Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk 12.12.2023, Tartu 3-23-2681 Politseija Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 29.11.2023. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Puudutatud isik ‒ X Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta Xi määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.11.2023. a määrus muutmata.
3.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 27.11.2023 Tartu Halduskohtule taotluse Xi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 alusel. PPA põhjendas taotlust järgmiselt.
1.1.X sündis xx.xx.xxxx Eestis, Narva linnas. Ta on rahvuselt venelane ning Vene Föderatsiooni kodanik. X vabaneb 29.11.2023 Viru Vanglast talle Viru Maakohtu 14.04.2023 kohtuotsusega nr xxx määratud karistuse kandmisest. Xil puudub pärast vangistustest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA 13.08.2020. a otsusega nr 15.3-3.4/447-9 tunnistati Xile antud pikaajalise elaniku elamisluba nr EL39V000865 kehtetuks välismaalaste seaduse (VMS) § 241 lg 1 p 2 (oht avalikule korrale või riigi julgeolekule) alusel. PPA märkis otsuses, et kui isik taotleb tähtajalist elamisluba ja saab selle, kuid jätkab kuritegude toimepanemist, säilib PPA-l võimalus tunnistada tulevikus kehtetuks ka isiku tähtajaline elamisluba ning saata ta riigist välja kodakondsusjärgsesse riiki. Isik jätkas kuritegude
toimepanemist ning PPA 11.10.2023. a otsusega nr 15.3-3.4/1061-1 tunnistati talle antud tähtajaline elamisluba nr 1052173421/TE VMS § 135 lg 2 p 3 (oht avalikule korrale või riigi julgeolekule) alusel kehtetuks alates 01.10.2023. Sama otsusega tehti Xile ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele tema kinnipidamisasutusest vabanemisel. Samuti kohaldati tema suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
1.2.Isiku kinnipidamiseks esinevad VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alused - esineb põgenemisoht, isik ei täida kaasaaitamiskohustust ja tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. X on toimepandud süütegude eest üheksal korral kriminaalkorras karistatud ning viiel korral kandnud vanglakaristust. Isik on toime pannud varavastaseid kuritegusid (peamiselt vargused), samuti on ta kasutanud füüsilist vägivalda ning ähvardanud tapmise ja kehavigastuste tekitamisega oma lähedasi. 2020. a kehtestati talle lähenemiskeeld endise elukaaslase suhtes. Väärtegude eest on isikut karistatud kaheksal korral. Xil puudub kehtiv reisidokument. X keeldus vanglas tagasipöördumistunnistuse saamiseks taotlust esitamast. Isik põhjendas seda sellega, et ta soovib ise peale vabanemist Vene Föderatsiooni saatkonda minna ja passi taotleda. Isik esitas 30.10.2023 PPA-le vaide elamisloa andmisest keeldumise ja lahkumisettekirjutuse otsuse peale. See näitab, et isik soovib pikendada Eestis viibimise aega ja kõrvale hoiduda lahkumiskohustusest. PPA hinnangul annab isiku käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma.
1.3.X esitas 16.10.2023 taotluse abi saamiseks seoses transpordiga Venemaale ning Venemaal elamiseks rahalise toetuse saamiseks. PPA võtab arvesse isiku sooviavaldust saada toetust riigist lahkumiseks, kuid ilma reisidokumendita ei ole võimalik isikut Eestist välja saata.
1.4.PPA hinnangul kaalub isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine üles isiku õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. Xi lähivõrgustikku kuuluvad isa, õde ja tütar (10-aastane). Kogu isiku vangistuse jooksul ei ole isiku lähedased temaga kokkusaamistel käinud. Endise elukaaslase 19.09.2023 PPA-le saadetud vastuse kohaselt ei ole tema ja Xi vahel mitte mingisuguseid suhteid. Tütre kasvatamisel X ei osale. Suhted tütrega on muidu normaalsed.
1.5.Xi osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel. Kuna X on riigi usaldust juba korduvalt kuritarvitanud, kahaneb tema uute lubaduste usaldusväärsus. Vanglast vabanedes on isikul kindel elukoht Järve ühiselamus (Kohtla-Järve, Põhja allee 9). Isiku vabanemisel puuduvad tal piisavad rahalised vahendid, et vabaduses viibides toime tulla ja iseseisvalt dokumente taotleda. Arvestades isiku varasemaid kriminaalseid käitumismustreid, kriminaalseid tegusid katseaja jooksul ning soovimatust täita kaasaaitamiskohustust, võib isik vabaduses viibides raskendada menetluse läbiviimist.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 29.11.2023. a määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks nädalaks. Halduskohus nõustus PPA põhjendustega ja leidis, et puudutatud isiku käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Kohus nõustus, et praegusel juhul ei oleks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Halduskohus asus seisukohale, et isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud ja proportsionaalne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Puudutatud isik esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 29.11.2023. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata. Puudutatud isik rõhutab, et ta on sündinud Eestis ja terve elu siin elanud, kõik tema sugulased elavad Eestis. Tal on alaealine tütar, kes on Eesti kodanik. Isik ei ole kunagi riigist lahkunud ega ole olnud tagaotsitav. Isik palus kinnipidamise otsus ümber vaadata ja anda talle võimalus viibida vabaduses oma perekonnaga. Puudutatud isik lisas, et ta on valmis täitma igasuguseid PPA nõudeid ja soovib esitada dokumendid elamisloa saamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmisel, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebus on esitatud tähtaegselt ning vastab seaduses sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Halduskohus andis PPA taotluse alusel loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 1, 2, 3 alusel. Nimetatud sätete kohaselt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, eelkõige juhul kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).
7.VSS § 23 lg 1 p 1 kohaldamise aluseks olevat põgenemisohtu on puudutatud isiku puhul põhjendatud VSS § 68 p-des 4 ja 6 märgitud asjaoludega, s.o välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), ning välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Isiku põgenemise ohtu ei saa järeldada vaid VSS §-s 68 sätestatud asjaolude esinemisest. Põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ja hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu 05.12.2022. a määrus asjas nr 3-20-2004, p 18.5).
8.Vaidlust ei ole selles, et Xi on korduvalt karistatud vangistusega. PPA taotlusele lisatud kirjavahetusest Viru Vanglaga nähtub, et X keeldus vanglas viibides tagasipöördumistunnistuse saamiseks taotlust esitamast. Isik selgitas, et tema soovib taotleda ainult Venemaa Föderatsiooni passi. Xile pakuti võimalust täita passi taotlusankeedid, kuid isik keeldus ja põhjendas, et ta soovib peale vabanemist ise minna Venemaa Föderatsiooni saatkonda ja seal taotluse esitada. Isik esitas 30.10.2023 PPA-le vaide elamisloa andmisest keeldumise ja lahkumisettekirjutuse otsuse peale. PPA hinnangul annab isiku käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi ta iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda.
9.Kuigi X on esitanud taotluse riigist lahkumiseks toetuse saamiseks, on ta PPA-le elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses selgesõnaliselt väljendanud, et ta soovib jääda Eestisse. Haldusmenetluses elamisloa kehtetuks tunnistamisele esitatud vastuväidetes (PPA
11.10.2023. a otsuse p 13) ja PPA 11.10.2023. a otsuse peale 30.10.2023 esitatud vaides (PPA taotluse lisa 6) rõhutas isik, et ta soovib jääda elama Eestisse. Ta on siin sündinud ja Eesti on ta ainus kodumaa. Siin on ta pere ja 10-aastane laps. Ka ülejäänud sugulased - isa, õde ja teised sugulased. Eestis on maetud ema ja vanaema. X palus anda talle viimane võimalus Eestisse jääda. Isik rõhutas enda veendumust, et tal on õigus Eestisse jääda ja väljasaatmine rikub tema põhiõigusi perekonnaelu ja vabaduse kaitsele. Samasisulised vastuväited esitas X ka PPA 11.10.2023. a otsuse peale Tartu Halduskohtule 17.10.2023 esitatud kaebuses (haldusasi nr 323-2308).
10.Isik kinnitas 29.11.2023 halduskohtu istungil, et ta tahab vabaduses taotleda endale passi ja siis ise sõita Venemaale. Isik kinnitas samal päeval vahetult enne kohtuistungit ka PPA-le, et ta on nõus kohe pärast vabanemist endale ise dokumendi taotlema ja PPA otsuse alusel Eestist lahkuma (29.11.2023 halduskohtule esitatud PPA küsitluse protokoll, p-d 3 ja 7). Halduskohus sellele tähelepanu pööranud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kuna ka väljasaatmisega nõustumist väljendades jäi isik kindlaks soovile ise vabaduses reisidokumenti taotleda ja ise riigist lahkuda, siis kinnitab isiku öeldu pigem siiski soovi vältida enda väljasaatmist ja ei anna alust muuta isiku väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidumise tõenäosusele PPA ja halduskohtu antud hinnangut.
11.PPA taotles isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ka VSS § 23 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel väljasaatmiseks vajalike dokumentide puudumise ja isikupoolse kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Halduskohus nõustus selles osas PPA põhjendustega. Ringkonnakohtu hinnangul on nende aluste kohaldamine piisavalt põhjendatud. PPA on tõendanud, et isik ei ole astunud samme selleks, et vajalikke dokumente saada ja on jätnud kaasaaitamiskohustuse täitmata.
12.PPA taotluses, et Xi osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel. Kuna X on riigi usaldust juba korduvalt kuritarvitanud, kahaneb tema uute lubaduste usaldusväärsus. Halduskohus nõustus PPA-ga ja leidis, et isikul puuduvad Eestis ka majanduslikud ja sotsiaalsed seosed, mis annaks alust arvata, et ta on vabaduses viibides kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole praegusel juhul isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017. a määrus asjas nr 3-31-93-16, p 12). Isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine saaks olla tõhus üksnes juhul, kui isiku varasema käitumise põhjal on piisavalt alus eeldada, et ta kohaldatavaid järelevalvemeetmeid ka päriselt järgib. Kuna isik on oma käitumisega (süütegude toimepanemine, sh katseajal) näidanud, et ta suhtub kehtivasse õiguskorda ükskõikselt ja ei ole suutnud seni enda käitumist muuta, vähendab see usaldust, et isik enda lubadusi peab ja on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. X kinnitas määruskaebuses, et ta on valmis täitma igasuguseid PPA nõudeid. Üksnes isiku lubadus nõudeid täita ei anna olukorras, kus isiku väljasaatmisest kõrvalehoidumise tõenäosus on piisavalt suur, alust halduskohtu seisukohta leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise osas ümber hinnata.
13.Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamisega kaasnev vabaduspõhiõiguse ja perekonnaelu põhiõiguse riive on proportsionaalne taotletava eesmärgi (tagada kaasaaitamiskohustuse täitmine ja isiku kättesaadavus väljasaatmismenetluses) suhtes.
14.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
15.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.