Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla 28.10.2022. a otsuse nr 6-10/24731-2 ja 09.12.2022. a vaideotsuse nr 6-12/480-3 tühistamiseks, vangla kohustamiseks algatama kaebaja avavanglasse paigutamise menetlus ja sooritama erinevaid toiminguid ning vangla tegevuse õigusvastasuse ja erinevate asjaolude tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Arseni Jakovlev Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
1.Võtta asja materjalide juurde kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu väljavõte Arseni Jakovlevi kohta.
2.Tagastada Arseni Jakovlevi kaebus.
3.Jätta läbi vaatamata Arseni Jakovlevi taotlused asjas tõendite kogumiseks ja asja läbi vaatamiseks kolmeliikmelises koosseisus. Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus koos määruse tõlkega toimetatakse kaebajale kätte.
1.Arseni Jakovlev esitas 15.12.2022 Tartu Halduskohtule liitkaebuse Viru Vangla vastu, milles märkis järgmised nõuded: 1) tunnistada 09.02.2022. a akt nr 6-3/112-1 kehtetuks ja tühiseks; 2) tunnistada akt nr 6-3/903-1 kehtetuks ja tühiseks; 3) tühistada vangla otsused nr 6-10/24731-2 ja nr 6-12/480-3; 4) kohustada vanglat algatama kaebaja avavanglasse paigutamise menetlus; 5) tuvastada, et kaebaja suhtes koostatud riskihinnang on sisutu;
3-22-2694 6) tuvastada, et riskihinnangu koostamiseks kasutatav 2008. aastal kinnitatud meetod ei ole kooskõlastatud isikuandmete kaitse seadusega (IKS); 7) kohustada vanglat ümber hindama kaebaja riskitase ja ohtlikkuse aste; 8) kohustada vanglat tegema muudatused kaebaja individuaalses täitmiskavas (ITK) avavanglasse saamise võimaluse avanemise kuupäeva osas, alates 11.12.2022 seoses perekondliku olukorraga; 9) tuvastada, et rikkumise tõsiduse astme määramisel on vangla Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-de 3 ja 123 alusel kohustatud juhinduma järgmistest Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) otsustest: Khodorkovskiy ja Lebedev vs Venemaa, p 470 ja Mathew vs Holland, lk 202; 10) tuvastada, et üksikvangistusega karistamise praktika rahumeelse keeldumise eest alluda vangla nõudmistele, sealhulgas asuda tööle, on vastuolus rahvusvaheliste kinnipidamisstandardite, Euroopa Kohtu otsuste, Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) seisukoha ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) rahvusvahelise praktikaga kodaniku- ja poliitiliste õiguste osas (artikkel 101, mis omakorda rikub artiklit 7), mis omakorda tähendab, et vangla ei järgi Eesti riigi poolt endale võetud kohustusi, mis tulenevad Maastrichti kokkuleppest, ning rikub PS §-i 123; 11) tuvastada kaebaja õigus teha muudatusi tema ITK-s; 12) tuvastada, et vangla piirab ebaseaduslikult kaebaja õigusi IKS § 22, § 24 ja § 21 lg 2 alusel; 13) tunnistada PS §-dega 3 ja 123 mittevastavaks riskihinnangute meetod ja kõik aktid, mis selle juurde kuuluvad; 14) kohustada vanglat lõpetama isikuandmete töötlemine kustunud karistuste osas; 15) kohustada viima andmete automatiseeritud töötlemine vastavusse IKS-ga; 16) tuvastada, et vangla meediku tegevus kaebaja 04.11.2022 läbivaatamisel tööst keeldumisel oli ebakompetentne; 17) tunnistada PS § 15 ning vangistusseaduse (VangS) § 63 lg 1 p 4 ja lg 4 alusel õigusvastasteks ning PS §-e 3 ja 123 rikkuvateks Eesti riigi poolt vabatahtlikult ratifitseeritud rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste rikkumine. Kaebaja palub kohtul koguda täiendavaid tõendeid: nõuda Tallinna Halduskohtult välja informatsioon selle kohta, et vangla meditsiiniosakonna töötaja vallandati, kuna ta andis kinnipeetavale kartserist vabastuse (eelnev tõendab, et vangla osutas meditsiiniosakonna töötajale survet); kohustada vanglat esitama tõendina informatsioon selle kohta, kas kaebaja oli lisatud keevitaja ametikohale tööle saamise järjekorda (eelnev kinnitab, et vangla sunnib ilma nähtavate alusteta kaebajat töötama talle mittesobival tööl); nõuda välja Rahvastikuregistrist informatsioon Ida-Virumaa püsielanike koosseisu ja arvu kohta, kelle emakeeleks on vene keel, seejuures on vajalik info kõikide püsielanike kohta Ida-Virumaal, kelle emakeel on vene keel, sõltumata kodakondsusest (sellest nähtub, et kaebajale tuleb väljastada dokumendid vene keeles) ja nõuda videosalvestused S4 osakonna koridorist, millelt nähtub, et meedik teostab kaebajale läbivaatust ja saab kaebaja probleemist aru. Kaebaja palus esialgse õiguskaitse raames peatada Viru Vangla 09.02.2022. a käskkirja nr 63/112-1 ja 30.11.2022. a käskkirja nr 6-3/903-1 kehtivus ning kohustada vanglat paigutama kaebaja ümber Tallinna Vangla avavanglaosakonda.
2.Tartu Halduskohus tegi 13.01.2023 määruse, millega muu hulgas tagastas A. Jakovlevi kaebuse Viru Vangla 09.02.2022. a käskkirja nr 6-3/112-1 ja 30.11.2022. a käskkirja nr 63/903-1 tühistamise nõuetes (resolutsiooni punkt 3) ning jättis A. Jakovlevi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 7). Kohus märkis veel, et kaebuse punktides 1.10 ja 1.11 esitatud tuvastamisnõuded (vt määruse punkti 1 alapunktid 9 ja 10), milles kaebaja palub tuvastada, et rikkumise tõsiduse astme määramisel tuleb vanglal
3-22-2694 juhinduda erinevatest EIK otsustest ning rahumeelse keeldumise eest alluda vangla nõudmistele üksikvangistusega karistamise praktika on vastuolus nt Euroopa Kohtu otsustega jmt on hõlmatud kaebuses esitatud vangla 09.02.2022. a ja 30.11.2022. a käskkirjade tühistamise nõuetega. Sellest tulenevalt ei käsita kohus eelnimetatud tuvastamisnõudeid eraldiseisva kaebuse nõuetena, vaid arvestab neid kaebuse põhjendustena distsiplinaarkaristuste liigi ja määra kohta. Ka kaebuses esitatud nõuet tuvastada, et vangla meediku tegevus kaebaja 04.11.2022 läbivaatamisel tööst keeldumisel oli ebakompetentne (vt määruse punkti 1 alapunkt 16), ei ole kohtu arvates põhjendatud käsitada eraldiseisva tuvastamisnõudena, kuivõrd kohus saaks hinnata meediku tegevuse õiguspärasust vangla 30.11.2022. a käskkirja nr 6-3/903-1 tühistamise nõude raames.
3.A. Jakovlev esitas 24.01.2023 kohtule kaebuse täienduse, milles märgib, et kohtu tõlgendus 13.01.2023. a määruse punktis 7, mille kohaselt ei käsita kohus kaebuse punktides 1.10 ja 1.11 esitatud nõudeid eraldiseisva kaebuse nõuetena, vaid arvestab neid kui kaebuse põhjendusi distsiplinaarkaristuste liigi ja määra kohta, ei vasta kaebaja tegelikule tahtele. Kaebaja palub need nõuded läbi vaadata eraldiseisvatena, aga mitte käskkirjade nr 6-3/112-1 ja nr 6-3/903-1 tühistamise nõuete raames. Vangla rikub süstemaatiliselt kaebaja õigusi distsiplinaarkaristuste liigi ja määra osas. Vanglas eksisteerib praktika, vastavalt millele toimuvad osutatud rikkumised ka tulevikus. Seetõttu tuleb tuvastamisnõuded lahendada, sest need mõjutavad kaebaja õigusi nii avalduse esitamise ajal kui ka tulevikus ning mitte ainult käskkirjade nr 6-3/112-1 ja nr 6-3/903-1 puhul. Tuvastamisnõude rahuldamisel saab kaebaja nõuda kõikide enda karistuste annulleerimist ja kaitsta ennast tulevikus vanglarežiimi kuritegeliku omavoli eest. Samuti palub kaebaja tuvastada meediku tegevuse õigusvastasuse. Kaebaja palub koopiat tema esialgsest avaldusest ja selle tõlget eesti keelde, kontrollimaks tõlke vastavust originaalile.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades 13.01.2023. a kohtumäärusega kaebuse osalist tagastamist ning kaebaja 24.01.2023. a kaebuse täienduses välja toodud seisukohti, märgib kohus kaebuse nõuetega seonduvalt järgmist. Kohtu hinnangul on olnud kaebaja põhieesmärk see, et ta paigutataks Viru Vanglast ümber Tallinna Vangla avavangla osakonda. Seejuures on kaebaja väljendanud ka rahulolematust tema suhtes koostatud ITK-ga ning riskihinnanguga ja selles märgitud ohutasemega. Kaebaja on kaebuses esitanud erinevaid nõudeid, kuid kõige selgemini mõistetavad nõuded on Viru Vangla 28.10.2022. a otsuse nr 6-10/24731-2 ja 09.12.2022. a vaideotsuse nr 6-12/480-3 tühistamise nõuded ning vangla kohustamise nõue algatama kaebaja avavanglasse paigutamise menetlus. Veel on kaebaja taotlenud Viru Vangla kohustamist erinevate toimingute sooritamiseks (nt ümber hindama kaebaja riskitase ja ohtlikkuse aste, muutma kaebaja ITK-s märgitud avavanglasse saamise võimaluse kuupäeva; lõpetama isikuandmete töötlemine kustunud karistuste osas; viima andmete automatiseeritud töötlemine vastavusse IKS-ga) ning erinevate vangla tegevuste ja asjaolude õigusvastasuse tuvastamiseks (nt et riskihinnang on sisutu ja selle koostamiseks kasutatav meetod ei ole kooskõlas IKS-ga ega PS-ga; kaebajal on õigus teha ITK-s muudatusi; vangla piirab ebaseaduslikult kaebaja õigusi IKS alusel; vangla on rikkumise tõsiduse astme määramisel kohustatud juhinduma EIK asjakohasest praktikast; üksikvangistusega karistamine rahumeelse tööle asumisest keeldumise eest on vastuolus rahvusvaheliste kinnipidamisstandarditega ning Eesti riik on VangS § 63 lg 1 p 4 ja lg 4 kohaldamisel rikkunud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi; 04.11.2022. a Viru Vangla meediku tegevus oli ebakompetentne ja õigusvastane). Seega on käesolevas asjas Viru
3-22-2694 Vangla vastu esitatud tühistamis-, kohustamis- ja tuvastamisnõuded vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-dele 1, 2 ja 6.
5.HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus on seisukohal, et kaebus kohustamisnõuete osas tuleb tagastada.
6.Kaebaja kaebuse põhieesmärgiks oli, et ta paigutataks Viru Vanglast ümber Tallinna Vangla avavangla osakonda. Kohtule kaebuse esitamise hetkel viibis kaebaja Viru Vanglas, kuid praeguseks on ta ümber paigutatud Tallinna Vanglasse (vt kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu väljavõtet, mille kohus võtab asja materjalide juurde). Seega Viru Vangla otsustused kaebaja suhtes teise vanglasse ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmise kohta ei avalda praegu mingit mõju kaebaja õigustele ning vastustaja ei saa anda kaebaja suhtes haldusakte või teha toiminguid.
6.1.Kohus märgib, et Riigikohtu halduskolleegium selgitas 13.02.2023. a määruses asjas nr 3-21-1360 (p 12.1), et kaebeõigust kontrollitakse üldjuhul kaebuse esitamise aja seisuga. Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad siiski tingida vaidluse ammendumise juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Sellises olukorras on põhjendatud jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2).
6.2.Kohustamisnõue on suunatud tulevikku. Kuivõrd kaebaja ei viibi enam Viru Vanglas, vaid on ümber paigutatud Tallinna Vanglasse, ei ole kaebus kohustamisnõudes kaebaja ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse enam eesmärgipärane. Teisisõnu ei saa Viru Vangla (isegi vaidlusaluse otsuse ja vaideotsuse tühistamise korral) enam otsustada selle üle, kas kaebaja suhtes on põhjendatud algatada tema ümberpaigutamise menetlus ning kohus ei saa ka Viru Vanglat enam kohustada kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kui kaebajal on ka käesoleval hetkel soov, et ta paigutataks Tallinna Vangla avavangla osakonda, on tal õigus esitada taotlus sellesisulise menetluse algatamiseks Tallinna Vanglale. Ka kaebuses esitatud teised kohustamisnõuded Viru Vangla vastu (kohustada vanglat ümber hindama kaebaja riskitase ja ohtlikkuse tase; muutma ITK-s märgitud avavanglasse saamise võimaluse kuupäeva; lõpetama isikuandmete töötlemine kustunud karistuste osas; viima andmete automatiseeritud töötlemine vastavusse IKS-ga), ei saa enam olla eesmärgipärased, kuivõrd vanglal puudub võimalus kaebaja suhtes otsustuste tegemiseks ja/või juba tehtud otsustuste muutmiseks ja/või tühistamiseks.
6.3.Kui nõude rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu võimalik, siis ei ole ka kohtumenetluse läbiviimine põhjendatud. Eelnevast tulenevalt ja arvestades, et kohus ei ole kaebust menetlusse võtnud, tagastab kohus kaebuse kohustamisnõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
7.Kohus tagastab kaebuse tühistamisnõuetes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub pärast kaebuse esitamist muutunud asjaolude tõttu ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja esitatud kohustamisnõuete rahuldamine (algatada kaebaja suhtes tema Viru Vanglast Tallinna Vangla avavanglasse ümberpaigutamise menetlus ja sooritada erinevaid muid toiminguid) ei ole kaebaja Tallinna Vanglasse ümberpaigutamise tõttu võimalik. Sel juhul ei riku kaebaja õigusi ka Viru Vangla 28.10.2022. a otsus nr 6-10/24731-2, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja 14.09.2022. a taotluse tema Tallinna Vangla avavanglasse paigutamise menetluse alustamiseks, ega 09.12.2022. a vaideotsus nr 6-12/480-3. Kaebajal puudub nende otsuste vaidlustamise õigus HKMS § 44 lg 1 alusel ehk nende vaidlustamine ja neile kohtu poolt õigusliku hinnangu andmine ei ole enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
3-22-2694
8.Kaebuses esitatud erinevad õigusvastasuse tuvastamise nõuded tuleb samuti tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). HKMS § 44 lg-st 1 järeldub, et tuvastamiskaebuse esitamine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt ka Riigikohtu 14.02.2023. a otsus asjas nr 3-19-2164, p 17). Kaebaja esitatud tuvastamisnõuded on vähemalt osaliselt abstraktsed ning kaebajal puudub kaebeõigus selliste nõuete esitamiseks (nt tuvastada, et kinnipeetava rikkumise tõsiduse astme määramisel on vangla PS § 123 ja § 3 alusel kohustatud juhinduma EIK otsustest, või tuvastada, et rahumeelse keeldumise eest üksikvangistusega karistamise praktika on vastuolus rahvusvaheliste kinnipidamisstandarditega, Euroopa Kohtu otsustega, CPT seisukohtadega ja ÜRO rahvusvahelise praktikaga kodaniku- ja poliitiliste õiguste osas). Kohus märgib, et vanglal on juba iseenesest kohustus lähtuda enda tegevuses erinevatest õigusaktidest. Samuti ei saa kohus lahendada üldist õigusvastasuse tuvastamise nõuet, vaid saab hinnata vangla tegevuse õiguspärasust konkreetse haldusakti ja/või toimingu vaidlustamisel. Seega ka nt kaebaja soovitud vangla meediku 04.11.2022. a tegevuse õiguspärasuse hindamine eraldiseisvalt ei ole kaebuses toodud asjaoludel kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sh ka mitte preventiivsel eesmärgil, nagu kaebaja on 24.01.2023. a kaebuse täienduses välja toonud. Ka kaebaja soovitud riskihinnangu ja ITK koostamist puudutavate asjaolude eraldiseisev tuvastamine ei saa olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus saaks hinnata vastavaid kaebaja väiteid riskihinnangu ja ITK alusel tehtud vangla otsustuste õiguspärasuse hindamise raames. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuses esitatud tuvastamisnõuded HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
9.Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotluseid tõendite kogumiseks ning kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. Samal põhjusel jätab kohus läbi vaatamata kaebaja taotluse asja lahendamiseks kolmeliikmelises kohtukoosseisus.
10.Arvestades, et käesolevaks ajaks on kaebajal eelduslikult võimalik tutvuda kaebuse ja kaebuse tõlkega e-toimiku vahendusel, ei pea kohus põhjendatuks kaebajale tema soovitud ärakirjade väljastamist. Kui kaebajal on siiski jätkuv soov taotletud ärakirjade paberkandjal saamiseks, saab ta esitada kohtule uue taotluse ja põhjendada vastavat vajadust. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.