Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Tiina Pappel 21.11.2024, Tartu 3-22-885 X.X.-i kaebus Viru Vangla 10.01.2022. a käskkirja nr 3-22/1-2/21 ja 15.03.2022. a vaideotsuse nr 6-12/64-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 11.12.2023. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Viru Vangla apellatsioonkaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 11.12.2023. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta X.X.-i kaebus rahuldamata ning jätta X.X.-i poolt esimese astme kohtus kantud menetluskulud (kokku 40 eurot) tema enda kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses X.X.-i nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 23.12.2024 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla andis 10.01.2022. a ettekande nr 3-22-251 kohaselt 10.01.2022 kl 14.53 X.X.ile korralduse asuda tööle koristajana, kuid kinnipeetav keeldus korraldust täitmast. Enne korralduse andmist oli X.X. pereõe vastuvõtul, kes kinnipeetavale tööst vabastust ei andnud, mistõttu X.X. ärritus tugevalt. Korduvale korraldusele asuda tööle kinnipeetav ei allunud. Kambrisse saatmise käigus lõi X.X. parema käe rusikaga üksuse juhi kabineti ust ja ütles ärritunud toonil: „Triin, mul on vaja sinuga rääkida!“. Kinnipeetav paigutati kambrisse ja talle anti teada ettekande koostamisest.
3.Viru Vangla kohaldas 10.01.2022. a käskkirjaga nr 3-22/1-2/21 X.X.-i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist; kehakultuuriga tegelemise keelamist; vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist; ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamist saatmisel ja vanglaametnike kambrisse sisenemisel, võttes aluseks vangla sisekorraeeskirja § 12 ning vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p-d 1 ja 3-5. Käskkirja kohaselt X.X. ei soovinud vanglas tööle asuda ning oli tugevalt ärritunud, mida kinnitab ettekande koostaja valvur K. Sõrg ja juures viibinud valvur A. Kool. Asjaolu, et kinnipeetav lõi rusikas käega vastu üksuse juhi kabineti ust, näitab kinnipeetava äärmiselt negatiivset meelestatust ning ilmestab, kuidas kinnipeetav üksuse juhiga rääkida soovib või ennast väljendab. Videosalvestiselt on näha kinnipeetava ründav kehahoiak ja löögi asend. Tegemist ei olnud tavapärase koputusega uksele. Tuvastatud intsidendiga näitab kinnipeetav, et ta ei ole asunud õiguskuulekale teele ja isiku kuritegelik mõtteviis võib leida vanglas väljundi vanglaametnike vastu suunatud tegevuste (äkilised ning ähvardavad liigutused vanglaametnike suunas) näol. Lisaks võib kinnipeetav sarnase käitumisega mõjutada teisi kinni peetavaid isikuid samalaadseid rikkumisi toime panema. Selle ennetamiseks on vajalik kaebaja isoleerida teistest kinnipeetavatest. Intsident näitab, et kinnipeetava käitumine on äärmiselt negatiivne ja ettearvamatu. Ennekõike on reaalne ja otsene oht vanglateenistuse ametnikel, kes puutuvad X.X.-iga kokku teenistusülesannete täitmise käigus igapäevaselt. Ennetava meetmena on kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabiõude kohaldamine vajalik.
4.Viru Vangla jättis 15.03.2022. a vaideotsusega nr 6-12/64-2 X.X.-i vaide vangla 10.01.2022. a käskkirja peale rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt reageeris vangla vaide esitaja käitumisele selleks, et välistada oht teiste isikute elule ja tervisele ning vanglasisese julgeoleku tagamiseks.
5.X.X. esitas 17.04.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 10.01.2022. a käskkiri nr 3-22/1-2/21 ja 15.03.2022. a vaideotsus nr 6-12/64-2. Kaebuse põhjendused: 1) Kaebaja lõi 10.01.2022 rusikaga koputuseks vastu üksuse juhi kabineti ust, sest soovis üksuse juhiga vestelda, et kontaktisik ei ole kaebaja juurde tulnud ja seetõttu ei olnud kaebaja raamatuid kartserisse saanud. Ka soovis kaebaja rääkida, et raamatukogus võiks olla laiem usulise kirjanduse valik, mida saaks kartseris lugeda. Kambrisse jõudes helistas kaebaja valveruumi ja palus valvuril raamatute kohta uurida. Kaebaja oli rahulik. Kaebaja ei ole ühtegi vanglaametnikku füüsiliselt rünnanud ega vägivallaga ähvardanud. 2) Kaebaja viibis 03.11.-28.12.2021 üksikvangistuses olles avatud osakonnas. Alates 31.12.2021 paigutati kaebaja jälle üksikvangistusse, kus ta viibis kaebuse esitamise seisuga katkematult 107 päeva järjest, mille jooksul pidanuks kaebajal olema minimaalselt 214 h tähendusrikast kontakti inimestega, aga oli 21 h ja 25 min. Kaebaja suhtes ei tohiks üksikvangistust kohaldada, sest tal on diagnoositud rasked psüühikahäired ning Sotsiaalkindlustusameti poolt keskmine vaimne puue. Kaebaja füüsilise ja vaimse seisundi tervisekontrolli ei toimu.
6.Viru Vangla palus 08.07.2022. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajendiks oli see, et kaebaja käitus 10.01.2022 ettearvamatult ja äärmiselt negatiivselt, millega ohustas vanglas töötavaid ametnikke. Eelkõige esines reaalne oht vanglaametnikele, kes puutuvad kaebajaga kokku igapäevaselt teenistusülesannete täitmise tõttu. Videosalvestisest nähtub, et kaebaja tegi
rusikas käega löögi vastu ust, mida ei saa pidada koputuseks. Kaebaja käitumine väljendas agressiivsust ja ohtu. Kinnipeetava agressiivne käitumine on vangla suletud keskkonda arvestades vangla julgeolekut ohustav käitumine, kuivõrd see võib anda tõuke kinnipeetavate massiliseks vastuhakuks vangla korrale, ka võivad rünnataval tekkida vigastused. 2) Üksikvangistuses alates 03.11.2021 viibimise väidet kaebaja kohtueelses menetluses ei esitanud. Kaebaja paiknes 07.09.-31.12.2021 tavarežiimil. Piirangud kohaldusid 30.01.09.02., 14.-21.02. ja 03.-14.04.2022, kuna teistel ajavahemikel kandis kaebaja kartserikaristusi. Faktiliste asjaolude järgi ei ole aru saada, et kaebaja terviseseisund vajanuks igapäevast tervisekontrolli ning sellist kohustust siseriiklik õigus ette ei näe. Kaebaja suhtles lukustatud režiimil olles aktiivselt vanglaväliselt. Kaebaja suhtes teostati suhtlusprogrammi.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 11.12.2023. a otsusega kaebuse; tühistas Viru Vangla 10.01.2022. a käskkirja ja 15.03.2022. a vaideotsuse; mõistis vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 40 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Videosalvestis ei kinnita, et kaebaja oleks pärast meditsiinitöötaja vastuvõttu ja tööst vabastuse mittesaamist olnud tugevalt ärritunud. Kaebaja kehakeel on suhteliselt rahulik, ta ei ole ründavas või ähvardavas asendis ega tee vanglaametnike suunas äkilisi liigutusi. Kaebaja ei takistanud enda läbiotsimist. Valvurite kehahoiak on vaba, nad seisavad julgelt kaebajale suhteliselt lähedal ega paista olevat asendis, mis viitaks valmisolekule tõrjuda rünnet või kasutada kaebaja suhtes jõudu. Üksnes rahulolematus meditsiinitöötaja otsustusega ja sellest tingitud mõningane ärrituvus ei tähenda, et kaebaja kujutaks ohtu vangla julgeolekule, s.h vanglaametnikele. Valvur K. Sõrg ei vaata kuni rusikalöögini tagasi. See kinnitab, et valvur ei tundnud, et pärast meditsiinikambri juures toimunut võinuks kaebajast ohtu lähtuda. Kaebaja kõnnib rahulikult valvur K. Sõra juurde ega tee tema suunas ühtegi ründavat ega äkilist liigutust ega avalda füüsilist vastupanu. Valvurite kehakeel pärast rusikalööki ei kinnita, et olukord oleks valvurite jaoks ärevaks ja ohtlikuks muutunud. Pärast rusikalööki ei jookse eemal viibinud valvur A. Kool kaebaja ja valvur K. Sõra juurde, vaid kõnnib nende poole aeglases tempos. 2) Kaebaja rusikalöök vastu ust ei olnud tingitud tahtest üksuse juhti või mõnda teist vanglaametnikku ähvardada või muul viisil ohustada, vaid kaebaja soovis saada üksuse juhi tähelepanu, et lahendada alates 03.01.2022 kerima hakanud probleemi seoses kartseris piisava vaimse stimulatsiooni puudumisega. Ehkki rusikalöök vastu ust tähelepanu saamiseks on kahtlemata ebaviisakas käitumine ja sobimatu viis probleemi lahendamiseks ning võis olla vanglaametnike jaoks ootamatu, ei tähenda see, et tegemist oleks vangla julgeoleku, s.h vanglaametnike ohustamisega. 3) Kaebaja oli pärast intsidenti kambris rahulik. Kaebaja varasem käitumine vangistuses ei toeta järeldust, et temast võiks vanglaametnikele ohtu lähtuda. Tööst keeldumine ja kartseris viibimine ei ole vangla julgeolekut ohustav tegevus. Üksnes teoreetiline oletus, et kaebaja korrarikkumine võib teisi kinnipeetavaid mõjutada sarnaseid rikkumisi toime panema, ei ole piisav täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. 10.01.2022. a seisuga ei esinenud ohuolukorda ega VangS § 69 lg-s 1 nimetatud aluseid.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.Viru Vangla esitas 09.01.2024 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.12.2023. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: Salvestiselt nähtuvast järeldub, et kaebaja käitus ettearvamatult ja agressiivselt, millega ohustas vangla julgeolekut, sest vaatamata sellele, et enne agressiivsuse väljendamist ei nähtunud kinnipeetava käitumisest kavatsust käituda vägivaldselt, siis jõudes üksuse juhi kabineti juurde, võttis kaebaja hoogu ja sooritas rusikas käega jõulise löögi vastu üksuse juhi
kabineti ust. Kaebaja käitumine oli ettearvamatu, sest miski ei viidanud eelnevalt kaebaja kavatsusele käituda agressiivselt. Kaebaja käitus küll enne ja pärast löögi sooritamist näiliselt rahulikult, kuid hoovõtuga löök vastu ust väljendab, et ta rahulik ei olnud ja tema käitumine on ettearvamatu, agressiivne ja julgeolekut ohustav. Kohus jättis arvestamata ametniku ettekande, millest nähtub kaebaja agressiivne käitumine ja tegelik ärritumise põhjus, milleks oli tööst vabastuse mittesaamine. Kaebaja käitumine väljendas otsest agressiivsust, ettearvamatust ja ohtu, millele vangla pidi koheselt reageerima ning kaebaja tegevuses esinesid VangS § 69 lg 1 esimese lause tähenduses toodud tunnused. Kinnipeetava poolt agressiivne käitumine on vangla suletud keskkonda arvestades vangla julgeolekut ohustav käitumine, kuivõrd see võib mh anda tõuke kinnipeetavate massiliseks vastuhakuks vangla korrale, samuti võib rünnatav saada vigastused. Käskkirja andmisel on järgitud vormi- ja pädevusnõudeid. Käskkiri on põhjendatud.
9.X.X. palub 11.01.2024. a vastuses jätta Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Vangla püüab enda rikkumist õigustada ja esitab kohtule ülepaisutatud väiteid kaebaja käitumise osas. Vangla kohaldas 18.01.2019. a käskkirjaga nr 6-4/18-1 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuid kohus tühistas käskkirja (haldusasi nr 3-19-978) ning vangla kaebas edutult kohtuotsused edasi Riigikohtuni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
11.Tartu Halduskohus asus 11.12.2023. a otsuses seisukohale, et vastustajal puudusid alused kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks. Halduskohtu hinnangul ei kinnita videosalvestis, et kaebajast lähtus oht vangla julgeolekule, s.h vanglaametnikele. Vastustaja apellatsioonkaebuse väitel hoovõtuga löök vastu ust väljendab, et kaebaja rahulik ei olnud ja tema käitumine on ettearvamatu, agressiivne ja julgeolekut ohustav. Vastustaja hinnangul esinesid kaebaja tegevuses VangS § 69 lg 1 esimese lause tähenduses toodud tunnused. Kaebaja vaidles vastustaja apellatsioonkaebusele vastu. Seega on asjas vaidlus selle üle, kas kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks esinesid VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alused. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et vastustajal puudusid alused kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks.
12.VangS § 69 lg 1 kohaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Seega on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seotud VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustega, s.t eeskätt oht enda, teiste või vangla julgeolekule.
13.Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS §-s 69 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (RKHKo 19.05.2017, 3-3-1-10-17, p 17 ning seal viidatud kohtupraktika). Seega on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine prognoosotsus. Tulenevalt VangS § 66 lg-st 1 on vangla kohustatud tagama julgeoleku vanglas. Ennetava meetme rakendamisel ei ole oluline, et kaitstava õigushüve kahjustus kindlasti saabuks, vaid see, et õigushüve kahjustus on tõenäoline (TrtRKo
08.06.2021, 3-19-1107, p 9 ning seal viidatud kohtupraktika). Täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleks kohaldada preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (RKHKo 20.04.2011, 3-3-1-94-10, p 12 ning seal viidatud kohtupraktika). Kohtupraktikas on tunnustatud vangla olulist kaalumisruumi täiendavate julgeolekuabinõude kehtestamisel ja valikul, samuti on nenditud, et vanglaametnikel on vajalik kogemus ohtude märkamisel ja nende tõsiduse hindamisel (RKHKo 25.10.2012, 3-3-1-28-12, p 14). Seega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks on piisav, kui faktilistest asjaoludest ilmneb põhjendatud kahtlus, et kaebaja võib käituda vangla julgeolekut, s.h vanglaametnikke ohustavalt.
14.Ringkonnakohtu hinnangul nähtub halduskohtule esitatud videosalvestisest, et pärast pereõe vastuvõttu ja tööst vabastuse mittesaamist ilmneb kaebaja kehakeelest siiski selgelt ärritumist. Seda ilmestab asjaolu, et pärast pereõe kabinetist väljumist kaebaja pöördub siiski tagasi kambri poole ja tundub ukse juurest kabinetti sisse vaadates seal viibiva pereõega suhtlevat. Kaebaja juures viibinud valvuri K. Sõrgi 10.01.2022. a ettekandest (tl 101) nähtub, et kinnipeetav ärritus, kuna ta ei saanud tööst vabadust ning hakkas pereõelt küsima, miks ta ei saa tööst vabastust ning et kinnipeetavast oli näha, et ta on tugevalt ärritunud. Seega ka valvur tõdes ettekandes kinnipeetava ärritumist. Ringkonnakohtul ei ole alust ettekandes märgitu õigsuses kahelda. Kaebaja ka vaides märkis (p 10, tl 20-23), et see, et ta ei saanud tööst vabastust, tekitas temas pahameelt. Videosalvestisest nähtuvalt seisab kaebaja pärast pereõe kabinetist väljumist ja enne esimesest vaheuksest liikuma asumist mõningat aega käed rinnal risti, mida kehakeele puhul saab pidada siiski ärritunud oleku tunnuseks. Videosalvestisest nähtuvalt esimese vaheukse juurest hakkasid teise vaheukse juurde liikuma valvur K. Sõrg ja kaebaja, kuid valvur A. Kool jäi esimese vaheukse taha seisma, milline uks hakkab sulguma, kuid valvur peab siiski vajalikuks peaaegu sulgunud ukse uuesti avada ning jääb kaebaja ja valvuri liikumist jälgima. Kaebaja väidab (vaide p 15), et ta mõtles, et A. Kool läks tagasi valvurite ruumi. Seega kuigi tavapäraselt teine valvur ei pruugi jääda kinnipeetava kambrisse saatmist jälgima, siis antud juhul pidas valvur vajalikuks jääda olukorda siiski jälgima. Selle põhjuseks saab olla kaebaja ärritumine pereõe visiidi järel. Videosalvestisest nähtub, et kui valvur K. Sõrg on teisest vaheuksest läbi läinud ja X.X. on selle vaheukseni peaaegu jõudnud, siis teeb X.X. äkilise liigutuse keerates kehaga üksuse juhi kabineti ukse poole ja võttes hoogu lööb rusikas käega vastu ust (kl 14.55) ning seejärel kinnipeetav läbib teise vaheukse. Vaidlustatud käskkirja kohaselt käis 10.01.2022 medõde kinnipeetava tervisekahjustusi fikseerimas (kl 19.10), milleks oli punetus parema käe ühel sõrmenukil (haigusjuht nr A607 2022, tl 47). Seega löögi tegemisest umbes 4 tundi hiljem oli kaebaja käel ikka veel alles punetus vastu ust tehtud löögist, millest saab järeldada, et löök oli päris jõuline. Kaebaja vaides märgib (p 20), et ta on kunagi poksiga tegelenud. Videosalvestisest nähtuvalt oli liigutus löögi tegemiseks ootamatu ja äkiline. Videosalvestiselt nähtub, et X.X.-i poolt tehtud löögi järel liikus valvur A. Kool kinnipeetava ja teise valvuri juurde. Asjaolu, et valvur A. Kool ei eemaldunud valvurite ruumi ning pidas vajalikuks minna teise valvuri juurde, näitab seda, et ta pidas olukorda piisavalt ärevaks.
15.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebaja käitus ettearvamatult ja agressiivselt. Silmas pidades, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on seotud VangS § 69 lg-s 1 sätestatud alustega, s.h ohuga enda, teiste või vangla julgeolekule, siis oli põhjendatud vaidlustatud käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja suhtes. Nagu vangla vaidlustatud käskkirjas märkis, esines reaalne ja otsene oht vanglateenistuse ametnikele, kes puutuvad kinnipeetavaga kokku teenistusülesannete täimise käigus igapäevaselt. Ringkonnakohus nõustub ka vastustajaga, et kinnipeetava poolt agressiivne käitumine oli vangla suletud keskkonda arvestades vangla julgeolekut ohustav käitumine.
16.VangS § 69 lg 2 kohaselt on lubatud järgmised täiendavad julgeolekuabinõud: kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine (p 1); isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine (p 2); kehakultuuriga tegelemise keelamine (p 3); eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine (p 4); ohjeldusmeetmete kasutamine (p 5).
17.Kohtupraktikas on sedastatud, et nii täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik toimub kaalutlusõiguse alusel. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (RKHKo 19.05.2017, 3-3-1-10-17, p 16 ning seal viidatud kohtupraktika).
18.Vaidlustatud käskkirjas kohaldas vastustaja kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid VangS § 69 lg 2 p-de 1 ja 3-5 alusel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vangla oleks kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisel kaalumisvigu teinud. Vaidlustatud käskkirjas on piisaval määral põhjendatud konkreetsete julgeolekuabinõude kohaldamist ja nende vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine eesmärgipärane ja proportsionaalne. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et Viru Vangla 10.01.2022. a käskkiri on sisuliselt õiguspärane. Ka puuduvad menetlus- ja vormivead, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud käskkirja tühistamise.
19.Kaebaja viide haldusasjas nr 3-19-978 tema kasuks tehtud kohtulahendile ei ole asjakohane ega anna alust viidatud lahendile tugineda, kuivõrd eelnimetatud haldusasjas vaidlustatud vangla käskkirjas toodud asjaolud olid käesolevas haldusasjas vaidlustatud käskkirjas toodud asjaoludest täiesti erinevad. Üksnes see, et mõlema käskkirja puhul kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, ei ole vaidluse seisukohalt määrav.
20.Kuna vaidlustatud käskkiri on õiguspärane, on õiguspärane ka Viru Vangla 15.03.2022. a vaideotsus. Kaebaja ei ole ka asjas väitnud, et vaideotsus rikuks tema õigusi vaidlustatud käskkirjast eraldiseisvalt. Kaebaja kaebuse väited üksikvangistuse kohaldamise ja sellega seonduvate tingimuste kohta jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna kaebaja ei ole vanglale esitatud vaides nendele väidetele tuginenud, vaid esitas need alles halduskohtule esitatud kaebuses.
21.Kõike eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab Viru Vangla apellatsioonkaebuse ja tühistab Tartu Halduskohtu 11.12.2023. a otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab X.X.-i kaebuse rahuldamata.
22.HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse kaebaja kahjuks, siis tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab kaebaja menetluskulud kokku summas 40 eurot (s.o kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot) esimese astme kohtus kaebaja enda kanda. Viru Vangla oli apellatsiooniastmes riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Seega puudub vajadus apellatsiooniastmes menetluskulude jaotamiseks.
23.Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime
tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.