Sotsiaalõigus › Pensionid

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.01.2025, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-23-29 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-29 oluliselt joodist maha ja tekitab külmjooteid (praaki), ei olnud see lahendus tegelikkuses realiseeritav. Kuumjootja nägu ja hingamiselundid on käsijootmisel ka kaasajal väga lähedal joodisele ja joodetavale komponendile, mistõttu on käsijootmisel jooteaurude sissehingamine vältimatu. Vastustaja on võtnud seisukoha, nagu ei peaks või ei saaks SKA arvestada isikute kirjalikke tunnistusi otsuse tegemisel tõendina. Haldusmenetluses esitatud seletust või digitaalallkirjastatud tunnistust ei saa eelduslikult ja automaatselt lugeda ebaõigeks või ebausaldusväärseks. Avaldaja on töötanud alates 1993. a-st töökohtadel, täites jootja ja kuumtinataja ülesandeid kogu tööaja ulatuses vähemalt 10-aastase tööstaaži jooksul. Täidetud on ka üldise 20-aastase pensionistaaži nõue. Seega on täidetud soodustingimustel vanaduspensioni määramise tingimused. Kaebaja töötas 01.04.1993‒30.08.1996 Origo Eesti AS-is tehnikuna ja tema ülesanne oli 8tunnise tööpäeva jooksul joota tinajoodistega elektroonikakomponente elektroonika trükkplaatidele. Sama tööülesannet täitis ta ka 14.09.1996‒12.01.1999 Altron AS-is ja 13.01.1999‒11.03.2002 Ouman Estonia OÜ-s (varasemad ärinimed Norblant OÜ, Enerpoint Saare OÜ). Asudes tööle Origo Estland AS-i (tööleping 01.04.1993), käis ametinimetuste määramine üldjuhul väga umbmääraselt. Kui võeti tööle naine, siis määrati ametinimetuseks monteerija, ja kui võeti tööle mees, määrati ametinimetuseks tehnik. Pikapeale sai kaebajast kogemustega jootja, kes oskas kasutada jootmistöödel keerukamaid käsijootmise tehnikaid. 12.03.2002‒31.12.2005 töötas kaebaja tehnikute grupijuhina. Grupijuhina lisandus jootenäidiste valmistamine tehnikutele (komponentide jootmine tehnikutele näidiseks antavatele trükkplaatidele) ja vajaliku plaatide arvu kirjutamine paberile (tööjaotus tehnikute vahel). Grupijuhi vahetuks ülesandeks oli suurt (termilist) täpsust nõudvate tundlike komponentide jootmistööde teostamine (vajalik oli vältida komponendi ülekuumenemist jootmise ajal). Tehnikud jootsid näidistest juhinduvalt vähemat täpsust nõudvaid komponente trükkplaatidele, millele grupijuht jootis lisaks tundlikud komponendid. Grupijuhi nimetus oli aluseks kõrgema töötasu maksmiseks. Sisuline jootmistöö pliijoodistega jäi kaebaja puhul samaks kogu tööpäeva jooksul (8 tundi). Grupijuhi ametinimetusega lisandus vastutus jootjakuumtinataja tööülesandeid täitva grupi töö optimaalse korraldamise eest, mis tähendas tööülesannete praktilist juhendamist jootja ja kuumtinataja töökohal. Kuna grupijuhi tasemega käsitsi jootjaid ja kuumtinatajaid oli mõni üksik, tuli kaebajal vastutusrikaste tellimuste täitmiseks teha sageli ületunnitööd ja tööd nädalavahetustel. Kaebaja tööülesannete hulka kuulus alates 29.11.2004 ka palgaarvestuse aluseks oleva tööaja kontroll, mis tähendas tööajatabeli allkirjastamist ja raamatupidamisele esitamist. Töötajate ühisesse tööajatabelisse kandis oma tööloleku päevad iga töötaja ise ning grupijuht pidi tabeli kord kuus üle vaatama ja oma allkirjaga kinnitama, millele kulus 5 minutit kalendrikuus. Põhiülesannete kõrval üksnes väheses ulatuses teiste isikute abistamine nende tööülesannete täitmisel ei tähenda, et täistööaja nõuet ei ole järgitud. Kaebaja töö sisuks oli juhtmete ja elektroonikakomponentide jootmine trükkplaadile kuumtinatamise meetodil joodistega mis sisaldavad pliid, 1. ja 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Komponentide trükkplaadile jootmiseks oli vaja eelnevalt katta joodetavate komponentide jootmiskontaktid räbustiga, seejärel toimus jootetraadi abil ja jootekolviga kuumutades komponentide vahetu jootmine trükkplaadile. Juhtmete jootmiseks kasteti juhtmete otsad räbustisse, seejärel toimus juhtmeotste kuumjootmine tinavannis ning juhtmete jootmine trükkplaadile. Kvaliteetse joodise saavutamiseks tuli jootmistemperatuur seada nii kõrgeks kui vajalik ja nii madalaks kui võimalik (soovitatav vahemik 380° C ‒ 405° C). Suuremate detailide korral oli vajalik tõsta jootetemperatuuri ka üle 405° C ja selliste 3(11)

3-23-29 detailide jootmistööd kuulusid kaebaja kui grupijuhi pädevusse. Mida kõrgem on joodise temperatuur, seda intensiivsem on joodise aurustumine ja seeläbi on protsess ohtlikum tervisele. Kaebaja väidet, et kõrgema temperatuuriga kui 405° C jootetöödeks sai anda loa üksnes grupijuht, tõendab 31.08.2010 Enerpoint Saare OÜ käsijootmise juhend. Uute toodete või tööprotsesside praktilisel juhendamisel oli kaebaja tavapärane kohustus teha uuest jootmisprotsessist kuumjootmise meetodit kasutades näidismoodul, mida said kasutada ka teised jootmisülesandeid täitvad töötajad. Kaebaja ei pidanud oma töötamise ajal ette nägema, et tulevikus võidakse kehtestada kord (sotsiaalministri 27.12.2012 määrus nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ (määrus nr 59)), mille tõttu võib ta oma õigusest pensionistaažile ilma jääda. Selline pensionistaaži tõendamise kord ei ole kooskõlas põhiseadusega. Vastustaja on aluselult leidnud, et kaebaja tööülesannete hulka kuulus lisaks jootmisele ka suruõhutööriistaga töötamine, elektrikäsitööriistadega töötamine ja klemmipressiga töötamine. Jootekolb, kuumaõhupuhur ja luuplamp on jootja poolt jootmisel tavapäraselt kasutatavad elektrikäsitööriistad. Kuigi kaebajat on väidetavalt instrueeritud ka klemmipressiga töötamiseks, ei ole klemmipressiga töö kunagi tema tööülesannete hulka kuulunud. SKA on Ouman Estonia OÜ 07.06.2022 kirja valesti tõlgendanud. Reeglina ei olnud Ouman Estonia OÜ-s tööpäeva pikkus 8 tundi, vaid sageli rohkem. Materjalide ettevalmistus ja tööde kooskõlastamine ning tööajaarvestuse tabelisse pilgu heitmine (töötajad märkisid ise seinal olevasse tabelisse kohaloleku andmed) ei võtnud kokku rohkem aega kui 15 minutit. Kogu ülejäänud aeg kulus vahetult jootetööle.

3-23-29 ametiülesandeks oli toodete monteerimine jootmise ja kuumtinatamise meetodil joodisega, mis sisaldab pliid. Kirjale olid lisatud töölepingud. Kaebaja ja Norblant OÜ vahel 13.01.1999 sõlmitud töölepingu kohaselt asus kaebaja 13.01.1999 tööle tehnikuna ja töö sisu iseloomustusena on märgitud monteerimine, testimine. Tööülesandeid annab ja järelevalvet teostab grupijuht. 12.03.2002 asus kaebaja tööle grupijuhina ning töö sisuks on töö optimaalne korraldamine automaatika- ja elektroonikaseadmete kokkumonteerimisel ja sellega seonduvatel kontrolli- ja abitöödel. 29.11.2004 sõlmitud töölepingus on kaebaja ametinimetuseks märgitud grupijuht ning töö sisuks grupi töö optimaalne korraldamine automaatika- ja elektroonikaseadmete kokkumonteerimisel ja sellega seonduvatel kontrolli- ja abitöödel, grupi tööajaarvestuse pidamine. 03.04.2002 on kaebaja allkiri töökaitsekoolituse kaardil mh ka järgnevate töökaitsejuhendite järel: suruõhutööriistaga töötamine, elektrikäsitööriistadega töötamine, klemmipressiga töötamine. Ouman Estonia OÜ on 07.06.2022 kirjas täiendavalt selgitanud kaebaja tööülesandeid, selgitades mh, et ühe tunni 8-st tunnist tegeles kaebaja toodete, jootematerjalide ja jooteseadmete ettevalmistamisega ning grupijuhi ametikohal lisaks tööaja tabelite tegemisega ja tööprotsesside jaotamisega talle alluvate töötajate vahel. Samuti on Ouman Estonia OÜ selgitanud, et tervistkahjustava töö tegemisel loeti täistööpäevaks 7 tundi. Vabariigi Valitsuse 18.12.2001 määruse nr 405 „Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel rakendatakse lühendatud tööaega, ja lühendatud tööaja kestus“ (määrus nr 405) § 2 lg-st 2 tuleneb, et tervistkahjustavatel töödel lühendatakse tööaega juhul, kui töökeskkonna ohuteguri parameetrid ületavad kehtestatud piirnorme. Eelnimetatud kirjas on välja toodud, et tööandja kasutas meetmeid, et mürgiste ainete osakaal keskkonnas ei ületaks piirnormi, mistõttu lisapuhkepäevi ei antud. Haldusmenetluses ei leidnud tõendamist, et kaebaja töötas täistööpäeva jootja ja kuumtinatajana, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Alates 13.01.1999 ei olnud kaebaja tööülesanneteks vaid loetelus nr 1 nimetatud ametikohale iseloomulikud tööülesanded, vaid ta täitis ka muid tööülesandeid.

3-23-29 Sisuliselt töötasid töötajad samas ettevõttes samadel ametikohtadel ja tingimustel edasi, omanike ja tegevjuhtkonna vastuolude tõttu toimusid juriidilised muudatused. Kaebaja tööleping lõppes 1996. a-l tööandja pankroti tõttu. Kaebaja esitas kohtule tõendina C kirjalikud ütlused, mille kohaselt töötas C Origo Estland AB-s (Origo Eesti AS) 23.08.1993‒30.08.1996 ehk enam-vähem samal perioodil koos kaebajaga. C oli kaebaja otsene ülemus. Tema kinnitusel olid kaebaja ametiülesandeks täistööajaga elektroonikaseadmete jootmistööd, ametinimetusega tehnik, kes tinatab ja joodab tooteid kuumjoodisega. Selleks olid töökohal kasutusel erinevad jootejaamad, tinavannid, jootetarvikud ja muud abivahendid. Töö sisuks oli juhtmete kuumjootmine tinavannis, seejärel tinatatud juhtmete jootmine elektroonika trükkplaadile (summerile). Samuti oli tööülesandeks käsijootmise tööna joota trükkplaatidele erinevaid elektroonikakomponente, mida ei olnud võimalik lainejootemasinaga joota (nt komponendi asukoht trükkplaadi vastaspoolel). Muid lisaülesandeid kaebaja ei täitnud, selleks olid teised osakonnad ja teised töötajad. Jootmistööde suure koormuse tõttu oli vajalik teha ületunde, mida kaebaja ka tegi. Tinavannis ja käsijootmisel kasutati jootetina, mis sisaldas pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Jootevedeliku ja jootetina kokkupuutel eraldus termilise protsessi käigus aurupilvekesena jootekohale tervisele kahjulikke jääkaineid. Pliivaba jootetina Origo Estland AB-s (Origo Eesti AS) elektroonikatööstuses ei kasutatud. Kaebaja tööraamatust nähtub, et ta töötas 14.09.1996‒12.01.1999 Altron AS-is (hiljem Altron OÜ). Kuna töölepingut, millest selguks kaebaja töö sisu, säilinud ei ole, esitas kaebaja tõendina Y kirjalikud ütlused. Y töötas kaebajaga samal ajal Altron AS-is. Ütluste kohaselt töötas kaebaja Y alluvuses ja täitis täistööajaga jootja ja kuumtinataja tööülesandeid, kes joodab ja tinatab joodistega elektroonika tooteid. Tema kinnitusel oli kaebaja töö sisuks klaasipõrutusandurite koostamiseks kuumjoodisega juhtmete tinatamine tinavannis, millele järgnes juhtmete jootmine elektroonika trükkplaadile. Samuti ladumisvigadega trükkplaatidelt joodetud komponentide (trafod, releed, pistikud) eemaldamine kuumjootmise teel tinavannis. See töö oli tervisele ohtlik trükkplaadi ja komponendi joodete üheaegse kuumutamise tõttu suurel pinnal, sest lisaks pliijoodisele eraldas kirbet vingu ka trükkplaat (PCB). Trükkplaadilt eemaldatud komponendi ühendusjalgade puhastamine jootmisjääkidest (tinast) kuumjootmise teel ja taaskord komponendi jootmine trükkplaadile. Kõiki loetletud jootmise ja tinatamise tööülesandeid tegi kaebaja täistööajaga, millele lisandus vabatahtlikkuse alusel tellimuste õigeaegseks täitmiseks umbes 10 tundi ületunnitööd ühes kalendrikuus (olenevalt tellimuste mahust). Jootmisel kasutati joodiseid, mis sisaldas pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Vastustaja on teinud järelpärimise Altron OÜ endisele juhatuse liikmele Wle, kelle 19.04.202 vastuse kohaselt ei ole töölepingute ja ametijuhendite kausta säilinud ning W ei mäleta täpselt, kellena kaebaja AS-is Altron töötas. Kaebaja on esitanud Altron AS-i sisedokumendi „Sissejuhatav instrueerimine. Juhendmaterjal“ 10.01.1997, mis kajastab nimeliselt ettevõttes sel hetkel töötanud juhte. Lisaks on kaebaja esitanud töötasu arvestuse kokkuvõtte, millest nähtub, et ta tegi oktoobris ja novembris 1996 Altron AS-is töötades ületunde. Kaebaja tööraamatust nähtub, et kaebaja töötas alates 13.01.1999 Norblant OÜ-s (hiljem Enerpoint Saare OÜ ja Ouman Estonia OÜ). Töölepingus on kaebaja ametinimetuseks märgitud tehnik ja töö sisuks monteerimine ja testimine. Tööleping nägi ette täistööajaga töötamise. Kaebaja töölepingut muudeti ja alates 12.03.2002 oli kaebaja ametikohaks grupijuht. Täpsemad tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis. Töö sisuks on märgitud töö optimaalne korraldamine automaatika ja elektroonikaseadmete kokkumonteerimisel ja sellega 6(11)

3-23-29 seonduvatel kontrolli ja abitöödel. Kaebajaga sõlmiti uus tööleping 29.11.2004. Töö sisuks on märgitud grupi töö optimaalne korraldamine automaatika ja elektroonikaseadmete kokkumonteerimisel ja sellega seonduvatel kontrolli- ja abitöödel, grupi tööajaarvestuse pidamine. Täpsemad tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis. Kaebaja töötas ettevõttes nimetatud ametikohal kuni 31.12.2005. Alates 01.01.2006 muudeti poolte kokkuleppel kaebaja töö sisu. Ouman Estonia OÜ juhatuse liige kinnitab 18.05.2022 vastuses SKA järelpärimisele, et kaebaja töötas töölepingu nr 16/9901121 alusel 13.01.1999‒11.03.2002 täistööajaga elektroonika tehnikuna. 12.03.2002‒31.12.2005 töötas ta täistööajaga tehnikute grupi juhina. Tema tööülesanneteks oli nendel ametikohtadel elektroonikatoodete jootmine ja kuumtinatamine ning tööülesannete täitmisel kasutati joodiseid, mis sisaldasid pliid. Ouman Eesti OÜ täpsustas 07.06.2022 vastuses, et kaebaja tehniku ametikohal töötamise tööülesanneteks oli toodete monteerimine jootmise ja kuumtinatamise meetodil. Tehnikute grupi juhi ametis lisandus tegelemine keerukamate toodetega (samal meetodil) ja nende toodete funktsionaalne testimine, mis tähendab, et tuli teostada juba monteeritud komponentide joodiste korrigeerimist ja ümberjootmist. Grupijuhi töö sisaldas ka nimetatud tööde ning jootmise töövõtete õpetamist ja juhendamist. Kaebaja ametijuhendeid Ouman Eesti OÜ ei esitanud. Enerpoint Saare OÜ-s töötades on kaebaja 03.04.2002 kinnitanud, et ta on tutvunud järgmiste juhendite ja eeskirjadega: tuleohutusjuhend, esmaabijuhend, töökaitsejuhendid suruõhutööriistadega, elektrikäsitööriistade ja klemmpressiga töötamisel ning töökaitsejuhendiga jootjale. Ouman Eesti OÜ on kirjale lisanud 03.04.2002 kinnitatud „Töökaitsejuhend jootjale“. Kaebaja on selgitanud, kuidas tööprotsess tegelikkuses toimus. Hinnates esitatud tõendeid, saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töö sisuks oli vaatamata tehniku või grupijuhi ametinimetusele tegelikkuses jootmine ja kuumtinatamine. Tõendamist on leidnud, et jootmine ja tinatamine olid kaebaja põhilisteks tööülesanneteks, millega ta tegeles täistööajaga. Isegi kui kaebaja ametinimetus oli grupijuht ning tema ülesandeks oli demonstreerida või õpetada teistele töötajatele praktilise töö kaudu töövõtteid, oli siiski tegemist jootja või kuumtinataja tööga, mille käigus kasutati pliid sisaldavaid joodiseid. Samuti on kaebaja selgitanud, et grupijuhi ametinimetus tähendas seda, et tema ülesandeks oli keerulisemate tööde tegemine ning muud tabeli täitmistega seotud ülesanded võtsid vaid tegelikkuses 15 minutit, mida ta võis teha ka oma puhkeaja arvelt. Viidatud tõendite põhjal saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja töötas täistööajaga määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastavatel ametikohtadel järgmiselt: perioodil 01.04.1993‒31.07.1994 Origo Estland AB-s, perioodil 09.08.1994‒30.08.1996 Origo Eesti AS-is, perioodil 14.09.1996‒12.01.1999 Altron AS-is (hiljem Altron OÜ), perioodil 13.01.1999‒31.12.2005 Norblant OÜ-s (hiljem Enerpoint Saare OÜ ja Ouman Estonia OÜ). Seega tuleb SKA 07.12.2022 otsus nr E12555-1 tühistada ning kaebus rahuldada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-23-29 Halduskohus on aga tuginenud kaebusele lisatud digitaalselt allkirjastatud seletustele. Senine kohtupraktika peaks jätkuma ja selle muutmine ei ole põhjendatud. Kohus pidas kaebaja töötamist jootja ja kuumtinatajana täistööpäeva jooksul paljuski tõendatuks kaebaja enda selgituste põhjal. Samas on Ouman Estonia OÜ 07.06.2022 kirjas kinnitanud, et ühe tunni 8-tunnisest tööpäevast tegi kaebaja midagi muud. Senises kohtupraktikas ei ole peetud piisavaks sooduspensioni taotleja enda kirjalikke ütlusi, vastasel juhul puuduks vajadus tunnistajate vande all ära kuulamiseks. Kohus on tuvastanud kaebaja töötamise jootja ja kuumtinatajana mh ajavahemikul 01.04.1993‒31.07.1994, tuginedes kaebaja esitatud C kirjalikule seletusele. C seletuse kohaselt töötas ta Origo Estland AB-s (Origo Eesti AS-is) 23.08.1993‒30.08.1996, seega perioodil 01.04.1993‒22.08.1993 puudub tal kaebajaga tööalane kokkupuude ja selles osas tema selgitusi arvestada ei saa. Töökaitsekoolituse kaardil on kaebaja allkiri mh ka selliste töökaitsejuhendite järel nagu töökaitsejuhend suruõhutööriistaga töötamisel, töökaitsejuhend elektrikäsitööriistadega töötamisel, töökaitsejuhend jootjale, töökaitsejuhend klemmipressiga töötamisel. Ouman Estonia OÜ 07.06.2022 kirjas on välja toodud, et ühe tunni 8-tunnisest tööpäevast tegeles kaebaja toodete, jootematerjalide ja jooteseadmete ettevalmistamisega ning grupijuhi ametikohal lisaks tööaja tabelite tegemisega, tööprotsesside jaotamisega talle alluvate töötajate vahel, toodete funktsionaalse testimise ja jootmise töövõtete õpetamise ja juhendamisega. Seega kaebaja ei täitnud terve päeva jooksul üksnes jootja ja kuumtinataja tööülesandeid, mistõttu pole üheselt tõendamist leidnud, et kaebaja täitis täistööajaga üksnes soodustingimustel pensionile õigust andvaid tööülesandeid. Võrreldes SVPS-i kehtestamise ajaga on ametid ja töötingimused oluliselt muutunud. Tänased töötingimused, töökeskkonnad ja töövõtted ei ole võrreldavad Nõukogude Liidu ajaga. Alates 26.07.1999 kehtib töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis sätestab ranged nõuded töökeskkonnale ning tööandja kohustused selle tagamiseks. Tööandjale on seadusega kehtestatud nõuete täitmine kohustuslik. Järelikult peaks töökeskkond ja töötingimused olema võrreldes 1992. a-ga, kui kinnitati loetelu nr 1, muutunud ja paranenud. Ouman Estonia OÜ 07.06.2022 kirjas on välja toodud, et tööandja kasutas meetmeid, et mürgiste ainete osakaal keskkonnas ei ületaks piirnormi, mistõttu lisapuhkepäevi ei antud. Olukorras, kus tööandja on rakendanud tööohutusalaseid meetmeid, mille tulemusena mürgiste ainete osakaal piirnorme ei ületanud, ei ole tõenäoliselt enam tegemist tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega, mida peeti silmas 1992. a-l nimekirju koostades. Kaebaja võis tehnikuna ja grupijuhina küll teha jootja tööd, kuid tal olid ka lisaülesanded, mis ei kattunud tavalise jootja tööülesannetega: jootmise töövõtete õpetamine ja juhendamine, tööprotsesside jaotamine talle alluvate töötajate vahel ning tööaja tabelite tegemine. Kui töötajal on alluvad, kulub tahes-tahtmata osa tööaega alluvatega tegelemisele. Seega ei saa väita, et tehnikuna ja grupijuhina töötades tegi kaebaja jootja tööga analoogset tööd täistööaja jooksul. Kindlasti ei saa jõuda sellisele järeldusele üksnes kaebaja enda selgitustele või teiste isikute kirjalikele selgitustele tuginedes. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud, mitu tundi päevas kaebaja jootja ja kuumtinataja tööülesandeid täitis.

3-23-29 poolt esitatu. Kaebaja tegi täistööpäeva jooksul (8 tundi) kuumjootja ja tinutaja tööd, sh nii grupijuhi kui juhendajana. Juhendaja tööd ei ole võimalik teha ilma ise vahetult tööprotsessis ja joodise aurude keskkonnas olemata. Kuna joodetavad detailid on väga väikeste mõõtmetega, on nii jootja kui tema juhendaja nägu detailidele väga lähedal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-29

3-23-29 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal perioodil 12.03.2002 kuni 31.12.2005 Enerpoint Saare OÜ-s. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. Ülejäänud osas jääb SKA apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.