Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk 12.03.2024, Tartu 3-23-2308 Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 11.10.2023. a otsuse nr 15.3-3.4/1061-1 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 04.03.2024. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja - X
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi määruskaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 04.03.2024. a määrus ja saata asi tagasi samale halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
2.Pikendada kaebajale Tartu Halduskohtu 08.02.2024. a määrusega antud tähtaega ja anda kaebajale kaebuses esinevate võimalike põhjendamispuuduste kõrvaldamiseks aega kuni 03.04.2024.
3.Kohustada Tartu Halduskohut lahendama kaebaja poolt 05.03.2024 esitatud menetlusabi taotlust.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 16.10.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustatakse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 11.10.2023. a otsust nr 15.3-3.4/1061-1. Nimetatud otsusega tunnistati kaebaja tähtajaline elamisluba kehtetuks, tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele tema kinnipidamisasutusest vabanemisel ning kohaldati sissesõidukeeldu Schengeni alasse kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
2.Tartu Halduskohus jättis 08.02.2024. a määrusega Xi kaebuse käiguta ja andis määruse resolutsiooni p 2 sõnastuse kohaselt kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 tööpäeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole esitanud kohtule andmeid riigilõivu tasumise kohta ning kohtule ei nähtu, kaebuselt oleks riigilõiv summas 20 eurot tasutud. Samuti leidis halduskohus, et kaebuses märgitakse kaebuse faktiline põhjendus ja tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt
väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kaebuse faktiliste põhjenduste all mõistetakse muu hulgas kaebaja selgitusi selle kohta, miks ta ei ole nõus vaidlusaluse haldusakti põhjendustega ja resolutsiooniga tervikuna ning peab seda õigusvastaseks ja tema õigusi riivavaks. Kohus selgitas, et kaebajal puudub kohustus põhjendada kaebust õiguslikult ehk teha viited õigusaktidele, kohtupraktikale või õiguskirjandusele. Teisisõnu tuleb kaebajal selgitada kohtule, miks tema arvates tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei ole õige otsus ning missugused faktilised asjaolud takistavad kaebajal kolmandas riigis elamist, aga samuti missugune negatiivne tagajärg võib sellest tekkida kaebajal, tema sugulastel või lähedastel. Võimalusel tuleb kaebajal kinnitada enda väiteid asjakohaste tõenditega või selgitada, kus või kelle käes need tõendid asuvad.
3.X sai halduskohtu 08.02.2024. a määruse eesti keelsena kätte 13.02.2024.
4.14.02.2024 jõuab halduskohtusse kaebaja taotlus, et kohus saadaks 08.02.2024. a määruse talle vene keeles, kuna ta ei oska eesti keelt ning muul viisil ta määrusest tõlget ei saa. Halduskohus laseb määruse vene keelde tõlkida ja X saab selle kätte 21.02.2024.
5.04.03.2024. a määrusega tagastab halduskohus esitatud kaebuse, põhjendades seda järgnevalt. Kaebaja sai puuduste kõrvaldamise määruse isiklikult kätte 13.02.2024. Viimane päev puuduste määrust täita oli 28.02.2024. Kohus hoiatas kaebajat, et kui kaebaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, on halduskohtul õigus kaebus määrusega selle esitajale tagastada. Kaebaja ei täitnud 08.02.2024. a määrust, mistõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel (kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist).
6.05.03.2024 esitas kaebaja avalduse Tartu Halduskohtule, milles taotleb muuhulgas asja menetlusse võtmist ning tema vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna kaebajal puudub sissetulek ning ka vajalik rahaliste vahendite miinimum Kinnipidamiskeskuses pika aja jooksul viibimise tõttu.
7.Tartu Halduskohtu 04.03.2024. a määruse koos selle venekeelse tõlkega sai kaebaja kätte 07.03.2024.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.08.03.2024 jõuab Tartu Ringkonnakohusse Xi avaldus, mis on adresseeritud Tartu Ringkonnakohtule ja milles on kirjas asja number 3-23-2308. Avalduse sisu kohaselt esitas kaebaja 04.03.2024 kaebuse palvega ennistada möödalastud tähtaeg. Kohus ei selgitanud edasikaebetähtaja ennistamise mõjuvaid põhjuseid. Lisaks viibin ajutise kinnipidamise keskuses, mul on tõendatud terviseprobleemid ja nimelt südame veresoonkonnaga, millele olen korduvalt tähelepanu pööranud, lisaks on mulle korduvalt välja kutsutud kiirabi. Päevadel, kui pidin kirjutama kaebust kohtusse, tundsin ennast äärmiselt halvasti ja füüsiliselt ei suutnud kaebust kohtusse kirjutada. Seoses sellega palun ennistada möödalastud edasikaebetähtaeg ja võtta kaebus läbivaatamiseks vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodust lähtudes ringkonnakohus tõlgendab, et kaebaja 08.03.2024. a avaldus (allkirjastatud 07.03.2024) on käsitletav määruskaebusena Tartu
Halduskohtu 04.03.2024. a määruse peale, olenemata selle sisust. Nimelt sai kaebaja avalduse (määruskaebuse) kirjutamisega samal päeval kätte halduskohtu 04.03.2024. a määruse koos tõlkega, millega tagastati tema kaebus PPA 11.10.2023. a otsuse peale. Kohtulahendite Infosüsteemist ei nähtu, et X oleks 04.03.2024 esitanud Tartu Halduskohtule käesolevas või mõnes muus pooleliolevas haldusasjas kaebuse palvega ennistada möödalastud tähtaeg ning halduskohus ka ei tagastanud esitatud kaebust põhjusel, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud ja seda ei ennistata. Halduskohus tagastas käesolevas asjas 04.03.2024. a määrusega Xi kaebuse põhjusel, et viimane ei kõrvaldanud tähtajaks puudusi vastavalt halduskohtu 08.02.2024. a määruses toodule. Kuna menetluslikult puudus kaebajal muu põhjus avaldusega käesolevas asjas ringkonnakohtu poole pöördumiseks, siis tuleb seda käsitleda määruskaebusena halduskohtu määruse peale, millega Xi kaebus tagastati ja ringkonnakohus kontrollib kaebuse tagastamise õiguspärasust, kuna kaebaja avaldusest (määruskaebusest) on võimalik aru saada, et ta soovib PPA 11.10.2023. a otsuse peale esitatud kaebuse menetlemist halduskohtus.
10.Tartu Halduskohus tagastas 04.03.2024. a määrusega kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebaja ei ole väidetavalt kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus märkis, et kuna kaebaja sai puuduste kõrvaldamise määruse isiklikult kätte 13.02.2024, siis oli viimane päev halduskohtu 08.02.2024. a määrust täita 28.02.2024, mida kaebaja aga ei teinud.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus leidis 04.03.2024. a määruses ebaõigesti, et riigilõivu tasumise ja teiste kaebuses väidetavalt esinenud põhjendamispuuduste kõrvaldamise tähtaeg lõppes 28.02.2024, millest tulenevalt halduskohus leidis ka ebaõigesti, et esineb alus kaebuse tagastamiseks.
11.1.Esmalt märgib ringkonnakohus, et halduskohtu 08.02.2024. a määrusega anti kaebajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg 15 tööpäeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Isegi kui lugeda 08.02.2024. a määruse kättesaamise ajaks päeva, mil kaebaja sai selle määruse kätte eesti keelsena, ehk 13.02.2024, millele viitab ka halduskohus, siis lähtudes 08.02.2024. a määruse resolutsiooni p 2 sõnastusest möödus 15 tööpäeva pikkune puuduste kõrvaldamise periood mitte 28.02.2024, vaid 05.03.2024. Halduskohus tegi ka sellisel juhul kaebuse tagastamise määruse enne puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist, mis on käsitletav menetlusnormi rikkumisena.
11.2.Lisaks eelnevale ei nõustu ringkonnakohus halduskohtuga, et 15 tööpäeva pikkust kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaega tuli hakata arvestama 08.02.2024. a määruse eesti keelsena kaebaja poolt kätte saamise päevast. X esitas halduskohtule venekeelse kaebuse, olles sel ajal Viru Vanglas ning alates 29.11.2023 on ta paigutatud kohtu määruse alusel Kinnipidamiskeskusesse (haldusasi nr 3-23-2681). Kaebaja suhtles ka edaspidi kohtuga vene keeles ja esitas 14.02.2024 halduskohtule taotluse, et kohus saadaks 08.02.2024. a määruse talle vene keeles, kuna ta ei oska eesti keelt. Seega ei saa olla kahtlust selles, et kaebaja ei pruukinud 13.02.2024 halduskohtu 08.02.2024. a puuduste kõrvaldamise määrust kätte saades selle sisu mõista, kuna ta ei saanud eestikeelsest tekstist aru. Sellele, et juhul, kui kaebaja näol on tegemist isikuga, kes ei oska eesti keelt ja selles ei ole kahtlust, ei saa näiteks edasikaebe tähtaega hakata arvestama ajast, kui isik sai kätte kohtulahendi keeles, mida ta tegelikult ei oska, viitas Tartu Ringkonnakohus juba 14.12.2012. a määruses haldusasjas nr 3-11-2126. Nimetatud lahendi seisukohad on asjakohased ka käesoleval juhul, kuna on ilmselge, et eesti keelt mitte oskav kaebaja, kes viibib veel ka Kinnipidamiskeskuses, ei saa kõrvaldada kohtulahendis, antud juhul 08.02.2024. a määruses, halduskohtu poolt kirjeldatud kaebuse puudusi, kui ta ei saa vastava määruse sisust aru. Käesoleval juhul sai ja pidi Xile halduskohtu 08.02.2024. a määruse sisu teada ja arusaadav olema alates hetkest, kui ta sai kätte 08.02.2024. a määruse venekeelse tõlke, s.o
21.02.2024. Sellisel juhul oleks kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise viimane päev 13.03.2024. Seega on halduskohtu 04.03.2024. a määrus endiselt tehtud enne puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist ja tuleb seetõttu ka tühistada.
12.Ringkonnakohus märgib veel, et kuigi halduskohtu 08.02.2024. a määrus on endiselt jõus, kuna kaebuse käiguta jätmise määrus sellisel kujul ei ole edasikaevatav, ei ole halduskohtul enam võimalik tagastada selle määruse alusel Xi kaebust uuesti põhjendusega, et ta ei ole tasunud tähtajaks 20 euro suurust riigilõivu.
12.1.Nimelt esitas kaebaja 05.03.2024 ehk puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul Tartu Halduskohtule avalduse, milles taotles ka tema vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, kuna tal puudub sissetulek ning ka vajalik rahaliste vahendite miinimum Kinnipidamiskeskuses pika aja jooksul viibimise tõttu. Seega on asjas esitatud menetlusabi taotlus (HKMS § 114 lg 1), mis tuleb halduskohtul määrusega lahendada vastavalt HKMS § 116 lg-le 1.
12.2.08.02.2024. a määruses leidis halduskohus veel, et Xi poolt halduskohtule esitatud kaebus ei vasta HKMS § 38 lg 1 p-de 7 ja 8 nõuetele (kaebuses märgitakse kaebuse faktiline põhjendus ja tõendid, mis kinnitavad kaebaja poolt väidetavaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse). Halduskohus selgitas, et kaebuse faktiliste põhjenduste all mõistetakse kaebaja selgitusi selle kohta, miks ta ei ole nõus vaidlusaluse haldusakti (antud juhul PPA 11.10.2023. a otsus) põhjendustega ja resolutsiooniga ning miks ta peab seda otsust õigusvastaseks ja tema õigusi riivavaks. Kohus selgitas iseenesest õigesti ka seda, et kaebajal puudub kaebuse esitamisel ja selles esinevate võimalike põhjendamispuuduste kõrvaldamisel kohustus põhjendada kaebust õiguslikult ehk teha viited õigusaktidele, kohtupraktikale või õiguskirjandusele. Kaebajal tuleb lihtsalt oma sõnadega selgitada kohtule, miks tema arvates tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamine ei ole õige, missugused faktilised asjaolud takistavad kaebajal kolmandas riigis elamist ning missugune negatiivne tagajärg võib sellest tekkida kaebajal, tema sugulastel või lähedastel. Kohus märkis, et võimalusel tuleb kaebajal kinnitada enda sellekohaseid põhjendusi ka asjakohaste tõenditega või selgitada, kus või kelle käes need tõendid asuvad.
12.3.Kuigi kaebaja on halduskohtule esitanud avaldused 18.10.2023, 02.02.2024 ja 05.03.2024 (koos lisaga), mis oma sisult on käsitletavad vähemalt kaebuse täiendustena, ei ole hetkel ringkonnakohtul menetluslikult võimalik ega ka vajalik hinnata seda, kas näiteks 05.03.2024. a avaldus on käsitletav kaebuse puuduste kõrvaldamisena ja kas sellega ka kõrvaldati kaebuse väidetavad puudused, mida halduskohus 08.02.2024. a määruses kaebuse puudustena välja tõi. Arvestades PPA 11.10.2023. a otsuse mõju kaebaja elukorraldusele ning seda, et kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaeg lõpeb tegelikult 13.03.2024, kuid halduskohus on vaidlusaluse määrusega kaebuse juba tagastanud ja ei ole seega hinnanud, kas kaebaja tegelikult on kaebuse põhjendamispuudusi kõrvaldanud või mitte ja kas kaebus oleks sisuliselt siiski menetletav ka sellisel kujul, nagu see koos täiendustega esitatud on, siis pikendab ringkonnakohus käesoleva määrusega ise kaebajale halduskohtu 08.02.2024. a määrusega antud tähtaega kaebuse võimalike põhjendamispuuduste kõrvaldamiseks (vt halduskohtu 08.02.2024. a määruse p 6 ja käesoleva määruse p 12.2).
12.4.Ringkonnakohus annab kaebajale võimaluse halduskohtu poolt välja toodud kaebuse põhjendamispuuduste kõrvaldamiseks kuni 03.04.2024.
12.5.Ringkonnakohus märgib veel, et kui kaebaja leiab, et ta ei ole siiski võimeline kaebuses esinevaid põhjendamispuudusi ise kõrvaldama, on tal õigus taotleda halduskohtult uuesti riigi õigusabi andmist olenemata sellest, et kaebaja varasema taotluse jättis halduskohus 31.10.2023. a määrusega rahuldamata.
13.Nagu eelnevalt juba märgitud, tagastas halduskohus 04.03.2024. a määrusega ebaõigesti kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab
kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 04.03.2024. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.