lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-935/16

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiOsaliselt jõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-935/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2023
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1679
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.06.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-935

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.04.2023 otsuse nr 12210050109-1 punktide 1 ja 2 tühistamiseks ning kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised esindajad

ja

Asja läbivaatamise vorm Resolutsioon

Edasikaebamise kord

nende Kaebaja – X, volitatud esindaja Uljana Ponomarjova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindaja Andrei Krassilnikov Kinnisel kohtuistungil 14.06.2023

1.Tühistada Politseija Piirivalveameti 05.04.2023 otsuse nr 12210050109-1 punktid 1 ja 2.
2.Kohustada vastustajat kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 308 eurot, mis tuleb üle kanda SA-le Eesti Inimõiguste Keskus.
4.Kohtuotsusest võib avaldada üksnes resolutsiooni ja põhjendused, jättes avaldamata põhjenduste punkti 8 1.lõigu, punkti 9 3.lõigu, punkti 10 2. ja 5.lõigu. Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 24.07.2023 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTU PÕHJENDUSED

1(4)

7.Kaebus tuleb rahuldada ja saata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus PPA-le uuesti läbivaatamiseks (HKMS § 5 lg 1 p-d 1 ja 2).
8.HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. See tähendab kohustust võtta arvesse uusi asjaolusid ja tõendeid, mis ilmnesid pärast vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist (vt Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115 ja seal viidatud lahendid). Küll ei tähenda see seda, et halduskohus peaks PPA eest uuesti läbi viima haldusmenetluse. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 05.05.2023 haldusasjas nr 3-22-1925 (otsus jõustus 06.06.2023) selgitanud, et haldusmenetlus ei saa, vaatamata HKMS § 158 lg-s 31 ettenähtud võimalusele kaalutlusi täiendada, kanduda üle kohtumenetlusse (p 33). Menetluse puudulikkust ja sellest tingitud õigusvastast otsust ei saa õigustada asjaolu, et RVK taotluste hulk on märkimisväärselt kasvanud.
9.Rahvusvaheline kaitse antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3). PPA-l tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata esmalt kaebaja vastavust pagulasseisundile tema poliitilise meelsuse ja sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Selleks tuleb välja selgitada asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, eelkõige tuvastada korrektselt kaebaja kui päritoluriigi võimude vastase poliitilise meelsusega isiku profiil. Alustades kasvõi nii lihtsast toimingust nagu guugeldamine. Seejärel viies temaga läbi RVK taotleja vestluse põhjalikult, erapooletult ja objektiivselt, esitades vajalikud asjakohased küsimused ja heidutamata PPA poolsete ebaadekvaatsete hinnangutega. Tähelepanu tuleb pöörata eelkõige kaebaja tegevusele, mis toetab Valgevene opositsioonilist liikumist (väidetav osalemine kõigil toetavatel poliitilistel meeleavaldustel ja kultuuriüritustel Eestis ja sellega meediasse sattumine, vastavate ürituste korraldamises osalemine, osalemine võimudevastases filmis „Minsk“ jne); selgitada adekvaatselt välja kaebaja seos ettevõttega Vondel ja sellest lähtuda võiv võimude huvi kaebaja vastu; hinnata päritoluriigi infost lähtuvalt ja adekvaatselt ohtu päritoluriiki naasmisel (piirikontrolli käigus), arvestades, et kaebaja on ajateenistusest kõrvalehoidja ning see asjaolu on seoses kaebaja suhtes kehtiva ajutise väljasõidukeeluga nii saatkonnale ja eelduslikult ka ametnikele piiril teada; koguda vajadusel täiendav päritoluriigi teave dissidentide lähikondsete kohtlemise kohta Valgevenes, arvestades, et kaebajal endal on samuti võimudele ebasobivad vaated ja tegevus nende väljendamisel; hinnata päritoluriigi info põhjal, kas ajateenistusest keeldumist võivad võimud samuti käsitleda võimuvastasusena jms. Kui PPA-l ei ole Eesti julgeolekuteenistuste infot selle kohta, mil määral Valgevene saatkonna töötajad või julgeolekujõududega koostööd tegevad muud isikud koguvad teavet Valgevene diasporaa ja sellega seotud isikute kohta ning jälgivad siinsete Valgevene opositsiooni toetajate tegevust, tuleb seda hinnata mujalt saadava päritoluriigi info või ka selle puudumisel elulise usutavuse põhjal. Tagakiusu aluseid tuleb hinnata kumulatiivselt. Asjaolusid tuleb vaadata kogumis ja vastastikuses seoses.
10.PPA on keelduva otsuse tegemisel tuginenud VRKS § 20 lg-le 1 ja 2 (põhjendamatu taotlus, mille kohta tehakse tagasilükkamise otsus). Kaevatava otsuse resolutsioonis on viidatud RVK taotluse tagasilükkamisel VRKS § 20 lg-le 1 ja 2, kuid põhjendavast osast (lk 10, 11, 14) nähtub, et taotluse tagasilükkamisel on tuginetud ka VRKS § 201 p-le 6 ja 7 ehk RVK taotluse esitamine lahkumiskohustuse vältimiseks ja olulise viivitusega. Direktiivi 2013/32 art 10 lg 1 kohaselt tagavad liikmesriigid, et RVK taotlusi ei lükataks tagasi ainult põhjusel, et neid ei esitatud võimalikult kiiresti. Art 10 lg 3 p c kohaselt peab liikmesriik tagama, et taotluse vaatavad läbi töötajad, kellel on vajalikud teadmised asjaomastest varjupaika ja pagulasi käsitlevatest õigusnormidest. 2(4)

Tagakiusuohu tuvastamisel ei ole määrav see, kas isikut on enne päritoluriigist lahkumist juba taga kiusatud (VRKS § 19 lg-d 1 ja 2), vaid piisab sellest, kui tagakiusamine on piisavalt tõenäoline sinna naastes (VRKS § 19 lg 4). PPA on kaevatavas otsuses liigselt pööranud tähelepanu sellele, kas kaebaja on Valgevenes juba tagakiusu alla sattunud (kaevatava otsuse p 5.2.3; p 7 lk 13), kuigi oleks pidanud keskenduma sellele, milline on kaebaja tegevus olnud Eestis ning kas kaebaja puhul esinevad asjaolud toovad talle kaasa põhjaliku kontrolli piiril ning kinnipidamise. Kohtupraktika kohaselt ei saa tagakiusu eest varjupaiga otsijalt oodata, et ta päritoluriigis oma poliitilist meelsust varjaks selleks, et tagakiusu vältida (Euroopa Kohtu lahendid asjades C-199-201/12, C-71/11 ja C-99/11; C-56/17; vt ka haldusasjad 3-19-2090, 318-388 ja 3-18-248). Kaebaja oli päritoluriigist lahkumisel 20-aastane ning tema poliitilise režiimi vastane meelsuse väljendamine toimus kaebaja poolt istungil räägitu kohaselt peamiselt koolis (ei osalenud riigipühade tähistamisel ega varjanud oma meelsust kaaslaste eest või sotsiaalmeedias, mistõttu tuli vanematel käia koolis selgitusi andmas). Kaebaja märkis, et ta on üles kasvanud opositsionääride perekonnas ja olnud juba lapsena Lukašenka võimu vastane. Kohus, erinevalt PPA-st pole veendunud, et kaebaja poliitilist meelsust ei saa pidada püsivaks või see poleks tema jaoks fundamentaalselt oluline. Samas ei oma see tõenäoliselt määravat tähtsust, kas kaebaja hakkaks Valgevenesse jõudes avalikult võimude vastast meelsust demonstreerima, kui kaebaja kinnipidamine toimuks juba piiriületuse käigus ning seda esmalt põhjusel, et ta on ajateenistusest kõrvalehoidja, mis on kriminaalkorras karistatav. Seejärel, tema elektroonikaseadmetest poliitilise sisuga materjali leidmisel ja tema seoste tuvastamisel Valgevenet toetava opositsioonilise liikumisega Eestis, juhul kui see pole võimudele juba teada, võib järgneda täiendav süüdistus nt PPA poolt kaevatava otsuse leheküljel 6 analüüsitud Valgevene kriminaalkoodeksi artikli 193 alusel.

11.Kaevatava otsuse p-i 5.3.1 pealkirjaks on taotleja ütluste üldise usaldusväärsuse hinnang, kuid hinnangut pole seal antud. Küll on PPA vastuses kaebusele (p 3.2) märkinud, et kaebaja üldist usaldusväärsust kahtluse alla ei seata. Ka kohtul ei tekkinud kahtlusi kaebaja üldise usaldusvääruse osas. Sellises olukorras ei saa PPA pealiskaudselt ja piisavate põhjendusteta ning asjakohase päritoluriigi teabeta väita RVK taotluse põhjendamatust, veel vähem selget põhjendamatust VRKS § 201 alusel. Samuti esitada oletusi, et kaebaja soovib hoida ajateenistusest kõrvale ning seda mugavuse tõttu.
12.PPA kogutud ja kaevatavas otsuses (lk 7) viidatud päritoluriigi teabest nähtub, et 2023. aasta jaanuari seisuga on teada, et sellele eelnenud kuudel on välismaal viibinud valgevenelasi koju naastes arreteeritud. Režiimi jõustruktuurid koguvad kriminaalasjade jaoks materjale ka Valgevene diasporaa välismaa vestlustest. 2021. aastal kevadel oli Valgevene režiim hakanud poliitilisi väljarändajaid nimetama „põgenikeks" ja A. Lukasenka soovitusel hakati kõiki emigrante pidama „rahva vaenlasteks". See on toonud kaas terve rea juhtumeid, kus Valgevenesse naasnud poliitilised emigrandid kiiresti arreteeriti ja kohtu alla anti ning seda juhtus isegi nendel puhkudel, kus enne riigist lahkumist ei olnud inimeste vastu esitatud kriminaal- või haldussüüdistus. Paljud massiteabevahendid teatasid, et OMON vahistab inimesi otse Valgevene-Poola piiril. Kõige rohkem saavad inimesed süüdistuse selle eest, et nad postitavad või kommenteerivad sotsiaalmeedias ja/või nad osalesid 2020. aasta meeleavaldustel. Inimene võidakse kohe kinni panna „ekstremistliku“ sisu jagamise ja selle telefonis omamise eest. Kohtumenetluses palus kohus esitada istungi toimumise ajaks täiendava päritoluriigi info. PPA 05.06.2023 esitatud teabest võib teha kokkuvõtvalt järgmised järeldused: Valgevene on tugevdanud piirikontrolli nn äärmuslaste ja terroristide tõkestamiseks (p 3.1, 4.1); pisteliselt kontrollitakse telefone ja sotsiaalvõrgustikes tehtud postitusi ning osalemist Valgevene diasporaa tegevuses välismaal (p 4.2); 2022/2023 on olnud 58 tagasipöörduja kinnipidamist (p 3(4)

4.3); kinni on mh peetud telefonist leitud materjali eest ning välismaal toimunud solidaarsusaktsioonide eest (p 4.4); sõjaväest hoidumine on kriminaalkorras karistatav (p 5.15.3); võimud on tühistanud välismaal viibivate teisitimõtlejate passe ja ahistanud aktivistide sugulasi (p 6.4); riigist väljapääsu piiranguid kehtestatakse suvaõiguse alusel viidates riigi julgeolekuhuvidele (p 6.5); ka madala profiiliga poliitilist meelsust avaldavaid inimesi ähvardatakse, ahistatakse ja arreteeritakse (p 7.1); politsei ähvardab, sunnib ja piinab sageli kinnipeetavaid (p 7.2); sotsiaalmeedias toimuvat jälgivad võimud aktiivselt (p 7.2); ametnike ja julgeolekujõudude kritiseerimine sotsiaalmeedias võib tuua kriminaalsüüdistuse, sh tavalistele internetikasutajatele, vangistusega üle aasta (p 7.3); Ukraina sõja vastaseid ähvardab kriminaalvastutus ekstremismi eest (p 7.4); nn äärmuslaste vastu on alates 2020. a algatatud 11 000 kriminaalasja (p 7.6). Seega on ilmne, et olukord Valgevenes pole paranenud, vaid vastupidi. Võimulolijatel on hirm riigipöörde ees, mida ilmselt süvendab Vene armee ebaedu Ukrainas. See toob üldteadaolevalt totalitaristlikes riikides kaasa võimudepoolse kontrolli tugevdamise kodanike üle ja nende üha rangema karistamise võimuvastasuse eest.

13.Eelneva põhjal pole loogiliselt arusaadav, kuidas jõuti kaebaja puhul järeldusele, et tema subjektiivne tagakiusuhirm pole objektiivsete asjaoludega põhjendatud. Seega puudub vajadus lisaks käsitleda kaebaja vastavust täiendava kaitse andmise alustele ning rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumisega olemuslikult seotud lahkumisettekirjutuse õiguspärasust. Kohtul pole puuduliku pärioluriigi info põhjal ja oluliste puudustega haldusmenetluse tõttu võimalik hinnata, kas kaebaja vastab pagulasena tunnustamise eeldustele. Selle peab PPA välja selgitama taotluse uuel läbivaatamisel. Seetõttu ei ole tarvilik ka ülejäänud kohtule esitatud väidete analüüsimine asja lahendamiseks. Kohus on seisukohal, et PPA pole vaadanud kaebaja taotlust läbi kooskõlas VRKS § 18 lg-ga 2 (individuaalne ja erapooletu läbivaatamine). PPA ei selgitanud piisavalt välja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, sh ei kogunud piisavalt asja- ja ajakohast päritoluriigi teavet.
14.Kohus tühistab PPA otsuse osas (punktid 1 ja 2), mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ja on õigusvastane (HKMS § 5 lg 1 p 1). Kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus on õigusvastane rahvusvahelisest kaitsest keelduva otsuse õigusvastasuse tõttu ja tuleb koos sellega tühistada. Kohus rahuldab ka kohustamisnõude selliselt, et kohustab PPA-d kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja palub PPA-lt välja mõista kohtukuluna riigilõivu 20 eurot (HKMS § 101 lg 2) ja asja läbivaatamise kuluna tõlgikulu (HKMS § 102 p 1) 288 eurot (sisaldab käibemaksu). Arve on kohtule esitatud (HKMS § 109 lg 1) ning selle on tasunud SA Eesti Inimõiguste Keskus. Nimetatud kulud tuleb vastustajalt kaebaja kasuks summas 308 eurot välja mõista. Kohtuotsuse avaldamise piirang
16.Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2025 kohtuotsusega

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja