Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja KB Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja v.adv Aleksei Ratnikov
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.08.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.08.2024 määrus muutmata. Selgitus Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 11.10.2023 otsusega kehtetuks Venemaa Föderatsiooni (VF) kodaniku X tähtajalise elamisloa, viidates välismaalaste seaduse (VMS) § 135 lg 2 p-le 3 (oht avalikule korrale või riigi julgeolekule). Sama otsusega tegi PPA Xle ettekirjutuse lahkuda Venemaale (sundtäidetav tema kinnipidamisasutusest vabanemisel, s.o alates 29.11.2023) ja kohaldas sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 11.10.2023 otsuse tühistamiseks (haldusasi nr 323-2308), mille kohus tagastas 12.04.2024 määrusega, mis jõustus 03.05.2024.
3.Tartu Halduskohus andis 29.11.2023 määrusega asjas nr 3-23-2681 PPA-le loa X kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks nädalaks. Tallinna Halduskohus pikendas 13.12.2023 määrusega ja 03.04.2024 määrusega luba X KPK-s kinnipidamiseks mõlemal korral nelja kuu võrra.
3-23-2681 Ringkonnakohus jättis määruste peale esitatud määruskaebused rahuldamata ning Riigikohus jättis puudutatud isiku määruskaebused menetlusse võtmata.
4.Politsei- ja Piirivalveamet esitas 30.07.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada X KPK-s kinnipidamise tähtaega kuni neljaks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 25 lg 2 ja § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel, kuna VSS § 68 p 4 ja 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht. Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema dokumenteerimiseks ning väljasaatmismenetluse lõpuni viimiseks, kuna tema reisidokumendi taotlemine on pooleli. Samuti esineb endiselt isiku põgenemise oht. Isik on üheksal korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest ning viiel korral kandnud vanglakaristust. Samuti puudub tal reisidokument, ta ei soovi lahkuda Eestist ega täida kaasaaitamiskohustust, mis seisneb selles, et ta keeldub igasugusest koostööst enda dokumenteerimiseks. Eluliselt pole usutav, et vabaduses viibides asuks isik PPA-ga koostööle enda dokumenteerimiseks. PPA edastas 05.12.2023 VF-le tagasivõtutaotluse. 01.03.2024 laekus PPA-le vastus, et tagasivõtutaotlus on tagasi lükatud, sest pole tõendatud, et isikul on VF kodakondsus. PPA hinnangul rikub VF tagasivõtulepingut. Vaatamata raskendatud koostööle jätkab PPA isiku dokumenteerimist. PPA edastas 02.07.2024 VF suursaatkonnale päringu isiku kodakondsuse tõendi kohta, millele vastust ei ole laekunud. Isik ise ei ole saatkonna poole pöördunud ja PPAle tema dokumenteerimise kiirendamiseks ühtegi dokumenti esitanud. PPA suhtleb aktiivselt VF saatkonnaga, kuid see on aeganõudev. PPA-l õnnestus 23.05.2024 saada VF saatkonnast kirjalik kinnitus ühe teise VF kodaniku kohta, et sellele isikule on väljastatud VF kodaniku välispass. PPA hinnangul on nimetatud dokument kaaluka tähtsusega tõend, mida saab kasutada tagasivõtutaotluse sisustamisel. PPA on ootel, et ka X kohta õnnestub saada kodakondsust tõendav kinnitus ning seejärel on võimalik teha uus tagasivõtutaotlus VF siseministeeriumile.
5.Tallinna Halduskohus pikendas 01.08.2024 määrusega luba X KPK-s kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.12.2024 (k.a). X kinnipidamise aluseid on kohtud korduvalt kontrollinud. X on VF kodanik ja tal puudub õiguslik alus Eestis viibida. PPA tunnistas tema tähtajalise elamisloa kehtetuks, tegi lahkumisettekirjutuse (sundtäidetav) ja kohaldas sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Seega on X väljasaadetav. X VF-i väljasaatmine pole praegu aga võimalik, sest tal puudub kehtiv reisidokument. Esineb X põgenemise oht VSS § 23 lg 1 p 1 järgi koostoimes VSS § 68 p-des 4 ja 6 nimetatud ning konkreetset juhtumit ja isikut iseloomustavate asjaoludega. Puudutatud isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus, s.o esineb VSS § 68 p-s 4 nimetatud alus. Puudutatud isikul oli Eestis pikaajalise elaniku elamisluba, mille PPA tunnistas 13.08.2020 otsusega kehtetuks. Puudutatud isik taotles tähtajalist elamisluba, mille PPA väljastas 09.09.2020 kehtivusega kuni 09.09.2025. PPA tunnistas 11.10.2023 otsusega tähtajalise elamisloa kehtetuks ja tegi ettekirjutuse lahkuda Venemaale. Isikule on korduvalt selgitatud, et vanglast vabanedes puudub tal seaduslik alus Eestis viibida ning dokumendi puudumisel paigutatakse ta KPK-sse, kuid isik on keeldunud taotlemast endale Venemaale tagasipöördumiseks vajalikke dokumente. Isik on halduskohtu istungil põhjendanud seda asjaoluga, et ta ei soovi Venemaale saatmist. PPA taotluse järgi on isik väljendanud soovi minna ise VF saatkonda, et esitada tagasipöördumistunnistuse taotlus. PPA 22.04.2024 vastuse kohaselt on puudutatud isikule kinnipidamiskeskuses viibides antud võimalus broneerida endale VF suursaatkonna elektroonilises süsteemis aeg, et taotleda reisidokumenti, kuid isik ei ole enda dokumenteerimisega tegelema hakanud. Seega saab puudutatud isiku ütlustest, hoiakutest ja käitumisest järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning esineb ka VSS § 68 p-s 6 nimetatud alus. Põgenemisohu tõttu ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine 2(5)
3-23-2681 võimalik. Seega on täidetud VSS § 23 lg 1 p 1 ja 3 alused jätkata isiku kinnipidamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis muudaksid X edasise kinnipidamise ebaproportsionaalseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 01.08.2024 määrus ning jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata ja vabastada puudutatud isik KPK-st. Põgenemisohtu ei esine. Isik on kõik temale määratud karistused ära kandnud ja kahetseb tehtut. Riik karistab puudutatud isikut põhjendamatult KPK-s kinni pidamisega ja selle pikendamine ei ole proportsionaalne. Jätkuval kinnipidamisel tuleb kaaluda isiku õiguste üha intensiivsemat riivet vabaduse võtmise põhjustega. PPA ja kohus ei ole arvestanud isiku praeguse käitumisega ja tema paranemisega. Kohus on lähtunud üksnes PPA seisukohtadest. Kohtu seisukoht, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla vastustajale kättesaadav, on alusetu. Isik oleks PPA-le kättesaadav ka kindlaksmääratud elukohas elades. Tema lähedased (10-aastane tütar, isa ja õde) elavad Eestis, tal on elukoht Eestis. Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-2-16 (p 16), et Euroopa Liidu Kohtu praktika direktiivi 2003/109/EÜ art 12 tõlgendamisel kohaselt võib avaliku korra või julgeoleku kaalutlustel meetmeid võtta üksnes siis, kui pärast seda, kui pädevad riigisisesed asutused on üksikjuhtumit hinnanud, on tõendatud, et asjaomase üksikisiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi – siinsel juhul ei ole sellist kontrolli tehtud.
Politsei- ja Piirivalveamet palub jätta määruskaebus rahuldamata.
PPA ja kohus on põgenemisohtu piisavalt põhjendanud. Puudutatud isik ei ole välja toonud, milliste isikust tulenevate asjaoludega ei ole kohus ja PPA arvestanud. Samuti pole välja toodud, mida isik on teinud endale reisidokumendi hankimiseks. PPA on võimaldanud isikul kasutada internetiga mobiiltelefoni, mille kaudu on tal võimalus kiirendada dokumenteerimise protsessi, broneerides endale VF saatkonna e-süsteemis aja dokumendi vormistamiseks. Isik keeldub koostööst PPA-ga. Kinnipidamise aeg ei ületa maksimaalset lubatud kestust. Asjaolu, et isikul on Eestis olemas elukoht ning lähedased pereliikmed, ei tähenda, et ta on muutunud õiguskuulekaks. Isiku varasem käitumine kinnitab pigem, et sotsiaalne tugivõrgustik, kindel elukoht ja lapse olemasolu ei ole taganud tema õiguskuulekat käitumist. Isik ei ole varasemate tegudega näidanud üles hoolivust ega tahet hoolitseda oma lapse eest. Isikut ei ole KPK-s viibitud aja jooksul külastanud ükski tema pereliige. Tähtajalise elamisloaga anti isikule võimalus end tõestada seaduskuuleka inimesena. Isik jätkas kuritegude toimepanemist. Isiku soovimatus taotleda dokumenti nii vanglas kui ka KPK-s viitab sellele, et ta ei soovi täita lahkumiskohustust ning võib asuda end riigi sees varjama, takistades väljasaatmismenetluse lõpuleviimist. Isik on varem kohtuistungil öelnud, et ta ei taotle dokumente, kuna seda tehes saadetakse ta Venemaale välja. Isik on keeldunud PPA-ga dokumenteerimise eesmärgil koostöö tegemisest (05.09.2024 seisuga). PPA esitas päringu saatkonnale 02.07.2024 (lisaks kirjalikud meeldetuletused 30.07.2024, 03.09.2024 ning telefonikõned), millele ei ole 05.09.2024 seisuga vastust laekunud. Isik on öelnud, et Venemaale ta ei lahku ning ta võttis ise ühendust VF Suursaatkonnaga, et nad ei annaks PPA-le andmeid selle kohta, et talle on väljastatud VF kodaniku pass. Puudutatud isiku säärane käitumine näitab, et tal puudub motivatsioon lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ja ta on valmis astuma samme, et takistada dokumenteerimise protsessi. Kuigi halduskohus pole seda välja toonud, leiab PPA, et kohaldatav on ka VSS § 23 lg 1 p 2. Isik ei aita kaasa oma reisidokumendi taotlemisele (VSS § 264), kuna on keeldunud PPA-ga koostööst, ega ole iseseisvalt pöördunud VF saatkonna poole dokumendi saamiseks ja annab vastuolulisi ütlusi. Isikule on korduvalt selgitatud, et iseseisvalt dokumendi taotlemine kiirendab tema väljasaatmise protsessi.
3(5)
3-23-2681
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, ja eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib. VSS § 23 lg 11 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on loetletud VSS §-s 68.
9.Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne VSS §-s 68 nimetatud asjaolu tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seejuures võib arvesse võtta ka minevikusündmusi ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19). Arvestada tuleb ka põgenemisohtu maandavaid tegureid, samuti hinnata isiku kuriteo toimepanemise järgset käitumist.
10.Halduskohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esineb puudutatud isiku põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS § 68 p-des 4 ja 6 nimetatud ning konkreetset juhtumit ja isikut iseloomustavate asjaoludega). Puudutatud isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud vangistus, s.o esineb VSS § 68 p-s 4 nimetatud alus. Asja materjalidest nähtuvalt oli puudutatud isikul Eestis alaline elamisluba (alates 01.06.2006 kehtiva VMS kohaselt pikaajalise elaniku elamisluba), mille PPA tunnistas 13.08.2020 otsusega kehtetuks. Puudutatud isik taotles tähtajalist elamisluba, mille PPA väljastas 09.09.2020 kehtivusega kuni 09.09.2025. PPA tunnistas 11.10.2023 otsusega puudutatud isiku tähtajalise elamisloa kehtetuks ja tegi ettekirjutuse lahkuda Venemaale. PPA taotluse kohaselt on isikule korduvalt selgitatud, et vanglast vabanedes puudub tal seaduslik alus Eestis viibimiseks ning dokumendi puudumisel paigutatakse ta KPK-sse, kuid isik on keeldunud taotlemast Venemaale tagasipöördumiseks vajalikke dokumente. Isik on põhjendanud seda asjaoluga, et ta ei soovi Venemaale saatmist. PPA on andnud puudutatud isikule võimaluse broneerida endale VF suursaatkonna elektroonilises süsteemis aeg, et taotleda VF reisidokumenti, kuid isik ei ole enda dokumenteerimisega tegelema hakanud. PPA viimase vastuse andmetel on isik pöördunud VF saatkonna poole eesmärgiga takistada PPA ja VF saatkonna suhtlust tema dokumenteerimisel. Seega saab puudutatud isiku ütlustest, hoiakutest ja käitumisest järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning esineb ka VSS § 68 p-s 6 nimetatud alus.
11.Eeltoodud asjaolud viitavad ohule, et KPK-st vabanemise korral ei oleks puudutatud isik PPA-le kättesaadav ega aitaks kaasa enda väljasaatmisele. Puudutatud isiku varasem käitumine näitab samuti soovimatust või võimetust järgida kehtestatud õigusakte. Puudutatud isikut ei ole varem motiveerinud õiguspäraselt käituma ka lapse sünd ega asjaolu, et katseajal süüteo toimepanemine toob kaasa varasema vanglakaristuse täitmisele pööramise (vt PPA 11.10.2023 otsuses toodud asjaolud puudutatud isikute süütegude ja karistuste kohta). Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et puudutatud isik ei asuks vabaduses viibides vabatahtlikult korraldama enda lahkumist Venemaale, sh ei pöörduks ise reisidokumendi taotlemiseks VF suursaatkonda. Tartu Halduskohus on puudutatud isiku kaebuse tähtajalise elamisloa vaidluses haldusasjas nr 3-23-2308 tagastanud ja sellekohane määrus on nüüdseks jõustunud, mis tõenäoliselt vähendab veelgi isiku motivatsiooni aidata kaasa enda Venemaale väljasaatmise korraldamisele. Eelneva poolt räägib ka puudutatud isiku haldusasjas nr 3-24-668 esitatud nõue väljastada talle ajutine dokument, tähtajaline elamisluba vm dokument, et ta saaks viibida Eesti Vabariigi 4(5)
3-23-2681 territooriumil, ning soov loobuda VF kodakondsusest. Ka haldusasjas nr 3-24-668 on menetlus jõustunud määrusega lõppenud 03.05.2024. Seega ei ole ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaks aluse muuta kohtute varasemaid hinnanguid puudutatud isiku põgenemise ohule.
12.Halduskohus on loa andmisel õigesti tuginenud ka VSS § 23 lg 1 p-le 3. VSS § 23 lg 1 ple 3 tuginemine eeldab mh seda, et isik ei aita kaasa endale dokumentidele hankimisel (vrd Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isikul ei ole Venemaale väljasaatmiseks vajalikke reisidokumente. Isik ei ole teinud PPA-ga koostööd dokumentide hankimiseks. Vastupidi, isik on pöördunud VF saatkonna poole eesmärgiga takistada PPA ja VF saatkonna suhtlust tema dokumenteerimisel. PPA on seejuures isikule selgitanud, et tema väljasaatmise kiirem korraldamine oleks võimalik, kui isik esitaks ise Venemaale taotluse tagasipöördumistunnistuse saamiseks.
13.Puudutatud isik lähtub ebaõigest eeldusest, et tal on õigus jääda Eestisse elama ja tema väljasaatmise ettevalmistamine rikub tema seda õigust. Küsimus, kas isik saab jääda Eestisse elama, kuulus lahendamisele tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise vaidluses haldusasjas nr 3-23-2308, mis lõppes 03.05.2024 jõustunud lahendiga puudutatud isikule edutult. Seetõttu on asjakohatu väide, et PPA ja kohus ei ole kaalunud, kas isiku käitumine kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu, mis kahjustab mõnd ühiskonna põhihuvi.
14.Puudutatud isiku kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi kaalutlust (nt tervis või turvalisus), mis seda hinnangut kummutaks. Vaidlustatud määrusega ei ole ületatud kinnipidamise maksimaalset lubatud pikkust (VSS § 25 lg 2). PPA on aktiivselt suhelnud VF saatkonnaga, s.o teinud kohaseid jõupingutusi puudutatud isiku dokumenteerimiseks. Sellest järeldub, et väljasaatmismenetluses ei ole põhjendamatut, Eesti riigist tingitud viivitust. Puudutatud isiku põgenemise ohu tõttu ei ole VSS § 10 lg-s 2 nimetatud leebemad järelevalvemeetmed lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks piisavalt tõhusad. Põgenemise ohtu ei maanda piisavalt ka see, et puudutatud isikul oli vanglast vabanemise aja seisuga (s.o 29.11.2023) põhimõtteliselt olemas elukoht Kohtla-Järvel ühiselamus; isiku väitel on tema elukaaslane kinnitanud, et puudutatud isik võib elada tema juures; ning tal on Eestis sugulasi. Asja materjalide põhjal saab järeldada, et puudutatud isiku suhted oma isa ja õega ei ole lähedased. Puudutatud isik ei ole seni osalenud oma lapse (10-aastane tütar) kasvatamises ega tema eest hoolitsemises. PPA andmetel ei ole ükski lähedane puudutatud isikut KPK-s viibimise ajal külastanud. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isiku KPK-s kinnipidamine ei ole tema karistamine, vaid selle eesmärk on tagada lahkumisettekirjutuse tõhus täitmine.
15.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 01.08.2024 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.