L.P kaebus Sotsiaalkindlustusameti 07.12.2022 otsuse nr E12555-1 tühistamiseks ning pensioniõigusliku tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – L.P Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Mangus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 07.12.2022 otsus nr E12555-1.
3.Tuvastada, et L.P töötas täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastaval ametikohal järgmiselt:
perioodil 14.09.1996 - 12.01.1999 Altron AS-is (hiljem Altron OÜ);
3.4.perioodil 13.01.1999 - 31.12.2005 Norblant OÜ-s (hiljem Enerpoint Saare OÜ ja Ouman Estonia OÜ).
4.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
5.Asendada avaldatavas tähemärkidega.
kohtuotsuses
kõigi
otsuses
mainitud
isikute
nimed
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 14.03.2024. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest
3-23-29 arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L.P esitas 21.10.2022 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 1 alusel. EV Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ (loetelu nr 1). L.P taotles pensioni loetelu nr 1 osa XIII Ühiskutsed erialakoodi 16456, 13417 alusel jootja ja kuumtinatajana, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene.
2.SKA tegi 07.detsember 2022 otsuse, millega otsustas mitte määrata L.P-le soodustingimustel vanaduspensioni. SKA leidis, et L.P-l on täidetud seadusest tulenev 20-aastane pensionistaaži nõue, kuid täitmata on pensionile õigust andev soodusstaaži nõue 10 aastat. SKA otsustas, et L.P soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži (soodusstaaži) hulka ei arvata töötamise perioode alates 01.04.1993 kuni 31.07.1994 tehnikuna Origo Estland AS-is; alates 09.08.1994 kuni 30.08.1996 Origo Eesti AS-is; alates 14.09.1996 kuni 12.01.1999 Altron ASis; alates 13.01.1999 kuni 11.03.2002 tehnikuna Norblant OÜ-s, Enerpoint Saare OÜ-s, Ouman Estonia OÜ-s ja alates 12.03.2002 kuni 31.12.2005 tehnikute grupi juhina Ouman Estonia OÜ-s - kokku 12 aastat 8 kuud ja 8 päeva.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 05.01.2023 L.P (kaebaja) kaebus Sotsiaalkindlustusameti 07.12.2022 otsuse nr E12555-1 tühistamiseks ning nõue tuvastada kaebaja töötamine ametikohtadel, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja ametkohale ja võimaldab lugeda täidetuks avaldaja 10 aastase soodusstaaži nõude soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.
4.Tallinna Halduskohus võttis 06.01.2023 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks SKA, kes esitas vastuse kaebusele 20.01.2023. Kaebaja esitas oma seisukoha vastustaja vastuse kohta 03.02.2023.
5.Kohus määras 23.11.2023 määrusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks ning määras kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Menetlusosalised täiendavad seisukohti ja menetlusdokumente ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
6.Kaebaja soovib, et kohus tühistaks SKA 07.12.2022 otsuse nr E12555-1, millega SKA otsustas mitte määrata L.P-le soodustingimustel vanaduspensioni ning palub kohtul tuvastada kaebaja töötamine ametikohtadel, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja ametkohale ja võimaldab lugeda täidetuks avaldaja 10 aastase soodusstaaži nõude soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks.
7.SKA toetub oma otsuses peaasjalikult ametikohtade nimetustele ja ei ole võtnud arvesse faktilist tegelikkust, sealhulgas põhimõtet, mille kohaselt soodustingimustel vanaduspension on mõeldud inimestele, kes tegelikult töötasid pikka aega töökeskkonnas, mis kahjustas eriti tugevalt töötajate tervist, mitte ei olnud ette nähtud töötja ametipositsiooni tõttu. Samuti ei ole 2(11)
3-23-29 asjakohane viide 26.07.1999 kehtima hakanud töötervishoiu ja tööohutuse seadusele, sest puudub alus eeldada, et 1999. aastal kehtima hakanud seadus oleks kuidagi mõjutanud seaduse kehtima hakkamisele eelset perioodi.
8.Kuumtinataja ja- jootja töökeskkond on käsitöö puhul, milles ei ole rakendatud tööstusroboteid, täpselt samasugune nagu see oli Nõukogude Liidu perioodil. Oluline muutus toimus alles 2010. aastal kui tehnoloogiliselt oli võimalik ja asendati joodistes plii vähemohtlike komponentide vastu. Väita, et kuumjootjate- ja tinatajate töötingimused oleks aastate jooksul oluliselt paranenud, ei vasta tegelikkusele selle töö eripära tõttu. Võib ju asendada tooli ja töölaua ja lambi ja jootekolvi ja isegi joodise, kuid võimalik ei ole joodistega käsijootmisel kõrvaldada joodise aurude sattumist kopsudesse. Ventilaatoriga võib hüpoteetiliselt olla võimalik tõmmata joodise aurud eemale (ventilaatorid olid kasutusel juba ka Nõukogude Liidu ajal), kuid põhjusel, et tugev ventilatsioon jahutab oluliselt joodist maha ja tekitab külmjooteid (praaki), ei olnud see lahendus tegelikkuses realiseeritav ja ei hoidnud ära plii ja 1. ja 2. klassi kantserogeene sisaldavatest joodistest lähtuvate aurude sissehingamist.
9.Lisaks on käsijootja ja -tinataja töö protsessis väga lähedal joodetavale komponendile, sest distantsilt ei ole võimalik visuaalselt näha komponendi, nt mikroskeemi jalga ja trükiplaadi jootepunkti, mida omavahel ühendada. Kuumjootja nägu ja seega ka hingamiselundid on käsijootmisel ka kaasajal väga lähedal joodisele ja joodetavale komponendile, mistõttu on käsijootmisel jooteaurude sissehingamine vältimatu ka täna.
10.SKA on muuhulgas võtnud seisukoha, nagu ei peaks või saaks SKA arvestada isikute kirjalikke tunnistusi otsuse tegemisel tõendina. Kaebajale ei ole teada seadust, mille kohaselt saaks lugeda kohtuväliselt esitatud isiku seletust või digitaalallkirjastatud tunnistust eelduslikult automaatselt ebaõigeks või ebausaldusväärseks.
11.Avaldaja on töötanud alates 1993. aastast töökohtadel, mille ametikohustuste täitmine on seisnenud jootja ja kuumtinataja ülesannete täitmises kogu tööaja ja vähemalt 10 aastase tööstaaži jooksul joodistega, mis sisaldasid pliid ja 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Avaldaja poolt on täidetud ka üldise 20-aastase pensionistaaži nõue. Seega on avaldaja hinnangul avaldaja osas täidetud tingimused, mis on soodustingimustel vanaduspensioni määramise aluseks.
12.Kaebaja palub kohtul tuvastada, et ta töötas perioodil 01.04.1993 kuni 30.08.1996 Origo Eesti AS-is, alates 14.09.1996 kuni 12.01.1999 Altron AS-is ja alates 13.01.1999 kuni 11.03.2002 Ouman Estonia OÜ-s (varasemad ärinimed Norblant OÜ, Enerpoint Saare OÜ). 01.04.1993 kuni 11.03.2002 töötas kaebaja elektroonika tehnikuna ja alates 12.03.2002 kuni 31.12.2005 tervist kahjustaval ametikohtadel, kus puutus igapäevaselt kaheksa tunni vältel vahetult kokku pliiga (pliijoodistega). Kaebaja taotleb tunnistajate ülekuulamist, et tõendada vahetut kokkupuudet kantserogeensetel materjalidega tööd pliijoodistega elektroonikakomponentide jootmisel trükiplaatidele kogu tööpäeva jooksul avaldaja poolt märgitud tööstaaži jooksul. 01.04.1993 kuni 30.08.1996 Origo Eesti AS-is töötas avaldaja tehnikuna ja avaldaja ülesandeks oli tööpäeva 8 tunni jooksul tinajoodistega joota elektroonikakomponente elektroonika tükiplaatidele.
13.Sama tööülesannet- tööpäeva 8 tunni jooksul joota elektroonikakomponente elektroonika tükiplaatidele täitis avaldaja ka alates 14.09.1996 kuni 12.01.1999 Altron AS-is ja alates 13.01.1999 kuni 11.03.2002 Ouman Estonia OÜ-s (varasemad ärinimed Norblant OÜ, Enerpoint Saare OÜ). 01.04.1993 kuni 11.03.2002.
14.Alates 12.03.2002 kuni 31.12.2005 töötas kaebaja tehnikute grupijuhina. Grupijuhina lisandus jootenäidiste valmistamine tehnikutele (komponentide jootmine tehnikutele näidiseks antavatele trükkplaatidele) ja vajaliku plaatide arvu kirjutamine paberile (tööjaotus tehnikute vahel). Grupijuhi vahetuks ülesandeks oli suurt (termilist) täpsust nõudvate tundlike 3(11)
3-23-29 komponentide jootmistööde teostamine (vajalik oli vältida komponendi ülekuumenemist jootmise ajal). Tehnikud jootsid näidistest juhinduvalt vähemat täpsust nõudvaid komponente trükkplaatidele, millele grupijuht jootis lisaks tundlikud komponendid. Enne tehnikute poolt joodetud komponentidega plaatidele komponentide lisaks jootmist tuli tundlikku komponenti jootmisel testida. Testimine seisnes tundliku komponendi ühendamises testimisseadmega, millele järgnes kohene ja vahetu komponendi jootmine trükiplaadile. Grupijuhi nimetus oli aluseks kõrgema töötasu maksmiseks avaldajale. Sisuline jootmistöö pliijoodistega jäi avaldaja puhul samaks kogu tööpäeva jooksul (8 tundi).
15.Kaebaja tööülesannete hulka hakkas alates 29.11.2004 kuuluma ka palgaarvestuse aluseks oleva tööaja kontroll. See ülesanne tähendas tööajatabeli allkirjastamist ja raamatupidamisele esitamist. Töötajate ühisesse tööajatabelisse kandis iga töötaja oma tööl oleku päevad ja grupijuht pidi selle tabeli kord kuus üle vaatama ja oma allkirjaga kinnitama. Ülesande täitmisele kuulus 5 minutit kalendrikuus.
16.Kohtud on mitmetes lahendites olnud seisukohal, et väheulatuslike lisatööülesannete täitmine tähendaks automaatselt, et isikul puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Põhiülesannete kõrval üksnes väheses ulatuses teiste isikute abistamine nende tööülesannete täitmisel, mis vähemalt kaudselt oli seotud ka kaebaja põhiülesannete täitmisega ei tähenda, et täistööaja nõuet ei ole järgitud. Vastupidisel juhul välistaks ainuüksi mõne ajaliselt ebaolulise kõrvalülesande täitmine abi korras soodusstaaži kogumise võimaluse. See ei ühtiks soodustingimustel vanaduspensioni määramise eesmärgiga, milleks on raskete töötingimustega töödel töötamisega kaasnevate negatiivsete tagajärgede leevendamine.
17.Kaebaja selgitab täiendavalt, et asudes tööle elektroonika ettevõttesse Origo Estland AB (tööleping 1993.04.01), käis ametinimetuste määramine üldjuhul väga umbmääraselt, sest kui võeti tööle naine, määrati ametinimetuseks monteerija, kui võeti mees, määrati ametinimetuseks tehnik. Eeltoodu oli ka mõistetav, sest tol ajal ei olnud vastava väljaõppega spetsialiste kusagilt võtta. Tööde tegelik sisu selgus siis, kui töötaja n.ö katsed läbinud. Pikapeale saigi kaebajast kogemustega jootja, kes oskas kasutada jootmistöödel keerukamaid käsijootmise tehnikaid. Tinaga kuumjootmise töö tegemist tuli l jätkata ka edaspidi k.a üleminekul ühest elektroonika ettevõttest teise.
18.Kaebaja töö sisuks oli perioodil 1993.04.01 kuni 2005.12.31 juhtmete ja elektroonikakomponentide jootmine trükkplaadile kuumtinatamise meetodil, mis sisaldavad pliid, 1. ja 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Selleks et komponente joota trükkplaadile, oli vaja eelnevalt joodetavate komponentide jootmiskontaktid katta räbustiga (selleks oli spetsiaalne räbustit doseeriv pliiats), seejärel toimus koheselt jootetraadi abil ja jootekolviga kuumutades komponentide vahetu jootmine trükkplaadile. Juhtmete jootmiseks kasteti juhtmete otsad räbustisse, seejärel toimus juhtmeotste kuumjootmine tinavannis ning juhtmete jootmine trükkplaadile.
19.Kvaliteetse joodise saavutamiseks tuli jootmistemperatuur seada nii kõrgeks kui vajalik ja nii madalaks kui võimalik, väiksemad komponendid ja pinnad väiksema temperatuuriga, suuremad komponendid ja pinnad kõrgema temperatuuriga (soovitatav vahemik 380° C kuni 405° C). Suuremate detailide korral oli vajalik tõsta jootetemperatuuri ka üle 405° C ja selliste detailide jootmistööd kuulusid minu kui grupijuhi pädevusse. Alati tuli arvestada sellega, et mida kõrgem on joodise temperatuur, seda intensiivsem on joodise aurustumine ja seeläbi on protsess ohtlikum tervisele. Samas ei ole võimalik tinajoodistega joota ilma selleta, et jootetina ei oleks üles kuumutatud vedelasse olekusse, millega kaasneb ka tinaaurude lendumine.
20.Grupijuhi ametinimetusega lisandus vastutus jootja-kuumtinataja tööülesandeid täitva grupi tööoptimaalse korraldamise eest, mis sisuliselt tähendas tööülesannete praktilist juhendamist jootja kuumtinataja töökohal, demonstreerides kuumtinatamise erinevaid töövõtteid püstitatud 4(11)
3-23-29 tööülesannete täitmiseks. Grupijuhi ülesannete koosseisu kuulusid ka keerulisemate ja kõrgemat temperatuuri üle 405° C nõudvad jootetööd, mille käigus eraldus tunduvalt rohkem joodise aure.
21.Põhjusel, et grupijuhi tasemega käsitsi jootjaid /kuumtinatajaid oli mõni üksik, tuli kaebajalteha sageli ka ületunnitööd, samuti tööd nädalavahetustel, et täita vastutusrikkaid tellimusi. Eeltoodud väidet tõendavad palgalehtede väljavõtted, millest nähtub tasu maksmine nii ületunnitöö eest kui ka töö eest nädalavahetusel (dtl 3-7).
22.Käsijootmise protsessi kirjeldab ülevaatlikult Enerpoint käsijootmise juhend 31.08.2010 (dtl 8-9), milles on toodud kõik peamised nõuded, mis on vajalikud selleks, et käsitsi jootmine oleks tulemuslik. Kuna Enerpoint juhend kajastab joodiseid, mis olid kasutusele võetud pärast 2006. aastat, ei kirjelda see juhend kaebaja tööprotsessides kasutatud pliid sisaldavaid joodiseid. Viidatud juhend tõendab kaebaja väidet, mille kohaselt kõrgema temperatuuriga kui 405° C jootetöödeks sai anda loa üksnes grupijuht. Uute toodete või tööprotsesside praktilisel juhendamisel oli kaebaja tavapärane kohustus teha uuest jootmisprotsessist kuumjootmise meetodit kasutades näidismoodul, mida said kasutada ka teised jootmisülesandeid täitvad töötajad.
23.Kaebajal tuli eelnevalt erinevate toodete jootmistööde tööoperatsioonid läbi teha, et teha valikud õigete töövõtete ja töövahendite kasutamiseks, samuti õigete tehniliste parameetrite, nagu näiteks jootmistemperatuuri ja kolviotsa valimine vastavalt töö spetsiifikale, kasutades selleks kasutusel olnud põhilisi kemikaale nagu räbusti (flux), isopropanool ja pliisisaldusega jootetina, mis sisaldasid 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid ja kantserogeene. Sellele järgnes praktiliste, õigete töövõtete rakendamine kuumjootmise meetodil masstöödega alustamiseks. Seega teadsid kaebaja juhendamise järgselt kõik ise mis riiulilt võtta järgmised joodetavad materjalid, kus asusid toodete näidised ja kuidas tööprotsessiga jätkata. Kaebaja ülesandeks oli pärast teistele töötajatele tööoperatsioonide praktilise ettenäitamist delikaatsemat käsitlust ja suurt täpsust nõudvate komponentide käsitsi jootmine trükiplaatidele.
24.Kaebaja soovib oma väiteid ja tõendamist vajavaid asjaolusid tõendada järgmiste tõenditega ja tunnistajate antavate tunnistustega: 1) Kaebaja pensionistaaži arvestuskaart, väljavõte toimikust TR066594 (dtl 17); 2) Kaebaja kolhoosi liikme tööraamat, mis tõendab kaebaja tööle asumist 16.01.1989. aastal ja töötamist kolhoosis kuni 15.03.1993.a. (dtl 18-19); 3) Kaebaja tööraamat 01.04.1993, mis tõendab töötamise sissekandeid avaldaja tööstaaži ja ametikohtade nimetuste ja tööandjate kohta (dtl 20-25); 4) Tööleping nr 13, sõlmitud 16.08.1993 sõlmitud kaebaja ja Origo Estland AB (Origo Eesti AS) vahel (dtl 26-27); 5) X seletus, mis tõendab kaebaja tööülesandeid Altron AS-is 14.09.1996 kuni 12.01.1999, mis seisnes tööpäeva 8 tunni jooksul tinajoodistega elektroonikakomponente elektroonika tükiplaatidele käsitsi jootmises (dtl 38) 6) X (kaebaja vahetu ülemus Altron AS-is) tööraamatu väljavõte, mis tõendab X töötamist Altron AS-is tuvastamisele kuuluval perioodil (dtl 29); 7) Y (kaebaja vahetu ülemus Origo Eesti AS-is) seletus kaebaja tööülesannete sisu kohta Origo Eesti AS-is. Tõendab avaldaja tööülesandeid, milleks oli tinajoodistega käsitsi jootmine (dtl 40) 8) Y tööraamatu väljavõte, mis tõendab tunnistaja Y töötamist Origo Estland AB-s ja Origo Eesti AS-is (dtl 30).
25.Kaebaja täiendas oma kaebust esitades vastustaja vastuse kohta oma seisukoha.
25.1.Kaebaja ei ole nõus sellega, et tõendamiskohustus on pandud tema peale ning ta peab kõigi oma väidete õigsust SKA-le tõendama. Kaebaja ei pidanud oma töötamise ajal ette nägema, et tulevikus võidakse kehtestada mingi kord (Sotsiaalministri määrus nr 59, vastu 5(11)
3-23-29 võetud 27.12.2012 ja jõustunud 01.01.2013), mille tõttu võib ta oma õigusest pensionistaažile ilma jääda. Selline pensionistaaži tõendamise kord ei ole kooskõlas põhiseadusega ja tuleb kohtu poolt vastuolu tõttu põhiseadusega tühiseks kuulutada.
25.2.Kuigi SKA on välja toonud tööraamatu kanded, ei ole vastustaja nendest teinud järeldusi vastavalt kannete tegemise ajal kehtinud õigusele ja asjaoludele. Nimelt lähtuti 1992 töölepingu seaduses staaži jätkuvuse põhimõttest. Töötaja kahjuks ei loetud viidatud ajal asjaolu, kui tööleping lõppes töötajast mittetulenval põhjusel, nagu seda oli Origo Eesti AS pankrot ja sellest tulenev töölepingu lõppemine 30.08.1996. aastal Origo Eesti AS pankroti tagajärjel. Ettevõtte AS Altron ümberkujundamisel ei muutunud ettevõtte tegevusala ega töötajate tööülesanded, vaid ainult ettevõtte nimi äriregistris.
25.3.Vastustaja on ülemäära palju pööranud tähelepanu kaebaja ametinimetusele ja mitte tema vahetule tööle. Vastustaja on aluselult leidnud nagu oleksid kaebaja tööülesannete hulka kuulunud lisaks jootmisele ka tegevused nagu suruõhutööriistaga töötamine, elektrikäsitööriistadega töötamine ja klemmipressiga töötamine. Kaebaja märgib, et jootekolb, samuti kuumaõhupuhur ja luuplamp on jootja poolt vahetult jootmisel kasutatavad elektrikäsitööriistad. Elektrikäsitööriistad ei ole eraldiseisvad või muid tööülesandeid määratlevad tööriistad, vaid tavapärased vahetu jootmistöö tegemise töövahendid. Kuigi avaldajat on väidetavalt instrueeritud ka klemmipressiga töötamiseks, ei ole klemmipressiga töö kuulunud kunagi avaldaja tööülesannete hulka.
25.4.Kuigi vastustaja on Oumani Estonia OÜ selgitusele viidates väitnud, et avaldaja olevat 1 tunni jooksul tööpäeval ette valmistanud jootematerjale ja tegelenud tabelite ja töö jaotamisega töötajate vahel, ei ole sellist töökorraldust olnud kunagi ka Ouman Estonia OÜ-s. Reeglina ei olnud ka Ouman Estonia OÜ-s tööpäeva pikkus mitte 8, vaid sageli ka rohkem tunde. Materjalide ettevalmistus ja tööde kooskõlastamine ning tööajaarvestuse tabelisse pilgu heitmine (töötajad märkisid ise seinal olevasse tabelisse kohaloleku andmed) ei võtnud kokku rohkem aega kui 15 minutit. Kogu ülejäänud aeg kulus vahetult jootetööle. SKA on Ouman Estonia OÜ kirja valesti tõlgendanud. Nimetatud kiri tõendab väga selgelt, et kaebaja puutus täistööaja jooksul vahetult kokku mürgiste ja väga mürgiste ainetega, milleks loetakse ka pliid sisaldavat jootetina. Vastustaja seisukoht
26.Vastustaja leiab, et praegusel juhul ei anna soodustingimustel vanaduspensionile õigust pelgalt viibimine tervistkahjustavates tingimustes või vastavate ainetega kokkupuude, vaid soodustingimustel vanaduspensioni määramise eelduseks on see, et kaebaja töötas täistööpäeva jootja ja kuumtinatajana, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene (Riigikohtu lahend 3-17-1108).
27.Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse, kui dokumendid tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta õigesti tema tööülesandeid, töösisu ja/või töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada sooduspensioni.
28.Kaebaja tööraamatus (dtl 20-25) on järgmised kanded kaebaja töötamise kohta: 1)
01.04.1993 tööle asunud Origo Estland AB (tööleping nr 13); tööleping lõpetatud 31.07.1994;
2)
09.08.1994 tööle asunud Origo Eesti AS (tööleping nr 46), tööleping lõpetatud 30.08.1996
3) 14.09.1996 tööle asunud Altron AS (tööleping nr 61); seoses AS Altron ümberkujundamisega tööleping lõpetatud 12.11.1997, uus tööandja OÜ Altron; tööleping lõpetatud 12.01.1999. 6(11)
3-23-29 4) 13.01.1999 tööle asunud Norblant OÜ (tööleping nr 16), seoses Norblant OÜ ümbernimetamisega on alates 09.02.1999 tööandjaks Enerpoint Saare OÜ.
29.Kaebaja ametinimetust ei ole tööraamatusse märgitud.
30.Kaebaja kirjutab kaebuses, et alates 01.04.1993 töötas ta elektroonika tehnikuna ning 12.03.2002 - 31.12.2005 tehnikute grupi juhina.
31.16.08.1993 kaebaja ja Origo Estland AB vahel sõlmitud töölepingu nr 13 (dtl 26-27) kohaselt asus kaebaja 01.04.1993 tööle tehnikuna. Töö sisu või tööülesanded lepingus ei kajastu. Töölepingu lõpetamise dokumenti ei ole haldusmenetluses esitatud, kuid tööraamatu kande nr 2 kohaselt lõppes tööleping 31.07.1994. Tööraamatu kande nr 3 kohaselt asus kaebaja taas tööle 09.08.1994 ASi Origo Eesti. Töölepingut selle kohta ei ole ning ei seda ei ole ka Rahvusarhiivis (dtl 53).
32.Pensioniõigusliku staaži kohta peetakse arvestust päeva täpsusega (RPKS § 29 lg 1) ning kaebaja pensioniõigusliku tööstaaži hulka on arvatud töötamine Origo Estland AB-s 01.04.1993 – 31.07.1994 ja ASis Origo Eesti 09.08.1994 – 30.08.1996 (dtl 17). Kahe töösuhte vahele jäänud perioodi ei ole staaži hulka arvatud ning ei kuulu arvamisele ka soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka erinevalt kaebuses välja toodust. Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse tööraamatuga või mõne muu dokumendiga (sotsiaalministri määrus nr 59, Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord, § 2).
33.Osaühing Altron (varasemalt AS Altron) kustutati äriregistrist 22.07.2018 ning dokumentide hoidja kaudu töölepinguid ja ametijuhendeid ei leitud (dtl 55).
34.18.05.2022 on Ouman Estonia OÜ (endised nimed Norblant OÜ, Enerpoint Saare OÜ) vastustajale kinnitanud (dtl 58), et kaebaja töötas töölepingu nr 16/9901121 alusel 13.01.1999 – 11.03.2002 täistööajaga elektroonika tehnikuna. Alates 12.03.2002 kuni 31.12.2005 töötas ta tehnikute grupi juhina. Tema tööülesanneteks oli nendel ametikohtadel elektroonika toodete jootmine ja kuumtinatamine ja tööülesannete täitmisel kasutatakse joodiseid, mis sisaldavad pliid. Ouman Estonia OÜ tõendab selles kirjas, et kaebaja omab vastavalt määruse nr 206 nimekirjale 1, osa XIII, Ühiskutsed 16456/13417 õigust soodustingimustel vanaduspensionile, kuna ta töötas täistööajaga 13.01.1999 – 31.12.2005 ametkohtadel, kus ametiülesandeks oli toodete monteerimine jootmise ja kuumtinatamise meetodil, mis sisaldab pliid. Kirjale olid lisatud töölepingud.
35.Kaebaja ja Norblant OÜ vahel 13.01.1999 sõlmitud töölepingu (dtl 59) kohaselt asus kaebaja tööle alates 13.01.1999 tehnikuna ja töö sisu iseloomustusena on märgitud monteerimine, testimine. Tööülesandeid annab ja järelevalvet teostab grupijuht.
36.12.03.2002 asub kaebaja tööle grupijuhina (dtl 62) ning töö sisuks on töö optimaalne korraldamine automaatika- ja elektroonikaseadmete kokku monteerimisel ja sellega seonduvatel kontrolli- ja abitöödel. 29.11.2004 sõlmitud töölepingus (dtl 65) on kaebaja ametinimetuseks märgitud grupijuht ning töö sisuks grupi töö optimaalne korraldamine automaatika- ja elektroonikaseadmete kokku monteerimisel ja sellega seonduvatel kontrolli- ja abitöödel, grupi tööajaarvestuse pidamine.
37.03.04.2002 on kaebaja allkiri töökaitsekoolituse kaardil (dtl 63) muuhulgas ka järgnevate töökaitsejuhendite järel – töökaitsejuhend suruõhutööriistaga töötamisel, töökaitsejuhend elektrikäsitööriistadega töötamisel, töökaitsejuhend jootjale, töökaitsejuhend klemmipressiga töötamisel.
38.07.06.2022 kirjas on Ouman Estonia OÜ täiendavalt selgitanud (dtl 69) kaebaja tööülesandeid, selgitades muuhulgas, et 1 tunni 8-st tunnist tegeles kaebaja toodete, jootematerjalide ja jooteseadmete ettevalmistamisega ja grupijuhi ametikohal lisaks tööaja 7(11)
3-23-29 tabelite tegemisega ja tööprotsesside jaotamisega talle alluvate töötajate vahel. 07.06.2022 kirjas on Ouman Estonia OÜ ka selgitanud, et tervistkahjustava töö tegemisel loeti täistööpäevaks 7 tundi. Samas tuleneb viidatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 405 „Allmaatööde, tervistkahjustavate tööde ja eriiseloomuga tööde loetelu, kus töötamisel rakendatakse lühendatud tööaega, ja lühendatud tööaja kestus“ § 2 lg-st 2, et tervistkahjustavatel töödel lühendatakse tööaega juhul, kui töökeskkonna ohuteguri parameetrid ületavad kehtestatud piirnorme. Eelnimetatud kirjas on aga välja toodud, et tööandja kasutas meetmeid, et mürgiste ainete osakaal keskkonnas ei ületaks piirnormi, mistõttu lisapuhkepäevi ei antud.
39.Vastustaja leiab, et haldusmenetluses ei leidnud tõendamist, et kaebaja töötas täistööpäeva jootja ja kuumtinatajana, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Haldusmenetluses kogutud dokumentidest järeldub pigem, et alates 13.01.1999 ei olnud kaebaja tööülesanneteks vaid loetelus nr 1 nimetatud ametikohale iseloomulikud tööülesanded vaid ta täitis ka muid tööülesandeid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
40.Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
41.Soodustingimustel vanaduspensioni seaduse (SVPS) § 1 punkti 1 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötanud nendel töödel.
42.Eelpoolnimetatud nimekiri on kinnitatud SVPS alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta.“
43.Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 1 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel töökohal vähemalt 10 aastat (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 20-aastane pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik toodud eeldused (vt ka Tartu Ringkonnakohtu otsus 19.02.2014 haldusasjas nr 3-11-675).
44.Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 20 aastane pensionistaaži nõue (pensionistaaži arvestuskaart (väljavõte toimikust TR066594), dtl 17). Asja materjalidest nähtuvalt on käesoleva tuvastamiskaebuse tinginud asjaolu, et SKA käsutuses olevad dokumendid ei ole piisavad, et kaebaja puhul saaks lugeda täidetuks 10-aastase soodusstaaži nõude. Kaebaja tööraamatus puuduvad kanded ametikohtade kohta. Kaebaja töötamist elektroonika tehniku ja tehnikute grupi juhina saab lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui kaebaja tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses jootja ja kuumtinataja tööülesannetele vastavalt nimekirja nr 1 peatükis XIII märgitud koodidele nr 16456 ja 13417.
45.Asjas kaebaja poolt esitatud tõenditest nähtub järgnev:
45.1.Tööraamatu väljavõttest (dtl 20-25) nähtuvad järgmised kanded:
45.1.1.Kaebaja on 01.04.1993 tööle asunud Origo Estland AB-s (tööleping nr 13); tööleping lõpetatud 31.07.1994 (kanded 1 ja 2);
45.1.2.Kaebaja on 09.08.1994 tööle asunud Origo Eesti AS-is (tööleping nr 46), tööleping lõpetatud 30.08.1996 (kanded 3 ja 4);
45.1.3.Kaebaja on 14.09.1996 tööle asunud Altron AS-is (tööleping nr 61); seoses AS Altron ümberkujundamisega alates 12.11.1997 uus tööandja OÜ Altron; tööleping lõpetatud 12.01.1999 (kanded 5, 6 ja 7); 8(11)
3-23-29
45.1.4.Kaebaja on 13.01.1999 tööle asunud Norblant OÜ-s (tööleping nr 16), seoses Norblant OÜ ümbernimetamisega on alates 09.02.1999 tööandjaks Enerpoint Saare OÜ (kanded 8 ja 9).
45.2.Tööraamatus puudub kõigi nimetatud kannete juures märge kaebaja ametikohtade kohta.
45.3.Kaebuse lisana esitatud 16.08.1993. a. sõlmitud töölepingust nr 13 (dtl 26-27) nähtub, et kaebaja asus 01.04.1993 Origo Eesti AB-s täistööajaga tööle tehnikuna. Tööülesandeid pole lepingus märgitud. Tööleping lõpetati seoses ettevõtte Origo Eesti AB tegevuse lõpetamisega, firma järglaseks oli Origo Eesti AS. Sisuliselt töötasid töötajad samas ettevõttes samadel ametikohtadel ja tingimustel edasi, omanike ja tegevjuhtkonna vastuolude tõttu toimusid juriidilised muudatus. Kaebaja tööleping lõppes 1996. aastal tööandja pankroti tõttu.
45.3.1.Kaebaja esitas kohtule tõendina Y kirjalikud ütlused (dtl 40), mille kohaselt töötas Y Origo Estland AB (Origo Eesti AS) 23.08.1993 kuni 30.08.1996 ehk enam-vähem samal perioodil koos kaebajaga. Y oli kaebaja L.P otsene ülemus. Y kinnitusel oli kaebaja ametiülesandeks täistööajaga elektroonikaseadmete jootmistööd, ametinimetusega tehnik, kes tinatab ja joodab tooteid kuumjoodisega. Selleks olid töökohal kasutusel erinevad jootejaamad, tinavannid, jootetarvikud ja muud abivahendid. Töö sisuks oli juhtmete kuumjootmine tinavannis, seejärel tinatatud juhtmete jootmine elektroonika trükkplaadile (summerile). Samuti oli tööülesandeks käsijootmise tööna joota trükkplaatidele erinevaid elektroonikakomponente, mida ei olnud võimalik lainejootemasinaga joota (nt komponendi asukoht trükkplaadi vastaspoolel). Muid lisaülesandeid L.P ei teinud, selleks olid teised osakonnad ja teised töötajad. Jootmistööde suure koormuse tõttu oli vajalik teha ületunde, mida L.P ka tegi. Tinavannis ja käsijootmisel kasutati jootetina, mis sisaldas pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Jootevedeliku ja jootetina kokkupuutel eraldus termilise protsessi käigus aurupilvekesena jootekohale tervisele kahjulikke jääkaineid. Pliivaba jootetina Origo Estland AB-s (Origo Eesti AS) elektroonikatööstuses ei kasutatud.
45.4.Kaebaja tööraamatust nähtub, et kaebaja töötas alates 14.09.1996 kuni 12.01.1999 Altron AS-is (hiljem Altron OÜ). Kuna töölepingut, millest selguks kaebaja töö sisu säilinud ei ole, siis esitas kaebaja tõendina X kirjalikud ütlused (dtl 38).
45.4.1.X töötas kaebajaga samal ajal ettevõttes Altron AS (hiljem Altron OÜ). Ütluste kohaselt töötas kaebaja X alluvuses ja täitis täistööajaga jootja ja kuumtinataja tööülesandeid, kes joodab ja tinatab joodistega elektroonika tooteid. Tema kinnitusel oli kaebaja töö sisuks klaasipõrutusandurite koostamiseks kuumjoodisega juhtmete tinatamine tinavannis, millele järgnes juhtmete jootmine elektroonika trükkplaadile. Samuti oli töö sisuks ka ladumisvigadega trükkplaatidelt joodetud komponentide (trafod, releed, pistikud) eemaldamine kuumjootmise teel tinavannis. See töö oli tervisele ohtlik trükkplaadi ja komponendi joodete üheaegse kuumutamise tõttu suurel pinnal, sest lisaks pliijoodisele eraldas kirbet vingu ka trükkplaat (PCB). Trükkplaadilt eemaldatud komponendi ühendusjalgade puhastamine jootmisjääkidest (tinast) kuumjootmise teel ja taaskord komponendi jootmine trükkplaadile. Kõiki loetletud jootmise ja tinatamise tööülesandeid tegi L.P täistööajaga, millele lisandus vabatahtlikkuse alusel tellimuste õigeaegseks täitmiseks umbes 10 tundi ületunnitööd ühes kalendrikuus (olenevalt tellimuste mahust). Jootmisel kasutati joodiseid, mis sisaldas pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene.
45.4.2.Vastustaja on teinud järelpärimise Altron OÜ endisele juhatuse liikmele F ja saanud temalt 19.04.202 vastuse (dtl 55-56). Vastuse kohaselt ei ole töölepingute ja ametijuhendite kausta säilinud ning F ei mäleta täpselt kellena L.P võis AS-is Altron töötada.
45.4.3.Kaebaja on esitanud Altron AS-i „Sissejuhatava instrueerimine. Juhendmaterjal“ 10.01.1997, mis kajastab nimeliselt ettevõttes sel hetkel töötanud juhte (dtl 76). Lisaks on kaebaja esitanud töötasu arvestuse kokkuvõtte (dtl 4-5), millest nähtub et ta tegi oktoobris ja novembris 1996 Altron AS-is töötades ületunde. 9(11)
3-23-29
45.5.Kaebaja tööraamatust nähtub, et kaebaja töötas alates 13.01.1999 Norblant OÜ-s (hiljem Enerpoint Saare OÜ ja Ouman Estonia OÜ).
45.5.1.Töölepingus (dtl 59) on kaebaja ametinimetuseks märgitud tehnik ja töö sisuks monteerimine ja testimine. Tööleping nägi ette täistööajaga töötamise. Kaebaja töölepingut muudeti (dtl 62) ja alates 12.03.2002 oli kaebaja ametikohaks grupijuht. Täpsemad tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis. Töö sisuks on märgitud töö optimaalne korraldamine automaatika ja elektroonikaseadmete kokkumonteerimisel ja sellega seonduvatel kontrolli ja abitöödel. Kaebajaga sõlmiti uus tööleping 29.11.2004 (dtl 66). Töö sisuks on märgitud grupi töö optimaalne korraldamine automaatika ja elektroonikaseadmete kokkumonteerimisel ja sellega seonduvatel kontrolli- ja abitöödel, grupi tööaja arvestuse pidamine. Täpsemad tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis. Kaebaja töötas ettevõttes nimetatud ametikohal kuni 31.12.2005. Alates 01.01.2006 muudeti poolte kokkuleppel kaebaja töö sisu (dtl 67).
45.5.2.Ouman Estonia OÜ juhatuse liige kinnitab 18.05.2022 vastuses SKA järelpärimisele (dtl 58), et L.P töötas töölepingu nr 16/9901121 (tööleping on sõlmitud ettevõttega Norblant OÜ, mis 09.02.1999 nimetati Enerpoint Saare OÜ) alusel alates 13.01.1999 kuni 11.03.2002 täistööajaga elektroonika tehnikuna. L.P töötas alates 12.03.2002 kuni 31.12.2005 täistööajaga tehnikute grupi juhina. Tema tööülesanneteks oli nendel ametikohtadel elektroonika toodete jootmine ja kuumtinatamine ning tööülesannete täitmisel kasutati joodiseid, mis sisaldasid pliid. 07.06.2022 vastuses (dtl 69) täpsustas Ouman Eesti OÜ, et L.P tehniku ametikohal töötamise tööülesanneteks oli toodete monteerimine jootmise ja kuumtinatamise meetodil. Tehnikute grupi juhi ametis lisandus tegelemine keerukamate toodetega (samal meetodil) ja nende toodete funktsionaalne testimine, mis tähendab, et tuli teostada juba monteeritud komponentide joodiste korrigeerimist ja ümberjootmist. Grupijuhi töö sisaldas ka nimetatud tööde ja jootmise töövõtete õpetamist ja juhendamist. Kaebaja ametijuhendeid Ouman Eesti OÜ ei esitanud.
45.5.3.Enerpoint Saare OÜ-s töötades on kaebaja 03.04.2002 kinnitanud (dtl 63), et ta on tutvunud järgmiste juhendite ja eeskirjadega: tuleohutusjuhend, esmaabijuhend, töökaitsejuhendid suruõhutööriistadega, elektrikäsitööriistade ja klemmpressiga töötamisel ning töökaitsejuhendiga jootjale. Ouman Eesti OÜ on kirjale lisanud 03.04.2002. kinnitatud „Töökaitsejuhend jootjale“ (dtl 64). Kaebaja on selgitanud kuidas tööprotsess tegelikkuses toimus.
46.Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel (üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuude ohuteguritega. Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna aga õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Praegusel juhul peavad soodustingimustel pensionistaaži tõendamiseks olema üheaegselt täidetud tingimused töö sisule (töö sisuks on jootmine ja kuumtinatamine), sellesisulist tööd peab olema tehtud täistööajaga ning töö käigus peab kogu tööaja jooksul tööd tehes kokku puutuma plii, 1. või 2. ohuklassi kahjulike ainete või kantserogeenidega. Täistööajaga töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 1 nimetatud ametikohale iseloomulikud tegevused või vähemalt seda, et sellised tegevused moodustasid täistööajaga töötaja kogu tööajast sedavõrd valdava osa, et muud võimalikud ülesanded olid ilmselgelt marginaalse tähendusega (vt. Tallinna Halduskohtu 20.10.2017 otsus haldusasjas 3-17-1108).
47.Hinnates poolte ja toimikus olevaid tõendeid saab lugeda tõendatuks, et kaebaja töö sisuks vaatamata ametinimetusele tehnik või grupijuht oli tegelikkuses jootmine ja kuumtinatamine. Vaidlus on selles, kas kaebaja tegi seda tööd täistööajaga ning kas samal ajal oli täidetud tingimus, et tooteid joodetakse ja tinatatakse joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Leian, et käesoleval juhul on tõendamist on leidnud 10(11)
3-23-29 asjaolu, et jootmine ja tinatamine olid kaebaja põhilisteks tööülesanneteks, millega ta tegeles täistööajaga. Isegi kui kaebaja ametinimetus oli grupijuht ning tema ülesandeks oli demonstreerida või õpetada teistele töötajatele praktilise töö kaudu töövõtteid, oli siiski tegemist jootja või kuumtinataja tööga, mille käigus kasutati pliid sisaldavaid joodiseid. Samuti on kaebaja selgitanud, et grupijuhi ametinimetus tähendas seda, et tema ülesandeks oli keerulisemate tööde tegemine ning muud tabeli täitmistega seotud ülesanded võtsid vaid tegelikkuses 15 minutit, mida ta võis teha ka oma puhkeaja arvelt.
48.Leian, et eelpoolviidatud tõendite põhjal saab lugeda tuvastatuks, et kaebaja töötas täistööajaga Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ametikohale vastavatel ametikohtadel järgmiselt:
48.2.perioodil 09.08.1994-30.08.1996 Origo Eesti AS-is;
48.3.perioodil 14.09.1996 kuni 12.01.1999 Altron AS-is (hiljem Altron OÜ);
48.4.perioodil 13.01.1999 - 31.12.2005 Norblant OÜ-s (hiljem Enerpoint Saare OÜ ja Ouman Estonia OÜ).
49.Seega tuleb Sotsiaalkindlustusameti 07.detsember 2022 otsus nr E12555-1, millega SKA otsustas mitte määrata L.P-le soodustingimustel vanaduspensioni tühistada ning rahuldada L.P kaebus ja tuvastada kaebaja töötamise eelpoolnimetatud perioodidel ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud nimekirja nr 1 peatükis XIII koodidega 16456 ja 13417 märgitud jootja ja kuumtinataja ametikohale. Menetluskulud
50.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kaebaja poolt kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv on kaebajale 10.11.2022 määrusega tagastatud. Isikute nimede asendamine lahendis
51.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
OSALISELT JÕUSTUNUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
11.12.2024
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.