ringkonnakohus leidis oma otsuses (p 30), et Valgevene
6(8)
3-23-935 seadustes ettenähtud ebaproportsionaalsed.
karistused
ajateenistusest
kõrvalehoidmise
eest
ei
ole
iseenesest
13.Sõltumata tagakiusamist põhjustavatest tunnusest ei ole kaebaja puhul tõenäoline tagakiusamine VRKS § 19 lg 2 p 5 tähenduses. Viidatud sätte järgi käsitatakse tagakiusamisena seda, kui päritoluriigis mõistetakse isik süüdi või karistatakse teda sõjaväekohustuse täitmisest keeldumise eest olukorras, mis toob kaasa kuritegude või VRKS §-s 22 sätestatud tegude toimepanemise. Sätte aluseks oleva kvalifitseerumisdirektiivi art 9 lg 2 p e alusel tagakiusamise jaatamiseks peab olema täidetud kolm kumulatiivset eeldust: (1) sõjaväeteenistusest keeldumine, (2) konkreetses kokkupõrkes osalemine ning (3) selles osalemisega kuriteo või kvalifitseerumisdirektiivi art 12 lg-s 2 sätestatud teo toimepanemine.
14.Ringkonnakohus leidis, et kaebajat on kutsutud kohustuslikku ajateenistusse ja ta pole saanud mobilisatsioonikutset tegevteenistusse. Ringkonnakohus märkis, et päritoluriigi teabe kohaselt on Valgevenes üksnes harjutatud mobilisatsiooni, aga see ei ole samastatav mobilisatsiooni ettevalmistamisega ning puudub teave, et Valgevenes toimuks mobilisatsioon salaja. Euroopa Kohtu praktikas on ka ajateenistust loetud sõjaväeteenistuseks kvalifitseerumisdirektiivi art 9 lg 2 p e tähenduses (C-238/19, p-d 14 ja 17). Seega järeldab kolleegium, et kaebaja puhul on esimene eeldus täidetud.
15.Ringkonnakohus leidis (p 29), et Valgevene sõjavägi ei osale vahetult sõjategevuses Ukraina vastu. Seega puudus konkreetne sõjaline kokkupõrge, milles osalemist saaks eeldada pelgalt sõjaväeteenistuse läbimise faktist (Euroopa Kohtu otsus asjas C-472/13 Shepherd, p 46; vt ka p 35), ehk teine eeldus ei ole kaebaja puhul täidetud.
16.Kolmanda eelduse kohta on Euroopa Kohus öelnud, et art 9 lg 2 p-ga e on hõlmatud ka logistilist ja muud abi pakkuvad sõjaväelased ja isiku panus võib olla üksnes kaudne (C-472/13 Shepherd, p-d 33 ja 46). Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb kolmas eeldus lugeda täidetuks, kui isik suudab tõendada, et kuritegude või sõjakuritegude toimepanemine on väga tõenäoline (C-472/13 Shepherd, p-d 39 ja 46). Ringkonnakohus ei ole kujundanud seisukohta, et kaebaja puhul oleks kolmas eeldus Euroopa Kohtu eeltoodud tõlgendust silmas pidades täidetud. Direktiivi art 9 lg 2 p e eesmärk on kaitsta varjupaigataotlejat, kes keeldub sõjaväeteenistusest, et mitte osaleda konkreetses konfliktis, kus ta peaks paratamatult või väga tõenäoliselt panustama direktiivi art 12 lg-s 2 nimetatud tegude toimepanemisse (C-472/13, p 39; C-238/19, p 34). Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest ei saa järeldada, et kaebaja oleks sellises olukorras. II
17.Kolleegium peab vajalikuks märkida lisaks järgmist. Ringkonnakohus nentis, et kaebaja RVK taotluses esineb mitmeid küsitavusi. Sellele vaatamata leidis ringkonnakohus, et tuleb möönda kaebaja vajadust rahvusvahelise kaitse järele, arvestades kogumis kaebaja mõningast Valgevene valitsevale režiimile vastanduvat poliitilist tegevust ja võimatust keelduda kohustusliku ajateenistuse läbimisest kõlbelistel põhjustel. Sellisest seisukohavõtust ei ole üheselt mõistetav, mis oli ringkonnakohtu hinnangul rahvusvahelise kaitse andmise täpseks aluseks.
18.Kui ringkonnakohus peaks asja uuel läbivaatamisel jõudma järeldusele, et ajateenistusest keeldumise tõttu ei ole kaebaja puhul rahvusvahelise kaitse andmise tingimused täidetud, tuleb ringkonnakohtul analüüsida, kas kaebajale peab andma rahvusvahelise kaitse tema poliitiliste veendumuste ja tegevuse tõttu. Ei vaielda selle üle, et kaebajal on pikka aega olnud siirad opositsioonilised vaated. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja poliitiline tegevus Eestis „olnud 7(8)
3-23-935 kooskõlas tema püsiva ja Valgevene valitsevale režiimile vastanduva meelsusega“, mida Eestis viibimise ajal lähedastega toimunud sündmused võisid „usutavalt tugevdada“. Küll tekitavad ringkonnakohtu hinnangul kaebaja mitmed selgitused „tõsist kahtlust“, kas tema tegevus Eestis võib olla käsitatav rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitusena (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-22-2509/36, p 18.8). Lõplikku seisukohta selles küsimuses – kas tegu on kuritarvitusega – ei ole kohus kujundanud.
19.Kontrollimaks, kas praeguses asjas võib tegu olla kuritarvitusega, tuleb muu hulgas hinnata kaebaja poliitilise tegevuse siirust, võrreldes kaebaja varasemat tegevust päritoluriigis ja poliitilist tegevust Eestis. Ringkonnakohus ei uurinud selle võrdluse jaoks vajalikke asjaolusid piisavalt. Kui kaebaja elamisluba õppimiseks kehtetuks tunnistati ning kaebaja naasis Valgevenesse, oli ta täisealine ning veetis mingi aja Valgevenes, enne kui augustis 2020 uuesti Eestisse tuli. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, kui pikalt kaebaja Valgevenes oli ning kas ja kuidas ta sel ajal oma poliitilisi veendumusi väljendas. Neid asjaolusid saab asja uuel lahendamisel võrrelda kaebaja tegevustega Eestis.
20.Eelmises punktis kirjeldatud hinnangu andmisel tuleb ringkonnakohtul arvestada järgnevate asjaoludega. Kaebaja pidi teadma, et viisa alusel Eestis viibimiseks peab tal olema kehtiv reisidokument kogu viisa kehtivusaja jooksul (välismaalaste seaduse (VMS) § 62 lg 2 p 1 ja § 78 lg 2 p 1) ning elamisloa taotlemiseks peab tal olema õiguslik alus Eestis viibimiseks (VMS § 216 lg 1 p 1). Samuti pidi kaebaja arvestama sellega, et tähtajalise elamisloa taotlus loetakse ilmselgelt põhjendamatuks ning jäetakse läbi vaatamata, kui talle on VMS alusel elamisloa andmisest keeldutud ning taotlusega ei ole esitatud uusi olulisi tõendeid asjaolude kohta, mis ei olnud talle eelmise taotluse menetlemise ajal teada (VMS § 219 lg 1 p 1). Kaebaja pidi sealjuures teadma, et tema passi kehtivusaeg lõppeb 25. jaanuaril 2023, ning ta teadis hiljemalt mais 2022, et talle ei väljastata uut passi, sest ta jättis täitmata oma kohustuse alustada hiljemalt märtsis 2021 Valgevenes ajateenistusega. Teiste sõnadega, ringkonnakohtul tuleb arvestada sellega, kas kaebajal võis olla põhjendatud ootus, et tal õnnestub jääda pikemaks ajaks Eestisse viisa või elamisloa alusel, ilma et peaks vahepeal minema tagasi Valgevenesse.
21.Kuna kolleegium ei tee asjas lõplikku otsust, ei jaga ta menetluskulusid (HKMS § 109 lg 4).
22.Avaldatavas kohtuotsuses tuleb kaebaja nimi ja nimi „Q“ asendada tähemärkidega ning otsuse kirjeldava osa punkt 3.5 tuleb jätta avaldamata (HKMS § 175 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.