Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Madis Ernits, Einar Vene 10. detsember 2024, Tartu 3-24-2261 K.K. esialgse õiguskaitse taotlus Sotsiaalkindlustusameti otsuste kehtivuse peatamiseks seoses perehüvitiste maksmise lõpetamisega Tartu Halduskohtu 12. augusti 2024. a määrus Sotsiaalkindlustusameti määruskaebus Kirjalik menetlus Esialgse õiguskaitse taotleja – K.K. Määruskaebuse esitaja/vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 12. augusti 2024. a määruse peale läbi vaatamata.
2.Jätta Sotsiaalkindlustusameti taotlus esialgse õiguskaitse määruse alusel saadud perehüvitise tagastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta Sotsiaalkindlustusameti taotlus täiendavate materjalide asja juurde võtmiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusamet (SKA) määras K.K.-le lapse kasvatamisega kaks perehüvitist: 8. jaanuari 2024. a otsusega nr P6-2024-4955 lapsetoetuse ajavahemikuks 25. detsember 2023 kuni 24. detsember 2042 ning 8. jaanuari 2024. a otsusega nr P7-2024-4948 jagatava vanemahüvitise ajavahemikuks 24. jaanuar 2024 kuni 24. detsember 2026.
2.SKA lõpetas 27. juuni 2024. a otsusega nr P6-2024-579031 alates 1. juulist 2024 lapse kasvatamiseks määratud perehüvitise (lapsetoetuse) maksmise ja 3. juuli 2024. a otsusega nr P7-2024-584580 alates 1. juunist 2024 lapse kasvatamiseks määratud jagatava
vanemahüvitise kasutamise ja maksmise. Mõlema otsuse õiguslike alustena on otsustes märgitud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. a määruse nr 883/2004 art 68 lg-d 1 ja 2 ning perehüvitiste seaduse § 1 lg 3. Otsuste kohaselt kohalduvad juhul, kui üks lapsevanematest on asunud tööle Euroopa Liidu liikmesriiki või Euroopa majanduspiirkonna riiki, Euroopa Liidu määrused nr 883/2004 ja nr 987/2009. Pere jagunemisel kahe riigi vahel maksab perehüvitisi see riik, kus inimene töötab. Lapsehoolduspuhkusel viibijad ning töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse saajad võrdsustatakse töötajatega. Kui mõlemad lapsevanemad töötavad, on perehüvitiste esmane maksja lapse elukohariik. Kui töökohariigi perehüvitiste summa on madalam lapse elukohariigi summaarsest perehüvitisest, tuleb elukohariigil maksta lisahüvitist kahe riigi summaarsete perehüvitiste vahe ulatuses. Pere saab hüvitisi kõrgema perehüvitise tasemega riigi summaarse hüvitise ulatuses. Kuna lapse isa töötab Soomes ja lapse ema ei tööta Eestis, on esmane peretoetuste maksja Soome. SKA 3. juuli 2024. a otsuses on täiendavalt märgitud, et K.K. kinnitas, et elab alates 1. augustist 2022 Soomes ning Soome kinnitusel oli ta 8. augustist 2022 kuni 30. novembrini 2023 Soomes töötav isik.
3.K.K. esitas SKA otsuste peale SKA-le vaide, millega taotles SKA 27. juuni 2024. a ja 3. juuli 2024. a otsuste kehtetuks tunnistamist ja uute otsuse tegemist.
4.K.K. esitas 5. augustil 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada SKA 27. juuni 2024. a ja 3. juuli 2024. a otsuste kehtivuse vaidemenetluse ajaks kuni vaideotsuse vaidlustamise tähtaja lõpuni ning kohustada SKA-d viivitamata jätkama
8.jaanuari 2024. a otsuste täitmist.
5.SKA palus halduskohtule esitatud seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus rahuldas 12. augusti 2024. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas SKA 27. juuni 2024. a otsuse nr P6-2024-579031 ja 3. juuli 2024. a otsuse nr P7-2024584580 kehtivuse vaidemenetluse ajaks kuni vaidemenetlust lõpetava lahendi vaidlustamise tähtaja lõpuni ning mõistis SKA-lt K.K. kasuks välja menetluskulu 2013 eurot. Ülejäänud osas jättis halduskohus menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
6.1.Taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Vaatamata sellele, et taotleja lapse isa töötab, peab kohus taotlejal muude sissetulekute puudumise ja varasema sissetuleku tagasihoidliku suuruse tõttu usutavaks tema väidet, et SKA vaidlusalused otsused on pannud tema ja ta lapse rahaliselt raskesse olukorda.
6.2.Vaide eduväljavaateid ei saa vähesteks pidada. SKA 8. augusti 2024. a seisukohas esitatud väite kohaselt ei ole tegemist piiriülese olukorraga. See seisukoht ei ühti SKA 27. juuni 2024. a ja 3. juuli 2024. a otsustes esitatud põhjendustega, mille õigusliku alusena on märgitud EL määruse nr 883/2004 art 68 lg-d 1 ja 2. Nimetatud sätted kuuluvad kohaldamisele juhul, kui osa pereliikmetest, kellel on samuti õigus perehüvitisele, elab teises liikmesriigis (EL määruse nr 883/2004 art 67). Taotleja väidab nii vaides kui ka esialgse õiguskaitse taotluses, et tema elukoht on Eestis. Selle väite õigsuse korral on taotleja perehüvitiste taotlemise õigust omava isikuna EL määruse nr 883/2004 kohaldamisalas. Ei saa välistada, et SKA-l on jäänud perehüvitiste lõpetamise otsuste tegemiseks vajalikud asjaolud välja selgitamata.
6.3.Avalik huvi ei ole taotleja õigustest kaalukam ega esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnevad riskid ülemäärased.
6.4.Esialgse õiguskaitse taotluses taotletakse SKA vaidlusaluste otsuste kehtivuse peatamist üksnes kuni vaideotsuse vaidlustamise tähtaja lõpuni. Kuna taotluse on koostanud advokaat,
mõistab kohus, et tegemist on taotleja tegeliku tahtega (HKMS § 2 lg 4). Võttes arvesse, et taotlejal on võimalik esitada vajaduse korral hiljem uus esialgse õiguskaitse taotlus, ei pea kohus taotleja tahtest kõrvalekaldumist põhjendatuks.
6.5.Taotleja on esitanud taotluse esialgse õiguskaitse taotlusega seotud menetluskulude väljamõistmiseks 2704 eurot, millest õigusabikulud moodustavad 2684 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 20 eurot. Kuna kohus tagastab riigilõivu, tuleb lahendada menetluskulude väljamõistmise taotlus õigusabikulude osas. Taotluse kohaselt osutas vandeadvokaadi abi taotlejale õigusteenust kokku 11 tunni ulatuses, tunnihinnaga 200 eurot (käibemaksuta). Võttes arvesse vaidluse sisulist keerukust ja materjalide mahukust, peab kohus taotlejale osutatud õigusteenuse ajalist mahtu (11 tundi) põhjendatuks. Turutingimuste põhjal ei ole põhjendatud mõista vastustajalt vandeadvokaadi abi õigusteenuse eest välja õigusabikulu, mille tunnihind ületab 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistis halduskohus HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6 alusel SKA-lt taotleja kasuks õigusabikulude eest välja 2013 eurot (s.o (11×150)+22%).
7.SKA jättis 19. augusti 2024. a vaideotsusega nr 5.2-3/19970-6 taotleja vaide rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.SKA esitas 27. augustil 2024 halduskohtu 12. augusti 2024. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu esialgse õiguskaitse kohta tehtud määrus tühistada ning teha uus määrus, millega jätta taotleja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja kohustada taotlejat tagastama SKA-le kogu esialgse õiguskaitse raames saadud perehüvitis ning jätta menetluskulud taotleja kanda. Alternatiivse nõudena palub SKA määruskaebuse rahuldamata jätmise korral vähendada taotleja menetluskulusid. Määruskaebuses on SKA seisukohal, et ka lapse Soomes töötaval isal on pereliikmete ülalpidamiskohustus ja taotlejal ei esinenud ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. SKA selgitab, et taotlejal on võimalus perehüvitisi taotleda Soomest, mida taotleja ei tee. SKA leiab, et halduskohus ei hinnanud vaide perspektiivikust ja menetluskulud on ülepaisutatud osutatud teenuse mahu osas. Määruskaebuse rahuldamise korral palub SKA kohtul kohustada taotlejat esialgse õiguskaitse määruse alusel saadud perehüvitise (prognoositavalt 3816,10 eurot) tagastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
10.HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. HKMS § 190 sätestab, et Kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti.
11.SKA vaidlustab halduskohtu 12. augusti 2024. a määrust, millega halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas SKA 27. juuni 2024. a ja 3. juuli 2024. a otsuste kehtivuse vaidemenetluse ajaks kuni vaidemenetlust lõpetava lahendi vaidlustamise tähtaja lõpuni ning mõistis SKA-lt K.K. kasuks välja menetluskulu 2013 eurot. Asjaoludest nähtuvalt jättis SKA 19. augustil 2024. a vaideotsusega nr 5.2-3/19970-6 K.K. vaide rahuldamata. SKA palub vaideotsuse asja juurde võtmist. Kuna vaideotsus on haldusasja toimikus juba olemas (dtl 161), ei pea ringkonnakohus vajalikuks selle täiendavat asja juurde
võtmist. Lisaks nähtub haldusasja materjalidest, et K.K. on esitanud 16. septembril 2024 halduskohtule kaebuse SKA 27. juuni 2024. a ja 3. juuli 2024. a otsuste ja 19. augusti 2024. a vaideotsuse osaliseks tühistamiseks. Halduskohus võttis 20. septembril 2024 kaebuse menetlusse ja kohaldas esialgset õiguskaitset ning peatas 27. juuni ja 3. juuli 2024. a otsuste kehtivuse kuni haldusasjas nr 3-24-2261 kohtulahendi jõustumiseni. Eelnevast nähtuvalt on käesolevas asjas vaidlustatud 12. augusti 2024. a määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse mõju lõppenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks asjas tehtav määrus muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada SKA õigusi ja kohustusi ning määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata (HKMS § 187 lg 3 p 6, § 190). Kuigi SKA vaidlustab ka SKA-lt K.K. kasuks väljamõistetud menetluskulusid, ei muuda see ringkonnakohtu seisukohta jätta määruskaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab, et kui põhiasja lahendamisel peaks selguma, et kaebus jääb rahuldamata, tuleb kaebajal esialgse õiguskaitse määruse alusel saadu vastavas osas tagastada ja samuti kõrvaldada muud esialgse õiguskaitse kohaldamisest tulenevad tagajärjed (HKMS § 254 lg 2).
12.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, jääb läbi vaatamata ka SKA taotlus kohustada taotlejat tagastama kogu esialgse õiguskaitse raames saadud perehüvitis.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.