Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 28.11.2024, Tartu 3-24-2959 X.X.-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse resolutsiooni punktide 2 (osas, millega jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamiseks) ja 4 peale läbivaatamatult.
2.Jätta X.X.-i määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määrus resolutsiooni punktide 1, 2 (osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks), 3 ja 5 osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale ja resolutsiooni p 2 peale osas, millega jäeti määruskaebus rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 peale, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 88 lg 5, § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X.X. esitas 23.08.2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. X.X. märkis, et 23.08.2024 oli halb ilm, mistõttu ta ei soovinud hommikul õue jalutama minna ning andis valvurile teada, et ei loobu jalutuskäigust, vaid läheb õue hiljem, kui ilm on ilusam ja soojem. Lisaks oli hommikuste uudiste aeg. Vangla kirjutas halduskohtule, et tal võimaldatakse uudistega kursis olla, kuid see on vale. X.X. ei ole 3 nädalat ajalehti saanud ning spordiuudiste ajal panevad ametnikud raadio kinni. Õue mittevõimaldamine alandas väärikust, mille eest nõudis X.X. 1000 eurot. Uudistega kursis olemise mittevõimaldamise ja selle kohta kohtule valeinfo edastamisega teotas vangla tema au ja head nime, mille eest nõudis X.X. 2500 eurot.
2.Tartu Vangla jättis 23.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/498-2 X.X.-i kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata osas, mis puudutas tema au ja hea nime teotamist. Kohtuasjas nr 3-24-1290 nõudis X.X. esialgse õiguskaitse raames kambrisse televiisorit, et olla kursis olümpiamängudel toimuvaga. X.X. esitas eelnimetatuga seoses vanglale kahju hüvitamise taotluse juba 02.08.2024 ja vangla jättis selle 03.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/470-2 rahuldamata. Asjaolu, et X.X. on esitanud ka teise samasisulise kahju hüvitamise taotluse, ei anna alust samadele asjaoludele ja samale kahjulikule tagajärjele tuginevat taotlust uuesti läbi vaadata. Ülejäänud osas jättis vangla X.X.-i taotluse rahuldamata. Jalutuskäik jäi 23.08.2024 ära X.X.-i enda eelistustest lähtuvalt. X.X.-il puudub subjektiivne õigus nõuda jalutuskäiku värskes õhus talle meelepärasel ajal. Valvurid lülitavad uudised raadiost kinni, kui kambris toimub nt loendus, kuid eeltoodu ei ole õigusvastane. X.X.-i väidet, et ta ei ole 3 nädalat ajalehte saanud, ei saa pidada usutavaks. Kuivõrd puuduvad täpsed andmed, mis päevadel ja kas X.X. ajalehe lugemiseks soovi avaldas ning mis päevadel talle ajaleht väljastati või väljastamata jäeti, siis puudub konkreetselt piiritletud alus vangla tegevuse õiguspärasuse hindamiseks.
3.X.X. esitas 24.08.2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses diskrimineerimise ja väärikuse alandamisega summas 3000 eurot. 24.08.2024 käitus vanemvalvur ebaviisakalt, öeldes, et kui X.X. õue ei lähe, siis hiljem ta õue ei saa. Kui X.X. soovis 24.08.2024 tahvelarvutit, siis teatas ametnik, et ei anna tahvelarvutit talle, vaid teistele isikutele, kuna X.X. ei ole prioriteetne. Vanemvalvur viis X.X.-i 24.08.2024 duši alla. X.X. oli 60 minutit duširuumis luku taga.
4.Tartu Vangla jättis 01.11.2024. a otsusega nr 1-13/24/501-2 X.X.-i kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. X.X.-il ei ole võimalik valida jalutuse toimumise ajaks meelepärast aega. Ametniku vormi külge kinnitatud kaamera salvestiselt ei kuuldu, et ametnik oleks 24.08.2024 X.X.-iga ebaviisakalt käitunud. Ametnik keeldus tahvelarvuti andmisest, kuna ta teostas hommikust loendust ning tahvelarvuti kasutamise võimalus tuli tagada ka teiste isikute jaoks, kes ei olnud tahvelarvutit vastupidiselt X.X.-ile kasutada saanud. X.X.-i tahvelarvuti kasutamine on olnud sage ja piisav. X.X. viibis 24.08.2024 duširuumis 44 minutit. X.X.-i nimetatud ametnik ei viinud teda pesema ega toonud teda sealt tagasi.
5.X.X. esitas 25.08.2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot seoses väärikuse alandamise ning sõnumi saladuse ja eraelu puutumatuse rikkumisega. X.X. pani 09.08.2024 kirja erakorralise helistamise uurijale, advokaadile ja lepingulisele esindajale. Inspektor-kontaktisik teadis, et X.X. ei saa helistada ja valetas talle. Inspektor-kontaktisik ei pannud valetamise ajal kaamerat tööle. X.X. pani kirja helistamise 16.08.2024 kl 10. Kl 10.30 andis ta valvurile teada, et soovib helistada ja helistamise aeg oli juba pool tundi tagasi. Valvur tuli kambri juurde ning mõnitas ja solvas teda. X.X. palus kaamera tööle panna, kuid ametnik keeldus.
6.Tartu Vangla jättis 29.10.2024. a otsusega nr 1-13/24/482-2 mh X.X.-i eelnimetatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Inspektor-kontaktisik andis loa erakorraliselt 09.08.2024 helistamiseks juristile ja uurijale. Ajakirjanikule helistamiseks loa andmata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks. X.X. ei saanud 09.08.2024 erakorraliselt helistada, sest ametnike tööpäev oli kiire ning ajanappusest tulenevalt ei olnud talle telefoni viimine võimalik. Samas ei ole helistamise õigus vanglas piiramatu ning seda ka olukorras, mis puudutab helistamist vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele ja asutustele. X.X. sai telefoni kasutusse 16.08.2024 kl 10.08. Viimane kõne lõppes kl 12.09, mil rakendus kõneside piirang. Ametnik ei ole X.X.-i 16.08.2024 mõnitanud ega solvanud ning ei mäleta, kas tema rinnakaamera töötas või mitte.
7.X.X. esitas 27.10.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja väitel esitas ta vanglale 23., 24. ja 25.08.2024 kahju hüvitamise taotlused, millele vangla on jätnud tähtaegselt vastamata. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist, riigi õigusabi, tõendite (vormikaamerate salvestised) kogumist ning enda vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamist.
8.Tartu Vangla palus 01.11.2024. a vastuses kohtunõudele kuulutada kohtumenetlus esitatud videosalvestiste ja nende uurimise osas kinniseks ning salvestisi kaebajale mitte näidata.
9.Tartu Halduskohus tagastas 18.11.2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 3); kuulutas haldusasja menetluse Tartu Vangla 01.11.2024 esitatud videosalvestiste osas kinniseks (resolutsiooni p 4); keelas kaebajal tutvuda Tartu Vangla 01.11.2024 esitatud videosalvestistega ja saada nendest koopiaid (resolutsiooni p 5). Määruse põhjendused: 1) Haldusasjas nr 3-24-2732 esitatud kaebus on osaliselt käesolevas haldusasjas esitatud hilisema kaebusega korduv. Lisaks nõudis kaebaja samal alusel kahju hüvitamist 03.10.2024 haldusasjas nr 3-24-2749 esitatud kaebuses ja viitas samale alusele haldusasjas nr 3-24-2710. Kaebaja nõuab haldusasjas nr 3-24-2927 sarnaselt käesolevale haldusasjale kahju hüvitamist seoses 09.08.2024 helistamise võimaldamata jätmise ja inspektor-kontaktisiku tegevusega. Kuigi kaebaja viitab haldusasjas nr 3-24-2927 ka 16.08.2024. a intsidendile seoses helistamisega, ei ole eeltoodu viimati nimetatud haldusasjas vaidluse esemeks, kuivõrd intsident toimus pärast 14.08.2024, millega kohus on asja nr 3-24-2927 vaidluse eseme helistamisega seonduvalt piiritlenud. Lisaks on kaebaja helistamisvõimaluste piiramisele viidanud haldusasjades nr 3-24-2786 ja 3-24-2926. Kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist seoses 12.06.2024 haldusasjas nr 3-24-1290 valeteabe esitamise ning 09.08.2024 helistamise ja inspektor-kontaktisiku tegevusega. 2) Ülejäänud osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. 3) Üksnes 2-l päeval värskes õhus jalutamise ja 1-l päeval tahvelarvuti kasutamise võimalusest ilma jäämine ei saanud kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada. Kaebaja sai tahvelarvutit kasutada 24.08.2024, kuivõrd ta esitas vanglale 24.08.2024 kahju hüvitamise taotluse. Ka sai ta tahvelarvutit kasutada 19., 21., 22., 23. ja 25.08.2024. Materjalidest ei selgu, millist negatiivset mõju avaldas kaebajale, et ta sai tahvelarvutit kasutada 24.08.2024 soovitust hiljem. Tahvelarvutite piiratud ressurssi tuleb jagada kõikide kinnipeetavate vahel, mistõttu võib tulla ette päevi, mil kaebaja ei saa tahvelarvutit kasutada. Eeltoodu ei takista kaebaja õiguste kaitsmist, kuivõrd tal on võimalik avaldusi nii erinevatele haldusorganitele kui ka kohtule esitada paberkandjal. 23. ja 24.08.2024. a videosalvestistelt nähtub, et kaebajale pakuti mõlemal päeval hommikuse loenduse ajal jalutuskäiku värskes õhus, kuid kaebaja keeldus jalutuskäigust. Vangla jalutusboksides ja -aedikutes on varjualused, mis kaitsevad isikut halbade ilmastikuolude vastu. Kaebaja ise loobus 23. ja 24.08.2024 jalutamise võimalusest ning vangla ei ole õigusvastaselt käitunud. Vanglaametniku poolt kaebaja suhtes mõne vestluse ajal võimaliku ebaviisaka väljendi või lause kasutamist ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. 24.08.2024. a videosalvestiselt ei nähtu, et ametnik oleks käitunud kaebajaga ebaviisakalt. 4) 3 nädalat ei ole kuigivõrd pikk aeg, mil ajalehtede lugemiseta olla, arvestades, et kaebajal oli võimalik päevauudistega olla kursis raadio vahendusel. Kuigi kaebajal ei võimaldatud raadiost uudiseid kuulata loenduste ajal, oli tal võimalik seda teha muul ajal. Vanglaametnikel
on õigus raadio loenduse ajaks välja lülitada. Ametnikud ei ole raadiot puudutavas osas õigusvastaselt käitunud. Ei saa pidada usutavaks kaebaja väidet, et talle ei pakutud võimalust ajalehtede lugemiseks vaidlusaluse 3 nädala jooksul üldse, arvestades, et 06.08.2024. a videosalvestiselt nähtub, et ametnik pakkus kaebajale hommikuse loenduse ajal lugemiseks ajalehte. Isegi kui kaebaja vastava tahte avaldamisel mõnel korral ajalehe lugemise võimalusest ilma jäi, ei saanud see põhjustada kaebajale selliseid üleelamisi, mis oleks saanud põhjustada kaebajale mittevaralist kahju. 5) Asjaolu, et kaebaja pidi lühikest aega pärast duši all käimist ootama, et ta tagasi kambrisse viidaks, ei saanud ilmselgelt kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Ei ilmne, et vangla tegevus olnuks õigusvastane. Kaebaja viibis duširuumis üksnes 44 minutit, mida ei saa pidada ülemääraselt pikaks ajaks. Vanemvalvur, kellele kaebaja viitab, ei tegelenud kaebaja duširuumi saatmisega ning on äärmiselt ebatõenäoline, et ta kuulis kaebaja koputust ja mõistis kaebaja soovi duširuumist välja saada. 6) Vangla tagas kaebajale 16.08.2024 võimaluse helistada tema soovitud isikutele. Asjaolu, et kaebaja ei saanud teha telefonikõnesid täpselt tema soovitud ajal, vaid ligikaudu pool tundi hiljem, ei ole õigusvastane. Kaebaja ei ole selgitanud, et tal oleks täpselt tema märgitud kellaajaks kokkulepitud oluline telefonikõne. Mõnevõrra hiljem helistamise võimaldamine ei ole kaebajale kaasa toonud tegelikke negatiivseid tagajärgi. Kaebaja õigusi ei saa intensiivselt riivata ametniku väidetav ebakohane käitumine 16.08.2024. a vestluse ajal ja ametniku vormi külge kinnitatud kaamera tööle mittepanemine. Kuigi 16.08.2024. a vestlus ei kajastu videosalvestisel, on nii kaebaja kui ka ametnik saanud selles osas oma selgitused anda ning videosalvestise puudumine ei saa kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada. Vanglaametnik kinnitab, et ei mõnita ega solva kinnipeetavaid (20.10.2024. a selgitusi). Kohtul puudus alus eeltoodus kahelda, kuivõrd videosalvestistelt teiste intsidentide kohta nähtub, et ametnikud käituvad kaebajaga tavapäraselt rahumeelselt ja professionaalselt. Üksnes kaebaja on väljendanud end ametnike suhtes ebakohaselt, s.t kõrgendatud hääletoonil ja vulgaarselt (nt videosalvestised 06. ja 09.08.2024. a sündmuste ja 24.08.2024. a hommikuse loenduse kohta). Ametnikud ei ole kohustatud vormi külge kinnitatud kaamerat vastavalt kaebaja soovidele tööle panema. Vastava otsustuse teeb ametnik ise (kodukorra p 1.11). 7) Kuna kohus tagastas kaebuse, puudus vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamiseks. 8) Kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks jäeti riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. 9) Videosalvestiste osas tuleb menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõenditele kaebaja ligipääsu. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha vanglas paiknevate ning vanglaametnike vormi külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldavad vangla esitatud tõendid teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda. Videosalvestiste kokkuvõtlikud kirjeldused nähtuvad kohtueelse menetluse materjalidest ja käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestiste sisuga tutvuda. Saladuse hoidmine on võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.X.X. esitas 21.11.2024 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määrus täies ulatuses ning saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjendused: 1) Menetlusnormide rikkumine seisneb selles, et kohus keeldus rahuldamast kaebaja taotlust, et välja küsida Tartu Vanglalt tõendid ning korraldada kohtuistung, et kaebajat üle kuulata vande all ja tunnistajatena üle kuulata vanglaametnikud. Kohus hindas asjaolusid valesti ja jõudis väärale järeldusele, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ja tegemist väheintensiivse riivega, kui ei ole asjaolusid välja selgitanud. 2) Ei nõustu, et kohus kuulutas videosalvestuste osas menetluse kinniseks, kuna ta on neid vormikaamera salvestusi väärteoasjas nr 4-24-2508 näinud ja tegemist ei ole salastatud salvestustega, kuna kaamera on samasugune, nagu kõikidel nutiseadmetel ja vaateväli on samasugune. Videosalvestused ei ohusta julgeolekut ja tuleb teha kaebajale nähtavaks. Ka tulevad kaebajale nähtavaks teha tõendid, mis puudutavad valvurite selgitusi ja ettekandeid jm dokumente, mis ei lähe saladuste alla.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha määruskaebuse osas Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p-de 2 (osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamiseks) ja 4 peale (I) ning seejärel halduskohtu määruse resolutsiooni p-de 1 (II), 2 (osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks) ja 3 (III) ning 5 (IV) peale. I
12.HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 203 lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 1 kohaselt pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise ning lg 2 kohaselt apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Seega HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6 tuleneb ringkonnakohtu õigus määruskaebus tagastada läbivaatamatult, kui selle esitajal ei ole määruskaebuse esitamise õigust.
13.Ringkonnakohus sedastab, et kuna Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 peale osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamiseks, ning resolutsiooni p 4 peale, milles kuulutati haldusasja menetlus Tartu Vangla 01.11.2024 esitatud videosalvestiste osas kinniseks, halduskohtumenetluse seadustik määruskaebuse esitamist ette ei näe ning vastav kohtumäärus ei takista ka asja edasist menetlust, siis puudub kaebajal õigus esitada eelmärgitud osas ringkonnakohtule määruskaebust. Halduskohus on ekslikult märkinud 18.11.2024. a määruse edasikaebamise korras, et määruskaebuse ringkonnakohtule võib esitada määruse resolutsioonide p 2 peale osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja
taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamiseks. Samas märkis halduskohus 18.11.2024. a määruse edasikaebamise korras õigesti, et määruskaebust ei saa esitada määruse resolutsiooni p 4 peale. Eelnevat arvestades ning lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 koosmõjus § 187 lg-ga 2 ja lg 3 p-ga 6, kuulub X.X.-i määruskaebus tagastamisele läbivaatamatult Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p-de 2 (osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamiseks) ja 4 peale. Ringkonnakohus jätab eeltooduga seonduvad kaebaja määruskaebuse väited tähelepanuta. II
14.Tartu Halduskohus tagastas 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses 12.06.2024 haldusasjas nr 3-24-1290 valeteabe esitamise ning 09.08.2024. a helistamise ja inspektor-kontaktisiku tegevusega, kuna kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad eeltoodud osas teistes haldusasjades esitatuga (määruse põhjenduste p-d 8.1 ja 8.2). Ülejäänud osas tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest kaebaja kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (määruse põhjenduste pd 9.2.1-9.5.2). Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi taolist väidet, mis annaks aluse halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja märgib määruskaebuses üksnes üldsõnaliselt, et halduskohus hindas asjaolusid valesti. Ringkonnakohtule ei nähtu, et halduskohus oleks asjaolusid valesti hinnanud. Kaebaja väide on põhjendamatu.
15.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. III
16.Tartu Halduskohus jättis 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt läbi vaatamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning jättis resolutsiooni p 3 kohaselt rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi taolist väidet, mis annaks aluse halduskohtu määruse tühistamiseks.
17.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p-d 2 (osas, milles jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks) ja 3 muutmata. IV
18.Tartu Halduskohus keelas 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p 5 kohaselt kaebajal tutvuda Tartu Vangla 01.11.2024 esitatud videosalvestistega ja saada nendest koopiaid. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et vangla ja kinnipeetava vahelistes vaidlustes esitatud videosalvestiste osas on kolmandatele isikutele, s.h ka kaebajaks olevale kinnipeetavale keelatud videosalvestisega tutvuda ükskõik millises vormis, s.t keelatud on olla kohtuistungil salvestise uurimise juures, tutvuda vastavas osas istungiprotokolliga ja helisalvestise endaga, saada sellest koopiaid (nt TrtRKm 3-23-1245, 3-23-1245; 30.04.2021, 3-20-2109; 26.01.2021, 3-20-556; 19.02.2020, 3-19-2282; 06.04.2016, 3-15-1780; 24.03.2016, 3-14-50481). Videokaamera salvestiste osas menetluse kinniseks kuulutamisel ei esine õiguslikku alust eristada salvestisi, mis on saadud rinnakaamera või statsionaarselt ruumi paigaldatud kaamera abil. Mõlemal juhul sisaldavad videosalvestised teavet turvasüsteemide kohta. Tegemist on teabega, mis on avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 mõistes mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja õigus tutvuda tema kohta käivate andmetega ja kohtuasja materjalidega ei kaalu üles vangla vajadust tagada oma turvalisust.
20.Kaebaja väide, et ta on vormikaamera salvestusi näinud väärteoasjas nr 4-24-2508, ei ole asjassepuutuv, kuna viidatud väärteoasjas esitatud videosalvestised puudutasid 03.05.2024 ja 04.05.2024, millised kuupäevad aga ei seondu käesoleva vaidluse esemega.
21.Kaebaja arvates tuleb talle teha nähtavaks ka tõendid, mis puudutavad valvurite selgitusi ja ettekandeid jm dokumente, mis ei lähe saladuste alla. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebajale Tartu Vangla 01.11.2024. a vastus kohtunõudele koos lisadega (v.a videosalvestised) 18.11.2024 kätte toimetatud. Seega on kaebaja etteheide asjakohatu.
22.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 18.11.2024. a määruse resolutsiooni p 5 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.