Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

3-24-2894

3-24-2894 jooksul määruse tegemisest, kui vaidlusaluse taotluse menetlemiseks kogu vajalik teave puudub. Kaebaja apaatsus toetuste saamise eelduseks olevate toimingute teostamisel näitab selgelt, et tema heaolu toetustest tegelikkuses mingilgi määral ei sõltu ja tal ei ole raha kättesaamisega kiiret. Ülalviidatud õigusaktidest tulenevad tähtajad ei ole veel möödunud. Sotsiaalhoolekande osakond ei ole kaebajale kõnealust kirja e-posti teel saatnud, sest kaebaja ei ole varem kinnitanud talle e-kirja teel saadetud kirjade kättesaamist ja seetõttu ei ole võimalik ka tuvastada, millal kaebaja talle saadetud kirjad kätte on saanud. Kuna kaebaja on korduvalt soovinud, et tema abivajadust tuleks hinnata läbi volitatud esindajate (kes tema asemel osakonnas on ka käinud), siis on arusaamatu, miks ei sobi volitatud esindajatel tema kirju tema asemel postiasutuses vastu võtta. Samuti on vastustaja hinnangul kaebajale kõnealuse 21.10.2024 kirja kättetoimetamine e-kirja teel talle ebavõrdse eelise andmine võrreldes teiste toetuste taotlejatega, kellele kõik sarnased kirjad saadetakse tähitud kirjaga. Sellisel juhul, kui kiri saadetakse postiasutuse poolt sotsiaalhoolekande osakonnale tagasi, on taotlejatel võimalik kiri saada kätte ka osakonnast kohapeal. Kaebaja hoiab tahtlikult kõrvale kirjade kättetoimetamisest. Kaebaja on varem heitnud vastustajale ette e-tähtkirjaga kirja saatmist (mis nõuab samuti vastuvõtmist), kuna tookord pidi ta enda sõnul seetõttu vastu võtma ka teise rahalist nõuet sisaldava kirja. Vastustajal on võimalik teha 13.10.2024 taotluse osas otsus pärast seda, kui kaebaja on 21.10.2024 kirja kätte saanud ja sellele vastanud või kui kaebajale antud tähtaeg vastamiseks on möödunud. Arvestades, et toimetulekutoetuse mõistes toimetulekupiiri määr esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 3 kohaselt minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele) kaebaja perekonnale on vastavalt pereliikmete arvule 360 eurot (ema ja tütar), mis on riiklike toetustega kaetud, olid kaebaja perekonnal vaidlusalusel perioodil (ehk oktoobri 2024 toimetulekutoetuse taotluse puhul septembris 2024) olemas vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Kaebaja tegutseb aktiivselt sotsiaalmeedias xxx kaudu, reklaamides seal erinevaid tooteid, teenuseid, retsepte ning enda poolt välja antud raamatuid. Ei ole usutav, et kaebaja tegutseb üksnes heategevuslikel eesmärkidel ning toodete, teenuste ja raamatute müügist mingit tasu ei saa. Kaebajal võivad tekkida seoses toimetulekutoetuse mittemääramisega võlgnevused, kuid kas ja millises suuruses võlgnevused tegelikult on, ei ole võimalik tuvastada. Kaebaja esitatud dokumentidest ei nähtu, et kaebajat ja tema perekonda ähvardaks otsene oht üüripinnalt väljatõstmiseks. Kaebaja perekond kasutab eluruumi üldpinnaga 121,7 m 2, mis on kaheliikmelise perekonna kohta üle poole suurem Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määruse nr 38 "Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused" p-ga 2 kehtestatud normist ning mille kulud on suuremad, kui toimetulekutoetuse vahenditest oleks võimalik kompenseerida. Väiksema korteri puhul oleksid väiksemad nii kulud kui ka sellest tulenevalt toetuse vajadus, kuid kaebaja puudub soov teha oma elustandardis muudatusi.

3-24-2894 taotlejat esitama Tallinna linnale toetuse saamiseks nõutavad asjakohased tõendid ning aitama asjaolude selgitamisele kaasa. Nii sissetulekust sõltuva universaaltoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (määruse nr 26 § 14) kui ka toimetulekutoetuse arvestamiseks ja maksmiseks (SHS § 132 lg-d 3 ja 4, § 133 § 1‒5, 61‒10) tuleb välja selgitada nii pere sissetulek kui ka dokumentaalselt tõendatud kulud. Vastustaja 21.10.2024 kaebajale koostatud küsimused on toetuste määramise seisukohast asjakohased. Seega, kuigi toetuse väljamaksmise tähtajad on erinevad (toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist (SHS § 134 lg 2), sissetulekust sõltuva universaaltoetuse otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast (määrus nr 26 § 3 lg 2 ls 2), on väljaselgitamist vajavad asjaolud praegusel juhul sedavõrd kattuvad, et eesmärgipäraseks (HMS § 5 lg 2) saab pidada nende taotluste osas ühe küsimustiku esitamist. Seoses kaebajale dokumentide kättetoimetamisega on vastustaja välja toonud, milliseid seaduses lubatud kättetoimetamise viise on vastustaja kasutanud (HMS § 26). Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja hoiduks mingilgi viisil kaebajaga suhtlemast. Vastustaja on pakkunud kaebajale 3 erinevat aega kohtumiseks, millest kaebaja tervise tõttu keeldus. Viimast asjaolu arvesse võttes on vastustaja püüdnud küsimused kaebajani toimetada seaduse nõudeid järgides. Sellest, et vastustajal on võimalik kasutada veel ka muid kättetoimetamise viise (nt HMS § 27), ei järeldu, et vastustaja oleks viivituses. Vastustaja saab asjaolusid kaaludes otsustada, millist kättetoimetamise viisi kasutada. Mõistlikuks saab pidada sedagi, et vastustaja võtab arvesse, kuidas kaebajale on varem õnnestunud dokumente kätte toimetada. Eesmärk peab olema, et isik saaks tegelikult dokumendiga tutvuda, kuid vastustajal peab olema võimalik tuvastada ka dokumendi kättesaamise aeg, sest sellest sõltuvad menetluses määratud tähtajad. Vastustaja on seda eesmärki järginud. Kaebajale on võimalik teha 13.10.2024 taotluse osas otsus pärast seda, kui kaebaja on 21.10.2024 kirja kätte saanud ja sellele vastanud või kui kaebajale antud tähtaeg vastamiseks on möödunud. Eelnevat arvestades ei ole äratuntav, et vastustaja oleks menetlusega põhjendamatult viivitanud. Seda silmas pidades saab kohustamisnõude rahuldamist pidada vähetõenäoliseks. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ühest küljest ei saa üldjuhul põhiseaduse § 28 lg 2 kaitsealaga seotud kaebuste puhul väheintensiivsele riivele toetuda. Teisalt on kaebaja nõue praegu suunatud menetluse kiirendamisele ning kaebaja saab tema taotluse suhtes tehtava lõppotsuse osas kaebuse esitada, mis tagab ka kaebaja õiguste kaitse. Seetõttu on menetluse kiirendamisele suunatud kaebusega kaitstava õiguse (põhiseaduse § 14, § 28 lg 2) riive väheintensiivne. Isikul on läbi kaasaaitamiskohustuse täitmise võimalik menetlust kiirendada, mis vähendab riive intensiivsust veelgi. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Praegusel juhul on kahtlused nii kaebaja sissetulekutes kui ka reaalsetes kulutustes. Tervisliku seisundi seost vastustaja tegevusega ei ole kaebaja ei põhistanud ega tõendanud. Arvestades kaebuse perspektiivitust ja tagastamise asjaolusid ning vastustaja poolt kohtule esitatud andmeid, ei nähtu kaebaja ülekaalukas õiguskaitse vajadus, mis tingiks õiguskaitse taotluse rahuldamise viisil, millega kaebaja saavutaks kaebuse eesmärgi. Kuna riigi vahendid on toetuste maksmisel piiratud, on kaalukas avalik huvi see, et toetust makstakse üksnes isikutele, kellel on selle saamiseks vajadus ja õiguslik alus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-2894 Kaebusega kaitstava õiguse riive ei ole väheintensiivne. Kaebaja ja tema leibkonda kuuluv tütar on mõlemad vähenenud töövõimega ja pärast eluasemekulude mahaarvamist ei jää neile vahendeid minimaalsete tarbimiskulutuste tegemiseks. Vastustaja on viimase kuue kuu vältel keeldunud kaebaja taotlusi läbi vaatamast, kuigi kaebaja on esitanud kõik dokumendid. Vastustaja on ka varem nõudnud kaebaja isiklikku kohale ilmumist linnaosa valitsusse, on jätnud suulised küsimused protokollimata ning on pärast vastuste saamist saatnud samad küsimused tähitud postiga uuesti, kuigi kaebaja on palunud saatmist e-posti teel. Vastustaja venitab tahtlikult menetlusega ja kiusab kaebajat. Kaebaja on ülekuulamisi linnaosa valitsuses salvestanud. Kaebaja on täitnud kaasaaitamiskohustust, kuid vastustaja ei tunnista seda. Vastustaja saab koguda ainult tähtsust omavaid andmeid. SHS-i kohaselt tuleb taotlust menetleda dokumentide, mitte toimingute (s.o abivajaduse suuline „hindamine“ või küsimuste kirjalik esitamine) alusel. Kui kaebust menetletaks vastavalt seaduse nõuetele ega mõeldaks juurde faktiliselt mitteeksisteerivaid, kui „eluliselt usutavaid“ asjaolusid, oleks kaebus perspektiivikas. Kaebaja on vastustaja küsimustele korduvalt vastanud. Asjaolu, et vastustajale vastused ei meeldi, ei anna alust väita, et kaebaja ei tee sisulist koostööd. Kui vastustaja ei vaata ühtegi taotlust sisuliselt läbi, siis ei uuri ta kaebaja väiteid sisuliselt ega anna kaebajale võimalust oma seisukohti, tõendeid või vastuväiteid esitada. Selline menetlus ei ole õiguspärane. Vastustaja venitamise ja taotluste põhjendamatu läbi vaatamata jätmise tõttu on kaebaja juba ilma jäänud Rimi toidukaardist, mida saavad ka isikud, kelle toimetulekutoetuse taotlus on jäänud rahuldamata, kuid ei saa need, kelle taotlused on jäänud läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-2894 kaasa asjaolude selgitamisele. SHS § 134 lg 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. Sissetulekust sõltuva universaaltoetuse osas sätestab määruse nr 26 § 3 lg 2, et otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.