Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ning muus osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E.R esitas Tallinna Halduskohtule 03.10.2024 riigi õigusabi taotluse esindamiseks haldusmenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks (haldusasi nr 3-24-2752). Taotleja märkis,
3-24-2886 et soovib esitada riigi vastu kahju hüvitamise nõude seoses enda ja oma tütre T.P tervise ja elutingimuste kahjustamisega viimase 15 kuu jooksul.
2.Tallinna Halduskohus jättis 14.10.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-2752 T.P riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Taotleja esitatud kontoväljavõtted ei võimalda kontrollida tema majanduslikku seisu, kuid taotlejale ei ole põhjendatud anda riigi õigusabi ka tulenevalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-st 1, sest ta on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
3.T.P esitas määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.10.2024 määrusega haldusasjas nr 3-24-2752 rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et sõltumata taotleja majanduslikust seisundist oli põhjendatud jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Isiku võime osaleda haldusmenetluses ja kaitsta halduskohtumenetluses oma õigusi ei tähenda, et see kehtib vaid isikute kohta, kes omavad õigusalast haridust. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse haldusasja keerukusest ja isiku senisest käitumisest protsessis. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on T.P-l arvestatav kogemus erinevate kohtuasjadega nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluses, mistõttu ei ole tegemist kohtumenetluses kogenematu isikuga. Taotleja on esitanud erinevaid taotlusi ja edasikaebusi, kus on oma seisukohti arusaadavalt põhjendanud. Ka siinses asjas esitatud riigi õigusabi taotlus ja määruskaebus on arusaadavad ning põhistatud. Kahju tekkimise asjaolusid ja kahju olemust ning tekkinud negatiivseid tagajärgi saab kohtule selgitada kõige paremini kaebaja ise. Kaebaja ei pea viitama õigusnormidele ja kohtupraktikale, vaid tooma välja faktilised asjaolud ja esitama väiteid tõendavad dokumendid. Menetluslikku ebavõrdsust vastutajaga aitab korvata halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus (vt HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Pole kahtlust, et halduskohtu selgitusi järgides on T.P võimeline osalema halduskohtumenetluses iseseisvalt. Seetõttu puudub alus arvata, et tema õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kaitseta.
4.T.P ja T.P esitasid Tallinna Halduskohtule 20.10.2024 kaebuse, taotledes järgmist: 1) tuvastada, et Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Justiitsministeerium on jätnud kaebajate taotlused seadusliku aluseta läbi vaatamata või viivitanud nende menetlemisega; 2) kohustada Sotsiaalministeeriumit, Sotsiaalkindlustusametit, Tallinna linna ja Justiitsministeeriumit vaatama kaebajate toimetulekutoetuse, eluasemetoetuse ja toiduabi taotlused viivitamatult läbi ning määrata viivitamatult toetused; 3) mõista riigilt ja kohalikult omavalitsuselt välja hüvitis kaebajatele tegevusetusega tekitatud tervisekahju eest; 4) mõista riigilt ja kohalikult omavalitsuselt välja hüvitis moraalse kahju eest, mis seisneb alandavas kohtlemises, füüsilise ja vaimse tervise kahjustamises ning elukvaliteedi olulises languses (haldusasi nr 3-24-2886). Kaebajad on taotlenud 2023. a juunist toimetulekutoetust ja muid sotsiaaltoetusi, kuid taotlused on alusetult jäetud rahuldamata. Kaebajatelt nõutakse dokumente, mida neil ei ole kohustust esitada. Teistele antakse toetust ka ravimite ostmiseks ja tervise toetamiseks, kuid kaebajatele mitte. Ametnike tegevuse tulemusel on kaebajad pikka aega puudust kannatanud ning see on halvendanud nende vaimset ja füüsilist tervist. Vastustaja ei soovi suhelda kaebajatega e-kirja teel, vaid saadab tähitud kirju. Kaebajatelt küsitakse pidevalt samasuguseid küsimusi. See on vaimne terror ja kiusamine. Kohtud ei seisa kaebajate õiguste eest ja mätsivad kinni Tallinna linna vigu. Kaebajad on pöördunud Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti poole, aga keegi ei anna kaebajatele abi ega kohtle neid austavalt. Kaebajad ei ole saanud eritoitu ja psühholoogilist abi. Kaebajad on eluaseme kaotamise ohus. Kohtumenetlused venivad ja kaebajatele ei anta esialgset õiguskaitset. Kohtunikud ei süvene kaebustesse ja kohtulahendid põhinevad spekulatsioonidel. Justiitsministeerium peaks tegema kohtute tegevuse üle järelevalvet, kuid ei ole seda teinud.
2(8)
3-24-2886 Kõik vajalikud tõendid on olemas kaebuses nimetatud 13 haldusasja materjalide hulgas. Kaebajad lisasid täiendavalt 52 dokumenti oma tervisliku olukorra, eluruumi kaotamise ohu ja ametnike poolse ahistamise kohta. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus tagada viivitamatu toiduabi andmine ning toimetulekutoetuse ja muude sotsiaaltoetuste määramine, mis tagaks kaebajatele elamisväärsed tingimused, ravimid ja tervise taastamise. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi andmiseks.
5.Tallinna Halduskohus jättis 29.10.2024 määrusega kaebajate riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis kaebajatele puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kaebajatel tuli täpsustada kaebuse nõudeid, põhjendada ja täpsustada kaebust, täpsustada esialgse õiguskaitse taotluse nõudeid ja põhjendada esialgse õiguskaitse taotlust (resolutsiooni p 2). T.P esitas samadel põhjendustel riigi õigusabi taotluse asjas nr 3-24-2752. Halduskohus jättis 14.10.2024 määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja ringkonnakohus jättis 28.10.2024 määrusega halduskohtu määruse muutmata. Mõlemad lahendid jõustusid 28.10.2024. Seega on samasisulise taotluse kohta olemas jõustunud kohtulahend. Kaebus ei sisalda uut teavet või põhjendusi, millega kohtud ei oleks saanud asja nr 3-24-2752 lahendamisel arvestada ning mis annaks aluse T.P samasisulise taotluse uuesti läbi vaatamiseks. Kuna T.P põhjendas asjas nr 3-24-2752 esitatud riigi õigusabi taotlust mh oma tütrele T.P-le tekitatud kahju hüvitise taotlemise sooviga, puudub vajadus analüüsida riigi õigusabi andmise vajadust ka temale, eriti kuna T.P on esitanud kaebuse mõlema kaebaja eest. T.P on võimeline ise kaebusi koostama ja kohtuga suhtlema. Seetõttu jääb korduvalt esitatud riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
6.T.P esitas Tallinna Ringkonnakohtule 07.11.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 29.10.2024 määrus ja uue määrusega rahuldada riigi õigusabi taotlus. Kohus ei arvestanud kaebaja tervislikku seisundit ja tema suutmatust menetluses iseseisvalt tegutseda. Halduskohus oleks pidanud tuginema kaebaja majanduslikku seisundit puudutavale teabele, mis oli kohtule teada ja kättesaadav kaebaja muudest kohtuasjadest. Kaebaja haldusasi eeldas, et kohus rakendaks aktiivsemalt uurimiskohustust. Riigi vastu kohtusse minek eeldab sügavaid juriidilisi teadmisi ja kogemusi, mis kaebajal puuduvad. Haldusasjas nr 3-24-2752 leidis ringkonnakohus ekslikult, et kaebaja saab oma õiguste kaitsmisega suurepäraselt hakkama. Kaebaja varasemad menetlusdokumendid põhinevad õigusnõustaja koostatud tekstidel.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 16.11.2024 määrusega kaebajate kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kohus jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse 29.10.2024 määrusega käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kaebajad ei ole puudusi kõrvaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Kohus selgitas 29.10.2024 määruses, millised puudused kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevad. Nende puuduste kõrvaldamine ei eeldanud juriidilisi teadmisi, vaid faktiliste asjaolude väljatoomist. Tegemist on kaebajaid endid puudutavate faktiliste asjaoludega, seega oli puuduste kõrvaldamine kaebajatele jõukohane. Kohus selgitas, et ei saa nii üldsõnalist kaebust lahendada ja kaebajatel tuleb välja tuua, milliste konkreetsete taotluste lahendamata jätmist nad ette heidavad, millal ja kellele need taotlused esitati ning mida ja millal neile vastati. See teave oli vajalik, et kontrollida kaebetähtaega ja seda, et tegemist ei 3(8)
3-24-2886 oleks korduva kaebusega. Kaebajad tõid välja 4 erinevat vastustajat, kuid kaebus oli sõnastatud kõigi kohta ühiselt. Sellise kaebuse menetlusse võtmine ei olnud võimalik, sest vastustajad ei tea, mida konkreetselt neile ette heidetakse ja mis põhjusel. Seega ei oleks neil võimalik kaebusele vastata. Seda, miks kaebajad suunasid oma nõuded konkreetsete vastustajate vastu, pidanuks kaebajad ise oskama selgitada. Samuti küsis kohus tervisekahju kohta ja kahjuhüvitise suuruse kohta. Kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmine näitab, et kaebajad ei tunne huvi oma kaebuse menetlemise vastu. Kohus ei pea menetlema kaebust, mille menetlemise vastu kaebajad ei tunne huvi. T.P on kogenud kaebaja, kes peaks tundma kohtumenetluses kehtivaid reegleid ja kaebusele esitatavaid nõudeid. Ka esialgse õiguskaitse taotluse puudused on kõrvaldamata. Esialgset õiguskaitset saab taotleda kaebuse eseme suhtes. Kuni kaebuse ese ei ole selge, ei saa kontrollida taotluse lubatavust. Esialgse õiguskaitse taotlusest ei ole aru saada, millise perioodi kohta see on esitatud. Nii ebamäärase taotluse lahendamine ei ole võimalik, sh ei ole võimalik kontrollida, kas sarnase sisuga taotlus on juba varem mõnes teises asjas lahendatud. Menetlusabi taotluse lahendamiseks puudub vajadus, sest kaebuse tagastamise tõttu ei nõua kohus kaebajatelt riigilõivu tasumist.
8.T.P esitas Tallinna Ringkonnakohtule 17.11.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 16.11.2024 määrus ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kohtul on olemas kõik vajalikud tõendid. Kaebaja ei saanud kohtult täiendavaid juhiseid. Kaebaja ei tea, kuidas peaks kahju suurust arvutama, sest tervisekahju on pidevalt suurenev ja kestnud aastaid. Kohtuniku väide, et kaebaja on kogenud kaebaja, kes peaks tundma kohtumenetluses kehtivaid reegleid ja kaebusele esitatavaid nõudeid, ei ole HKMS-ga kooskõlas. Kaebaja piiratud juriidilised teadmised ja terviseseisund ei võimalda kõiki nõudeid täielikult täita. Kaebaja ei saa aru, mida kohtunik peab silmas kaebuse eseme all. Kohtuniku hinnangud näitavad soovimatust aidata kaebajat menetluslike puuduste kõrvaldamisel. Kaebaja kaebuse menetlemise kohustus halduskohtus tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse §dest 10, 12, 14, 15 ja 16 ja 24 ning HKMS §-dest 2, 28, 55 ja 121.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I Halduskohtu 29.10.2024 määrus
9.Kaebuse ja riigi õigusabi taotluse esitasid ühiselt T.P ning tema täisealine tütar T.P, kelle esindajaks HKMS § 32 lg 1 p 7 alusel on T.P (T.P-le antud volikiri on kohtu nõudel esitatud siinse asjaga seotud asjas nr 3-24-2752, dtl 137). Halduskohus jättis 29.10.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 mõlema kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kuigi 07.11.2024 määruskaebuses ei ole selle esitajana mainitud T.P, on T.P taotlenud halduskohtu 29.10.2024 määruse täies ulatuses tühistamist osas, milles kaebajatele ei antud riigi õigusabi. Neil asjaoludel tõlgendab ringkonnakohus HKMS § 2 lg 4 teise lause alusel määruskaebust selliselt, et selle on esitanud T.P nii enda kui ka T.P nimel.
10.Ringkonnakohus keeldub HKMS § 207 lg 1 ja § 187 lg 2 p 6 alusel kaebajate 07.11.2024 määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle läbivaatamatult, kuna seadus ei näe ette võimalust esitada määruskaebust määruse peale, millega halduskohus jätab riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.
11.HKMS § 203 lg 1 näeb ette, et määrusega puudutatud menetlusosaline võib halduskohtu määruse peale esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud 4(8)
3-24-2886 või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 119 lg 1 esimene lause sätestab, et halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või RÕS § 15 lg-s 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse.
12.Halduskohus ei ole 29.10.2024 määrusega lahendanud kaebajate riigi õigusabi taotlust sisuliselt ega ole keeldunud riigi õigusabi andmisest mõnel RÕS §-s 7 sätestatud alusel. Kohus luges kaebaja 20.10.2024 riigi õigusabi taotluse korduvaks ja jättis selle läbi vaatamata. HKMS ei näe ette sellise määruse peale määruskaebuse esitamise õigust ja määrus ei takista ka asja edasist menetlust HKMS § 203 lg 1 tähenduses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.10.2024 määrus nr 3-24-976, p 8). Halduskohus on küll selgitanud, et 29.10.2024 määruse resolutsiooni peale saab esitada määruskaebuse, kuid see eksitav selgitus ei tekita siiski kaebajatele määruskaebuse esitamise õigust.
13.Kaebajad saavad esitada halduskohtu 29.10.2024 määruse resolutsiooni p-le 1 vastuväited halduskohtu lõpplahendi peale edasi kaevates (HKMS § 203). Seega ringkonnakohus hindab kaebajate 07.11.2024 määruskaebuses toodud väiteid allpool. II Halduskohtu 16.11.2024 määrus
14.Halduskohus tagastas 16.11.2024 määrusega kaebajate kaebuse ning jättis nende esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kuigi 17.11.2024 määruskaebus on formaalselt esitatud üksnes T.P nimel, on selles taotletud halduskohtu 16.11.2024 määruse tühistamist täies ulatuses. Pole alust arvata, et T.P, keda esindab kohtumenetluses tema ema T.P, on kaotanud huvi oma kaebuse menetlemise vastu. Seega kooskõlas HKMS § 2 lg-ga 4 tuleb määruskaebuse esitajateks lugeda mõlemad kaebajad (vt ka eespool määruse p 9).
15.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes kaebajate 17.11.2024 määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7). Ringkonnakohus märgib, et kuna HKMS § 252 lg 7 kohaselt on määruskaebuse esitamine lubatud esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale (vrd eespool HKMS § 119 lg 1 sõnastus), hõlmab see ka esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise määruse. Kaebajate määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). Riigi õigusabi
16.Kuna halduskohtu 16.11.2024 määrus on menetlust lõpetav lahend, sest sellega tagastati kaebajate kaebus, hindab ringkonnakohus esiteks kaebajate väiteid, mis puudutavad nende riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmist.
17.Halduskohus pidas 29.10.2024 määruses kaebajate 20.10.2024 riigi õigusabi taotlust korduvaks ja jättis selle läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei olnud korduva taotlusega. HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata sellise avalduse, mis on esitatud samadel asjaoludel ja samal alusel nagu sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldus. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas T.P 20.10.2024 taotluse anda talle riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks, et T.P saaks esitada riigivastutuse seaduse alusel riigi vastu kahju hüvitamise nõude seoses enda ja oma tütre tervise ja elutingimuste kahjustamisega viimase 15 kuu jooksul (haldusasi nr 3-24-2886). Halduskohus jättis 14.10.2024 määrusega T.P taotluse rahuldamata ja ringkonnakohus jättis 5(8)
3-24-2886 28.10.2024 määrusega rahuldamata T.P määruskaebuse. Määruste kohaselt ei olnud T.P selles asjas menetlusosaliseks. Siinses asjas on kaebajateks nii T.P kui ka T.P, kaebajad on lisaks kahjunõuetele esitanud veel tuvastamis- ja kohustamisnõuded ning riigi õigusabi taotlus on samuti esitatud mõlema kaebaja nimel. Sellises olukorras ei saa olla tegemist korduva (s.o mitmendat korda samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud) riigi õigusabi taotlusega HKMS § 55 lg 3 tähenduses, mille võis jätta läbi vaatamata.
18.See menetlusviga ei mõjutanud siiski lõpplahendit, sest sõltumata kaebajate majanduslikust olukorrast oleks tulnud jätta kaebajate riigi õigusabi taotlus RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. T.P sai 2024. a jaanuaris täisealiseks, kuid tegemist on gümnaasiumiõpilasega, kellel puudub iseseisev kohtuasjades osalemise kogemus. Samas on T.P volitatud esindajaks T.P, kes on võimeline selles vaidluses ise kaitsma nii enda kui ka oma tütre õigusi. Ringkonnakohus jääb selles osas 28.10.2024 määruse haldusasjas nr 3-242752 põhjenduste juurde (vt siinse määruse p 3). Nii kahjunõuete kui ka tuvastamis- ja kohustamisnõuete puhul on T.P-l vaja eeskätt välja tuua nõuete aluseks olevad faktilised asjaolud ja konkreetse haldusorgani tegevus, mida ta seostab enda ja oma tütre õiguste rikkumisega (vt täpsemalt allpool). T.P halduskohtumenetluses osalemise kogemust arvestades peab ringkonnakohus seda talle jõukohaseks. Varasemate kaebuste rahuldamata jätmine (millest mitmes abistas T.P ka õigusnõustaja) ei kinnita, et T.P ei ole võimeline kohtumenetluses iseseisvalt osalema, vaid esmajoones saab sellest järeldada, et kaebus ei olnud sisuliselt põhjendatud ning selle rahuldamiseks ei olnud alust (sh eriti juhul, kui vaidlus on läbinud mitu kohtuastet). Kaebuse tagastamine ja esialgne õiguskaitse
19.Määruskaebus halduskohtu 16.11.2024 määruse peale ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
20.Halduskohus leidis, et kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus on puudustega, mistõttu jättis ta 29.10.2024 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajatele 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajatel tuli täpsustada kaebuse nõudeid, põhjendada ja täpsustada kaebust, täpsustada esialgse õiguskaitse taotluse nõudeid ja seda põhjendada. Kaebajad esitasid 07.11.2024 kaebuse täienduse.
21.Kaebajad palusid kaebuses tuvastada, et Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Justiitsministeerium on jätnud kaebajate taotlused seadusliku aluseta läbi vaatamata või viivitanud nende menetlemisega. Kohus tõlgendas seda õigusvastasuse tuvastamise nõudena ja selgitas kaebajatele (vt 29.10.2024 määruse põhjenduste p 3), et HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtu juhiste kohaselt tuli kaebajatel selgitada, mida nad soovivad saavutada tuvastamiskaebuse rahuldamisega olukorras, kus nad on kohtule juba esitanud hulgaliselt tühistamis- ja kohustamisnõudeid, mis peaks olema nende õiguste kaitseks tõhusamad (HKMS § 38 lg 4). Halduskohus märkis veel, et kaebajad heidavad ette nende taotluste läbi vaatamata jätmist või nende menetlemisega viivitamist, kuid kaebusest ei selgu, milliseid konkreetseid taotlusi nad silmas peavad. Kohus selgitas, et nii üldsõnalist kaebust ei saa menetleda ja kaebajate õiguste rikkumist kontrollida. Kaebajad kordasid 07.11.2024 vastuses oma taotlust tuvastada, et Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Justiitsministeerium on jätnud nende taotlused seadusliku aluseta läbi vaatamata või viivitanud nende menetlemisega, kuid ei selgitanud tuvastamisnõude eesmärke. Kaebajad märkisid üldsõnaliselt, et viitasid kaebuses toimetuleku- ja eluasemetoetuse taotlustele, mis on esitatud viimase 1,5 a jooksul ja mille osas pole nad saanud selgeid vastuseid või on vastused saabunud hilinemisega. 6(8)
3-24-2886
22.Halduskohus selgitas seoses kaebuses esitatud kohustamisnõuetega (vt 29.10.2024 määruse põhjenduste p 4), et kaebust ei saa adresseerida kõigi kaebuses nimetatud riigi ja kohaliku omavalitsuse organite vastu ühiselt ning nõuda neilt kõigilt samade toetuste määramist, viidates abstraktselt seadusest tulenevatele kohustustele. Kaebajad pidid selgitama, kellelt nad midagi nõuavad. Halduskohus märkis, et selgitused on vajalikud mh selleks, et kohus saaks kontrollida iga konkreetse nõude tähtaegsust, samuti seda, et tegemist ei ole korduva kaebusega, arvestades, et T.P on esitanud alates 2023. a oktoobrist iga kuu halduskohtule toimetulekutoetuse määramata jätmisega seotud kaebusi. Kaebajad ei esitanud kohustamisnõude kohta 07.11.2024 vastuses mingeid selgitusi.
23.Halduskohus juhtis kahjunõudega seoses kaebajate tähelepanu (vt 29.10.2024 määruse põhjenduste p 5), et kaebajad ei ole selgitanud, kellelt ja mille eest nad kahjuhüvitist nõuavad ning millises summas. Kaebajad vastasid 07.11.2024, et ei oska juriidilise hariduse puudumise tõttu kahjunõudeid koostada ning kohtunik saab selle ka ise ära teha või siis kirjutada täpselt, kuidas peab kahjunõuded sõnastama. Kaebajate arvates on kohtul endal kõik materjalid varasematest kohtuasjadest olemas.
24.Ringkonnakohus nõustub eelneva põhjal halduskohtuga, et kaebus oli puudustega, kaebajad jätsid halduskohtu 29.10.2024 määruses välja toodud puudused tähtaegselt kõrvaldamata ja puudused takistasid asja läbivaatamist. Kaebus oli väga üldsõnaline ning selle põhjal ei olnud võimalik üheselt tuvastada kaebuse eesmärki, mille põhjal saanuks kohus kindlaks teha kaebuse eseme ja vajadusel abistada kaebajaid HKMS § 37 lg-le 2 vastava nõude formuleerimisel. Hoolimata kohtu suunistest ja selgitustest, ei toonud kaebajad arusaadavalt välja faktilisi asjaolusid ja konkreetsete haldusorganite tegevust, millega nad seostavad oma õiguste rikkumist (HKMS § 38 lg 1 p-d 5–7). Kohtu uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus ei nõua, et kohus hakkab kaebajate esitatud dokumentide või kaebaja teiste kohtuasjade materjalide põhjal kaebust ise põhjendama (HKMS § 2 lg 3). Puudub alus arvata, et kaebajad ei ole võimelised tooma välja faktilisi asjaolusid, millega nad seostavad oma õiguste rikkumist (vt ka siinse määruse p 15).
25.Kaebajate etteheited halduskohtu selgitamiskohustuse rikkumisele ei ole põhjendatud. Kohtul tuleb tagada, et kaebaja ei jääks üksnes kaebuse sõnastamise tõttu ilma enda põhiseaduslikust õigusest kohtulikule kaitsele, kuid see ei tähenda, et kohus peaks hakkama sisustama kaebust tervikuna kaebaja eest. Kaebaja määrab kaebuse esitamisel ära kaebuse nõude ja aluse ning piiritleb sellega vaidluse eseme (HKMS § 41 lg 1). Vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 (tühistada haldusakt, kohustada tegema toiming või andma haldusakt, hüvitada avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju jne) ning kaebuse alus (s.o põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse). Kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire (HKMS § 41 lg-d 1 ja 2). Seega on kaebuse nõude ja aluse täpne piiritlemine esmajärjekorras kaebaja ülesanne ning kaebuse lahendamiseks vältimatult vajalik. Kohtul tuleb vajaduse korral kaebajat enda selgitustega aidata. Samas tuleb menetlusosalisel hoiduda kohtu koormamisest asja lahendamise seisukohalt tähtsusetute asjaolude ja väidetega. Menetlusõigusi tuleb kasutada heauskselt ning nende kuritarvitamine pole ühelgi juhul lubatud (HKMS § 28 lg-d 1 ja 2). See hõlmab ka kaebaja tegevust kaebuse aluse ning nõude sõnastamisel ja kohtuga suhtlemisel (vt Riigikohtu 10.09.2024 määrus nr 3-23-1278, p-d 15 ja 16). Siinses asjas on halduskohus piisavalt selgitanud, mida tuleb kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teha.
26.Määruskaebuse kohaselt ei olnud T.P tervislik seisund piisavalt hea, et kõrvaldada puudused kohtu määratud 10-päevase tähtaja jooksul. Samas esitasid kaebajad 07.11.2024 kaebuse täienduse ega märkinud seal, et vajavad täpsemate selgituste esitamiseks rohkem
7(8)
3-24-2886 aega. Kaebajad ei väitnud ka, et halduskohtu suunised jäid neile arusaamatuks. Seega ei ole usutav, et kaebajatel ei olnud võimalik tervislikel vms põhjustel kohtule sisuliselt vastata.
Halduskohus tagastas seega õigesti kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
28.Halduskohus märkis 29.10.2024 määruses (põhjenduste p 6), et kuna kaebuse nõuded ei ole selged, ei ole võimalik hinnata, kas esialgse õiguskaitse taotlus on seotud kaebuse esemega. Samuti pole selge, milliste konkreetsete toetuste määramist esialgse õiguskaitse korras kaebajad taotlevad, arvestades mh T.P algatatud muid kohtuasju. Kaebajad ei esitanud 07.11.2024 vastuses esialgse õiguskaitse kohaldamise vajaduse kohta mingeid põhjendusi. Arvestades mh kaebuse ebaselgust, võis seetõttu jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
29.Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Seega on kaebajatel võimalik esitada halduskohtule uus samasisuline kaebus. Kaebuse esitamisel tuleb järgida HKMS §-des 37–39 sätestatud nõudeid.
30.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 16.11.2024 määrus muutmata.
31.Kaebajate eraelu kaitseks tuleb kohtulahendi avaldamisel asendada nende nimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.