Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X (sünd 10.11.1988) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet
Menetlusosalised
Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X (sünd 10.11.1988) Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, videoistungil 29.11.2023
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ja anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks nädalaks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK
1.29.11.2023 vabanes Viru Vanglast Vene Föderatsiooni kodanik X (sünd 10.11.1988) temale Viru Maakohtu 14.04.2023 kohtuotsusega nr 1-23-524 määratud karistuse kandmisest. X ́il puudub peale vangistustest vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. PPA otsusega 11.10.2023 nr 15.3-3.4/1061-1 tunnistati X antud tähtajaline elamisluba nr 1052173421/TE kehtetuks alates 01.10.2023 VMS § 135 lg 2 p 3 (oht avalikule korrale või riigi julgeolekule) alusel. Sama otsusega tehti X ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele tema kinnipidamisasutusest vabanemisel ja kohaldada sissesõidukeeld 3 (kolmeks) aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. X on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks peale vangistusest vabanemist. PPA on seisukohal, et X osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma
3-23-2681 varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust. Kuna X on riigi usaldust juba korduvalt kuritarvitanud, kahaneb tema uute lubaduste usaldusväärsus. X on toime pannud kuritegusid juba sellest ajast, kui ta oli alaealine, nimelt 14- aastane. Teda on korduvalt karistatud narkootikumide tarvitamise eest. Ta ei ole oma 34 Eestis elatud aastaga üritanud sulanduda ühiskonda, õppida riigikeelt, taotleda Eesti kodakondsust. PPA 13.08.2020 a. otsusega 15.3-3.4/447-9 tunnistati X antud pikaajalise elaniku elamisluba nr EL39V000865 kehtetuks VMS § 241 lg 1 p 2 alusel ja tõi välja et kui isik taotleb tähtajalist elamisluba ja saab selle, kuid jätkab kuritegude toimepanemist, säilib PPA-l võimalus tunnistada tulevikus kehtetuks ka isiku tähtajaline elamisluba ning saata ta riigist välja kodakondsusjärgsesse riiki. X jätkas aga kuritegusid ning PPA otsusega 11.10.2023 nr 15.3-3.4/1061-1 tunnistati X antud tähtajaline elamisluba nr 1052173421/TE kehtetuks alates 01.10.2023 VMS § 135 lg 2 p 3. PPA võtab arvesse, et peale vanglast vabanemist on isikul kindel elukoht – Järve ühiselamu, aadressil X , mille juhatuse liige on andnud nõusoleku isiku elama asumisega antud aadressile. PPA võtab arvesse, et kogu isiku vangistuse jooksul ei ole isiku tütar ega keegi teine lähedane isikuga kokkusaamistel käinud. Isiku vabanemisel puuduvad tal piisavad rahalised vahendid, et vabaduses viibides toime tulla ja iseseisvalt oma dokumente taotleda. X on avaldanud soovi ise pöörduda Vene Föderatsiooni saatkonda ja taotleda omale pass, samuti tahab isik aega veeta oma tütrega nii palju kui on võimalik veel Eestis. Lisaks on X esitanud 30.10.2023 PPA-le vaide seoses tema elamisloa andmisest keeldumise ja lahkumisettekirjutuse otsusele. See näitab, et isik soovib pikendada Eestis viibimise aega ja kõrvale hoiduda lahkumiskohustusest. Arvestades isiku varasemaid kriminaalseid käitumismustreid, kriminaalseid tegusid katseaja jooksul ning soovimatust täita kaasaaitamis kohustust võib isik vabaduses viibides raskendada asjakohase menetluse läbiviimist, sh vajalike reisidokumentide hankimist, ei pea PPA võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt taotleb PPA Tartu Halduskohtult luba Xi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
3.PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused.
4.Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused.
2(5)
3-23-2681
5.Kuna PPA otsusega 11.10.2023 nr 15.3-3.4/1061-1 tunnistati X antud tähtajaline elamisluba nr 1052173421/TE kehtetuks alates 01.10.2023 VMS § 135 lg 2 p 3 (oht avalikule korrale või riigi julgeolekule) alusel. Sama otsusega tehti X ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele tema kinnipidamisasutusest vabanemisel ja kohaldada sissesõidukeeld 3 (kolmeks) aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest, siis puudub isikul Eestis viibimiseks õiguslik alus.
6.Eestis viibimise õiguslikku alust ei tingi eelnimetatud PPA otsusega seonduv kohtuvaidlus, s.o haldusasi nr 3-23-2308, kuivõrd PPA otsuse kehtivust ei ole peatatud. Seega puudub X hetkel seaduslik alus riigis viibimiseks.
7.Kohus ei kontrolli isiku väljasaatmise eesmärgil kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmisel PPA 11.10.2023 otsuse nr 15.33.4/1061-1 sisulist õiguspärasust, sest see pole käesoleva haldusasjas vaidluse esemeks.
8.X peeti 29.11.2023 kinni VSS § 23 lg 1 p-de 1-3 alusel ning tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Seega on isik väljasaadetav.
9.VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on lubatud eelkõige siis, kui esineb välismaalase põgenemise oht, välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib (punktid 1-3). Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
10.PPA taotleb seega isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kõigil kolmel VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. Kohtupraktikas on selgitatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel ning kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-52-14, p 14).
11.VSS § 23 lg 1 sätestab, et PPA taotleb halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
12.Kõik eeltoodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. VSS § 23 lg 11 3(5)
3-23-2681 sätestab, et halduskohus annab loa väljasaadetava kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
13.PPA on leidnud, et VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Vaidlust ei ole selles, et X on üheksal korral kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest ning 5 korral kandnud vanglakaristust. PPA rõhutab, et isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel ei tugine PPA ainuüksi isiku karistatuse faktile, vaid kõikidele isikuga seonduvatele asjaoludele kogumis. Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le ja kohtule aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda.
14.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Politseija Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust. X puudub kehtiv reisidokument.
15.Haldusasja materjalidest sh kirjavahetusest Viru Vanglaga nähtub, et X ei ole nõus esitama taotlust tagasipöördumisetunnistuse saamiseks, isikule selgitati korduvalt, et vabanedes puudub tal viibimisalus Eestis ja isik paigutatakse dokumendi puudumisel KPK-sse, kuid isik ikkagi keeldus täitmast tagasipöördumistunnistust. X põhjendas seda sellega, et ta soovib ise peale vabanemist Vene Föderatsiooni saatkonda minna ja seal taotlus esitada. Antud olukord näitab isiku soovimatust lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ja soovimatus teha PPA-ga koostööd.
16.16.10.2023 esitas X AMIF taotluse, kus ta palub abi seoses transpordiga Venemaale ning lisaks rahalist toestust Venemaal elamiseks. Kohus võtab arvesse isiku sooviavalduse saada toetust riigist lahkumiseks, kuid ilma reisidokumendita ei ole võimalik isikut Eesti Vabariigist välja saata. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta ettekirjutuse täitmisest. Kohus nõustub PPAga, et selline isiku käitumine annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Kuna käesoleval hetkel puudub X kehtiv reisidokument, siis puudub ka PPA-l võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul.
17.VSS § 23 lg-st 11 tulenevalt annab halduskohus loa väljasaadetava kinnipidamiseks kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatavad abinõud on sätestatud VSS § 10 lg-s 2.
18.Kohus nõustub PPA-ga, et praegusel juhul ei oleks VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Isikul puuduvad Eestis majanduslikud ja sotsiaalsed seosed, mis annaks alust arvata, et ta on ka vabaduses kättesaadav väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. elamiskoht, kus elamiseks saaks isikut kohustada ning sealt registreerumisele ilmuma. On ka ilmne, et isiku eesmärk ei ole enda elu Eestis sisse seada. Isikul puudub reisidokument, mistõttu ei oleks dokumentide hoiulevõtt (VSS § 10 lg 2 p 6) leebema abinõuna kohaldatav.
4(5)
3-23-2681
19.Eelnevat arvestades on isiku kinnipidamine ja paigutamine kinnipidamiskeskusesse kohtu hinnangul põhjendatud ning proportsionaalne. Menetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid kinnipidamise ja paigutamise, sh tema terviseseisundist või turvalisusest tulenevalt. Väljasaatmist ei ole praeguseks selgunud asjaoludel põhjust pidada ka võimatuks (VSS § 14 lg 4 p 2). Kohus selgitab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad, sh kui ilmneb, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on tõhus ja võimalik, või selguvad muud asjaolud (nt tervisega seoses), mis välistavad isiku hoidmise kinnipidamiskeskuses, ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses ja ta tuleb viivituseta vabastada.
20.Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada ja anda luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks nädalaks.
(alllkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.