Määruse tegemise aeg ja koht 29.11.2024, Tallinn Haldusasja number
3-23-2681
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, esindaja riigi õigusabi korras Aleksei Ratnikov
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 27.11.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 01.04.2025 k.a).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 26.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse (dtl 535-544) Vene Föderatsiooni kodaniku Xi (puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 alusel, sest isiku osas esineb VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja p-s 3 sätestatud alus.
2.1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 11.10.2023 otsusega (dtl 27-50) kehtetuks Venemaa Föderatsiooni (VF) kodaniku Xi tähtajalise elamisloa, viidates välismaalaste seaduse (VMS) § 135 lg 2 p-le 3 (oht avalikule korrale või riigi julgeolekule). Sama otsusega tegi PPA Xile ettekirjutuse lahkuda Venemaale (sundtäidetav tema kinnipidamisasutusest vabanemisel, s.o alates 29.11.2023) ja kohaldas sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
2.2.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 11.10.2023 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-2308), mille kohus tagastas 12.04.2024 määrusega, mis jõustus 03.05.2024.
3-23-2681
2.3.Puudutatud isik vabanes 29.11.2023 Viru Vanglast. Pärast vabanemist kohaldas PPA tema suhtes VSS § 10 lg 1 ja lg 2 p-de 1–3 ja 5 alusel järelevalvemeetmeid. Puudutatud isikul puudub seega seaduslik alus Eestis viibimiseks.
1.1.Puudutad isik on paigutatud kinnipidamiskeskusesse Tartu Halduskohtu 29.11.2023 määruse alusel. Tema kinnipidamise tähtaega on pikendatud Tallinna Halduskohtu 13.12.2023 määrusega; 03.04.2024 määrusega ning viimati Tallinna Halduskohtu 01.08.2024 määrusega kuni 01.12.2024. Tallinna Halduskohtu 01.08.2024 määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 06.09.2024 määrusega rahuldamata.
1.2.Käesoleva taotluse menetlemiseks ajaks ei ole õnnestunud isikut jätkuvalt Venemaale välja saata. sest isikul puuduvad reisidokumendid, PPA-l ei ole nende hankimine seni õnnestunud. Isik ei ole ka ise kaasa aidanud reisidokumentide hankimisele ning on korduvalt PPA-le ja kohtule selgitanud, et tal puudub üldine tahe Venemaa Föderatsiooni kodaniku passi hankida ning ta ei soovi Vene Föderatsiooni (VF) minna. Viimati sai PPA 09.09.2024 VF saatkonnalt kinnituskirja, et Venemaa on isikule 15.09.2006 väljastanud VF passi. PPA tegi 12.09.2024 korduva tagasivõtutaotluse VF migratsiooni ametile, kust saabus 13.11.2024 vastus taotluse tagasi lükkamise kohta, põhjusel, et taotlus oli saadetud valele kontaktisikule. Tegemist ei ole riikidevahelisest lepingust tuleneva põhjusega taotluse tagasilükkamiseks.
1.3.PPA on seisukohal, et isiku jätkuv kinnipidamine kuni tema tulevikus sunniviisiliseks väljasaatmiseks on vajalik, kuna isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli. Samuti isiku puhul endiselt esineb põgenemisoht. VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus.
1.4.Leebemaid meetmeid ei ole põgenemisohu ja isiku varasema käitumise tõttu võimalik kohaldada. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Kuna isik on riigi usaldust juba korduvalt kuritarvitanud, kahaneb tema uute lubaduste usaldusväärsus. Isik on toime pannud kuritegusid juba sellest ajast, kui ta oli alaealine. Teda on korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Ta ei ole oma 35 Eestis elatud aastaga üritanud sulanduda ühiskonda, õppida riigikeelt, taotleda Eesti kodakondsust. PPA 13.08.2020 a. otsusega 15.3-3.4/447-9 tunnistati isikule antud pikaajalise elaniku elamisluba nr EL39V000865 kehtetuks VMS § 241 lg 1 p 2 alusel ja viidati, et kui isik taotleb tähtajalist elamisluba ja saab selle, kuid jätkab kuritegude toimepanemist, säilib PPA-l võimalus tunnistada tulevikus kehtetuks ka isiku tähtajaline elamisluba ning saata ta riigist välja kodakondsusjärgsesse riiki. Isik jätkas aga kuritegusid ning PPA otsusega 11.10.2023 nr 15.33.4/1061-1 tunnistati isikule antud tähtajaline elamisluba nr 1052173421/TE kehtetuks alates 01.10.2023 VMS § 135 lg 2 p 3.
2.PPA jäi 09.05.2024 kohtuistungil taotluse juurde. PPA-l on plaanis lähiajal kohtuda välisministeeriumi esindajatega ja arutada puudutatud isiku dokumenteerimist riigist väljasaatmise eesmärgil. PPA on varasemalt saanud Vene Föderatsiooni saatkonnalt kinnituse selle kohta, et puudutatud isik on Vene Föderatsiooni kodanik. Tulenevalt poliitilisest olukorrast on isiku väljasaatmine VF olnud seni raskendatud, kuid PPA praktikast tulenevalt ei ole see võimatu.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ei soovi kinnipidamiskeskuses viibida. Puudutatud isik põhjendab oma taotlust sooviga jääda Eestisse sellega, et ta on Eestis sündinud. Ta leiab, et PPA ei ole tõendanud, et tal on Vene Föderatsiooni kodakondsus, ta pole seal kunagi elanud ega soovi ka tulevikus elama asuda. Xi sõnul on Vene Föderatsiooni kodakondsuse omamine tema jaoks pelgalt formaalsus.
2(5)
3-23-2681 Tulevikus soovib ta taotleda Eesti kodakondsust ja omandada sellel eesmärgil eesti keele oskus. Venemaa passi hankimisele ei ole ta kaasa aidanud, kuna Eestis viibides ei ole tal seda vaja. Isik saab aru, et tal on kohustus Eestist lahkuda, kuid ta ei soovi Venemaale minna.
4.Puudutatud isiku esindaja viitas kohtuistungil, et isiku kohta kriminaalmenetluses antud iseloomustust ei peaks saama kasutada halduskohtumenetluses. Tema hinnangul ei ole vastav riskihinnang hetkel enam asjakohane. Puudutatud isikul on alus Eesti Vabariigis viibimiseks ja tema välja saatmine ei ole põhjendatud. PPA on olnud väljasaatmistoimingute tegemisel äärmiselt passiivne. Isik on kinnipidamiskeskuses viibinud juba ligemale aasta ja seda ei saa pidada põhjendatuks.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus välismaalase lahkumiskohustuse täitmiseks PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa, kõige kauem 6 kuuks arvates kinnipidamiskeskusesse paigutamisest, kui esineb kinnipidamise alus ja VSS § 23 lg-s 11 nimetatud põhimõtted.
6.Puudutatud isik on Vene Föderatsiooni kodanik ning tal ei ole Eestis viibimiseks õiguslikku alust. PPA tunnistas tema tähtajalise elamisloa 11.10.2023 otsusega kehtetuks, tegi lahkumisettekirjutuse (sundtäidetav) ning kohaldas sissesõidukeeldu 3 aastaks. Seega on puudutatud isik väljasaadetava staatuses. PPA vastav otsus on praeguseks ka jõustunud (haldusasi nr 3-23-2308).
7.PPA tugineb kinnipidamise alusena VSS § 23 lg 1 p-dele 1 ja 3. Need võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemisoht või kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid/nende hankimine viibib.
8.Põgenemisohu sisustamisel tugineb PPA VSS § 68 p-dele 4 ja 6. Nende kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus, ning juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemisohu kindlakstegemiseks hinnatakse lisaks ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisoht on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel.
9.PPA taotlusest nähtuvalt on isiku jätkuva kinnipidamise eesmärgiks tema dokumenteerimine ja väljasaatmismenetluse lõpuni viimine, st lahkumisettekirjutuse täitmise tagamine. Isikut ei ole praegu võimalik Vene Föderatsiooni välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument. Lahkumisettekirjutus on sundtäidetav. PPA ei ole olnud isiku väljasaatmistoimingute tegemisel tegevusetu ega liialt passiivne. 05.12.2023 edastas PPA VF-le tagasivõtutaotluse. 01.03.2024 laekus PPA-le vastus, et tagasivõtutaotlus on tagasi lükatud, sest puudub tõestus, et isikul on VF kodakondsus. PPA edastas 02.07.2024 VF suursaatkonnale päringu isiku kodakondsuse tõendi kohta ja 09.09.2024 õnnestus PPA-l viimaks saada VF saatkonnalt kinnituskiri, et isikule on 15.09.2006 väljastatud VF pass. Seejärel tegi PPA 12.09.2024 korduva tagasivõtutaotluse VF migratsiooniametile, kust saabus 13.11.2024 vastus taotluse tagasi lükkamise kohta, põhjusel, et taotlus oli saadetud valele kontaktisikule. PPA hinnangul rikub VF tagasivõtulepingut, mis on sõlmitud EU ja VF vahel 25.05.2006. Vaatamata raskendatud koostööle jätkab PPA isiku dokumenteerimist. Isik ise ei ole PPA-le tema dokumenteerimise kiirendamiseks ühtegi dokumenti ega vajalikke andmeid esitanud. PPA suhtleb aktiivselt VF saatkonnaga, kuid see on aeganõudev. 3(5)
3-23-2681 PPA-l õnnestus 23.05.2024 saada VF saatkonnast kirjalik kinnitus ühe teise VF kodaniku osas, et mainitud isikule on väljastatud VF kodaniku välispass. PPA hinnangul on nimetatud dokument kaaluka osatähtsusega tõend, mida saab kasutada tagasivõtutaotluse sisustamisel. PPA on ootel, et ka Xi osas õnnestub saada kodakondsust tõendav kinnitus ja seejärel on võimalik teha uus tagasivõtutaotlus VF siseministeeriumile. PPA kaasab küsimuse lahendamiseks välisministeeriumi.
10.Puudutatud isikut on kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ning talle on korduvalt määratud karistuseks vangistus. PPA on taotluses selgitanud, et põgenemisohu hindamisel ei ole tuginetud üksnes puudutatud isiku karistatuse faktile, vaid temaga seotud asjaoludele kogumis. Sealhulgas on PPA märkinud, et pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel ja tähtajalise elamisloa väljastamisel teavitati isikut, et kui ta jätkab kuritegude toimepanemist, võidakse tema elamisluba kehtetuks tunnistada ja ta riigist välja saata. Isik jätkas vaatamata sellele kuritegude toimepanemist.
11.Eeltoodu alusel leian, et PPA on põhjendatud leidnud, et puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht tulenevalt tema õigusrikkumistest ja nendega seotud käitumismustrist. Arvestades PPA taotluses välja toodud asjaolusid, võib pidada tõenäoliseks, et isik ei pruugi vabaduses viibides püsida PPA-le väljasaatmismenetluse toimingute tegemiseks kättesaadav. Ta võib asuda ennast varjama või enda väljasaatmist takistama. Vaidlust ei ole selles, et isik on üheksal korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest ja on viiel korral kandnud vanglakaristust. See viitab tema hoolimatule suhtumisele õiguskorda või vähemasti suutmatusele oma käitumist piisaval määral reguleerida. Nõustuda ei saa isiku kaitsja seisukohaga, et Viru Vangla poolt isiku ennetähtaegse vabanemise taotluse arutamiseks koostatud iseloomustust (dtl 19-23) ei saa käesolevas asjas arvestada. Tegemist on dokumentaalse tõendiga, mis on halduskohtumenetluses lubatud, vaatamata sellele, et tõendi esmase koostamise ajendiks on olnud isiku ennetähtaegse vabastamise üle otsustamine. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks võib arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19). Arvestada tuleb ka põgenemisohtu maandavaid tegureid, samuti hinnata isiku kuriteo toimepanemise järgset käitumist.
12.Puudutatud isik on paigutatud kinnipidamiskeskusesse esmalt Tartu Halduskohtu 29.11.2023 määruse alusel. Tema kinnipidamise tähtaega on pikendatud Tallinna Halduskohtu 13.12.2023 määrusega; 03.04.2024 määrusega ning viimati Tallinna Halduskohtu 01.08.2024 määrusega kuni 01.12.2024. Tallinna Halduskohtu 01.08.2024 määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 06.09.2024 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus on viimatises määruses leidnud, et ilmnenud ei ole uusi asjaolusid, mis annaks aluse muuta kohtute varasemaid hinnanguid puudutatud isiku põgenemise ohule. Seega on kohtud jaatanud isiku osas põgenemisohu esinemist ja käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis võimaldaks asuda varasemast teistsugusele seisukohale.
13.Lisaks põgenemisohu esinemisele on oluline viidata ka sellele, et puudutatud isik ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust ning tema tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast riigist viibib. Kohtupraktikas on leitud, et isiku tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele (VSS § 23 lg 1 p 3) võib isiku kinnipidamisel tugineda siis, kui isik ei aita nende dokumentide hankimisele kaasa. See eeldus on praegusel juhul täidetud. PPA on asunud tegema menetlustoiminguid isiku dokumenteerimiseks ja esitanud Vene Föderatsioonilöe tagasivõtupalve. VSS § 264 lg 1 p 3 kohaselt on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmiseks
4(5)
3-23-2681 vajalike dokumentide muretsemisele. PPA on näidanud, et isik ei ole endale tagasipöördumistunnistust taotlenud ega aita selle hankimisele kaasa. Sellist asjaolu kinnitavad ka puudutatud isiku poolt kohtuistungil antud ütlused.
14.Leebemad järelevalvemeetmed (VSS § 10 lg 2) ei ole põgenemisohu tõttu tõhusad. Isiku korduv kuritegude toimepanemine ja selgelt väljendatud soov Eestist mitte lahkuda viitavad sellele, et vabaduses viibides ei ole tal motivatsiooni enda Eestist lahkumist korraldada, endale reisidokumenti hankida ega väljasaatmiseks PPA-ga koostööd teha. Isiku elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumisettekirjutuse osas tehtud otsus on jõustunud. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda hoiule võtta.
15.Olemasoleva teabe pinnalt ei saa väita, et puudutatud isiku väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks. On usutav, et isiku väljasaatmine on aeganõudev, kui Eesti asutused peavad diplomaatilisi kanaleid kaudu Venemaalt vajalikke dokumente taotlema. PPA-ga koostööd tehes on puudutatud isikul võimalik vabaneda kinnipidamiskeskusest kiiremini. Ei nähtu, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamist välistavateks asjaoludeks ei saa olla soov jääda Eestisse olukorras, kus isikule antud elamusluba on korduvate õiguskorra rikkumiste tõttu tunnistatud kehtetuks. I
16.VSS § 25 lg 1 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega kuni 4 kuu kaupa. sik on käesolevaks hetkeks viibinud kinnipidamiskeskuses ligikaudu 12 kuud, seega on tema kinnipidamise tähtaja pikendamine lubatud kooskõlas VSS § 28 2 lg-s 7 sätestatuga. Kuna kinnipidamise eesmärk on üksnes puudutatud isiku väljasaatmise tagamine, tuleb ta väljasaatmise võimaluse tekkimisel vabastada ja Eestist välja saata.
17.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). PPA-l tuleb määruse reolutsioon isikule suuliselt tõlkida vene keelde. Kuna isikul on vene keelt valdav esindaja, määrust tervikuna vene keelde ei tõlgita. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.