Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

3-23-2681

taotluse

pikendada

luba

X

Xl puudub pärast vanglast vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1–3 sätestatud kinnipidamise alused ning põgenemise oht VSS § 68 p-de 4 ja 6 järgi. X on kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Tema eelnev käitumine näitab ükskõikset suhtumist õiguskorda ja annab aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida ta vabatahtlikult lahkumiskohustust. Xst lähtub oht avalikule korrale. Ta on korduvalt pannud toime varavastaseid kuritegusid ning kasutanud füüsilist vägivalda, sh ähvardanud oma lähedasi tapmise ja kehavigastuste tekitamisega. Xl puudub kehtiv reisidokument ja ta ei ole nõus esitama taotlust tagasipöördumistunnistuse saamiseks. X selgitas, et ta soovib pärast vanglast vabanemist ise minna Venemaa saatkonda passi taotlema, kuid asjaolud näitavad puudutatud isiku soovimatust lahkuda kodakondsuse järgsesse riiki ja teha PPA-ga koostööd. Reisidokumendita ei ole võimalik puudutatud isikut Eestist välja saata. X sõnul ei soovi ta Eestist lahkuda, sest ta on siin sündinud ja tal on siin alaealine laps. Sellest saab järeldada, et vabaduses viibides ei pruugi isik ise hankida väljasaatmiseks vajalikke dokumente ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Avalik huvi kaalub üles puudutatud isiku õiguste riive. X lähivõrgustikku kuuluvad isa, õde ja alaealine tütar. Venemaal viibides saab X suhtlus pereliikmetega jätkuda samamoodi, nagu vangistuse ajal. Lähedastega suhtlemiseks saab kasutada telefoni või erinevaid sotsiaalmeedia platvorme. Lähedased saavad külastada X Venemaal. X on korduvalt karistatud mh narkootikumide tarvitamise eest. Ta ei ole 34 aastaga üritanud sulanduda Eesti ühiskonda, õppida riigikeelt või taotleda Eesti kodakondsust. Pärast vanglast vabanemist on puudutatud isikul olemas elukoht Kohtla-Järvel ühiselamus, kuid tal puuduvad piisavad rahalised vahendid, et tulla vabaduses viibides ise toime ja taotleda endale ise reisidokumente. X on varem eiranud katseajal kriminaalhoolduse kontrollinõudeid, olles teadlik, et see toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise, s.t teda ei motiveeri õiguskuulekalt käituma isegi reaalse vangistuse oht. Seega pole leebemate järelevalvemeetmetega võimalik tulemuslikult tagada X lahkumiskohustuse täitmist. PPA esitas 05.12.2023 Venemaale puudutatud isiku tagasivõtmise taotluse ja vastust võib oodata umbes 2 kuu jooksul. Puudutatud isik võiks ise võtta ühendust Venemaa saatkonnaga või paluda PPA-l viia end sinna dokumente taotlema. Isikule on pakutud võimalust viia ta saatkonda dokumente taotlema, kuid ta on sellest keeldunud.

3-23-2681 dokumenteerimine ja väljasaatmismenetluse lõpule viimine. Isikut ei ole praegu võimalik Venemaale välja saata, sest tal puudub kehtiv reisidokument. Pole teada, et väljasaatmiseks oleks muid takistusi. VSS § 23 lg 1 p-d 1, 2 ja 3 võimaldavad välismaalast kinni pidada, kui esineb põgenemise oht, kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib. Põgenemise ohu sisustamisel tugineb PPA VSS § 68 p-dele 4 ja 6. Nende kohaselt esineb põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), samuti juhul, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või see järeldub tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Põgenemise ohu kindlakstegemiseks hinnatakse ka muid isikut ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. See on prognoosotsus, mis peab põhinema isikuga seotud objektiivsetel asjaoludel. Puudutatud isiku puhul esineb põgenemise oht, tulenevalt tema õigusrikkumistest ja nendega seotud käitumismustrist. Tegemist ei ole uue karistamisega varasemate kuritegude eest, kuid põgenemise ohu prognoosimisel on põhjendatud võtta arvesse isiku varasemat käitumist. Puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmismenetluse toiminguteks kättesaadav ja võib asuda ennast varjama või enda väljasaatmist takistama. PPA taotluses toodud asjaoludest nähtub, et reaalse vangistuse oht ei ole varem motiveerinud puudutatud isikut õiguskuulekale käitumisele. Tema varasem käitumine viitab pigem hoolimatule suhtumisele oma kohustustesse. Kuigi puudutatud isikul on laps, on PPA välja selgitanud, et ta ei ole osalenud lapse kasvatamises. Puuduvad andmed, et puudutatud isikul oleks muid tugevaid lähisuhteid. Kokkuvõttes on põhjendatud kahtlus, et puudutatud isik ei suuda vabaduses viibides järgida järelevalvemeetmeid ja olla PPA ametnikele kättesaadav. Põgenemise oht ei pea tähendama ohtu, et isik põgeneb välisriiki. Põgenemise ohu olemasolu ei eelda ka, et isikul on reaalsed võimalused end pikemat aega PPA eest varjata. Põgenemine VSS-i tähenduses võib tähendada lihtsalt seda, et isik ei ole edasiste väljasaatmistoimingute tegemiseks vajalikul ajal kättesaadav ning hoiab kõrvale koostööst enda väljasaatmisele kaasa aitamisel. Puudutatud isik on väljendanud, et ei soovi lahkuda Venemaale või taotleda endale tagasipöördumistunnistust. Seda kinnitas ta mh kohtuistungil ja möönis, et ta ei taotle dokumente, kuna seda tehes saadetakse ta Venemaale. Tähelepanuta tuleb jätta PPA väited isiku ohtlikkusest avalikule korrale, sest väljasaadetavat võib kinnipidamiskeskusse paigutada üksnes väljasaatmise, mitte avaliku korra tagamise eesmärgil. Isiku tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele (VSS § 23 lg 1 p 3) võib isiku kinnipidamisel tugineda siis, kui isik ei aita nende dokumentide hankimisele kaasa. See eeldus on täidetud. PPA on esitanud Venemaale tagasivõtutaotluse. VSS § 264 lg 1 p 3 kohaselt on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. PPA on ära näidanud, et puudutatud isik ole nõus taotlema endale tagasipöördumistunnistust. Seda kinnitas ka puudutatud isik ise. Kaasaaitamiskohustuse rikkumine (VSS § 23 lg 1 p 2) peab seisnema muus kui väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele kaasa aitamata jätmises. PPA taotluses ei ole esitatud põhjendusi, mis seostuksid muude, sh VSS § 264 p-des 1, 2 või 4 nimetatud kaasaaitamiskohustuste täitmata jätmisega (s.o kohustus anda suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi; esitada tähtsust omavad andmed ja dokumendid; aidata kaasa isiku tuvastamisele ja kontrollimisele). Pigem nähtub puudutatud isiku selgitustest, et ta on teinud muus osas PPA-ga koostööd. Pelgalt isiku väitest, et ta ei soovi Eestist lahkuda, ei saa järeldada kaasaaitamiskohustuse rikkumist. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ohu tõttu tõhusad. Puudutatud isik on varem näidanud, et ta ei järgi kohtulahendist tulenevaid kohustusi. Ka tema selgelt väljendatud soov 3(6)

3-23-2681 Eestist mitte lahkuda viitab sellele, et vabaduses viibides ei ole tal motivatsiooni korraldada enda Eestist lahkumist ja hankida reisidokumenti. On usutav, et ta asub end varjama ja püüab leida võimalusi Eestis ebaseaduslikult viibimise jätkamiseks. Kuna puudutatud isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda hoiule võtta. Kuna isikut on praeguseks kinni peetud peaaegu 2 nädalat, on tema kinnipidamise pikendamine kuni 4 kuuks VSS § 25 lg 1 alusel võimalik. On usutav, et puudutatud isiku väljasaatmine on aeganõudev, kui Eesti asutused peavad taotlema Venemaalt vajalikke dokumente diplomaatiliste kanalite kaudu. Olemasoleva teabe põhjal ei saa väita, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. PPA-ga koostööd tehes on puudutatud isikul võimalik vabaneda kinnipidamiskeskusest kiiremini. Pole teada ühtki muud puudutatud isikuga seotud kaalukat asjaolu, mis välistaks tema edasise kinnipidamise. Ei nähtu, et isiku kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamist välistavaks asjaoluks ei saa olla soov jääda Eestisse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohtu määrus on õiguspärane. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole karistus, vaid eesmärgipärane ja proportsionaalne meede, tagamaks isiku kättesaadavus väljasaatmismenetluse lõpule viimiseks. Puudutatud isik ei ole kaasa aidanud reisidokumendi saamisele, kuigi PPA on võimaldanud tal kinnipidamiskeskuses kasutada internetiühendusega mobiiltelefoni, millega isik saanuks ise broneerida Venemaa suursaatkonnas aja dokumendi vormistamiseks ja kiirendada menetlust. PPA soovis puudutatud isikuga mh tema dokumenteerimise teemal vestelda, kooskõlas välismaalaste seaduse § 293 lg-ga 2, kuid isik keeldus koostööst ja 12.02.2024 küsitluse protokolli allkirjastamisest. Puudutatud isiku pere ja laps pole teda varem motiveerinud õiguskuulekalt käituma. Ta pole varem soovinud oma lapse eest hoolitseda. Ükski perekonnaliige ei ole puudutatud isikut kinnipidamiskeskuses külastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-2681 kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada siis, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Kinnipidamine on VSS § 23 lg 1 kohaselt lubatud juhul, kui esineb isiku põgenemise oht (p 1), isik ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib (p 3). VSS § 23 lg 11 kohaselt annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks, kui VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega ja igal üksikjuhtumil peab arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

3-23-2681

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.